Euroopa Liit (0)

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool
Toiduaine tehnoloogia I kursus
Joosep Kärg
Euroopa Liit
Referaat
Juhendaja nimi: Endla Pesti
Olustvere 2013
Sisukord:
1. Sissejuhatus............................................................ 3
2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3
3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4
4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5
5. Euroopa Liidu parlament ........................................ 5
6. Euroopa Liidu keskpank ......................................... 6
7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6
8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7
9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika ............................ 8
10. Kodanike Euroopa.................................................. 8
11. Euroopa Liidu lipp .................................................. 9
12. Kasutatud kirjandus................................................ 10
Sissejuhatus
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL-s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku -ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland , Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg , Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia , Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari.
Euroopa Liidu ajaloost
9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist.
Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühendus asutamisleping .
Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-ja põllumajanduspoliitika.
1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut – toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel.1980-ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine.
Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest
Euroopa Liidu laienemised
EL koosnes algselt kuuest riigist: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Alates 1973. aastast ühinesid enamik muudest Lääne-Euroopa riikidest. Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale. Liidu rajajad uskusid oma ideesse niivõrd, et jätsid ukse avatuks ka teistele liituda soovivatele Euroopa riikidele. Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada.
Austria (1995) Belgia (1952) Bulgaaria (2007) Eesti (2004) Hispaania (1986) Iirimaa (1973) Itaalia (1952) Kreeka (1981) Küpros (2004) Läti (2004) Leedu (2004) Luksemburg (1952) Madalmaad (1952) Malta (2004) Poola (2004) Portugal (1986) Prantsusmaa (1952) Rootsi (1995) Rumeenia (2007) Saksamaa (1952) Slovakkia (2004) Sloveenia (2004) Soome (1995) Taani (1973) Tšehhi Vabariik (2004) Ühendkuningriik (1973) Ungari (2004)
Euroopa Liidu kaart
( Euroopa Liidu riigid on toodud värviliselt )
Euroopa Liidu nõukogu
ELi Nõukogu on institutsioon , kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Nõukogu tegeleb: ELi õigusaktide menetlemisega, ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega.
Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest . Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad kõiki ELi poliitikavaldkondi.
Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi seadusandja. Üldjuhul võib nõukogu võtta vastu seadusandlikke akte üksnes Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal. Nõukogu võib paluda komisjonil esitada kõik ettepanekud, mida ta peab otstarbekaks. Nõukogu tööd juhivad kordamööda kuue kuu jooksul kõik 27 liikmesriiki.
Euroopa Liidu parlament
Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu (nõukogu) kõrval ELi peamine seadusandlik institutsioon. Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga . Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos Euroopa Liidu Nõukoguga.
Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga . Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut. Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas: Brüsselis, Luxembourgis ja Strabourgis.
Euroopa Liidu komisjon
Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Komisjon teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. ELi komisjon kordineerib võrgustiku tööd.
Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad – ametnikud, juristid , majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks.
Euroopa Liidu keskpank
Euroopa Keskpank, mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi. Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks.
EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet.
Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro
Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 ELi liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala.
Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel.Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu.Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. Euroopa Keskpanga kohustuseks oleva rahandusliku stabiilsuse tagamise kõrvapeavad liikmesriigid saavutama suurema kasvu ja majandusliku lähenemise. Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha . Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud.
Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti.
Euroopa Ülemkogu võttis majandus- ja rahaliidu loomise otsuse vastu 1991. aasta detsembris Hollandi linnas Maastrichtis ning hiljem sai sellest Euroopa Liidu lepingu osa. Majandus- ja rahaliit on samm edasi ELi majanduse lõimimise protsessis, mis algas 1957. aastal liidu loomisega . Majanduslik lõimumine toob suuremat kasu ELi majandusele tervikuna ja ka üksikute liikmesriikide majandusele, muutes need tõhusamaks ja tugevamaks. See omakorda muudab majanduse stabiilsemaks, soodustab majanduskasvu ja tööhõivet – tulemused, millest saavad otsest kasu ELi kodanikud.
Kui Euroopa Liit 1958. aastal Euroopa Majandusühendusena loodi, oli eesmärk luua tolliliit ja põllumajandustoodete ühisturg. Seejärel laiendati ühe valdkonnaga piiratud ühisturg ka ühtse turu kaupadele ja teenustele ning see viidi suures osas lõpule 1993. aastal. Praegu on Euroopa Liit jõudnud eelloetletud viiendasse etappi . Järkjärguline majanduslik lõimumine ei saanud alguse euro loomise otsusest: see on pikk protsess, osa ELi ajaloost ja üks liidu suuremaid saavutusi.
Euroopa Liidu kohus
Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tgada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab Euroopa Kohus ELi liikmesriikide valitsuste ning ELi institutsioonide vahelisi vaidlusi. Üksikisikud, ettevõtted või organisatsioonid saavad samuti kohtu poole pöörduda, kui nad leiavad, et mõni ELi institutsioon on nende õigusi rikkunud. Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist.
Kuna Euroopa Kohus peab tegelema suure hulga kohtuasjadega, tegeleb Üldkohus kodanikele parema õiguskaitse tagamiseks üksikisikute, ettevõtete ja teatavate organisatsioonide poolt esitatud kohtuasjadega ning konkurentsiõigusega seotud juhtumitega.
Euroopa Liidu regionaalpoliitika
Regionaalpoliitika eesmärgiks on tasakaalustada ja ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arengut ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul. Euroopa Liidu regionaalpoliitika elluviimiseks jagatakse liikmesriikidele struktuuritoetust, mida pakuvad erinevad fondid. Regionaalpoliitika edendamisse investeerib Euroopa Komisjon märkimisväärselt suuri summasid.
Lisaks struktuuritoetusele pakub Euroopa Liit toetust põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas ning Läänemere regiooni piiriüleseks koostööks, ent nimetatud toetust arvestatakse eraldi.
Kodanike Euroopa
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 17 kehtestatakse Euroopa Liidu kodakondsus , mis on Euroopa identiteedi kujundamise esimeseks hoovaks. See kodakondsus erineb põhimõtteliselt liikmesriikide kodakondsusest ja täiendab seda, kusjuures sellega kodanikele antavate õigustega ei kaasne kohustusi.
Euroopa kodaniku õigus on reisida, elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu kodakondsust käsitlevas peatükis. EL on vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise süsteem. Kõnealust direktiivi kohaldatakse üle kolme aasta kestvate ülikoolikursuste suhtes ja see põhineb riikide haridussüsteemide kvaliteedi vastastikuse usaldamise põhimõttel. Kõik ELi liikmesriikide kodanikud võivad töötada tervishoiu, hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas kõikjal Euroopa Liidus, välja arvatud kutsealadel, mis kuuluvad ametivõimude pädevusse.
Euroopa Liit soovib luua teadmistepõhist ühiskonda ning olla üleilmastuvas maailmamajanduses konkurentsivõimeline. Hariduspoliitika kuulub iga liikmesriigi pädevusse, kuid eesmärgid seatakse ühiselt ning üksteisele edastatakse parimaid tavasid. Lisaks rahastab Euroopa Liit programme , mille kaudu kodanikud saavad ennast arendada ja kasutada ära ELi võimalusi õppida, saada koolitust või töötada muudes riikides.
Euroopa Lipp
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
http://www.struktuurifondid.ee/euroopa-liidu-regionaalpollitika/
http://www.consilium.europa.eu/council?lang=et
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.ecb.int/ecb/history/ec/shared/img/mapeu2007.jpg&imgrefurl=http://www.ecb.int/ecb/history/ec/html/index.et.html&h=353&w=450&sz=87&tbnid=DGqzCvBapJnqoM:&tbnh=90&tbnw=115&prev=/search%3Fq%3Deuroopa%2Bliidu%2Bkaart%26tbm%3Disch%26tbo%3Du&zoom=1&q=euroopa+liidu+kaart&usg=__4drqC85hryCTTeyzBz3MrzBXNzA=&docid=de3v3xeDzUxB_M&hl=et&sa=X&ei=q2wOUcCoLabS4QTQp4GoDA&ved=0CDEQ9QEwAw&dur=0