Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem (0)

Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem
24. veebruar 1918 - Eesti Päästekomitee liikmed eesotsas Konstantin Pätsiga moodustavad Eesti Vabariigi esimese valitsuse – Ajutise Valitsuse. Alguse saab Eesti Vabariik. Sündmused leiavad aset kunagise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoones, mis on Eesti omariikluse sünni sümbol ja kus alustab hiljem tegevust Eesti Pank .
1918. aastal puudus Eesti Vabariigil veel oma raha. Seadusandlikult reguleeris rahakäivet Saksa okupatsioonivõimude 15. septembri 1918. aasta korraldus, mis kuulutas Eestis kehtivaks vaid Saksa marga (millega samaväärne oli nn idamark). Kuna parasjagu käis Esimene maailmasõda , käibis Eestis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Okupatsiooniaegsele määrusele toetudes kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka . Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal.
Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. 1919. aastal järgisid nende eeskuju Sindi kalevivabrik ja Narva linavabrik. Pole välistatud, et rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919.
24. veebruar 1919 - Ajutine Valitsus võtab Eesti Vabariigi esimese aastapäeva tähistamiseks korraldatud töisel istungil vastu otsuse, millega ta asutab Eesti Panga ja kinnitab selle põhikirja. Panga põhikapitaliks eraldati riigikassast 10 miljonit marka.
Eesti Pangast kujuneb valitsuse kontrollile alluv riigipank, kes laseb käibele pangatähti. Eesti Panga hoole all on riigi raha- ja krediidikorraldus. Pikaajaliste investeerimislaenudega aitab pank riigi laostunud majanduse taas jalule.
Iseseisva Eesti Vabariigi algaastatel on riikliku maksevahendina kasutusel mitmesugused eri institutsioonide väljastatud väärtpaberid : Tallinna Arvekoja maksutähed, 5% lühiajalised võlakohustused ja riigi kassatähed.
25. märts 1919 - Valitsus nimetab Eesti Panga esimeseks presidendiks Mihkel Punga.
1928–1931 - Rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem . Eesti Pank tegutseb piiratud ülesannetega iseseisva emissioonikeskpangana. Panga põhiülesandeks jääb raha väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks.
Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja kohaselt peab ringluses olevatel pangatähtedel ja muudel panga pidevatel kohustustel olema vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama .
Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja usaldusväärseks nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Devalvatsioon ja välisturgude paranenud majandusolukord mõjuvad riigi tootmis- ja eksporditegevusele ergutavalt ning 1934. aastal alanud majanduslik elavnemine jätkub aasta-aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ja pankade tõrgeteta töö tagavad rahva usalduse (nt paigutatakse säästud pankadesse). Maailmasõda häirib küll mõneti majanduselu, kuid ei suuda esialgu veel ohustada Eesti Panga tegevust ja riigi majanduse arengut tervikuna . Krooni kurss naelsterlingisse säilib stabiilsena 1940. aastani, kuid kahjuks katkestab võõrvägede sissetung Eestisse nii soodsalt kulgenud arengu.
Eesti Pank on tänapäeval Eesti Vabariigi keskpank . Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi  liige.
Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro.
Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamisaktid (Maastrichti leping ja põhikiri) koostati eeldusel, et ELi kõik liikmesriigid võtavad kasutusele euro ning sellest tulenevalt täidab kõiki ühisrahaga seotud ülesandeid Euroopa Keskpankade Süsteem. See koosneb EKPst ning ELi kõigi liikmesriikide keskpankadest. Kuni ELi kõik liikmesriigid ei ole eurot kasutusele võtnud, lasub otsustav vastutus eurosüsteemil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud riikide keskpangad. Seega on eurosüsteem Euroopa Keskpankade Süsteemi osa.
Kuna majanduspoliitilised otsused (näiteks otsused rahapoliitika kohta) kehtivad ainult euroala riikidele, täidab viimastes keskpanga ülesandeid tegelikult hoopis eurosüsteem.
Miks eksisteerib ühe keskpanga asemel siiski keskpankade süsteem? Eurosüsteem saab oma töös kasu liikmesriikide keskpankade pädevusest, toimimisest ja taristust. Pidades silmas euroala suurust ning riigisiseste pangandusringkondade pikaajalisi suhteid oma riigi keskpangaga, peeti asjakohaseks tagada liikmesriikide krediidiasutustele vahetum juurdepääs keskpangandussüsteemile. Euroala rahvuslikku, keelelist ja kultuurilist mitmekesisust arvestades suudavad just liikmesriikide keskpangad tagada selle, et eurosüsteem toimib tasakaalustatud viisil.
Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank  viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis.  
Mõõdukas hinnakasv on parim, mida keskpank saab pakkuda pikaajaliseks majanduskasvuks.
Euroala keskpankade ühine eesmärk on hoida hinnatõus euroalal alla 2%, kuid selle lähedal.
Eurosüsteemi keskpangana osaleb Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika kujundamises. Ühtse rahapoliitika elluviimiseks vajalikud otsused valmistatakse ette kõigi eurosüsteemi keskpankade koostöös. Seetõttu on oluline analüüsida kvaliteetselt nii kogu eurosüsteemi mõjutavaid protsesse kui ka vaid Eesti majandust puudutavaid teemasid . Eesti Panga eksperdid teevad Eesti majanduse kohta analüüse ja prognoose ning osalevad euroala majandust käsitlevate analüüside, uuringute ja prognooside koostamises. Pangas tehtavate majandus­uuringute eesmärk on anda teavet, mille alusel langetada rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seonduvaid otsuseid, ning pakkuda keskpanga ekspertidele ja juhtidele tuge majanduspoliitilistes aruteludes osalemiseks.
Eesti Pank panustab majanduse stabiilsesse arengusse. Meie ülesanne on tagada, et ettevõtted ja majapidamised saaksid oma tehingutes ja arvestustes tugineda stabiilse ostujõuga rahale. Selle eelduseks on suurte hinnakõikumiste ärahoidmine.
Keskpanga otsused raha hinna ja koguse kohta jõuavad majapidamiste ja ettevõteteni finantssüsteemi kaudu. Rahapoliitiliste otsuste väljundiks on keskpanga tehingud pankadega, kes omakorda väljastavad laene ja võtavad vastu hoiuseid. Rahapoliitika elluviimine tähendab tehingupartneriks olevate pankade usaldusväärsuse hindamist ja rahapoliitiliste operatsioonide tegemist.
Euroopa Keskpank on juriidiline isik. Euroopa Keskpanga põhiülesanne on liidu rahapoliitika kujundamine ja elluviimine Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate riikide keskpankade kaudu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 127 sätestab Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesanded järgmiselt: määratleda liidu rahapoliitika ja rakendada seda; sooritada välisvaluutatehinguid artikli 219 sätete järgi; hoida ja hallata liikmes¬riikide ametlikke välisvaluutareserve; edendada makse-süsteemide tõrgeteta toimimist.
Artikkel 130 sätestab, et kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud aluslepingutega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Liidu institutsioonid , organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet austama ega püüa mõjutada Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende ülesannete täitmisel. Seega ei tohi ükski kolmas isik või organ, sealhulgas liikmesriigi valitsus, mõjutada riigi keskpanka tema ülesannete täitmisel tehtavates raha-, krediidi- ja panganduspoliitilistes otsustustes, samuti välisvaluutareservide haldamist riigi keskpanga poolt, keskpanga välisvaluutatehinguid ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, sest see võib piirata asutamislepinguga ette nähtud riigi keskpanga sõltumatuse põhimõtet.
Võrreldes Eesti Panka Euroopa Keskpankaga siis ilmneb mitmeid ühiseid jooni, ehk siis rahade haldamine nende investeerimine kinnisvarasse või muuse finantseeringusse.
Miness üle kroonidelt eurole on Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline seos suurenenud ja ühtinud. Võime maksta sama rahaühikuga igas Euroopa Liidu riigis, mis muudab maksmise hõlbsamaks, valuuta ühtivuse ka mugavamaks reisimisel ja ärimaailmas.
Eesti Panga suhtes kehtib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 123 tulenevalt avaliku võimu institutsioonide, asutuste ja organite krediteerimise keeld. Keelatud on Euroopa Keskpanga või liikmesriikide keskpankade arvelduslaenud või mingit muud tüüpi laenuvõimalused liidu institutsioonidele, organitele või asutustele, liikmesriikide keskvalitsustele, regionaalsetele, kohalikele või muudele avaliku võimu organitele, teistele avalik-õiguslikele isikutele või riigi osalusega äriühingutele. Samuti on keelatud Euroopa Keskpangal või liikmesriikide keskpankadel osta neilt otse võlakohustusi. Analoogiline keeld sisaldub Eesti Panga seaduse paragrahvis 16.
Eeltoodu põhjal tuleneb Eesti Panga sõltumatus ja distantseeritus Vabariigi Valitsusest, täidesaatvast võimust ning tema õiguslik seisund avalik-õigusliku juriidilise isikuna Euroopa Liidu õiguse põhimõtetest ja normidest ning on kooskõlas rahvusvahelise tava ja selle praktikaga, mida Euroopa riigid on rakendanud viimastel aastakümnetel.
Eesti Panga ülesanded on:
1) Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine;
2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine;
3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine;
4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine;
5) raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja euromüntide emiteerimine;
6) Eesti maksebilansi koostamine;
7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine;
8) muud seadusega Eesti Pangale pandud ülesanded, mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide ja käesoleva lõike punktides 1–7 nimetatud ülesannetega.
Põhiseadus koostoimes Eesti Panga seadusega annab riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamise ning krediidipoliitika suunamise riigi keskpanga pädevusse (alates 01.01.2011 Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine), kusjuures ükski valitsusasutus ei tohi määrata, kuidas keskpank peab tegutsema nimetatud poliitikate elluviimisel. Eesti Panga seaduse regulatsioon on selles osas kooskõlas praktikaga, mida arenenud riigid juba aastakümneid kohaldavad. Rahapoliitika elluviimine on Euroopa õigusruumis pandud iseseisvale keskpangale. See rahvusvaheline tava põhineb majanduse lühi- ja pikaajaliste eesmärkide paratamatul vastuolul . Rahapoliitilise keskkonna mõjutamine majandusaktiivsuse lühiajaliseks suurendamiseks , mis sageli huvitab poliitilistel põhjustel valitsust, saab anda vaid äärmiselt piiratud tulemusi. Pikema aja jooksul võib see viia raha stabiilsuse vähenemiseni, mis on aga vastuolus riigi pikaajaliste huvidega. Seetõttu on osutunud vajalikuks anda rahapoliitika teostamine täidesaatvast võimust eraldiseisvale asutusele (Tupits 2000, 59).
Kasutatud kirjandus:

http://www.eestipank.ee/eesti-pank

https://www.tlu.ee/opmat/oa/Eesti_Panga_oiguslik_seisund/2_kooskla_el_iguse_ja_rahvusvahelise_praktikaga.html

http://muuseum.eestipank.ee/et/keskpanga-ulesannetest