Euroopa stabiilsusmehhanism (0)

Euroopa stabiilsusmehhanism
Euroopa Liit
Essee
Tallinn 2016
Algselt oli mul idee kirjutada lihtsalt Euroopa Liidu riikidele välja makstud abipaketidest. Tigedale eestlasele iseloomulikult olen minagi uudiseid kuuldes mõelnud, miks Eesti riik toetab kogu aeg teisi riike, kui oma rahval ja riigil oleks seda raha samuti vaja. Kuna ma pole aga suuremat tähelepanu sellele teemale varem pööranud, siis ei olnud ma ennem teadlik ka Euroopa Liidu majandusjuhtimise süsteemist üldiselt. Väheste teadmiste tõttu polnud mul aimugi, kui lai see teema on alustades majandus- ja rahaliidu loomisega ning lõpetades ESM lepinguga.
Järgnevalt üritan anda teemast mingit ülevaadet ja teha see ka endale arusaadavaks, tuua välja tähtsamad punktid ESM lepingust ja erinevaid arvamusi ESM-i kohta ning anda edasi ka enda seisukoht asjast .
Majandus- ja rahaliit
Majandus- ja rahaliit on ELi üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus. See on ELi ühtse turu laiendus , mida iseloomustavad ühised toote-eeskirjad ning kaupade, kapitali, tööjõu ja teenuste vaba liikumine. Euroalal, mis praegu koosneb 19 ELi liikmesriigist, on kehtestatud ühisraha euro. Kõik 28 ELi liikmesriiki, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani, peavad võtma euro kasutusele pärast vähemalt kaheaastast ERM II-s osalemist ja lähenemiskriteeriumide täitmist. Euroopa Keskpank (EKP) paneb paika ühtse rahapoliitika , mida täiendavad ühtlustatud eelarvepoliitika ja kooskõlastatud majanduspoliitika . Majandus- ja rahaliidus ei ole ühte keskset institutsiooni, mis vastutaks majanduspoliitika eest. See vastutus on jagatud liikmesriikide ja erinevate ELi institutsioonide vahel.
Õiguslik alus

• Haagis (1969), Pariisis (1972), Brüsselis (1978), Hannoveris (1988), Madridis ja Strasbourgis (mõlemad 1989) ning Maastrichtis (1991–1992) toimunud Euroopa Ülemkogu otsused;
  
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 119–144, 219 ja 282–284;
  
• Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollid majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi ülemineku, ülemäärase eelarvepuudujäägi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste, lähenemiskriteeriumide, Ühendkuningriigi ja Taani loobumisklausli, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga ning eurorühma kohta.
  

Eesmärgid
Majandus- ja rahaliit on üha tiheneva majandusliku integratsiooni tulemus ja seetõttu ei ole ta eesmärk omaette . Majandus- ja rahaliitu juhitakse nii, et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja kõrget tööhõivet asjakohase majandus- ja rahapoliitika abil. See hõlmab kolme põhilist majandustegevust:

rahapoliitika elluviimine , mille eesmärgiks on hindade stabiilsus;

majanduspoliitika kooskõlastamine liikmesriikides;

ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamine.
Majandus- ja rahaliidu ajalugu
Pärast 1969. aastal Haagis peetud tippkohtumist määrasid riigipead või valitsusjuhid kindlaks Euroopa integratsiooni uue eesmärgi: majandus- ja rahaliidu loomise. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine ning USA valitsuse otsus dollari kurss vabaks lasta põhjustasid 1971 . aastal ebastabiilsuse laine valuutaturgudel, mis seadis tõsiselt kahtluse alla Euroopa valuutade omavahelised pariteedid. Selle tulemusena peatus ka majandus- ja rahaliidu projekt.
EL püüdis 1972. aasta Pariisi tippkohtumisel anda rahaliidule uut hoogu, luues valuutakoridori, kuid naftakriisi, nõrga dollari ja majanduspoliitiliste lahknevuste tõttu kaotas valuutakoridor vähem kui kahe aastaga suurema osa oma liikmetest ning kitsenes lõpuks Saksa marga ümber koondunud stabiilsuse piirkonnaks, mille moodustasid Saksamaa, Beneluxi riigid ja Taani.
Jõupingutusi rahandusliku stabiilsuse ala rajamiseks jätkati 1978. aastal, kui Brüsseli tippkohtumisel loodi Euroopa Rahasüsteem (ERS), mis põhines fikseeritud kuid korrigeeritavate vahetuskursside põhimõttel.
Koos ühtse turu programmi vastuvõtmisega 1985. aastal sai üha selgemaks, et siseturu kogu potentsiaali ei ole võimalik täielikult ära kasutada, kuni säilivad suhteliselt kõrged valuuta konverteerimisega seotud tehingukulud ja kuitahes väike valuutakursside kõikumisega seotud ebakindlus. Hannoveris 1988. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogul loodi komitee, et uurida majandus- ja rahaliitu toonase Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i juhatusel . Komitee esitas 1989. aastal aruande (Delors'i aruande), milles tehti ettepanek tugevdada majandus- ja rahaliidu loomist kolmes etapis . Tehti ettepanek luua liidu rahapoliitika eest vastutav täiesti uus sõltumatu institutsioon – Euroopa Keskpank (EKP). Delors'i aruande põhjal otsustas Madridi Euroopa Ülemkogu alustada 1989. aastal majandus- ja rahaliidu esimest etappi: kapitali liikumise täielikku liberaliseerimist 1. juuliks 1990.
Strasbourgis 1989. aasta detsembris kokku tulnud Euroopa Ülemkogu nõudis valitsustevahelist konverentsi, kus tehtaks kindlaks, kuidas tuleks majandus- ja rahaliidu saavutamiseks aluslepingut muuta. Valitsustevahelise konverentsi töö tulemusel valmis Euroopa Liidu leping, mis võeti liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide poolt ametlikult vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul ning allkirjastati 7. veebruaril 1992. Maastrichti lepinguga nähakse ette majandus- ja rahaliidu loomine kolmes etapis.
Esimene etapp: (1. juuli 1990 – 31. detsember 1993) kapitali vaba liikumine liikmesriikide vahel.
Teine etapp: (1. jaanuar 1994 – 31. detsember 1998) liikmesriikide majanduspoliitika lähenemine ning koostöö tugevdamine liikmesriikide keskpankade vahel. Rahapoliitika koordineerimiseks asutati Euroopa Rahainstituut (ERI.
Kolmas etapp: (alates 1. jaanuarist 1999 kuni tänaseni) euro kui liikmesriikide ühisraha järkjärguline kasutuselevõtmine ning ühise rahapoliitika rakendamine EKP egiidi all.
Majandus- ja rahaliidu kaks esimest etappi on lõpule viidud . Kolmas etapp alles kestab. Põhimõtteliselt peavad selle viimase etapiga ühinema kõik ELi liikmesriigid ning seega võtma kasutusele euro (ELi toimimise lepingu artikkel 119). Mõned liikmesriigid ei ole aga veel täitnud lähenemiskriteeriume.
Seotud institutsioonid
Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN).
Majanduskriis
Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Eu­roopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähta­vale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandus­ sektorit , majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissekto­ri võlg nii suureks, et seda ei olnud võima­lik hallata, mis omakorda tõstis laenamise intressimäärad vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele. Pangad kogu Euroopas rahastasid laene, mille pu­hul oli oht, et neid ei maksta tagasi, sea­des seega ohtu ka laenu andvad pangad. Teistes riikides andsid pangad liiga innu­kalt laene majade ehitamiseks, samal ajal kui hinnad üha kasvasid. Kinnisvaramulli lõhkemine kahjustas pangandussektorit ja tekitas suuri kahjumeid. Valitsused pi­did sekkuma ja rekapitaliseerima panku inimeste rahaga . Pangad ei soovinud enam anda laenu ettevõtetele, kes vaja­sid kapitali oma tegevuse või idufirmade arendamiseks, ehk krediit kuivas kokku. Majandusareng peatus, algas majandus­langus, ettevõtted sulgesid uksi ja töö­tajaid koondati. Maksutulud vähenesid, töötushüvitiste kulud suurenesid ja riigid pidid kasvava puudujäägi katmiseks raha juurde laenama. Tekkis nõiaring.
Liikmesriigid, euroala ja Euroopa Liit ter­vikuna tegid kriisi lahendamiseks suuri jõupingutusi, et tagada finantsstabiilsus, toetada majanduskasvu ja tööhõivet ning parandada majanduse juhtimist. Kriis paljastas süstemaatilised puudused majandus-ja rahaliidu ülesehituses. Nen­de puuduste parandamiseks algatasid riikide valitsused ja Euroopa institutsioo­nid mitmesuguseid meetmeid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ning eu­roala ja kogu ELi regulatiivse struktuuri tugevdamiseks. Lepiti kokku ulatuslikus majanduse juhtimise reformis, et vältida samalaadseid šokke tulevikus. ELi tasandil on paranenud poliitika koor­dineerimine liikmesriikide vahel.
Finantsstabiilsus. Pangandusliidu loomine
Kriis tõi esile tõsised puudused finants ‑sektoris. Valitsused pidid sekkuma, et hoida ära mitme panga pankrotistumine. Selleks et vältida samalaadse olukorra tekkimist tulevikus, lõi EL uued finantseerimisasutuste järelevalveasutused:
• Londonis asuv Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) keskendub pangandussektorile;
• Saksamaal Frankfurdis asuv Euroopa Kindlustus ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) keskendub kindlustus‑ ja pensioniskeemidele;
• Pariisis asuv Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ( ESMA ) keskendub finantsturgude toimimisele ning
• Euroopa Keskpanga ruumides tegutsev ja Euroopa Keskpanga poolt toetatav Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teostab finantssüsteemi kui terviku üldist makromajanduslikku järelevalvet.
Stabiilsusmehhanismid
Alates 2010. aastast on mõnel euroala riigil olnud raskusi oma võlgade finantseerimi­sega. Finantsturgudelt laenamisel muutu­sid nende riikide intressimäärad liiga kõr­geks, et hoida üldist valitsemissektori võl­ga jätkusuutlikul ja taskukohasel tasemel. Seetõttu loodi ajutised mehhanismid stabiilsuse kiireks taastamiseks euroalal, millele järgnes hiljem alaline Euroopa sta­biilsusmehhanism (ESM).
Kõigepealt leppis eurorühm kokku Kree­kale kahepoolsete laenude andmises Kreeka laenulepingu abil. Seejärel lõi eurorühm Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), mis hakkas hiljem ise Kree­kale abi osutama. Ka Iirimaa ja Portugal said abi EFSFist, mida rahastasid euroala liikmed, ning teisest ELi rahastamisvahendist – Euroopa finantsstabiilsus­mehhanismist (EFSM) –, mida rahastati ELi eelarvest. Nende ajutiste skeemide asemele tuli 2012. aasta oktoobris Euroopa kaitsesüs­teemi tugisammas ehk alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). See on euroala riikide rajatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on peamiseks vahendiks finantsraskustes olevate eu­roala riikide aitamisel. ESMi peakorter asub Luxembourgis.
Tähtsamad punktid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingust
Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamisleping on sõlmitud järgmiste riikide vahel:
Belgia Kuningriik , Saksamaa Liitvabariik , Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik.
OLLES KOHUSTUNUD tagama euroala finantsstabiilsuse;
MEENUTADES 25. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise kohta
NING ARVESTADES JÄRGMIST
(1) Euroopa Ülemkogu leppis 17. detsembril 2010 kokku, et euroala liikmesriigid peaksid looma alalise stabiilsusmehhanismi. Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) hakkab täitma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) praeguseid ülesandeid, andes vajaduse korral euroala liikmesriikidele finantsabi.
(2) Euroopa Ülemkogu võttis 25. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/199/EL, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on eurol, lisades artiklile 136 järgmise lõike: „Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine toimub rangetel tingimustel.”
(6) Võttes arvesse euroalasisest tihedat omavahelist seotust, võib tõsine oht nende liikmesriikide finantsstabiilsusele, mille rahaühik on euro, seada ohtu kogu euroala finantsstabiilsuse. Seepärast võib ESM anda stabiilsustoetust rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. ESMi esialgne maksimaalne laenumaht on 500 000 miljonit eurot ning see hõlmab allesolevat EFSFi stabiilsustoetust.
(7) Kõik euroala liikmesriigid saavad ESMi liikmeteks . Euroalaga ühinemise tulemusel peaks Euroopa Liidu liikmesriigist saama ESMi liige, kellel on kõik samad õigused ja kohustused nagu lepinguosalistel.
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
ARTIKKEL 2 Uued liikmed
3. Uus liige, kes ühineb ESMiga pärast selle asutamist, saab ESMi aktsiaid kapitali sissemakse eest, mis arvutatakse vastavalt artiklis 11 sätestatud märkimise alusele.
ARTIKKEL 3 Eesmärk
ESMi eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, stabiilsustoetust ESMi liikmetele , kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Sellega seoses on ESMil õigus kaasata vahendeid, andes välja finantsinstrumente või sõlmides ESMi liikmetega, finantseerimisasutustega või kolmandate isikutega rahalisi või muid kokkuleppeid või tehinguid .
ARTIKKEL 4 Struktuur ja hääletamiskord
1. ESMil on juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu, samuti tegevdirektor ja teised vajalikuks peetavad töötajad.
2. Juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu otsused võetakse vastu vastastikusel kokkuleppel, kvalifitseeritud või lihthäälteenamusega, nagu on sätestatud käesolevas lepingus. Kõigi otsuste puhul peab kohal olema 2/3 hääleõiguslikest liikmetest, kellele kuulub kokku vähemalt 2/3 hääleõigusest.
3. Otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel on vaja hääletamisel osalevate liikmete ühehäälset heakskiitu. Hääletamisest hoidumine ei takista vastastikusel kokkuleppel tehtavate otsuste vastuvõtmist.
4. Erandina lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui komisjon ja EKP on mõlemad seisukohal, et artiklites 13 kuni 18 määratletud finantsabi andmiseks või rakendamiseks vajaliku otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks olulisel määral euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust. Kõnealuse kiirmenetluse raames vastastikusel kokkuleppel otsuse vastuvõtmiseks juhatajate nõukogu poolt (nagu on osutatud artikli 5 lõike 6 punktides f ja g) ja direktorite nõukogu poolt, on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85 % antud häältest.
8. Kui ESMi liige ei tasu maksmisele kuuluvat summat seoses artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt sissemakstavate aktsiate või sissenõutava kapitaliga seotud kohustustega või seoses artiklite 16 või 17 kohase finantsabi tagasimaksmisega seotud kohustusega, ei saa asjaomane ESMi liige kasutada oma hääleõigust seni, kuni on kõnealuse summa tasunud. Häälte jaotus arvutatakse vastavalt ümber.
ARTIKKEL 5 Juhatajate nõukogu
1. ESMi iga liige nimetab juhatajate nõukogu liikme ja asendusliikme. Sellised nimetamised võib igal ajal tühistada. Juhatajate nõukogu liige on rahandusvaldkonna eest vastutav ESMi liikme valitsuse liige. Juhatajate nõukogu asendusliikmel on täielik õigus tegutseda juhatajate nõukogu liikme puudumise korral tema nimel.
2. Juhatajate nõukogu kas otsustab, et teda juhib Eurorühma esimees, nagu on osutatud ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 14 Eurorühma kohta, või valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Esimehe ja aseesimehe võib ametisse tagasi valida.
6. Juhatajate nõukogu võtab vastastikusel kokkuleppel vastu järgmised otsused:
a) hädaabi reservfondi lõpetamine ja selle vahendite kandmine tagasi reservfondi ja/või sissemakstud kapitali hulka kooskõlas artikli 4 lõikega 4;
b) uute aktsiate väljaandmine muudel tingimustel kui nimiväärtusega vastavalt artikli 8 lõikele 2;
c) kapitali sissenõudmine vastavalt artikli 9 lõikele 1;
d) lubatud aktsiakapitali muutmine ja ESMi maksimaalse laenumahu korrigeerimine vastavalt artikli 10 lõikele 1;
e) EKP kapitali märkimise aluse võimaliku ajakohastamise arvessevõtmine vastavalt artikli 11 lõikele 3 ning I lisa muutmine vastavalt artikli 11 lõikele 6;
f) ESMi stabiilsustoetuse andmine, sealhulgas artikli 13 lõikes 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, ning võimalike vahendite ja finants- ja muude tingimuste kehtestamine vastavalt artiklitele 12 kuni 18;
ARTIKKEL 8 Kapital
1. Lubatud aktsiakapital on 704 798,7 miljonit eurot. See jagatakse seitsmeks miljoniks neljakümne seitsme tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmeks aktsiaks, millest igaühe nimiväärtus on 100 000 eurot ja mida saab märkida vastavalt algsele märkimise alusele, mis on ette nähtud artiklis 11 ja arvutatud I lisas .
2. Lubatud aktsiakapital jaguneb sissemakstavateks aktsiateks ja sissenõutavateks aktsiateks. Sissemakstavate aktsiate esialgne nimiväärtus on kokku 80 548,4 miljonit eurot. Lubatud aktsiakapitali algselt märgitavad aktsiad antakse välja nimiväärtusega. Muud aktsiad antakse välja nimiväärtusega, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu otsustab need erijuhtudel anda välja muudel tingimustel.
4. ESMi liikmed kohustuvad pöördumatult ja tingimusteta märkima lubatud aktsiakapitali vastavalt I lisa kohasele märkimise alusele. Nad täidavad õigel ajal kõik kapitali sissenõudmise nõuded vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.
ARTIKKEL 9 Kapitali sissenõudmine
1. Juhatajate nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali igal ajal sisse nõuda ja kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema.
2. Direktorite nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali sisse nõuda lihthäälteenamusega tehtud otsusega (mida võib juhatajate nõukogu artikliga 10 ette nähtud korras muuta), et taastada sissemakstud kapitali tase, kui see on kahju kandmise tõttu vähenenud allapoole artikli 8 lõikes 2 sätestatud taset, ja kehtestada asjakohase tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema.
ARTIKKEL 13 Stabiilsustoetuse andmise kord
1. ESMi liige võib esitada stabiilsustoetuse taotluse juhatajate nõukogu esimehele. Sellises taotluses märgitakse kavandatav(ad) finantsabi vahend(id). Pärast sellise taotluse saamist volitab juhatajate nõukogu esimees Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, täitma järgmisi ülesandeid:
a) hindama , kas on ohtu kogu euroala või sellesse kuuluvate liikmesriikide finantsstabiilsusele, välja arvatud juhul, kui EKP on juba esitanud artikli 18 lõike 2 kohase analüüsi;
b) hindama, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. Kui see on asjakohane ja vajalik, eeldatakse et selline hinnang koostatakse koostöös IMFiga;
c) hindama asjaomase ESMi liikme tegelikku või potentsiaalset rahastamisvajadust.
3. Kui lõike 2 kohane otsus võetakse vastu, volitab juhatajate nõukogu Euroopa Komisjoni pidama (koostöös EKPga ja võimaluse korral koos IMFiga) asjaomase ESMi liikmega läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks finantsabiga seotud tingimused. Vastastikuse mõistmise memorandum on täielikult kooskõlas ELi toimimise lepinguga ette nähtud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega, eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidega, sealhulgas asjaomasele ESMi liikmele adresseeritud arvamuse, hoiatuse, soovituse või otsusega.
5. Juhatajate nõukogu kiidab heaks finantsabi andmise lepingu, milles on üksikasjalikult sätestatud antava stabiilsustoetuse finantsaspektid ja vajaduse korral abi esimese osa väljamaksmise kord.
6. ESM kehtestab asjakohase hoiatussüsteemi, millega tagatakse, et ESMi liige tasub ESMile õigel ajal stabiilsustoetusega seotud mis tahes tagasimaksed.
7. Euroopa Komisjon (koostöös EKPga ja võimaluse korral koos IMFiga) kontrollib finantsabiga seotud tingimuste täitmist.
ARTIKKEL 16 ESMi laenud
1. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda kooskõlas artikliga 12 ESMi liikmele finantsabi laenu vormis.
ARTIKKEL 20 Hinnastamispõhimõtted
1. Stabiilsustoetuse andmisel üritab ESM täielikult katta oma rahastamis - ja tegevuskulud ning lisab asjakohase marginaali.
ARTIKKEL 25 Kahju katmine
1. ESMi tehingutest tulenev kahju kaetakse:
a) esiteks, reservfondist;
b) teiseks, sissemakstud kapitalist , ning
c) kolmandaks , lubatud sissemaksmata kapitali asjakohasest osast, mis nõutakse sisse vastavalt artikli 9 lõikele 3.
ARTIKKEL 32 Õiguslik seisund, privileegid ja immuniteedid
3. ESM, tema omand, vahendid ja varad on olenemata nende asukohast ja kuuluvusest puutumatud igat laadi kohtumenetluse osas, välja arvatud sel määral, mil ESM sõnaselgelt loobub oma puutumatusest mis tahes menetluse eesmärgil või mis tahes lepingu tingimuste kohaselt, sealhulgas seoses rahastamisvahendeid käsitlevate dokumentidega.
4. ESMi omand, vahendid ja varad on olenemata nende asukohast ja kuuluvusest puutumatud täitev-, kohtu-, haldus- või seadusandliku tegevuse raames toimuva läbiotsimise, arestimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise või muu kinnipidamise, ülevõtmise või sekkumise osas.
5. ESMi arhiivid ja kõik ESMile kuuluvad või tema valduses olevad dokumendid on puutumatud.
ESMi asutamine oli väga aktuaalne teema selle loomisperioodil ning on siiani. Euroopa Liit sai tugevat kriitikat mitte ainult liidu siseselt, vaid ka väljaspoolt kuna ei suudetud midagi ettevõtta eurotsooni haaranud ja maailma majandust ohustava võlakriisiga. Lahenduseks loodigi ESM. Paljud eurotsooni riigid leidsid , et sõlmitav ESMi asutamisleping on vastuolus liikmesriikide põhiseadusega ning seetõttu töötasid lepingu allkirjastamise eel sellega mitte ainult liikmesriikide parlamendid vaid ka erinevates riikides tegutsevad kõrgemad kohtud. Eesti allkirjastas lepingu 23. veebruaril 2012 ning sama aasta kevadel pöördus õiguskantsler Indrek Teder Riigikohtusse taotlusega tunnistada allkirjastatud ESMi lepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vasuolus olevaks. Riigikohus seda taotlust ei rahuldanud.
2012. aastal teatas Soome tollane välisminister Erki Tuomioja, et Soome valmistub eurotsooni lagunemiseks ja seal mängitakse läbi erinevaid Euroopa rahanduse tulevikustsenaariume.
Tegelikult on ju ESMi eesmärk ju väga hea. Me kõik tahame elada ju stabiilses ühiskonnas. Kuigi selle organistatsiooni üldine eesmärk on üks suur pluss, siis selle varjus on aga palju miinuseid.
Esimese miinusena tooksin välja selle, et Riigikogu ESMiga liitumse üle otsustas, mitte aga rahvas. Leian, et kui riik võtab endale alalise finanstkohustuse, millega kaasnevad ülisuured väljaminekud riigikassast, siis peaks olema ka rahval õigus selle üle hääletada.
ESMiga kaldutakse ka oluliselt kõrvale demokraatia arendamise protsessist. Eelkõige just sellepärast, et ESMi leping ei näe ette sellest väljumise võimalust. On küll võimalik väljuda eurotsoonist ja Euroopa Liidust , kuid kohustus maksta ESMile on igavene . Arvestades, et liiduriigid nagu Kreeka ja Itaalia on suurtes võlgades, mida ESMil ei ole võimalik laenuna katta, on nii Eesti kui ka teiste vaestemate eurotsooni riikide tulevik kergelt öeldes muret tekitav.