Fiskaalpoliitika ja stabiilsuspakt ülesanded (0)

KÜSIMUSED ja ÜLESANDED TEEMAL „ FISKAALPOLIITIKA JA 
STABIILSUSPAKT” 
 
ÕIGE – VALE. TEE VALE ÕIGEKS  
NB! Õige-vale küsimuste korral võib vajalikuks osutuda täpsustav kommentaar küsimuses 
esitatud situatsiooni piiritlemise kohta!  
 
1. Euro kasutusele võtmine tähendab seda, et eurotsooni liikmesriigid kaotasid võimaluse 
kontrollida rahapoliitikat rahvuslikul tasandil 
a)  Õige   
 
 
b) Vale 
2. Eurotsooni liikmesriikide fiskaalpoliitikat teostatakse Euroopa Liidu poolt 
a)  Õige    
 
 
b) Vale 
3.  Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele 
a)  Õige    
 
 
b) Vale 
4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, 
siis kriis ka toimub. 
a) Õige   
 
 
b) Vale 
 
TÄIDA LÜNK! 
5.  Kui  rääkida  fiskaalpoliitika  koordineerimisest  eurotsoonis,  siis  tuleb  silmas  pidada  kahte 
aspekti.  Esimene  aspekt  on_____________________    ja  on  seotud  eelarve  suurusega  ja 
maksudega 
jne. 
Teine 
aspekt 
________________________ 
ja 
on 
seotud 
stabiliseerimispoliitikaga. 
a) regionaalne, rahvuslik 
b)  struktuurne , makroökonoomiline 
c) poliitiline, sotsioloogiline  
d) täpne, vähem täpne 
Vastus: 
Struktuurne aspekt on peamiselt mikroökonoomiline ja on seotud eelkõige eelarve suurusega, 
aga  samuti  sellega,  kuidas  toimub  tulude  ümberjaotus.  Makroökonoomiline  aspekt  käsitleb 
stabiliseerimispoliitikat.  Küsimus  on,  kas  eurotsooni  fiskaalpoliitika  peaks  olema  ühtne  või 
mitte. Kui oleks ühtne fiskaalpoliitika, siis  rahvusriik  oleks jäetud ilma igasugusest vastu- ehk 
kontratsüklilisest  makroökonoomilisest  vahendist.  Mõned  riigid  kasutavad  aktiivselt 
fiskaalpoliitikat (Prantsusmaa, Itaalia), mis ühtlasi tähendab keyneslikku lähenemist majanduse 
mõjutamisele ( visible  hand). Saksamaa seevastu on väga  skeptiline  keynesliku  reguleerimise 
suhtes.  
 
6.  Ühe  liikmesriigi  fiskaalpoliitika  võib  mõjutada  teisi  riike  ___________________  kanali, 
________________  kanali  ja______________________________  kanali  kaudu.  Need 
välismõjud võivad teiste riikide majanduse olukorda parandada või halvendada . 
a) ekspordi ja impordi, aktsiaturgude, vahetuskursi; 
b) tulude ja kulutuste, inflatsiooni, laenukulude; 
c) tööjõuturu, kapitalituru, ja maa; 
d) maksude, kulutuste, eelarve defitsiidi . 
Vastus: Majandustsükkel  on seotud kaupade ekspordi ja impordiga. Kui riigi majanduses on 
tõusufaas,  siis  imporditakse  rohkem  ning  seetõttu  ulatub  mõju  ka  teiste  riikide  majandusse. 
Välismõju on seda suurem, mida tihedam on riikide omavaheline kaubandus. Kui kahes  euroala  
1 
 
riigis  on  langusfaas  ehk   retsessioon ,  siis  ilmselt  võivad  mõlemad  riigid   soovida   kasutada 
ekspansiivset   fiskaalpoliitikat.  Taoline   ekspansiivne   ehk   laiendav   fiskaalpoliitika  suurendab 
valitsussektori laenamist või vähendab sääste. Kui valitsus on suurim  laenaja , siis võib see viia 
intressimäära  üles  ehk  tegemist  on  erainvesteeringute  väljatõrjumisega.  Kõrge  intressimäär 
(„kallis raha“) vähendab investeeringuid, mis baseeruvad laenurahadel. 
 
7. Ühe riigi valitsussektori suur laenamine on märk fiskaalsest distsiplineerimatusest ning see 
võib  endaga  kaasa  tuua  probleeme.  Kui  ________________________  usuvad,  et  ühe  riigi 
____________________  on  jätkusuutmatu,  siis  see  võib  seada  kahtluse  alla  kogu  euroala 
suutlikkuse. 
a) ametiühingud, võlg 
b) turud, hindade kontroll; 
c) Euroopa  Parlament , seadused 
d) turud, võlg 
 
8.  Investorid  võivad suhtuda  euroala riikidesse suure kahtlusega, kui ühe liikmesriigi võlg on 
kasvanud dramaatiliselt. Selle tulemuseks võib olla märkimisväärne kapitali _____________ 
ja euro_________________ 
a) väljavool, odavnemine 
b) väljavool, kallinemine 
c)  sissevool , odavnemine 
d) sissevool, kallinemine 
 
TEHKE ÕIGE VALIK! 
9. Mis alljärgnevast ei ole automaatne stabilisaator: 
a) progressiivne tulumaks  
b) käibemaks 
c) töötu abiraha 
 
10. Automaatsed stabilisaatorid aitavad kaasa 
a) maksumäärade kohandumisele, et täishõive eelarve oleks tasakaalus 
b) maksumäärade kohandumisele, et tegelik eelarve oleks tasakaalus 
c) kasutatava tulu fluktuatsioonide vähendamisele 
d) kõigile eelnimetatutele  
 
11. Valitsus võib halvendada inflatsioonilist survet majandusele, kui  
a) tõstab makse 
b) suurendab võlaga finantseeritud valitsuse kulutusi 
c) viib ellu rahapoliitikat, et vähendad inimeste kulutusi 
d) mitte ükski neist 
 
12. Ekspansiivne fiskaalpoliitika nõuab 
a) valitsussektori kulutuste suurendamist ja maksude tõstmist või mõlemat 
b) valitsussektori kulutuste vähendamist ja maksude alandamist 
c) rahapakkumise suurendamist ja intressimäära tõstmist 
d) valitsussektori kulutuste suurendamist ja maksude alandamist või mõlemat 
2 
 
13. Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt on defitsiit ülemäärane, kui ta on suurem kui ________ 
% SKPst.  
a) 10   
 
b) 5 
 
c) 3 
 
d) 1 
 
14.  2010.  aasta  mais  otsustas  Euroopa  Ülemkogu  (European   Council )  käivitada 
päästeoperatsiooni. Milline alljärgnevatest institutsioonidest ei olnud sinna kaasatud? 
a) IMF 
 
b) WTO 
c) Euroopa Liit 
 
d) ECB 
 
15. Kreeka päästmiseks seati mitmed tingimused. Milline alljärgnevatest tingimustest ei olnud 
sellega seotud? 
a) valitsussektori kulutuste vähendamine 
b) maksude tõstmine 
c) põhiliste finantskompaniide natsionaliseerimine 
d) avaliku sektori ametnike arvu vähendamine 
 
16. Eurotsoonist lahkumise protseduuri reeglid pandi paika. 
a)  Maastrichti  lepinguga 
b) Amsterdami lepinguga 
c) Lissaboni lepinguga 
d) mitte ühegagi neist 
 
17. Mis alljärgnevast ei või kaasa tuua eurotsooni lagunemist? 
a) paljud rahvusvahelised investorid ei usu eurosse 
b) lõhe hästi funktsioneeriva Põhja ja halvasti funktsioneeriva Lõuna vahel 
c) fiskaalse  distsipliini  kehtestamise ebaõnnestumine 
d) euro kursi muutumine dollari suhtes 
 
ARUTLEGE 
18.  Tänu  automaatsetele  stabilisaatoritele  on  fiskaalpoliitika  iseeneslikult  kontratsükliline. 
Põhjenda antud seisukohta. 
-  Maksutulud vähenevad, kui majanduses on langusfaas (retsessioon) 
- kui majanduses on langus, siis sotsiaalkulutused suurenevad  
- ei ole viitaega(sdi), ega otsustusprotsessi, toime avaldub koheselt 
-  rusikareegel , defitsiit suureneb 0,5% SKPst, kui SKP kasv väheneb 1%.  
 
19.  Stabiilsus  ja  kasvupaktil  (SGP)  on  neli  elementi.  Nimetage  need  ja  kommenteerige 
lähemalt. 
Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev  raamistik , mille eesmärk on tagada Euroopa 
Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 
1.  Definitsioon, mis on ülemäärane defitsiit 
Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, st nende 
riigieelarve   peab  olema  tasakaalus  või  ülejäägis.  Eesmärgiks  oli  piirata  inflatsiooniriski 
(Maastrichti lähenemiskriteerium). Liikmesriikide aastane  eelarvedefitsiit  ei tohi olla kõrgem 
kui 3% SKPst ning riigi võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. Vaid tõsise languse korral 
aktsepteeritakse suuremat eelarvedefitsiiti.  
Kui  ülemäärane  eelarvepuudujääk  on  antud  liikmesriigis  püsiv,  võivad  teised  liikmesriigid 
rakendada teatud sanktsioone, mis on vähemalt 0.2% SKPst. Kui kahe aasta möödudes eelarve 
defitsiit  ikka  veel  eksisteerib,  muutub  deponeeritud  summa  trahviks.  Seda  ei  juhtu  enne  kui 
3 
 
läbitud on pikk, üheteistkümnest etapist koosnev  protseduur . Protsess on suunatud sellele, et 
panna  liikmesriigid  korrigeerima  eelarvedefitsiiti  kasvava  surve  all  enne  kui  sanktsioone 
rakendatakse. 
2.  Ettevaatavad abinõud, et riikidel ei oleks ülemäärast defitsiiti 
Igal  aastal  peavad  liikmesriigid  stabiilsuse  ja  kasvu  pakti  täitmise  järelevalvesüsteemi  ühe 
osana  esitama komisjonile ja nõukogule peamised majandusandmed. Euroriigid peavad selleks 
edastama stabiilsusprogrammid, eurosüsteemis mitteosalevad riigid aga lähenemisprogrammid. 
Eelnimetatud   programmid   sisaldavad  teavet  liikmesriikide  mitmeaastaste  eelarvesihtide, 
majandusarengu  prognoosi  ning  liikmesriigi  poolt  stabiilsuse  ja  kasvu  pakti  eesmärkide 
täitmiseks rakendatava majanduspoliitika üksikasjade kohta. 
Neid   programme   hindavad  Euroopa   Komisjon ,  majandus-  ja  rahanduskomitee  (EFC)  ja  ELi 
liikmesriikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu (ECOFIN). 
3.  Korrigeerivad abinõud, kuidas riigid peavad reageerima defitsiidi  limiidi  rikkumisele 
Majandusandmete alusel  hindab  komisjon, kui  suur on tõenäosus, et  riigil tekib ülemäärane 
eelarvepuudujääk. Kui leitakse, et ülemäärane puudujääk on kujunemas või võib kujuneda, siis 
soovitatakse riigil ette võtta korrigeerivaid samme . 
Stabiilsuse ja kasvu pakti korrigeerivas osas tagatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi 
menetlusega ülemäärase eelarvepuudujäägi või ülemäärase valitsemissektori võla taseme 
korrigeerimine. See on järkjärguline lähenemisviis ülemäärase eelarvepuudujäägi ja 
ülemäärase võla vähendamiseks. 
ELi lepingus on ülemäärase eelarvepuudujäägina määratletud eelarvepuudujääk, mis ületab 
3% SKPst. Valitsemissektori võlga käsitletakse ELi lepingu kohaselt ülemäärasena, kui see 
ületab 60% SKPst ning ei vähene piisaval määral (ülemäärase võla vähenemine aastas 5% 
võrra kolme aasta jooksul). 
4.  Sanktsioonid 
Riikide suhtes, kes ei järgi stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju, 
võidakse kehtestada sanktsioone. 
Euroala liikmesriikide puhul võib see toimuda hoiatuste ning lõpuks ka rahaliste 
sanktsioonide vormis, hõlmates trahve, mis moodustavad kuni 
•  0,2% SKPst, kui riik ei järgi kas ennetavaid või korrigeerivaid eeskirju või 
•  0,5% SKPst, kui riik ei järgi korduvalt korrigeerivaid eeskirju.  
•  Lisaks sellele võidakse kõigi liikmesriikide (v.a Ühendkuningriigi) puhul peatada 
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (nt Euroopa Regionaalarengu Fond, 
Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu 
Põllumajandusfond ja Euroopa Merendus - ja Kalandusfond) kulukohustused või 
maksed. 
Kui  riik  ei  korrigeeri  oma   eelarvet   ja  vii  teda  lubatud  defitsiidi   piiridesse ,  siis  rakendatakse 
sanktsioone mille suurus  on 0.2% SKPst ja see suureneb 0,1% iga 1% ülemäärase defitsiidi 
kohta.  Samas aga tehti sellele nõudele 22 – 23. märtsis 2005 toimunud EL Ülemkogul hulk 
erandeid ,  mille  alusel  liikmesriigid  võivad  seda  piirangut   ajutiselt   eirata.  Erandeid  võidakse 
võimaldada  näiteks  “Euroopa  ühinemisest”  või  sotsiaalhoolekande  süsteemi  uuendamisest 
tekkivate kulude ja EL eelarvesse tehtavate maksude puhul 
 
20. SGP  keskne  eesmärk põhineb kahel kvantitatiivsel kriteeriumil. Millistel ?  
Vastus: SGP kesksete eesmärkide tagamine põhineb kahel kvantitatiivsel kriteeriumil: 
(1) liikmesriikide eelarve peab keskpikal perioodil olema tasakaalulähedane või ülejäägiline ja 
aastane puudujääk ei tohi ületada 3% SKPst, ning  
(2) valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% SKPst. Paktis sätestatud sanktsioonid  
4 
 
piirangute rikkumise suhtes puudutavad vaid –3% ja 60% kriteeriume. 
 
1997. aastal kokkulepitud stabiilsuse ja kasvu pakti (Stability and  Growth  Pact, SGP) keskne 
eesmärk  on  kindlustada  Euroopa  Liidu  liikmesriikides  selline  eelarvepoliitika,  mis  toetaks 
jätkusuutlikku  ja  stabiilset  majanduskasvu  ning  hinnastabiilsust.  Eelkõige  tähendab  see 
eelarvepoliitikat ,  mis  oleks  vastavuses  optimaalse  valuutapiirkonna  eduka  toimimise 
eeldustega. Teatavasti on fikseeritud vahetuskursi tingimustes majanduse tsükliliste kõikumiste 
tasakaalustamise peamine vahend eelarvepoliitika. SGP raamistik näitab selgelt, et eesmärk on 
hoida eelarvedistsipliini nii praegu kui kaugemas tulevikus. 
Sellise  lähenemise  põhjus  on  üsna   pragmaatiline   –  eelarvedistsipliin  on   eelduseks   turgude 
valmisolekule  rahastada  riikide  laenusoove  ja  tagab  seega  laiema  finantsstabiilsuse.  SGP 
raamistik peab  toetama  ühtse  rahapoliitika  edukat toimimist olukorras, kus eelarvepoliitika on 
ELis detsentraliseeritud. 
 
21. Struktuurse tasakaalu leidmiseks korrigeeritakse nominaalset eelarveseisu kahe 
arvutusega. Nimeta need ja seleta lähemalt. 
Esiteks,  eemaldatakse  ühekordsed  tegurid.  Juhul  kui  teatud  aastal  riik  saab  mingit  tulu  üle 
teatava   protsendi,  mida  loetakse  tavaliseks,  siis  ületav  osa  loetaks  ühekordseks  tuluks  ja 
korrigeeritakse  struktuurse  tasakaalu  arvutuses  välja.  Samamoodi  korrigeeritakse  välja 
ühekordseid kulusid suurendavad mõjud. 
Teiseks, arvestatakse majandustsükli mõju. See on  keerukam . Kõigepealt tuleb välja arvutada 
potentsiaalne ehk majandusele jõukohase SKP maht ja võrrelda seda tegelik või prognoositava 
SKP mahuga, ehk leitakse nn „SKP lõhe“. Positiivse SKP lõhe korral võib majandus olla üle 
kuumenemas, negatiivse puhul aga SKP maht allapoole selle potentsiaalset taset 
 
Euro- Plus  Pakt (märts 2011) 
Peamised tegevussuunad: 
•Palkade  indekseerimise  kõrvaldamine 
•Pensioniea tõstmine 
•Ettevõtete  tulumaksule ühtse aluse kokkuleppimine (common base for corporate taxes) 
•Laenamise  pidurite  kehtestamine  ("Schuldenbremse“)  –  muudatused  riikide 
põhiseadustes, mis piiravad juriidiliselt laenamise ulatust riikidele 
 
Huvi võivad pakkuda veel järgmistel saitidel olevad materjalid: 
•   http://kristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/loeng_11.fiskaal -
jamonetaarpoliitika.pdf 
•   http://slideplayer.com/slide/10207534/   
•   http://slideplayer.com/slide/8333178/  
5 
 
 
6 
 
 
7