Rahvusvaheline rahandus (0)

Q: Midagi vastu aga pankadele?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvaheline rahandus

Q: Kellel oli mingid hoiused NESSEKA PANGAS?

Vastus leiad õppematerjalist: Rahvusvaheline rahandus

Tartu Ülikool - Majandus - Rahvusvaheline rahandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Midagi vastu aga pankadele?
Kellel oli mingid hoiused NESSEKA PANGAS?

Kordamisküsimused. Kevad 2017

Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused.
Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata.
Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad)

Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid.
Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis - ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad , krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (näiteks sularahaveoga tegelevad ettevõtted) järgima pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki, suurendades sellega riigi võlga. Mingi aja jooksul usaldasid ka turuosalised ühisraha nii palju, et selline käitumine ei olnud nende jaoks probleem. Ent 2008. aasta üleilmse majanduskriisi ajal olukord muutus ja taas hakati tähelepanu pöörama üksikute euroala riikide käitumisele. Hooletut eelarvepoliitikat ajanud riigid sattusid hätta, sest raha laenamine väljastpoolt riiki muutus väga kalliks. Veelgi enam, nende riikide probleemid tekitasid pingeid kogu euroalas ning seadsid kahtluse alla rahaliidu usaldusväärsuse. Mõned turuosalised rääkisid isegi euroala võimalikust lagunemisest kriisi ajal. Kriis näitas, et ühisraha kasutavatele riikidele tuleb kehtestada ranged reeglid nii eelarve kui ka panganduse valdkonnas ja tõhustada kriiside lahendamist. Vaid see võimaldab tagada kogu euroala stabiilsuse ja usaldusväärsuse. Seetõttu on euroala riigid viimaste aastate jooksul kokku leppinud uutes ja varasemast karmimates eelarvereeglites ning loonud ühtseid kriisi lahendamise fonde. Algatatud on ka täiesti uus pankade järelevalve protsess, mille raames luuakse Euroopa Keskpanga juurde ühtne järelevalvemehhanism ( single supervisory mechanism). Majanduskriis tõendas veenvalt , et probleemide lahendamisse tuleb kaasata kõik riigid, sest majandus- ja rahaliidus oleme ju üheskoos.

Euroopa ühisraha kehtestamise etapid.
Euroopa ühisraha kehtestamise etapid. Esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990, hõlmas: · kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine); · Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist (tõukefondid); · majanduslikku lähenemist liikmesriikide majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve kaudu. Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. Selles etapis nähti ette: · Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid EL-i liikmesriikide keskpankade juhid; · liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine; · riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine. Kolmandas etapis 1. jaanuaril 1999 võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania , Iirimaa , Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. (Kreeka ühines 1. jaanuaril 2001). Sellest ajast alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002 tulid nimetatud 12 riigis käibele euro paberraha ja mündid. Riiklikud vääringud kõrvaldati käibelt kaks kuud hiljem. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, kus elab enam kui kaks kolmandikku EL-i elanikest, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro. Tähtsamad sündmused euro kehtestamise teel • 1957 ja ühisturg • Vahetuskursside kooskõlastamise katsed • Vahetuskursi mehhanism • EMI – Euroopa Rahainstituut alates 94 • Werneri ettekanne – jäi kõrvale • Delors´i ettekanne - mängis euroopas suurt rolli senini , oli euroopa lomisjoni president 85-95: kaks suurt rahandusminister prantsusmaal: 1 single european act 8tegeliku siseturu väga suur hüpe rakendamisel, viidi ellu, oligi euroopa ühisraha loomise ettekanne)1994ndast aastast, 86 võeti otsus vastu, annulleeriti 10k dokumenti euroopas, et seadusandlust ühtlustada jne 2. 89ndal aastal euroopa rahaliidu ettepanek, viidi tähtaegselt ellu 90-94 kapitali liikumise vabadus • Maastrichti leping • Stabiilsuse ja kasvu Pakt

Euroopa Keskpankade süsteem, selle toimimine .
Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskpangad. Euroopa Keskpankade Süsteemi aetakse tihti segamini eurosüsteemiga. Erinevus on selles, et eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank ja ainult nende riikide keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. EKPS ja eurosüsteem eksisteerivad samaaegselt seni, kuni Euroopa Liidus on veel liikmesriike, kes pole soovinud euroalasse astuda või pole suutnud täita uutele liikmetele esitatavaid nõudeid. Seega kuuluvad Euroopa Keskpankade Süsteemi ka nende ELi liikmesriikide keskpangad, kes ei ole eristaatuse (Taani, Ühendkuningriik) tõttu veel eurot kasutusele võtnud. Euroopa Keskpankade Süsteemi raames teevad kõik riigid aktiivset koostööd mitmetes valdkondades, näiteks ühtse maksesüsteemi (TARGET2) arendamisel ja kasutamisel . Samuti koguvad kõik riigid statistilisi andmeid. Peale selle tehakse eurosüsteemis Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas. Euroopa Keskpankade Süsteemi sisemist koostoimimist korraldab EKP üldnõukogu. Keskpangad teevad koostööd laias laastus kahel tasandil: 1. Euroopa Liidu tasandil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja kõikide Euroopa Liitu kuuluvate riikide keskpangad ning mida nimetatakse Euroopa keskpankade süsteemiks (EKPS); 2. euroala tasandil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja kõikide eurot kasutavate riikide keskpangad ning mida nimetatakse eurosüsteemiks. Euroopa Liidu tasandil ehk Euroopa keskpankade süsteemi raames teevad kõik keskpangad aktiivselt koostööd igas keskpanga valdkonnas, kuid otseselt eurot ja rahapoliitikat puudutavad otsused langetatakse kitsamas ringis. Otsuste tegemisel osalevad ainult need keskpangad, kes kuuluvad euroalasse ehk kasutavad oma riigis käibevaluutana eurot. Eurosüsteemi ehk Euroopa Keskpanga ja euroala riikide keskpankade põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid , kes vahetavad kogemusi, püüavad leida probleemidele lahendusi, töötavad välja projektide rakendusvõimalusi ja teevad omavahel seejuures tihedat koostööd. Nii tagatakse, et kõikidesse protsessidesse on kaasatud euroala parimad eksperdid ja otsuste tegemisel lähtutakse kõikide riikide kogemustest. Euroopa Keskpank juhib euroalasse kuuluva 19 riigi keskpankade koostööd. Euroalal võetakse kõik otsused vastu küll ühiselt, aga need viib iga keskpank oma riigis ellu ise. Näiteks otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu kõikide riikide sularahaekspertide hinnangute põhjal, kui palju pangatähti toodetakse ja ringlusse lastakse, kuid Eestis annab pankadele raha Eesti Pank .

Maastrichti leping, eurole ülemineku kriteeriumid ja nende täitmine tegelikkuses.
Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice 'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. Eurotsooniga liitumisel peab riik suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid: · Riigi rahanduse jätkusuutlikkus - valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetukurss - riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM II-s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Eesti ühines ERM II-ga 2004. a. 28. juunis ning on hoidnud Eesti krooni kurssi euro suhtes muutumatuna (1 EUR = 15,6466 EEK). · Hinnastabiilsus - riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. · Intressimäärad - riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Kriteeriumite täitmine tegelikkuses: 2000. aastate alguses aga ei suutnud mitmed EL-i liikmed Maastrichti kriteeriumite piires püsida ning hakkasid müüma valitsuse võlakirju, et riigivõlga ja eelarvepuudujääki vähendada. Riigid müüsid õigusi oma tulevastele tuludele, vältides nii kriteeriumite otsest rikkumist, kuid loobudes headest tavadest ning eirates rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nii said riigid varjata oma eelarvepuudujääke ja võlatasemeid eri viisidel , muuhulgas järjekindlusetu arvepidamise, eelarveväliste tehingute ning keeruka struktuuriga võla- ja valuutaderivatiivide abil. Näiteks sai Saksamaa 2005.‒06. aastal 15,5 miljardit eurot Deutsche Telekomi, Deutsche Posti ja Deutsche Postbanki pensionitega seotud maksete väärtpaberistamisest, kuid garanteerisid maksed nii, et investorid kandsid vaid Saksa valitsusvõla riski ja lõpuks registreeriti tehingud Euroopa rahandusstatistikas riigilaenu, mitte varade müügina. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. Üks punkte oli, et pannakse alus Euroopa majanduse- ja rahaliidu loomisele – euro kasutuselevõtule, Euroopa Keskpankade süsteemi ja Euroopa Keskpanga loomisele. - riigi rahandus . Riigi suhtes ei ole alustatud ülemäärase eelarve menetlust. Selle üle otsustamisel on kontrollväärtusteks valitsussektori eelarve puudujääk, mis ei tohi ületada 3% SKP-st (erandjuhtudel on lubatud ka ajutine ja vähene 3% piiri ületamine) ja valitsussektori võlg, mis ei ületa 60% SKP-st või läheneb sellele rahuldava kiirusega. - vahetuskurss . Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM II-ga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi devalveerida - hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. - intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.

Stabiilsuse ja kasvu pakt, selle muutumine, selle järgimine .
Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärgiks on tagada eelarvedistsipliini täitmine, hoidumaks ülemäärasest eelarvepuudujäägist. Sellega antakse panus rahalise stabiilsuse kindlustamisse. Liikmesriigid kooskõlastavad majanduspoliitikat Euroopa tasandil. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik , mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1997 ELi liikmesriigid kirjutavad alla Maastrichti lepingule, sillutades teed ELi ühisvääringu euro kasutusele võtmisele. Selleks et riigid saaksid ühisraha kasutusele võtta, piiratakse asjaomase lepinguga valitsemissektori eelarvepuudujääki 3% SKP-st ja valitsemissektori võla taset 60%. 1998 – stabiilsuse ja kasvu pakt. ELi liikmesriigid lepivad kokku riikide eelarve- ja majanduspoliitika järelevalve ning kooskõlastamise tugevdamises, et järgida Maastrichti lepingus sätestatud eelarvepuudujäägi- ja võlapiiranguid. Loodi stabiilsus ja kasvu pakt. 1999 jõustuvad stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavad eeskirjad. Ennetamine Stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade ennetav osa kohustab ELi liikmesriikide valitsusi järgima oma kohustusi seoses usaldusväärse eelarvepoliitika ja kooskõlastamise tagamisega , mille puhul iga liikmesriik kehtestab oma eelarve-eesmärgi, mida tuntakse keskpika perioodi eelarve-eesmärgi nime all. Need eelarvepuudujäägi- (või ülejäägi-) eesmärgid on määratletud struktuursetena, mis tähendab, et nende puhul võetakse arvesse majandustsükli kõikumisi ning jäetakse välja ühekordsete ja muude ajutiste meetmete mõju. Eurot kasutavad liikmesriigid kirjeldavad oma stabiilsusprogrammides, kuidas nad kavatsevad saavutada oma keskpika perioodi eelarve-eesmärgid. Teised ELi liikmesriigid peavad esitama sama teabe oma lähenemisprogrammides. Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriikide valitsused hindavad neid Euroopa poolaasta raames. 2005 jõustuvad korrigeerivad eeskirjad. Korrigeerimine Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeerivas osas tagatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega ülemäärase eelarvepuudujäägi või ülemäärase valitsemissektori võla taseme korrigeerimine. See on järkjärguline lähenemisviis ülemäärase eelarvepuudujäägi ja ülemäärase võla vähendamiseks. ELi lepingus on ülemäärase eelarvepuudujäägina määratletud eelarvepuudujääk, mis ületab 3% SKPst. Valitsemissektori võlga käsitletakse ELi lepingu kohaselt ülemäärasena, kui see ületab 60% SKPst ning ei vähene piisaval määral (ülemäärase võla vähenemine aastas 5% võrra kolme aasta jooksul). 2011 ELi seadusandjad teevad stabiilsuse ja kasvu pakti muudatusi, et võtta paremini arvesse iga riigi asjaolusid ning lisada järgitavatesse eeskirjadesse rohkem majanduslikku põhjendatust. · Tõhustatakse kooskõlastamist ja järelevalvet. · Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus muudetakse selgemaks ja kiiremaks. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjade kogu, millega kutsutakse liikmesriike üles säilitama tugevat avaliku sektori rahandust. Jõustamine-järgimine Riikide suhtes, kes ei järgi stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju, võidakse kehtestada sanktsioone. Euroala liikmesriikide puhul võib see toimuda hoiatuste ning lõpuks ka rahaliste sanktsioonide vormis, hõlmates trahve, mis moodustavad kuni 0,2% SKPst, kui nad ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või 0,5% SKPst, kui nad ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju. Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) kulukohustused või maksed. Stabiilsuse ja kasvu pakt (Stability and Growth Pact) on ELi majanduspoliitika koordineerimise instrument , millest tulenevad eelarveküsimusi käsitlevad protseduurid: (i) stabiilsus- ja konvergentsiprogrammid vastavalt europiirkonna ja europiirkonda mitte kuuluvatele EL liikmesriikidele; (ii) eelhoiatus stabiilsuse ja kasvu pakti võimaliku rikkumise kohta; (iii) ülemäärase eelarvedefitsiidi protseduur (excessive deficit procedure) eelarvedistsipliini rikkunud liikmesriikidele. 1997. a. juunis võttis Euroopa Ülemkogu Amsterdamis vastu stabiilsuse ja kasvu pakti garanteerimaks, et majandus -ja rahaliidu projekti ei tabaks ebaõnnestumised liikmesriikide majanduspoliitiliste sammude tõttu. Ühtlasi seadis pakt eesmärgi, et 2002. aastaks likvideeriksid liikmesriigid oma eelarvedefitsiidi üldse ning võtaksid vastu juba ülejäägiga riigieelarved. Stabiilsuspakti kohaselt nõuab Euroopa Komisjon EMUsse kuuluvatelt liikmesriikidelt, et need ei lubaks oma eelarvedefitsiidil kasvada suuremaks kui 3% SKTst . Samas aga tehti sellele nõudele 22 – 23. märtsis 2005 toimunud EL Ülemkogul hulk erandeid , mille alusel liikmesriigid võivad seda piirangut ajutiselt eirata. Erandeid võidakse võimaldada näiteks “Euroopa ühinemisest” või sotsiaalhoolekande süsteemi uuendamisest tekkivate kulude ja EL eelarvesse tehtavate maksude puhul. Pehmendusettepanekuid toetas iseäranis majandusraskustega võitlev, Euroopa suurima mahuga majandusega Saksamaa, kes on juba kolm järjestikust aastat defitsiidis. Euroopa ühinemisklausli puhul peetakse silmas ka Saksamaa taasühendamist 15 aastat tagasi ja sellega siiani kaasnevaid hiigelkulutusi. Siiani ähvardasid Saksamaad ja samuti defitsiidiga maadlevaid Prantsusmaad ja Itaaliat EL tõsised trahvid .

Euroopa rahanduskriisi 2008-2012 kujunemine, selle põhjused.
Etapid : Finantskriisi peamised etapid · Juuli – september 2007: materialiseeruvad USA kinnisvaraturu esimesed kahjumid, probleemid Bear Sterns fondis ja Northen Rockiga. Turud kaotavad usalduse ja likviidsus hakkab kokku kuivama · September – detsember 2007: pärast pankade päästmisoperatsioone hakkab olukord paranema, kuid 3. kvartali tulemused jätavad soovida · Jaanuar – märts 2008: Bear Sterns probleemid, USA valitsus käivitab uue päästeoperatsiooni · Märts – oktoober 2008: likviidsus kuivab jätkuvalt kokku, pangad ei usalda üksteist. Lehman Brothers pankrott paneb turud sisuliselt seisma; ilmsiks tulevad paljud uued probleemid · Oktoober: programmide käivitamine USAs ja Euroopas, mis päästab hullemast, kuid olukord on jätkuvalt pingeline… Põhjused: USA majanduskasvu aeglustumine. (Liigne laenamine- Võlgnevuse kasvule aitasid kaasa paljud tegurid, sealhulgas hõlpsa laenusaamise võimalus, mis tulenes väga tugevast konkurentsist laenuandjate vahel, kõrge likviidsuse tase ja madalad intressimäärad, pidevalt kasvav kinnisvaraturg , ühiskond, kus valitses usk piiritusse majanduskasvu ja madal ohutunne, ning tarbijaühiskond, kelle arvates on võlgnevus elu norm ja ülemäärane võlgnevus kujutab endast vaid ebaolulist pisiasja.) Viimaste aastate hea majandusolukord: kõrge likviidsus, madalad intressimäärad, kadunud riskitajuvus Finantsinnovatsioon Liigsed riskid finantssüsteemis Finantsjärelevalve ei suutnud kõiki riske arvesse võtta Tegelikkuses saabus siiski majanduslangus, mida põhjustasid sellised sündmused nagu lääneriikide turgude konkurentsivõime vähenemine võrreldes Aasia riikide turgude konkurentsivõimega, protektsionism põllumajanduses, nende toiduainete hindade tõus, mis sõltuvad sellistest geopoliitilistest teguritest nagu sõjalised operatsioonid maailma eri osades, kriisid Kesk- ja Ida-Aafrikas, poliitilise tasakaalu muutumine Lõuna-Ameerikas ning energiavarustusega seonduvad probleemid. Sellele järgnes tööhõive langus koos laastava sotsiaalse mõjuga, mis täiendas kõnealust vaatepilti. Neli aastat kestnud euroala võlakriis on Euroopa Liidu poliitikud , teadlased ja avalikkuse pannud aktiivselt arutlema majanduskriisi süvapõhjuste üle. Üha rohkemates kirjutistes ja debattides on osutatud asjaolule, et finantskriis on pigem Euroopa Liidu strukturaalsete ja institutsionaalsete ebakõlade ning tasakaalustamatuse väljendus kui kumuleerunud majanduskriisi probleemide algpõhjus. Liikmesriikide võlgade ja valitsussektori eelarvedefitsiidi varjatud kuhjumise sisulise peapõhjusena nähakse vähest läbipaistvust liikmesriikide eelarve- ja fiskaalpoliitikas, riikideüleste institutsioonide vähest kontrolli riikide koguvõlgade ja defitsiidi üle ning selgete normide ja sanktsioonide puudumist Euroopa Liidus, mis on viinud liikmesriigid ulatuslikule finantsstabiilsust tagavate Maastrichti kriteeriumite rikkumisele Finantskriis jõuab reaalmajandusse Ø Üldine ebakindlus Ø Kallimad laenud ja karmimad tingimused Ø Välisnõudlus langeb Septembris 2008 tabab maailma majandust rahanduskriis. Kõik ELi riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu ning see jõustub 2009. aastal. Selle tulemusel saab EL ajakohased institutsioonid ja tõhusamad töömeetodid. Eurokriisi põhjused – USA kriis, kinnisvaramull, aktsiamull, kontrollimatu laenupoliitika, vastutustundetu eelarvepoliitika.

Euroopa Liidu ja liikmesriikide tegevus võlakriisi ületamisel.
Euroopa võlakriis (ka eurotsooni kriis) on praeguseni püsiv finantskriis, mille tõttu on mõnedel euroala riikidel raskusi oma riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita. Pangasüsteemi kokkukukkumise vältimine, abipaketid riikidele, kontrolli tugevdamine eelarve üle, rahareservi (ESM) loomine kriiside tõrjumiseks, kontrolli tugevadmine Euroopa pankade üle. Mure süvenes 2010. aasta alguses ja hiljem, mistõttu Euroopa riigid juurutasid rea rahanduslikke kaitsemeetmeid nagu Euroopa finantsstabiilsuse meetmed (European Financial Stability Facility, EFSF) ja Euroopa stabiilsusmehhanism (European Stability Mechanism, ESM). Lisaks poliitilistele meetmetele ja väljaostuprogrammidele, millega võideldi Euroopa võlakriisi vastu, on Euroopa Keskpank (EKP) ka langetanud intresse ning andnud madalaprotsendilisi laene enam kui triljoni euro ulatuses, et säilitada raha liikumist Euroopa pankade vahel. 6. septembril 2012 rahustas EKP finantsturge, teatades piiramatust tasuta toetusest kõigile eurotsooni riikidele, mis osalevad riiklikus väljaostu- ja ettevaatusabinõude programmis EFSFi või ESMi kaudu, kus EKP ostab kokku eurotsooni riikide võlakirju. Kriisi mõju ei piirdunud üksnes majandusraskustega riikides, mida see kõige enam puudutas. Sel oli ka ulatuslik poliitiline mõju 8 riigis euroala 17 riigist ning viis valitsuse vahetumiseni Kreekas, Iirimaal , Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Sloveenias, Slovakkias ja Hollandis.

Euro kui maailmaraha, riikide valuutareservid , valuutade vahetuskursid.
Euro on ühisraha, mida (praegu) kasutab 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kõik koos moodustavad euroala. Euro kasutuselevõtmine 1999. aastal oli oluline samm Euroopa lõimumisel. See on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi: praegu kasutab eurot ja naudib selle eeliseid umbes 337.5 miljonit Euroopa Liidu kodanikku ning see arv suureneb veelgi, kui teisedki ELi liikmesriigid võtavad kasutusele euro. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro „allühikutena”; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul – pangatähtede ja müntidena. Valuutareservi hoidmine ja haldamine . Valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et Euroopa Keskpanga käsutuses on piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. Euroopa Keskpanga valuutareservi haldavad liikmesriikide keskpangad, kes tegutsevad vastavalt Euroopa Keskpangalt saadud juhistele. Lisaks haldavad liikmesriikide keskpangad ka oma valuutareserve, kuid nende tehingud eeldavad teatava piirmäära ületamisel EKP heakskiitu. Sel viisil tagatakse, et keskpankade operatsioonid on kooskõlas eurosüsteemi vahetuskursi- ja rahapoliitikaga. Reservvaluuta (või ankurvaluuta) on valuuta, mida erinevad valitsused ja institutsioonid hoiavad märkimisväärsetes kogustes reservidena. Hetkel on maailmas peamine reservvaluuta USA dollar , mida teised riigid hoiavad reservidena kõige enam. Suurim osa Eesti Panga reservidest on paigutatud just euroala riikide võlakirjadesse, seega hoitakse reservvaluutana peamiselt eurot.

Eurotsoon , selle areng, selle juhtimine, selle reeglid.
Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala riikide rahandusministrid moodustavad eurogrupi, mida juhib alates 21. jaanuarist 2013. Hollandi rahandusminister Jeroen Dijsselbloem. Enne Dijsselbloemi juhtis eurogruppi alates selle loomisest 2005. aastal Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker . 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused. Euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999 Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Nendega liitus Kreeka, kes täitis (statistikat võltsides) euro kasutuselevõtu tingimused ehk Maastrichti kriteeriumid aastal 2000 ja võttis euro kasutusele 1. jaanuaril 2001. Euromündid ja -paberraha tulid käibele 1. jaanuaril 2002. Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik. Euroga liitumiseks on 4 majanduslikku kriteeriumi: majanduslikud kriteeriumid ehk Maastrichi kriteeriumid, mis sisaldavad inflatsioonireegleid ning riigivõla ja eelarve defitsiidi piire . Samuti nõutakse riigilt vastavust stabiilsus- ja kasvupaktiga ning konvergentsi kriteeriumitega. Liikmesriigi kogu riigivõlg ei tohi ületada 60% ja aastane eelarve puudujääk võib olla maksimaalselt 3% SKP-st. Inflatsiooni tuleb alati hoida kontrolli all. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroopa Keskpanga nõukogu on eurosüsteemi peamine otsustusorgan. Nõukogu määratleb euroala rahapoliitika ning võtab vastu otsuseid eurosüsteemile antud muude ülesannete täitmiseks. Samuti osaleb Eesti Panga president, nagu kõik Euroopa Liidu keskpankade juhid, neli korda aastas Euroopa Keskpanga üldnõukogu istungil. Igapäevaselt tehakse koostööd 19 komitees, mis kohtuvad eraldi eurosüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) koosseisus , samuti nende allstruktuurides. Komiteedes ja töörühmades valmistatakse ette otsustusorganite – Euroopa Keskpanga nõukogu ja üldnõukogu – tööd. Komiteed hõlmavad keskpanga kõiki tegevusvaldkondi. Lisaks komiteedele on suurte ühisprojektide elluviimiseks moodustatud mitmeid kõrgetasemelisi töögruppe. 1999 võeti 11 riigi poolt virtuaalsena kasutusele euro sularahata tehingutes ja 1. jaanuaril 2002. aastal füüsilisel kujul. Eurotsooniga saavad liituda riigid, kes on täitnud Maastrichti kriteeriumid.

Kreeka võlakriis.
Kreeka kriis on 2010. aasta algusest olnud maailma finantsturgudel pidevalt tähelepanu all. Kreeka on aastaid elanud üle oma võimete, pidevalt riigivõlga suurendades. 2009. aastal jõudis eelarve defitsiit juba -12,7%-ni SKP-st, mis tähendab, et selle võrra peab ka riigivõlg suurenema. Aastal 1997 kuni 2007 tõusis Kreeka majandus tohutult. Avaliku sektori palgad tõusid selles ajavahemikus 50%. Kreeka riigi kulud olid palju suuremad kui tulud. See viis eelarve defitsiidini ehk puudujäägini. Kriisi tekkimise põhjuseid oli neli: • Kreekas oli liiga suur ja ebaefektiivne avalik sektor • Tootlikus oli madal • Valitses tohutu bürokraatia ehk • Massiline maksudest kõrvalehoidmine Aprillis 2010 pöördus Kreeka EL poole abipalvega, mille tulemusena koostati neile abiprogramm. Mais 2010 nõustusid IMF ja EL andma Kreekale 110 miljardi euro suuruse laenu, seda aga kolmel tingimusel. Esiteks tuli Kreeka riigis teha suuri kärpeid, teiseks pidi toimuma riigivarade erastamine ja viimaks tuli teha erinevaid reforme et majandus taas tõusuteele saada. Oktoobris 2011 pakkus EL ja IMF Kreekale uut 130 miljardi euro suurust laenu. Veebruaris 2012 see laen ka kinnitati. 2012 aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg kasvanud juba 370 miljardi euroni. See omakorda jättis tööta 21,5% elanikkonnast. Sellest kõigest tulenevalt võttis Kreeka 2012 aasta teisel poolel kasutusel uue ulatusliku kärpekava. 2013 aasta seisuga on töötus tõusnud Kreekas euroala kõrgeimaks. Majandusolukord on endiselt väga kesine ja rahvas streigib, sest keegi ei tunne ennast süüdlasena, kuid kes muu kui see rahvas ise kogu riigi moodustabki. Olukorda hinnatakse järgmiselt: • Presidendi sõnul ei kannara riik enam järgmisi kärpeid välja • Töötajate olukord on muudetud sedavõrd halvaks, et nad ei suuda enam ühiskonda koos hoida, paljude palgast ei piisa enam igapäevaseks leivaks, kommunaalmakseteks ja rõivasteks. Siiski ei ole asi lootusetu, riigi rahandusministri sõnul on hullem möödas ning majandus on taastumas . Ka IMFi tegevdirektor on teatanud, et riigi majandusprogramm liigub õiges suunas. Oli komisjonis ettepanek eurostat - et saaks kontrollida riikide statistikat, signaal oli et Kreeka nr pole õiged.2009 võimule uus valitsus Kreekas. Teatas 2010, et puudu jääk ei ole 6-9% SKPst, vaid hoopis 15,7 % defitsiit, mis on väga suur auk. Kui Kreeka 2002. aastal euro kasutusele võttis, anti riigile võimalus võtta väga odavaid laene, ja Kreeka laenaski – selgelt liiga palju

Iiri võlakriis.
Iirima kriisile eelnes suur majanduskasv. Lisaks toimus riigis ka kasumijaht, kus igaüks oli oma kasu peal väljas. Palgad, laenuintressid , krediidi kättesaadavus ja tööpuudus liikusid paremuselt halvemusele. Üks peamisi põhjuseid mis Iirimaa kriisi viis, oli see, et oldi liiga palju võlgu ja seda just teistele riikidele. Ka Iirimaale koostati abipakett. Iirimaa enda panus sellesse oli 7,5 miljardit eurot, IMF toetas riiki aga 22,5 miljardi euro suuruse laenuga ja EL 45 miljardi euroga. Viimane summa saadi kokku mitmetelt erinevatelt toetajatelt. EFSM (Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism) andis oma panuse 22,5 miljardit eurot, EFSF (Euroopa Finantsstabiilsusfond) lisas sellele teised 22,5 miljardit eurot. EFSF jaguneb omakorda EFSF (euroala), kes andis 17,7 miljardit, Suurbritannia 3,8 miljardit, Rootsi 0,6 miljardit eurot ja Taani 0,2 miljardit eurot. Kriisis kulus 5% pangalanguseks 2 aastat ränka tööpuudust, lisaks sellele kärbiti pensionit ja tervisekindlustusi. Sellest tulenevalt aga Iiri kodanikud siirdusid mujale riikidesse tööd otsima . 2010 oli Iirimaal võlakriis, millele anti: 67,5 miljardit € abiraha , see programm maksti tagasi 3 aastaga. 2013 aastaks oli kõik põhimõtteliselt korras. 1997- 2007. aastal tõusid kinnisvarahinnad 4 kordselt ning 2007. aastal hakkasi kukkuma , mistõttu valitsus ja pangad hävisid selle pealt. Iiri valitsus andis pankade hoiustele 2 a garantii . 2013 loodi see programm lõppenuks, 2031 on 75% laenudest makstud.

Hispaania võlakriis.
Praegu väga oluline teema on riigieelarve ja selle kärpimine. 2011. a. eelarve puhul lubas Hispaania, et eelarve defitsiit tuleb -6% SKP-st, tegelik number tuli -8,5%. 2012. aastaks seadis Euroopa limiidiks -4%, Hispaania sellega ei nõustnud ja praegune prognoos on -5,3%. Kuid tõenäoliselt tuleb lõplik number sellest taas suurem. Seega vaatamata kärbete ja rahva pahameelele, on eelarve tasakaal veel väga kaugel. Lisaks on Hispaania puhul probleemiks kerkimas maakondade laenukoormus. b) Kinnisvara - Hispaanias oli tõenäoliselt Euroopa üks võimsamaid kinnisvaramulle. Ning kui Eestis võib öelda, et kinnisvaraturu põhi on juba selja taga, siis Hispaanias peaksin võimalikuks, et ca. 25-30% võib hindadel veel põhjani langusruumi olla. Pangad on kinnisvara oma bilanssidesse korjanud ja mitte kõike turule müünud, sellega turgu moonutades. Ilma sellise sekkumiseta oleks langus juba praeguseks suurem olnud. c) Finantssektor - eelnev loob suure pinge finantssektorile, kinnisvarakriisi kahjumid ei ole veel süsteemist välja ravitud (Eestis saame öelda, et juba on) ja seega tõenäoliselt näeme lähiaastatel mitmeid probleemidesse sattuvaid panku. Ning riik peab ilmselt taas päästma asuma (risk, et kuni 20% SKP-st vajalik finantseerida). d) Tööturg - Hispaania häda on sarnane Kreekaga - buumi ajal tõusid ka palgad liiga jõudsalt ja konkurentsivõime kannatas. Nüüd on seetõttu ka tööturul väga rasked ajad, töötusemäär on juba 23,3% ja noorte tööpuudus 50% juures (tõsi, mitmed analüütikud arvavad, et kriisi järel oluliselt kasvanud Hispaanias ja Kreekas "musta palga" osakaal, mis statistikat moonutab). Kui buumi ajal töötas 13% tööjõust ehitussektoris, siis praeguseks on see number 8,5% ja peab ilmselt veelgi langema . Seega Hispaania makroperspektiiv lähiaastateks on päris halb. Praeguse seisuga paistab mulle paraku väga tõenäoline, et Hispaanial ei ole IMF/EL abipaketist pääsu. (2012 aasta artiklist on andmed!!!) Tänaseks on riik tinginud 100 miljardi eurose päästepaketi pankadele. Valitsus on seda tasakaalustanud reformide ja kasinusmeetmetega. 2011 lisati põhiseadusesse tasakaalus eelarve nõue. Hispaanias Madridi eeslinn ehitati üles, mistõttu kinnivarahinnad 3x, krediit lõppes, 11% eelarve puudujääk 2012 abi, lubati 100 kasutasid ära 41..maksavad tagasi 6,5 miljrd aastat..troika lõpetas järelvalve 2014, 2017 makstakse 100% tagasi

Euroopa Liidu liikmesmaade majanduse ja eelarvepoliitika koordineerimine pärast rahanduskriisi.
Uute eelarvenõukogude loomisele Euroopa Liidu liikmesriikides pandi alus 2011. aasta detsembris – siis võeti vastu meetmete pakett , mille raames nähti ette miinimumnõuete kehtestamine liikmesriikide eelarveraamistikule. Lisaks arvuliste eelarvereeglite kehtestamisele viidati ka riigirahanduse sõltumatu järelevalve ja analüüsi vajadusele. 2013. aastal jõustunud nn kaksikpaketiga täiendati ELi liikmesriikide majanduspoliitika kooskõlastamise raamistikku. Muu hulgas nähti ette, et kõigis euroala riikides tuleb luua sõltumatu institutsioon , mis jälgiks eelarvepoliitika vastavust arvulistele eelarvereeglitele ning hindaks vajaduse korral tarvidust rakendada raamistikus toodud korrigeerimismeetmeid. Kui liikmeriigis puudub sõltumatu asutus, mis tegeleb riigi eelarvepoliitika aluseks olevate makroprognooside koostamise või kinnitamisega, kuulub ka see eelarvenõukogu ülesannete hulka. Nii on võimalik vältida seda, et eelarvestrateegia tugineb liiga optimistlikele kasvuprognoosidele. 2014. aasta alguse seisuga oli eelarvenõukogu moodustatud 26 Euroopa Liidu liikmesriigis. Erandid olid üksnes Tšehhi ja Poola, kus polnud tegutsevat eelarvenõukogu või kus selle loomist ei kavandatudki. Eelarvenõukogu peab oma ülesannete täitmiseks vastama teatud tingimustele. Eelarvenõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui viis korda aastas. Eelarvenõukogul peab olema: • tema iseseisvust tagav tegevusraamistik, mis põhineb seadustel või siduvatel haldusnormidel, • pädevus, mis võimaldab tal ise hindamisi algatada, • toimiv menetlus, et oleks võimalik nimetada ametisse piisava kogemuse ja pädevusega liikmeid, • piisavad vahendid ja juurdepääs teabele oma volituste täitmiseks ning • võime suhelda avalikkusega. Need põhimõtted sõnastati juba 2012. aasta juunis avaldatud Euroopa Komisjoni teatises nr 2012/342. Kontrolli tugevdamine riikide eelarvete üle. Kui riikidele nõutakse raha, siis nõutakse midagi vastu, aga pankadele? Pannakse panga kapitali, nulltakse aktsiakapital või pannakse maksumaksja raha kapitali, riik muutub omanikuks, ühel hetkel riik väljub, müüb aktsiad maha ja pank on asju ajanud nii, et riik saaks laenu kätte. Antakse laenu ka, maksumaksja kindlus , et laen ka tagasi makstakse. Euroopas 6 tuhat panka, 30 võetud kontrolli alla, 225miljardit maksavad riigid aastas pankadele

John Law ja tema rahanduspoliitika Prantsusmaal.
John Law oli rahandusepeakontrolör, kes asutas riigipanga ja hakkas välja laskma paberraha. Ta oli arvamusega, et tuleb lasta välja palju katteta raha, et ergutada majandust.

Prantsuse 1789nda aasta revolutsiooni eelne rahanduspoliitika ja selle ebaõnnestumine.
Turgot al. 1774 – rahandusepeakontrolör, suure Prantsuse võlast välja tulemiseks olid tema reformid järgmised: Kaotada tuleb tsunftid , maksustada aadlid ja kirikud, vabaks teha vilja-ja leivakaubandus. Tänu halvale viljasaagile, saadeti ta erru .
Necker – uus rahanduskontrolör, al 1776.aastast. Tema reformid – hoida kokku õukonna pealt, pikaajalised laenud, mis lükkasid kriisi edasi. 1781.a avaldas ta riigieelarve trükis, mis tekitas skandaali ning Necker sunniti lahkuma.
Calonne – püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis pidid motiveerima tootmist ning suurendama sealjuures sissetulekuid – rahvas muutus üha rahulolematumaks.
1787 kutsuti kokku Notaablite kogu (ülikud). Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud, näidates lõpuks ka riigieelarve seisu mis oli hullem kui kunagi varem, kuid seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti ka tema erru.
Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Brienne, kes püüdis omakorda reforme läbi surunda, tõstes samuti makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid .

Alexander Hamilton ja USA eelarvepoliitika kujunemine.
Alexander Hamilton-lõi ameerika ühendriikide valitsuse, valitsuses koosolekut ei toimu nagu meil nt tavaks on, on pannud kokku seniselt toimiva valitsuse reeglid. 34. Aastaselt loodi 1.st United States Secretary of the Treasury -iks. Põhimõte-tuludest tuleb kõrvale panna, et laene maksta, laene võib võtta kui neisse suhtutatakse teistsuguse vastutusega. Kolm neljandikku tulust tuli tollist.

Inglise rahanduspoliitika 17.-18. sajandil
Sir Robert Peel oli oluline tegelane neil aegadel , lõikas tariife, et soodustada kaubandust; et asendada kaotatud tulu ta surus läbi 3% tulumaksu. Ta mängis keskset rolli vabakaubanduse reaalsuseks loomisel ja modernse pangasüsteemi loomisel.

Lõunamere Kompanii ja Mississipi Kompanii kriisid, nende lahenduste erinevused.
Lõunamere kompanii loodi 1711 . aastal Robert Harley poolt kaubavahetuse korraldamiseks Inglismaa ja Hispaania kolooniate vahel. Valitsus kasutas kompaniid ka võlakoormuse vähendamiseks. Esimestel aastatel midagi erilist ei sündinud ja aktsiaga kaubeldi ligi 100 naela juures aastaid. Buum tekkis 1720. aasta alguses ja aktsia sööstis 1000 naelale. Usaldus ettevõtte vastu aga kadus ja mull lõhkes.
Mississippi süsteem oli šoti majandusteadlase John Law vaimusünnitus. Tema ideeks oli raha, millel ei olnud kulla tagatist. Panga aktsia, mis raha emiteeris, tegi rikkaks paljud vaesed mehed (mõned teenijad muutusid rikkamaks kui need, keda nad teenisid). Aktsiatega alustati kauplemist 1717 . aastal. 1720. aastal kukkus skeem kokku.

Bretton Woodsi rahvusvahelise rahandussüsteemi (RVF, Maailmapank , WTO) loomine II maailmasõja lõpus. Põhilised vaidlused. Rahvusvaheline Valuutafond tänapäeval, tema tegevus maailmamajanduse koordineerimisel.
Bretton Woodsi institutsioonid moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 1944–1971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena. Rahandussüsteem sidus valuutad USA dollariga, mis omakorda seoti kullaga ( 35 dollarit 1 untsi kulla eest). Vahetuskursse sai süsteemis muuta vaid üksmeelse otsuse tulemusena. Rahandussüsteem kukkus 1971. aastal kokku ning kullastandard tühistati. Põhilised vaidlused on seotud teemadel , kas viimastes kriisides on süüdi nimetatud organisatsioonid või riigid ise oma vastutustundetu majanduspoliitikaga. Kuigi IMFi ja Maailmapanga rolli olulise muutmise vajadus ilmselt lähiajal ei kerki, on sel tasemel vaidlused alguseks uutele tuultele maailmamajanduses. Erinevad rahapoliitilised süsteemid ja erasektori roll finantskriiside lahendamisel on kõnealuse valdkonna teemad, mille üle diskuteeritakse sageli.
Rahvusvaheline Valuutafond on organisatsioon 188 riigiga. IMF töötab, et edendada ülemaailmset rahandusalast koostööd, tagada finantsstabiilsus, soodustada rahvusvahelist kaubandust, kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning vähendab vaesust maailmas.

Eelarve puudujääk – poliitika, probleemid, lahendused, ajalugu.

Medicite pangamaja tõus ja langus
Medicite pangamaja tõus tulenes sellest, et oli arenenud raamatupidamine , kontorite võrk ja Rooma paavsti teenindamine. Langus tulenes panga töötajate eksimuste tõttu, puudus korralik kontroll ning samuti poliitika sekkumine ja segamine.

Rothschildi pangamaja ajaloos.
Äris ainult perekond, väga hea rahandusinfo liikumine ja selle kasutamine. Valitsuste piiriüleste rahaliste tehingute korraldamine, eriti Napoleoni sõdade ajal. Kulla hinna määramine 1919 – 2004. Salakaubanduse korraldamine Napoleoni sõdade ajal.

Morgani pangamaja ja tema roll USA majanduses, eriti 19.-20. sajandi vahetusel.
J.P Morgan organiseeris 1892. aastal Edison General Electric ja Thomson-Houston Electric ettevõtete liitmise , mille tulemusel tekkis General Electric. Morgani pangamaja finantseeris USA Steel Corporation ’i loomist, mille käigus osteti nii Andrew Carnegue kui ka teiste teraseärid ning 1901. aastal formuleeriti maailma esimese miljardi-dollariline korporatsiooni. 1903. aastal ühendas Morgan erinevad firmad, et moodustada New England ’i raudtee. Ta lõi elektriliste trammiliinide võrgustiku , mis võimaldas linnasisese transpordi terves lõunapoolses New England’is. 1912ndaks aastaks oli see raudteevõrgustik rohkem kui 3200km pikkune, selles firmas oli üle 120 000 töötaja ning põhimõtteliselt oli see Bostoni ja New Yorgi vahelise transporditeenuste valdkonnas monopol . 1907. aasta pangakriisi ajal olid New Yorgi suured pangad pankroti äärel ning Morgani sekkumisel lahendati kriis. 25-35 miljonit dollarit (erinevates kohtades erinev info) maksti mitmesse New Yorgi panka, et need ei sulguks. Samuti organiseeris Morgan meeskonna panga ja trust juhtidest, kes jagasid raha pankade vahel ja kindlustasid edasised rahvusvahelised krediidilimiidid? (lines of credit) Samuti rahastas Morgan USA sõjapidamist ning toetas USA valitsust.

Keskpankade tekkimine, nende roll majanduses.
Pärast pankade tekkimist tekkis probleem sellega, et pankadel oli võimalus välja anda, laenata ja kanda raha sõltumatult ilma otsese riigi kontrollita . Et kindlustada rahasüsteemi hakkasid 17 sajandi alguses tekkima keskpangad. Esimeseks keskpangaks oli Amsterdam Wisselbank, mis asutati 1609. aastal. Tuntumad keskpangad on veel Sveriges Riksbank ( 1664 ), Bank of England (1694) ja Euroopa keskpank (1998). Keskpangad emiteerivad raha, juhivad intressimäärasid, on viimase instantsi laenajad, korraldavad pangajärelvalvet, juhivad valuuta vahetuskursse, korraldavad pankadevahelisi arveldusi, mõjutavad riikide rahanduspoliitikat ja korraldavad valitsuste rahaasju.

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.
BIS ehk rahvusvaheliste arvelduste pank asutati 1930. aastal Baselis ning see asub ka praegu seal. See ühendab 60 keskpanka, mille seas on ka Eesti Pank (1 asutajaliikmetest on Eesti). BIS on pankade usaldusväärtusnormatiivide kehtestaja. Basel I. 1988. Aastal seadis Baseli kommitee miinimumkapitali nõuded pankadele. Baaseli I akkord? Keskendus põhiliselt krediidiriskile ning asjakohasele varade hindamisele. Pankade varad jagati viite gruppi vastavalt krediidiriskile- 1) 0% riskiga ( sularaha , riigi võlakirjad), 20% riskiga (kõrgelt hinnatud kinnisvara), 50% riskiga ( eluaseme hüpoteegid), 100% riskiga (enamus ettevõtete võlad) ning varad, millele ei antud reitingut. Rahvusvahelised pangad peavad hoidma reservi, mis on võrdne 8% nende krediidiriskile kaalutud varade väärtusega. Basel II, 2004. aastal avaldatud. Tehti, et parandada rahvusvahelised standardid, mis kontrollisid kui palju reserve peab pankadel varus olema finantsilisteks ja teisteks töögakaasnevateks riskideks. Need reeglid pidid kindlustama, et mida suuremale riskile pank avatud on, seda rohkem reserve peab tal olema. Basel III on globaalne panga kapitali adekvaatsuse, stressi testimise ja turu likviidsuse vabatahtlik regulatiivne raamistik. See jõustus 2011 aastal. Kolmas Baseli kokkulepe tehti, et parandada 2008. aastal panganduskriisi tõttu tekkinud puudujääke. Selle eesmärk on tugevdada panga kapitalinõuded panga likviidsust suurendades ning panga finantsvõimendust vähendades

1907.a. pangakriis USA-s.
1907. aasta pangakriis oli USA finantskriis, mis kestis 3 nädlar kui New Yorgi stock Exchange kukkus peaaegu 50% from its peak eelmisel aastal. Tekkis paanika , sest see juhtus majandus recessioni ajal ning there were runs on paljude pankade ja fondidega. Kui paljud kohalikud panga ja ärid hakkasid terves riigis pankroti kuulutama tekkis üleriigiline paanika. Põhilisteks kriisi tekkimise põhjusteks oli paljude New Yorgi pankade poolne turu likviidsuse tagasitõmbamine ning hoiustajatesse usu kaotus, mis viis kasvatas reguleerimata investeeringute tegemist. Paanika oleks veelgi suurenenud kui J.P. Morgn sekkunud ei oleks. Ta andis suuri summasid oma enda raha ning veenis teisi New Yorgi pankureid sama tegema, et pangasüsteemi tagasi kaldale tuua. See tõi esile aga sõltumatu riigikassa süsteemi olulisuse, mis vastutas riigi rahavarude üle, kuid ei suutnud ikkagi likviidsust tagasi turule süstida. Novembris asendus selleks ajaks juba lõppenud kriis aga uuega. See oli seetõttu, et üks suur vahendusfirma võttis palju laene, kuid kasutas tagatiseks Tennessee Coal, Iron and Railroad Company aktsiaid . Et selle ettevõtte aktsia hind täielikult ei variseks võttis selle üle Morgani US Steel Corporation- kusjuures Roosevelti (monopolide vastu) loal

Suur majanduskriis 1929-1933 ja pangandus .
Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis , mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Mustal teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus – mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Veel põhjuseid: tööstus tootis üle rahvas oli ostuvõimetu palgad ebavõrdsed kullastandardist peeti kinni, mis süvendas ja pikendas kriisi erinevatel põhjustel ei saadud kaupa viia enam ka euroopasse

Islandi pangakriis 2008-2012
Suhteliselt suurima pangasüsteemi kokku varisemine ühe riigi kohta. Võimetus refinantseerida oma võlgu. Panga sektori aktivad 11 korda suuremad kui SKP.

Euroopa pangad ja 2008-2012. a. Rahanduskriis.
IIRIMAA Euroopa „tiigri“ kasvu toitis (nagu ka Balti riikides) odav laenuraha ning madalad maksumäärad See tingis sarnaselt Eestile kinnisvarabuumi Halbade laenude tagajärjel (peatamaks pangajookse) otsustas Iirimaa valitsus garanteerida 6 suurima panga hoiused See viis aga ettenägematute kulutusteni 32% ulatuses SKP-st Suures defitsiidis Iirimaa ei saanud mõistlikel tingimustel võlakirju emiteerida 2010. aastal toetasid IMF, EU ja EFSF Iirimaad 85 miljardi euro ulatuses Iirimaa majandus läks sügavasse langusesse, majandus kukkus 2010 10%, töötus tõusis üle 11% Iirimaa nägi esimest korda 30 aasta jooksul emigratsiooni ehk rahvastiku väljarännet Iirimaa väljus programmist detsembris 2013 2014 maksis 9 miljardit tagasi, finantseerib nüüd end ise KREEKA Suured majanduslikud probleemid nagu tööpuudus, bürokraatia, maksudest hoidumine, korruptsioon , madal viljakus Riik oli olnud pidevas eelarvedefitsiidis ning laenukoormus kasvas jõudsalt (juba 2000. aastal üle 100% SKP-st) Seega Kreeka jaoks oli finantskriis eelkõige äratuskell, probleem ei leevendunud ka majandusbuumi ajal 2010 aprillis kinnitati Kreekale 110 miljardi euro suurune abipakett 2010. aasta jooksul halvenes Kreeka olukord veelgi, majanduslangus süvenes, töötus suurenes, laenukoormus kasvas Võimetusest ennast ise finantsturgudel finantseerida otsustasid EU, IMF ja EFSF finantseerida Kreekat veel 130 miljardi euro ulatuses, uus pakett on tingimuslik Uus finantseerimispakett nägi ette ka mõningate võlakirjade osalise tühistamise (ehk osalise pankroti 53,5% ulatuses) Hetkel abipakett kestab PORTUGAL Suured majanduslikud probleemid nagu bürokraatia, maksudest hoidumine, korruptsioon, madal viljakus Riik on silma paistnud korruptiivse EU struktuurifondide kasutamisega, hiljuti avaldati uurimus, mille kohaselt on Portugal struktuurifondide raha kasutanud kahtlast tüüpi avaliku ja erasektori koostöös juba kümneid aastaid Portugali majanduskasvu pidurdab suur eelarvedefitsiit ning laenukoormus 2011 aprillis kinnitati Portugalile võimetusest end finantseerida 78 miljardi euro suurune abipakett Portugal on abiprogrammist väljunud HISPAANIA Hispaania võlakoormus võrreldes teiste riikide ei olnud väga kõrge, aastal 2010 60% SKP-st Samas oli defitsiit madal tänu erakordsele maksutulule kinnisvarasektorist Kinnisvaramulli lõhkedes on Hispaania võtnud osaluse mitmes pangas Erakordsed kulutused on suurendanud riigivõlga ja vähendanud reitingut Lõpuks tingis 100 miljardi eurose päästepaketi pankadele Valitsus on seda tasakaalustanud reformide ja kasinusmeetmetega 2011 lisati põhiseadusesse tasakaalus eelarve nõue (al 2020) KÜPROS Küprose pangad olid suure osa Kreeka võla hoidjad ning kannatasid seetõttu osalise pankroti tõttu Riigi krediidireiting langetati samale tasemele rämpsvõlakirjadega suure riski tõttu Selleni viis ka suur plahvatus Evangelose sõjaväebaasis, mis tõi kaasa kuni 3 miljardit EUR erakorralisi kulusid (17% SKP-st) Riigi majandus iseloomult sarnane Islandiga (suur osa Euroopa off- shore pangandusest Küprosel), poliitiline süsteem Kreekaga ( suutmatus reforme ellu viia) Küpros sai Venemaalt 2,5 miljardi eurose laenu Lõpuks päästepakett 10 miljardi euro ulatuses Troikalt Kehtestati ühekordne maks deposiitidele üle 100 000 EUR LAIEMAD PROBLEEMID EUROOPAS Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania on profiililt sarnaste probleemidega kui Kreeka ja Portugal Itaalia, Prantsusmaa on Euroopa mõistes ülisuure võlakirjaturuga Too big to fail projekt Probleemsed riigid tegelevad hetkel kokkuhoiupakettide, uute maksude ning reformide läbisurumisega, probleemideks on poliitikute vastasseis, populism ja korruptsioon Nende riikide järel on kõrge laenukoormusega ka näiteks Belgia Majanduslik olukord on halvenemas Praegu võib eurotsooni lagunemise tõenäosust lugeda madalaks (OMT, backstop, QE) ÕPPETUNNID EUROOPALE Euroopas ei pea ükski riik peale Eesti stabiilselt kinni Maastrichti kriteeriumitest , mis on kõigile eurotsooni riikidele järgimiseks kohustuslik Ka Kreeka ja teised probleemsed riigid liitusid euroga kriteeriume mitte täites Tuleb kokku leppida Euroopa projekti eesmärgis, ehk.. Euroopa peab valima , kas jätkata integreerumist ja luua vastavad institutsioonid või kuulutada projekt lõppenuks, vahepealset teed ei paista olevat Euroopa peab looma karistussüsteemi reegleid rikkuvate riikidega tegelemiseks (mitte rahaline, aga näiteks poliitiline?) Kokkuhoiupoliitikat ja reforme tuleks täiendada majanduslike stiimulitega

Eesti pangakriis 1992-1994
Eesti taasiseseisvumine 1991. 20 juuni 1992 uus raha käibele. Rubla kaotas oma väärtust 10kordselt. Eestis kõik, kes midagi kirjutasid ütlesid, et olud on kehvad ja uskusid, et kui Eesti Kroon tuleb, siis muutub kõik. Siim kallas 27. sept 1991 Eesti Panga presidendiks. Töölisi oli 11 ja need olid inimesed, kes hakkasid rahareformi kallal töötama. Maailma majanduspoliitikat valitses IMF. IMF tegi ettepaneku, et kasutage rublat edasi teiste riikidega, tahtsi stabiliseerida rubla ja siis edasi vaadata. Eesti ühiskonnas oleks see olnud katastroof, siis mindi oma teed. Valikud olid: Inimesed peavad saama kätte paberi, mida inimesed usaldaks, peaks olema tugev raha. Tuli väljamõelda süsteem- taheti kullapõhjal. Eestil oli kuld 3 kohas: inglismaa... Siim Kallas eesti esindaja kulla läbirääkimistel.Rootsi Valitsuse seisukoht oli, et moskvast kuld tagasi nõuda. Kõige dramaatilisem oli läbirääkimine brittidega, lõpuks taastati kulladeposiit suurbritannias 97 jaanuari lõpp. Rootslastega, 92 suve algus, kullahoius taastatakse aga tuleb kindlasti öelda, et rootslased ei toeta eesti rahareformi. Hiljem kiideti seda reformi rootslaste poolt. Raha otsustati käiku lasta 100% tagatisega, mis ei ole tegelikkuses võimalik aga nii läks. Mai 92 ülemkogu võttis vastu 3 seadust- raha seadused. Kõigi nende kolme seaduse peale hääletas ainult üks inimene vastu. Seadused said tehtud konsulteerimata IMFga, millest tekkis skandaal- eestlased pakkusid välja teha fikseeritud kursiga rahareformi (tagatakse kullareservidega)- sellel on palju riske, kui seda valesti teha, siis kaotatakse kõik reservid, asja võti oli kurss . Raha seoti saksa margaga. 25.mai Washingtoni reisi üksi Siim Kallasel, sest raha oli vähe. Eesti Liitus IMFiga. Seal öeldi, et nii ei saa rahareformi teha. Seal öeldi, et kui see rahareformi süsteem vastu peab, siis on tehtud kõige parem rahareform. 17. juuni kuulutati välja et 8 eesti krooni saab olema 1 saksa mark. 10 rubla = 1 kroon. Kokku korjatud rublad ummistasid garaaze. Kuhu rublad maha müüdi, sellest on erinevaid versioone. Rahvas oli üldiselt rahul. Mudelis oli 600 miljonit krooni lasti välja. Oli erinevaid arvamusi, öeldi nt et juba sügiseks on selle rahaga kõik. Meil ei olnud maksibilans. Kullatagatis oli eelmisest EV. Sularaha tuli sisse väga palju, rahvas oli rõõmus , palka tõesti, elu muutus paremaks. Maksejõuetus oli massiline, majandus oli kokkuvarimise äärel, fikseeritud kurss. Eesti peamised pangad spekuleerisid vahetuskursiga- peamiselt rublaga, kui see lõppes, muutus kõik paremaks. Anti välja tagatisteta laene, hoiustega raha kohutavalt sisse, mis kaotas oma väärtust. Sel hetkel oli majandus kokkukukkumise äärel. Algasid mitmesugused sammud. 17 sept 1992 kolme suurema panga tegevus pandi seisma (Tartu kommerts pank, balti ühispank ja põhja eesti pank) ja juhtimine võeti üle. 92. aastal oli 42 pank ja 92 aasta lõpuks oli alles 22 panka. Tartu kommertspank oli puhtalt enda tegevuse tõttu, ülejäänud kaks toimetasid palju nõukogude liiduga. 18. Sept otsus tartu kommertspanga sundlikvideerimiseks, läks pankrotti . Kaks ülejäänud. Tuli teha VEB fond, kuhu pandi 800 miljonit võlapaberit. Nendele anti sertifikaadid , mille aluseks on võlapaber, mis on valitsuse võlakiri. Põhja eesti pank ja balti ühispank liidedi kokku. Temast sai Põhja Eesti pank. Väikseid pankasid pandi järjest ja järjest kinni. Majandus läks käima, VEB fond ja pangakriisi lahendus. 533 anti nendele ettevõtetele, kellel oli mingid hoiused NESSEKA PANGAS?!?!?!?!?!? Ei ole maksujõuetu, et saab nende võlapaberitega vabalt kaubelda , kui saate moskvast raha või keegi ostab need ära- õnne kaasa! Osa sai Moskvast oma rahad kätte aga kuidas, seda ei teata. Selleks, et maksed hakkaksid liikuma anti välja võlakiri. Lasti ka sotsiaalpank pankrotti. Edasi hakkasid pangad teisti käitlema. Oli hanspank, kellel olid asjad korras ja kelle järgi ka teised pangad toimima hakkasid.

Pankade usaldusväärsuse tagamine.
Pankade usaldusväärsus tagatakse: pankade personalipoliitikaga; pankade auditeerimisega; pankade usaldusnormatiividega; pangajärelvalvega; hoiuste tagamisega; rahvusvahelise koostöö tulemusel

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annaliis3 Õppematerjali autor

1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused.
2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid.
3. Euroopa ühisraha kehtestamise etapid.
4. Euroopa Keskpankade süsteem, selle toimimine.
5. Maastrichti leping, eurole ülemineku kriteeriumid ja nende täitmine tegelikkuses.
6. Stabiilsuse ja kasvu pakt, selle muutumine, selle järgimine.
7. Euroopa rahanduskriisi 2008-2012 kujunemine, selle põhjused.
9. Euro kui maailmaraha, riikide valuutareservid, valuutade vahetuskursid.
10. Eurotsoon, selle areng, selle juhtimine, selle reeglid.

Euro pank pangad kriisid ajalugu rahanduse tähtsaimad tegelased Maastrichti leping Stabiilsuse ja kasvu pakt Euroopa rahanduskriis

Sarnased õppematerjalid

doc

Euroopa keskpank

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit (Economic and Monetary Union EMU). Ülemkogu tegi toll

Majandus

docx

Euroopa stabiilsusmehhanism

Euroopa stabiilsusmehhanism Euroopa Liit Essee Tallinn 2016 Algselt oli mul idee kirjutada lihtsalt Euroopa Liidu riikidele välja makstud abipaketidest. Tigedale eestlasele iseloomulikult olen minagi uudiseid kuuldes mõelnud, miks Eesti riik toetab kogu aeg teisi riike, kui oma rahval ja riigil oleks seda raha samuti vaja. Kuna ma pole aga suuremat tähelepanu sellele teemale varem pööranud, siis ei olnud ma ennem teadlik ka Euroopa Liidu majandusjuhtimise süsteemist üldiselt. Väheste teadmiste tõttu polnud mul aimugi, kui lai see teema on alustades majandus- ja rahaliidu loomisega ning lõpetades ESM lepinguga. Järgnevalt üritan anda teemast mingit ülevaadet ja teha see ka endale arusaadavaks, tuua välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast. Majandus- ja rahaliit Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus. See on ELi ühtse tu

Ühiskond

docx

Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem

01.2011 Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine), kusjuures ükski valitsusasutus ei tohi määrata, kuidas keskpank peab tegutsema nimetatud poliitikate elluviimisel. Eesti Panga seaduse regulatsioon on selles osas kooskõlas praktikaga, mida arenenud riigid juba aastakümneid kohaldavad. Rahapoliitika elluviimine on Euroopa õigusruumis pandud iseseisvale keskpangale. See rahvusvaheline tava põhineb majanduse lühi- ja pikaajaliste eesmärkide paratamatul vastuolul. Rahapoliitilise keskkonna mõjutamine majandusaktiivsuse lühiajaliseks suurendamiseks, mis sageli huvitab poliitilistel põhjustel valitsust, saab anda vaid äärmiselt piiratud tulemusi. Pikema aja jooksul võib see viia raha stabiilsuse vähenemiseni, mis on aga vastuolus riigi pikaajaliste huvidega. Seetõttu on osutunud

Finantsvahendus

doc

Euroopa liidu referaat

Ühisrahaga kaasnevad mitmed eelised, nagu kõikuva vahetuskursi ja valuutavahetusega kaasnevate kulutuste kadumine. Ettevõtetel on sel viisil kergem tegeleda piiriülese kaubandusega, majandus on stabiilsem ja kasvab ning tarbijatel on rohkem valikuid. Ühisraha julgustab inimesi ka reisima ja teistes riikides sisseoste tegema. Ülemaailmsel tasandil annab euro ELile rohkem mõjuvõimu, kuna euro on dollari järel tähtsuselt teine rahvusvaheline valuuta. 16 Euro () on ametlikuks maksevahendiks 17 ELi liikmesriigis 27st. Need riigid, mida kõiki koos euroalaks nimetatakse, on: Austria; Belgia; Küpros; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Iirimaa; Itaalia; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Portugal; Slovakkia; Sloveenia ja Hispaania. Kasutusel on erineva nimiväärtusega pangatähed: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone.

Geograafia

docx

Pangandus

Väljalaenatud 81 eurot võib pank B omakorda üle kanda järgmisesse panka, kes jällegi osa sellest välja laenab. Kui selline protsess tõrgeteta jätkub, ja raha alati taashoiustatakse, siis võib esialgsest 100 eurosest hoiusest saada 100+90+81+...=1000 eurot ehk üldkujul: RP=D+D(1-r)+D(1-r) ruudus +...+D(1-r)astmes n=ZD(1-r) astmes n, n=0 D on esialgne hoius r-kohustuslik reservi määr n-hoiustamiste arv 15.Rahvusvahelise valuutaturu olemus ja turuosalised. Rahvusvaheline valuutaturg on kõige likviidsem ja kõige suurema mahuga finantsturg maailmas. Rahvusvaheline valuutaturg toimib 24 tundi ööpäevas, esmaspäevast reedeni. Sõltuvalt maakera ajavöönditest toimub kauplemine maailma põhiliste finantskeskuste vahel, nagu London, New York, Tokio, Pariis, Zürich, Frankfurt, Hongkong, Singapur, Sidney. Valuutaturg on turg, mida nimetatakse ka lühendiga OTC ehk over the counter turg. See tähendab, et turg ei paikne ühes konkreetses kohas, nagu

Pangandus

pdf

Fiskaalpoliitika ja stabiilsuspakt ülesanded

KÜSIMUSED ja ÜLESANDED TEEMAL ,,FISKAALPOLIITIKA JA STABIILSUSPAKT" ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses esitatud situatsiooni piiritlemise kohta! 1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil a) Õige b) Vale 2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt a) Õige b) Vale 3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti. Es

Euroopa Liidu Majandus

doc

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Toiduaine tehnoloogia I kursus Joosep Kärg Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika............................ 8 10. Kodanike Euroopa................

Geograafia

docx

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess…………………………………………

Geograafia

Rohkem sarnaseid