Valgud ja nende ainevahetus organismis

Kari, Hanna Anett

Valgud ja nende ainevahetus organismis (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Valgud
referaat
Hanna Anett Kari
Pärnu Koidula Gümnaasium 10c
Juhendaja : S. Miglai & M. Kanniste
Pärnu 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Valgud 4
Valgud toidus 5
Valgu molekulide struktuur 7
Lihtvalgud ehk Proteiinid 8
Liitvalgud ehk Proteiidid 9
Valkude ülesanded organismis 10
Aminohapped 11
Kokkuvõte 12
Kirjandus 13
Mõisted 15
Summary 17

Sissejuhatus

Referaadi eesmärk on anda ülevaade valkude ehk proteiinide ülesannetest ja tähtusest organismis.
Inimkeha koosneb suures osas valkudest, valke esineb enamuses keha rakkudest ja
on teada, et inimkehas on ligikaudu 250 000 valku. Sellega seoses on USA rakubioloog Bruce Lipton öelnud, et inimkeha on nagu üks suur valk.
Kõige rohkem leidub valke orgaaniliste ainete rakkudes, seda põhjusel, et valkudel on rakkudes täita palju asendamatuid ülesandeid, nagu Ensümaatiline ülesanne, Ehituslik ülessanne, Kaitseülessanne, Regulatoorne ülessanne, Liikumisülessanne, Transpordi ülesanne jm.
Valkude kõrval leidub orgaaniliste ainete rakkudes ka teisi biopolümeere. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismisumbes 400g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Tasakaalu hoidmiseks peaks tarbima valke 10-15% päevasest energiavajadusest ja need peaksid olema võrdses tasakaalus ehk 50% taimset päritolu valke ja 50% loomset päritolu valke.
Olgugi, et valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk , on
valkude vaeg - ja liigtarbmine mittesoovitav, kohati isegi ohtlik, kuna mõlemad juhud põhjustavad organismi kaitsevõime langemist ja vastuvõtlikust erinevatele haigustekitajatele .
TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE.
Antud referaat annab ka ülevaate valkude jagunemisest ning nende 4-st struktuuri järgust ja püsivusest

Valgud

Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mis koosnevad aminohapetest. Erinevaid valke on väga palju ja need koosnevad 21 aminohappe erinevatest kombinatsioonidest. Samas leidub vähe molekule, mille koostises need kõik samaaegselt oleksid. Erinevate valkude molekulmassid on väga erinevad. Keskmise valgu mass on ~ 33 000 g/mol ja koosneb ~ 300 st aminohappe jäägist. Valgud on suhteliselt kõrge molekulmassiga orgaanilised ained, mis sisaldavad lämmastikku.
Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Nad täidavad organismis mitmesuguseid rolle, nagu: ehtuslikku-, regulatoorset-, transpordi-, kaitserolli jt. Puhtalt valgud moodustavad kogu kehamassist 20%.
Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga.
Valgud jagatakse kahte suurde rühma:proteiinid ehk lihtvalgud ja protetiidid ehk liitvalgud.
Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Proteiinid ehk lihtvalgud jagunevad;protamiinid, histoonid , prpolamiinid, gluteliinid, albumiinid, globuliinid ja skleroproteiinid .
Proteiidid ehk liitvalgud. Tähsamad liitvalgud on nukleoproteiidid, kromoproteiidid, glükoproteiidid, lipoproteiidid jt. Liitvalke iseloomustab suur bioloogiline aktiivsus, mida põhjustavad gprosteetilse rühma koostisesse kuuluvad komponendid: nukleiinhapped , pigmendid , metallid jt.ühendeid.

Valgud toidus

Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15%. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama.Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50%) kui ka taimse (50%) päritoluga valke. Sellise toiduratsiooni juures rikastatakse toitu ka teiste komponentidega: lipiidide, süsivesikute, mineraalainete ja vitamiinidega.
Toiduvalgud jaotatakse asendamatute aminohapete sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeks. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades.
Täisväärtuslikud on loomsed valgud on valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks. Sisalduvad loomsetes toiduainetes : piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90%.
Väheväärtuslikud on taimsed valgud nendes puudub asendamatutest aminohapetest kas üks või rohkemvõi on neid ebapiisavas koguses. Need sisalduvad taimset päritolu toiduainetes: terades, kaunviljades, pähklites ja seemnetes. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60%.
Lapsed vajavad valke rohkem kui täiskasvanud. Valgupuudusel pidurdub kasv ja aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng ning väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome . Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Samas liigse valgusisalduse korral organismis on täheldatud kaltsiumi vähesust organismis, mis põhjustab laste luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus.
Täiskasvanute valgupuudusel pidurdub suguline areng ja lihasmass hakkab vähenema ja vastupanuvõime nakkushaigustele samuti väheneb. Liigse valgutarbimise korral aeglustub vereloome, esinevad häired antikehade moodustamises, sellega seoses langeb organismi vastupanuvõime nakkushaigustele.

Valgu molekulide struktuur

Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Peptiidsidemed ei hävine. Tegurid võivad olla: temperatuur, mehaanilised tegurid, happed , raskemetallid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus jm.
Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Toimub vaid juhul, kui denatureerivate tegurite mõju polnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole lõplikult lagunenud.
Valgu molekuli struktuuris on esimest järku sidemed küllaltki püsivad samas kui teist -, kolmandat -, neljandat järku sidemed on nõrgad. Suur osa valkudest muudavad oma kuju väliste tegurite mõjul (nt lihastes paiknevad valgudmolekulid), kuid mitte kõik valgumolekulid (küüntes, juustes paiknevad valgumolekulid).

Lihtvalgud ehk Proteiinid

Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest. Lihtvalk on nt munavalge. Lihtvalgud lõhustuvad hüdrolüüsil ainult aminohapeteks. Omakorda jagunevad lihtvalgud:
Protamiinid-sisaldavad rohkesti diaminomonokarboksüülhappeid. Nende koostises puuduvad trüpofaan ja väävlit sisaldavad aminohapped.Enamikus protamiinides puududb ka türosiin ja fenüülalaniin. Protamiine moodustavad peptiidahelad koosnevad põhilielt arginiinist, mis põhjustab nende aluselist iseloomu.Protamiine leidub rohkesti spermas ja kalamarjas.
Histoonid-kuuluvad aluseliste valkude hulka. Nad sisaldavad rohkesti diaminohappeid ning histiini. Histoone leidub harknäärmes. Nad moodustavad hemoglobiini valgulise osa-globiini.
Albumiinid- on vereplasmas, piimaseerumis ja kõikides loomsetes ning taimsetes kudedes esinevad valgud. Nad lahustuvad vees ja nõrgakonsentratsioonilistes soolalahustes.
Globuliinid- moodustavad teise, albumiinidega tavaliselt kõrvuti esineva valkude alarühma. Neid leidub rohkesti vereseerumis, kudedes, organites ja kõigis kehavedelikes. Vees on nad peaaegu lahustumatud . Hästi lahustuvad nõrkades soolalahusetes.
Proalamiinid- ja gluteliinid on spetsiifilised taimsed valgud. Neid leidub seemntes, viljades, lehtedes jne.Rohkesti sisaldavad proliini ja vähe lüsiini.
Skleroproteiinid- on tüüpilsed tugi- ja kattekudede valgud. Lahustuvad halvasti vees ja soolalahustes. Vastupidavad fermentide toimele. Skleroproteiine iseloomustavad elastsus ja mehhaaniline vastupidavus. Toiduvalguna on nad vähe väärtuslkud.

Liitvalgud ehk Proteiidid

Liitvalgud koosnevad aminohappejääkidest jateistest orgaanilistest ainetest.Liitvalke iseloomustab suur bioloogiline aktiivsus, mida põhjustavad gprosteetilse rühma koostisesse kuuluvad komponendid:nukleiinhapped, pigmendid, metallid jt.ühendeid.
Tähsamad liitvalgud on:
Nukleoproteiidid- koosnevad valgust ja mittevalgulisest osast. Olenevalt sellest kas prosreetilse rühma koostisse kuulub roboos või desoksüriboos jaotatakse nukleiinhappeid1)ibonukleiinhape(RNA),mis sisaldab riboosi . 2)desoksüribonukleiinhape(DNA), mille koostisesse kuulub süsivesinikuna desoksüriboos.Ribonukleiinhappeid leidub kõikides rakuelementides. Desoksüribonukleiinhappeid- kuuluvad rakutuumade ja viiruste koostisesse.Fosforproteiidid koosnevad valgust ja selle prosteetilse rühmana liitunud fosforhappest, kusjuures viimane seostub estriliselt aminohapete seriini ja või treoniiniga.
Glükoproteiidid- on liitvalgud, mille protesteetilise rühma moodustavad süsivesinikud - glükoos, galaktoos ja mannoos .
Lipoproteiidid- sisaldavad prosteetilse rühmana lipiide . Side valgu ja mittevalgulise komponendi vahel võib olla erineva tugevusega, mis raskendab lipoproteiidide struktuuri ja keemilst omaduste uurimst.
Kromoproteiidid- lõhustuvad hüdrolüüsil lihtvalguks ja mittevalguliseks värvaineks.

Valkude ülesanded organismis

Valkudel on organismis palju asendamatuid ülesandeid:

Ensümaatiline ülesanne – ensüümid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Süljes on ansüüm amulaas kiirendab tärklise lagundamist. Mõnede ensüümide aktiveerumiseks on vajalikud vitamiinid .
Ehituslik ülessanne – on organismi ehitusosaks. Valgud kuuluvad naha, sarvkoe, luude jm. koostisesse.
Kaitseülessanne – antikehad koosnevad valkudest. Antikehad hävitavad haigusi tekitavaid baktereid ja viiruseid .
Regulatoorne ülessanne – Valgud kuuluvad organismis hormoonide koostisesse. Näiteks insuliin reguleerib suhkru taset organismis. Insuliini vähesus põhjustab Diabeedi kujunemise.
Liikumisülessanne – lihastes asetsevad valgud võimaldavad lihaste liigutusi.
Transpordi ülesanne – raku kestas esinevad valgud annavad edasi infot raku sisemusse.
Energeetiline ülesanne – 1g valku toidus annab ~ 4kcal e. 17,6 kJ energiat. Täiskasvanu igapäevane valguvajadus on 0,8-1g/kg kohta. Treeningperioodil on valguvajadus kaks korda suurem.
Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist

vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin , müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud.

Aminohapped

Praegu tuntakse üle 120 aminohappe, millest valkude koostisesse kuulub 21. Erinevas järjestuses moodustavad nad tuhandeid valke.
Kuna on teada, et Valgud koosnevad aminohapetest, on tuntumad asendamatud aminohapped :

Metioniin on asendamatu aminohape , mis on põhiline metüülrühma doonor inimorganismis (näiteks närvitegevuseks vajaliku atsetüülkoliini sünteesil, kehavõõraste ühendite detoksikatsioonil jne). Metioniin on veel tsüsteiini ja meile vähemtuntud ning valkude koostises mitteesinevate aminohapete karnitiini ja tauriini (vt. allpool) eelühendiks.
Trüptofaan on asendamatu aminohape, mis on näiteks vitamiini niatsiin ning neuroülekandeaine serotoniini eelühend.
Fenüülalaniin on asendamatu aminohape ning ta on aminohappe türosiin eelühend. Kui organism saab piisavalt türosiini, pole fenüülalaniini vajadus eriti akuutne. Türosiini vajatakse muuhulgas ka türoksiini ja adrenaliini (need on hormoonid!) ning pigmendi melaniin sünteesiks.
Valiin, leutsiin , isoleutsiin on kõik asendamatud aminohapped. Et nende radikaal on hargnenud, rühmitatakse neid tavaliselt hargnenud külgahelaga aminohapete hulka. Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad.
Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA-ga seostuvate histoonvalkude koostises. Viimased osalevad DNA kokkupakkimises, kaitsevad DNA-d nukleaaside eest ja tagavad ka geeniekspressiooni regulatsiooni.

Kokkuvõte

Proteiinid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks.
Valkudel on väga tähtis osa meie organismis. Nendest on sõltuvad väga paljud protsessid, kuna valkudel on meie kehas täita palju ülesandeid, nagu: ehituslik ülessanne, kaitseülessanne, regulatoorne ülessanne, liikumisülessanne, transpordi ülesanne jm. Valgud jagunevad liht- ja liitvalkudeks.
Valkudel on 4 struktuuri järku. Kõige vähempüsivad on neist kolmandat ja neljandat järku struktuurid. Primaarstruktuur on kõige püsivam.
Kuna valgud on kõige tähtsamad biomolekulid , milleta ei saa hakkama ükski rakk, tuleks tähelepanu pöörata valkude õigele tarbimisele . Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15% ja olema tasakaalus ehk selle peaks moodustama 50% täisväärtuslikke ja 50% väheväärtuslikke valke.
Ööpäevas lammutub inimorganismisumbes 400g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse. Valgud sünteesitakse organismis aminohapetest nulkeiinhapete ja fermentide toimel.
Ilma valkudeta ei eksisteeriks ka elu.

Kirjandus

Salvestatud loeng “ Mikrobioloogia ” Dr Bruce Lipton
http://209.85.135.104/searchq=cache:vL0yYrgrvhIJ:www.ut.ee/~marilo/Valgud.doc+lihtvalgud&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee 30. 10. 2008
http://209.85.135.104/searchq=cache:H_CIJXmvep0J:www.koolielu.ee/pages.php/03090205%3Ftxtid%3D524%26get%3D0+liitvalgud&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee 30.10.2008
Mäekask, Kristel , http://www.slideshare.net/chryssy/valgud/ 28.10.2008
http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html 30.10.2008
http://et.wikipedia.org/wiki/Valgud 28.10.2008
http://et.wikipedia.org/wiki/Biopol%C3%BCmeer 28.10.2008
http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCmeer 28.10.2008
http://et.wikipedia.org/wiki/Monomeer 28.10.2008
http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=40 30.10.2008
http://www.sunpower.ee/index.php?lang=est&main_id=79 28.10.2008
http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/2keemia/valgud.ht m 28.10.2008
http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_desig 01.11.2008
http://et.wikipedia.org/wiki/Aminohappe 01.11.2008
http://www.healthilife.ee/raamat/valgud.html 03.11.2008
http://lepo.it.da.ut.ee/~marilo/Valgud.doc 05.11.2008

Mõisted

Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Tegemist on karboksüülhapetega, mille alküülradikalison üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
Aminorühm on aluseliste omadustega (-NH2).
Karboksüülrühm on happeliste omadustega (-COOH).
Biopolümeerid on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu valgud, polüsahhariidid ja nukleiinhapped.
Karboksüülhapped on orgaaniliseskeemias ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest).See sõna on tulnud kreeka keelest (πολυ, polu, "palju"; ja μέρος, meros, "osa"). Hästi teatud polümeeride näiteid: plastmass , DNA, proteiinid. Lihtne näide polümeerist on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-) mille monomeeriks on propeen ( CH2=CH-CH3 ).Polümeerid on suur kogus naturaalseid ja sünteetilisi materjale erinevate kasutusalade ja omadustega.Looduslikud polümeerid nagu näiteks merevaik on olnud kasutusel juba sajandeid. Bio-polümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiin happed mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos , mis on põhiline puidu ja paberi koostises.
Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. Rangelt võttes ei hõlma molekuli definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuuriühikuid, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet.
Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid , lipiidid , valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi – katabolism ja anabolism .
Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina k. katabolē 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni(näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP. Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele. Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees.

Summary

Proteins are the most importonant organic biomoleculs. In human body persist up to 250 000 different proteins. Every day a average human organism produces and also consumes about 400g of body proteins. Proteins are divided into four different structural stages.
Proteins have full variety of different irreplaceable and neccecary tasks.
Proteins ought to give 10-15 % of daily energy need. This amount should be balanced what means 50/50 of bestial and vegetarian proteins. Proteins consist of amino acids. Sience so far knows 120 amino acids of witch 21 make up different proteins. Unbalanced consumption of proteins leads to different and possibly severe health problems. For this it is understood that we ought to pay attention of healthy food.
Without proteins there would be no life in our known form. This sucks. I want to die.
18

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 7 allalaadimist

Valgud ja nende ainevahetus organismis #1

Valgud ja nende ainevahetus organismis #2

Valgud ja nende ainevahetus organismis #3

Valgud ja nende ainevahetus organismis #4

Valgud ja nende ainevahetus organismis #5

Valgud ja nende ainevahetus organismis #6

Valgud ja nende ainevahetus organismis #7

Valgud ja nende ainevahetus organismis #8

Valgud ja nende ainevahetus organismis #9

Valgud ja nende ainevahetus organismis #10

Valgud ja nende ainevahetus organismis #11

Valgud ja nende ainevahetus organismis #12

Valgud ja nende ainevahetus organismis #13

Valgud ja nende ainevahetus organismis #14

Valgud ja nende ainevahetus organismis #15

Valgud ja nende ainevahetus organismis #16

Valgud ja nende ainevahetus organismis #17

Valgud ja nende ainevahetus organismis #18

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hanna Anett Kari Õppematerjali autor

Valgud proteiinid proteiidid aminohapped valgud toidus happed molekul valgud aminohape proteiinid nukleiin liitvalgud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Valkudereferaat

Pärnu Koidula Gümnaasium Karl Kütt 10.c klass VALGUD Referaat Juhendaja õpetaja Sirje Miglai ja Marge Kanniste Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. VALGUD JA NENDE ÜLESEHITUS........................................................................... 4 1.1. Valgud.......................................................................................................................4 1.2. Aminohapped ja peptiidside..................................................................................... 4 2. VALKUDE STRUKTUURITASEMED.........................................................................5 2.1. Primaarstruktuur...........................

Bioloogia

doc

Valgud

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise

Orgaaniline keemia

pdf

Biokoeemia mõisted

Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis

Biokeemia

ppt

Valgud

Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr

Toiduained

doc

Põhjalik referaat valkude kohta

Pärnu Koidula Gümnaasium Frieda Kriisa 10.c klass Valgud Referaat Juhendajad Sirje Miglai ja Marge Kanniste Tõstamaa 2007 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis...............................................................

Bioloogia

doc

Referaat: Valgud

Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................

Bioloogia

docx

Geenitehnoloogia vastused

Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, fotosünteesi käigus sünteesitud glükoos, mis on talletatud taime sälitusorganitesse, tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning organismis struktuuride koostisosadena. 2. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti kaitseb lipiididest moodustunud rasvkude kõhuõõnes paiknevaid organeid kahjulike välismõjude eest ja

Keemia

ppt

Valgud ja taimne toidusedel esitlus

valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Milleks on vaja valke? Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Nad on valdavateks komponentideks ensüümide koostises, milleta ei toimu ühtegi ainevahetusprotsessi. Valgud on rakkude põhiliseks ehitusmaterjaliks ja osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis. Valgud on kaasatud antikehade tootmisse ning aitavad tagada toimivat immuunsüsteemi. Valgud annavad ka toiduenergiat. Mida toob kaasa valgupuudus? Valgupuudus on seotud lihasmassi vähenemisega ja vastupanuvõime langemisega haiguste suhtes, aeglustub vereloome ning häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus

Toiduainete mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Valgu molekuli struktuuris on esimest järku sidemed küllaltki püsivad samas kui teist

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk