Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised
Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis...............................................................
Aminohapped ja amiinid köögis AMINOHAPPED Kakskümmend peamist aminohapet moodustavad enamiku organismide valgud. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne.
Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes Tselluloos-rakkude ja organismi ehitusmaterjal, taimeriigis kõige levinum ühend, taimsete kiudude põhikomponent, inimorganism ei omasta kuna soolestikus puuduvad bakterid mis tselluloosi glükoosiks lagundaksid, hüdrolüüsib raskemini kui tärklis Kitiin- rakkude või organismide ehitusmaterjal (putukad, seenerakkude kestad), tselluloosile väga sarnase ehitusega Lipiidid: suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega, ei ole polümeerid, hüdrofoobsed, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid, rasvad, fosfolipiidid, steroidid
Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Valgud.................................................................................................................................................. 4 Valgud toidus .......................................................................................................................................................... 5 Valgu molekulide struktuur..............................................................................................................7 Lihtvalgud ehk Proteiinid.................................................................................................................8 Liitvalgud ehk Proteiidid........................
vajalikketoitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja
närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 % vereplasma 7,5 % (s.o.66-87 g / l) Kudede valgusisaldus ei kõigu suurtes piirides. Suuremad kõikumised on patoloogia näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. Valkude üldtunnused l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse
Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..................................................................................................... 5 1.1.2.Aminohapped ja peptiidside....................................................................5 1.1.3.Valkude struktuuritasemed.....................................................................5 1.1.4.Valkude struktuurne klassifikatsioon................
Valgud Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu.
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u
6.3. Valgud. 6.3.1. Mis on valgud, mis ülesanded neil organismis on organismis ~15 kg, ~45% kuivainest. · Koosnevad 20 erinevast aminohappest · Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid · Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest · Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku
2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves
1) kuuluvad ehitusliku üksusega biomembraanide koostises. 2) Nende baasil sünteesitakse sapphappeid. Sapphapetega väljutatakse põhiosa kolesteroosist. 3) Kolesteriididest lähtuva vitamiini D süntees nahas UV kiirguse mõjul. 4) Kolesteriididest lähtub ka sterodihormoonide sütees organismis. Nt. suguhormoonid. Kolesteriide ei saa lugeda kahjulikeks ja mittevajalikeks molekulideks! Alteroskleroos veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse ehk endoteeli igasugusel naastu rebenemisel tekib haavand ja häirub vere hüübimine. Kui see protsess toimub südames sis on tagajärjeks infarkt ja kui ajus siis ajuinfarkt. REK: 1) selgitage kolme põhjust, miks imetajate organism vajab varurasvasid? 2) Leia loetelust kõige energiarikkam toitaine. 3) Seostus ja rühmitustestid. Seostustestid leia lipiidi mõistele sobiv paariline.
Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.
Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid – desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.
Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.
Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha
Füüsikalised omadused Aminohapped on värvitud, kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes ühendites. Aminohapped sulavad kõrgel temperatuuril, kusjuures tavaliselt nad seejuures lagunevad. Keemilised omadused Aminohapete keemilised omadused on seotud hapete koostisesse kuuluva kahe funktsionaalse rühmaga. Aminorühm NH2 põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm COOH happelisi omadusi. Seos valkudega Aminohapete seos valkudega on otsene. Valgud koosnevad aminohapete jääkidest. Peptiidid vee molekuli ning aminohapete liitumissaadus, mis sisaldab iseloomulikku aatomirühmitust CO NH. Tähtsus organismidele Toiduainetes sisalduvad valkained lõhustuvad seedetraktis aminohapeteks. Nendest lõhustunud aminohapetest sünteesib elusorganism kehavalke, hormoone ja ensüüme. Valgud Valkude molekululehituse seos aminohapetega Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast.
ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide oksüdatiivne lõhustamine lihtsateks lõpp-produktideks Anabolismi staadiumid: 1. Vaheühenditest sünteesitakse eelühendid 2. Eelühenditest sünteesitakse biomolekulide ehitusüksused (aminohapped, rasvhapped, nukleotiidid jne) 3. Ehitusüksustest sünteesitakse valgud, nukleiinhapped jne. 32. Seedimine, põllumajandusloomade seede iseärasusi 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomoeganismis, makroergilised ühendid 34. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel. · Süsivesikute metabolism peab rahuldama üle poole (50-60%) organismi energiavajadusest. · Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru (glükoosi) taseme hoidmise normi piirides.
pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke,
2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki.
süsivesikud ja vesi. Seetõttu tehakse meditsiinis vahest toiteklistiiri. Jämesooles on hulgaliselt baktereid, nende osavõtul toimuval käärimisel tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, südinikdioksiidi ja vett. 19. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?) Seedetraktis lõhustatakse süsivesikud monosahhariidideks, et nad saaksid imenduda verre, sealt edasi liiguvad maksa. Seal toimub nende edasine töötlemine. 20. Valkude imendumine (millisel kujul, kuhu?) Valgud lõhustatakse aminohapeteks. Imenduvad peensooles verre, transporditakse maksa, seal töödeldakse edasi. 21. Rasvad imendumine (millisel kujul ja kuhu?) Rasvad lõhustatakse rasvhapeteks ja glütserooliks. Rasvhapped ühenduvad peensooles sapihapetega ja imenduvad läbi sooleseina lümfi. Lümfi kaudu jõuavad nad verre. Rasvad lähevad ainevahetuses ringlema, sapihapped jõuavad maksa, kus osalevad uue sapi tootmises. 22. Ainevahetuse olemus
(kitiin, tselluloos, riboos, desoksüriboos). * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne raku ehitusmaterjal * varuaine (taimedes tärklis, loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar) * Toiteülesanne (piimasuhkur imetajate piimas) * Bioregulatoorne ( valgud ja suhkrud kuuluvad hormoonide koostisesse.) * kaitse antikehade koostises 4. LIPIIDIDE EHITUS JA ÜLESANDED LIPIIDID on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. enamasti vees lahustumatud ühendid, mis lahustuvad enamasti mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismide energiaallikaks. · Lihtlipiidideks e. neutraalrasvadeks nimetatakse propaantriooli ja rasvhapete
Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, mineraale, aminohappeid, ürdiekstrakte erinevates kontsentratsioonides ja kombinatsioonides mitmega ainega. Toidulisandid on täiesti lubatud ja neid müüakse igalpool ning retsepti pole nende ostmiseks tarvis. (Mango 2009) 2.MILLEKS ON VAJA TOIDULISANDEID? Toidus mis me igapäevaselt sööme on vähe valku ning teisi vajalikke aineid. Näiteks, kui liha või kala külmetada, siis nendes laguneb kuni 70% valku. Selle jaoks kasutavad toidu juurus ka lisandeid
..................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt
2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab täiskõhutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus. Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. Süsivesikute imendumine: imenduvad monosahhariididena verre; põhiline mass imendub peensoole piires; väike osa imendub ka jämesooles. Valkude imendumine: imenduvad aminohapetena verre; põhiline mass imendub peensoole ülemises osas; mõned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul (nt. kanamunavalk, seerumivalk). Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus- Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et
Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Steroidid on Teiste lipiidega võrreldes teistsuguse ehitusega.nad on madalmolekulaarsed ühendid mis vees Ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks. Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri
ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega
Steroidid on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, D vitamiin). Kui toit sisaldab palju rasva ja suhkrut, moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli (kuulub loomaraku membraanide koostisesse; liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist), mis on üks steroididest. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest (20) elusorganismis moodustunud polümeerid. Koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega nimetatakse neid biopolümerideks. Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH 2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks
seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendaud. Veresoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. 4.Valkude koostis. Aminohapete koositisValgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende olekulmass varieerub väga suuures vahemikus, sest eri valkude koostisse kuuluvate aminohappejääkide arv algab mõnekümbest ja võib ulatuda tuhandetesse kuigi erinevad aminohappeid on valkude ehituses 20, leiame vähe molekule mille koostises kõik need samaaegselt oleksid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhappetega biopolümerideks. 5.valkude struktuurid (4) igale kommentaar. Valgu molekuli esimest järku struktuur on peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel. Selle keerdumisel heeliksiks (A) või kokkuvoltumisel (b) moodustub teist järku struktuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
