Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel
Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Ilma süsivesinikühenditeta ei saaks me eksisteerida, sest inimese organism kasutab neid palju oma elutegevuseks. Kui neid poleks, siis me ei kasvaks ja areneks.
Kogu päevasest tarvitavast toiduenergiast peavad rasvad katma 25-30%. Rasva peamised allikad on näiteks juust, kala ning teised piima- ja lihatooted. · VALKU Kogu päeva tarvitavast toiduenergiast peavad valgud katma 10-15%. Valgud on tähtsad inimesele kasvuks ja ehituseks, tagavad organismi tugeva immuun- süsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis. Valgu liigne tarvitamine võib koormata neerusid või maksa, võib põhjustada allergiaid. Põhilised valguallikateks on muna, piimatooted, liha- ja kalatooted. · KIUDAINEID Täiskasvanud inimeste kiudainete päevakogus on 15-25g, noortematel 15-25g (oleneb vanusest). Kiudained tekitavad täiskõhutunde, kiirendavad toidu edasiliikumist sooles, kiudained on toiduks seedetrakti mikroobidele, kes tagavad inimestele kaitsevõime. Liigne kiudainete tarvitamine võib olla väga ohtlik, sest mõnda kiudainet ei pruugi organism omandada. Kiudaineid
2019) 2 Valgud peaksid toidulauast moodustama umbes kuuendiku, sest nendel on oluline osa organismi kasvamisel, ehitusel ja arenemisel. Valgud osalevad ka immuunsüsteemi tugevdamisel, ainete transpordil, sisalduvad osades hormoonides. Valgud koosnevad aminohapetest, mis on asendatavad või asendamatud. Asendatavaid aminohappeid saab organism ise sünteesida, asendamatuid peab saama toiduga. Loomsetes valguallikateks on asendamatute aminohapete kogus parem, kuid tuleb riskida suurema rasvasisaldusega. Taimsetes valguallikates jääb (teraviljatooted, kaunviljad, pähklid) aga tihti puudu asendamatutest aminohapetest. Väikese koguse muna ja piimatoodete putrudes jne kasutamine aitab seda puudujääki korvata. (Tervise Arengu Instituut, 2015c) Rasvad peaksid toidust moodustama umbes kolmandiku, liialdada ei tasu, sest rasvad
Ohtlik on valkude üle-kui ka alatarbimine. Ületarbimine on levinum jõukamate elanike kihtide hulgas, kes tarbivad liiga palju loomseid toiduaineid, mis toob endaga kaasa neerude ja maksa ülekoormamise, enneaegne vananemine ning rasvumine. Kuid valgu alatarbimine toob kaasa organismi kaitsevõime nõrgenemise, organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole
luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu-allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera-viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. Rasvad. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud, mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud
omastatavatele loomsetele valkudele. Valgupuudusel organismi kasv ja suguline arenemine pidurdub. Ka organismi vastupanuvõime haigustele kahaneb. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 9. Heleda puljongi valmistamine Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 810 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 tundi enne keetmise lõpetamist. Puljongid kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeetmisel keedetakse
Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid ...............................................
....................... Gümnaasium ........................................ 11B klass DIABEET Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ................................... .......................... 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?......................................................................................4 2. Haiguse olemus................................................................................................................................5 3. Diabeedi vormid................................................................
luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu- allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera- viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. 9 Rasvad. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
