Euroopa liidu referaat

Peegel, Rivo

Euroopa liidu referaat (0)

1 HALB

Lõik failist

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Põllumajandus
Rivo Peegel
Euroopa Liit
Referaat
Juhendaja : Endla Pesti
Olustvere 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
Euroopa Liidu ajalugu 4
Euroopa Liidu laienemine 6
Euroopa Liidu Nõukogu 8
Euroopa Parlament 10
Euroopa Komisjon 12
Euroopa Keskpank 13
Majandus- ja rahaliit 15
Euroopa kohus 18
Regionaalpoliitika 20
Kodanike euroopa 21
Euroopa Liit ja maailm 22
Euroopa kaart 24
Kokkuvõte 25
Kasutatud kirjandus 26
Lisad 27

Sissejuhatus

Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.
Euroopa Liit sai alguse 1952 aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisega. See laienes edasi majandusühenduseks. Peamiseks eesmärgiks on saanud inimeste, teenuste, kaupade ja kapitali vaba liikumise täielik rakendamine kogu Euroopa Liidu territooriumil ehk ühisturg. Nüüdseks on Euroopa Liiduga liitunud 27 riiki. Selle asutamisest on möödas üle 50 aastat ning võime endalt küsida: “Kas Euroopa Liit on taganud edu Euroopas ?” 1957. aastast on Euroopa Liidu kodanikel õigus töötada teises liikmesriigis, kuid seda õigust kasutab vaid 2% eurooplastest. Töötamine teises Euroopa riigis annab inimestele võimaluse õppida uut keelt, avastada uut kultuuri ja omandada uusi oskusi. Otsustavat rolli mängib see ka töökohtade loomisel ja majanduskasvu suurendamisel. Seepärast püüab Euroopa Liit oma tegevusega soodustada liikuvust, murda bürokraatlikke piiranguid ja edendada keeleõpet.
Euroopa Liit ei ole liitriik , vaid riikide ühendus. Samas on Euroopa Liidul institutsioone, mille sarnaseid on ka üksikutel riikidel. Ühised institutsioonid on vajalikud Euroopa Liidu demokraatlikuks toimimiseks. Võimu jaotamise kaudu mitme institutsiooni vahel tagatakse vastastikune kontroll. Riigi puhul kõneldakse sellisel juhul võimude lahususest valitsuse, parlamendi ja sõltumatu kohtuvõimu vahel. Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel.
Oma referaadis uurin Euroopa Liidu ajalugu, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Referaadis käsitlen eraldi peatükkidena ka Euroopa Liidu laienemist , komisjoni ja parlamenti. Juttu on ka Euroopa Liidu keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast.
Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria , Eesti, Hispaania , Holland, Itaalia, Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg , Läti, Malta, Poola, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia , Sloveenia , Soome, Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari.

Euroopa Liidu ajalugu

1945 - 1959
Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit – saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 – juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg.
1960 – 1969
1960. aastatel tekkis nn noortekultuur – The Beatles ´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku tohutuid teismeliste hulki hoogustades kultuurirevolutsiooni ja suurendades põlvkondadevahelist lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises – seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga.
1970 - 1979
Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia -Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud režiimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari režiim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco . ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri summasid, et luua vaestes piirkondades töökohti ja arendada infrastruktuuri. Euroopa Parlament suurendas oma mõju liidu poliitikale ning 1979. aastal said kõik kodanikud selle liikmeid esmakordselt otse valida.
1980 - 1989
Poola ametühing Solidarność ning selle juht Lech Walesa said pärast 1980. aasta suvel toimunud streike Gdanski dokkides üldiselt tuntuks nii Euroopas kui ka maailmas. 1981 võeti Kreeka kümnenda riigina ELi liikmeks ning viis aastat hiljem järgnesid Hispaania ja Portugal. 1986 allkirjastati ühtne Euroopa akt. See leping oli vundamendiks suurejoonelisele kuue aasta pikkusele programmile, mille raames kaotati ELi sisepiiridel kaubandustõkked ning loodi „ühtne turg “. Suur poliitiline murrang toimus 9. novembril 1989, mil lõhuti Berliini müür, Ida- ja Lääne-Saksamaa vaheline piir avati esimest korda pärast 28 aastat ning kaks Saksamaad ühinesid varsti üheks riigiks.
1990 – 1999
Kommunismi kokkuvarisemise järel kogu Kesk- ja Ida-Euroopas tihenesid eurooplaste suhted. 1993 jõuti lõpule ühtse turu projektiga, mis hõlmab nelja vabadust: kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine. 1990ndatel sõlmiti ka kaks lepingut: 1993. aastal Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping ning 1999. aastal Amsterdami leping. Inimesed olid mures, kuidas kaitsta keskkonda ning arendada koostööd julgeoleku- ja kaitseküsimustes. 1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti.
Liidu rajajad
Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill , Walter Hallstein, Jean Monnet,
Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli .

Euroopa Liidu laienemine

Euroopa Liit ei alustanud nii suurelt , kui me teda tänasel päeval teame, kuid kasvas selliseks järk-järgult laienemistega. Kui 1. jaanuaril 1952/1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ja Euroopa Majandusühendus ehk sõlmiti Rooma leping, kus oli ainult kuus asutajariiki – Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad ja (Lääne-) Saksamaa. Kuna ühendused osutusid edukaks õitsengu loomisel ja edendasid rahumeelset koostööd oma liikmete vahel, soovisid õige pea ka teised riigid liituda.
1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. Kreeka, kes liitus 1981. aastal, ning ka Hispaania ja Portugali jaoks, kes liitusid 1986. aastal, tähendas see samm nende riikide jaoks naasmist demokraatlike Euroopa riikide hulka. Kui 1990. aastal langes Berliini müür ja Saksamaa taasühendati, liitus ühendustega ka Ida-Saksamaa. Austria, Soome ja Rootsi liitusid ühendusega 1995. aastal, mis selleks ajaks oli muutunud Euroopa Liiduks (EL). 2004. aastal liitusid ELiga kaheksa endist kommunistlikku riiki – Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia – ja koos nendega Vahemere saareriigid Küpros ja Malta. Bulgaaria ja Rumeenia liitumine ELiga 2007. aastal kasvatas liikmesriikide koguarvu 27-ni, kus kokku elab ligikaudu 500 miljonit inimest.
Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia , Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos .
ELi liikmelisuse kriteeriumid on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingus. ELiga võib liituda iga Euroopa riik tingimusel, et see vastab kindlatele majanduslike ja poliitiliste tingimuste kriteeriumidele. Nendes lepiti ELi juhtide poolt kokku 1993. aastal Kopenhaagenis. Liikmesriigiks saamiseks peab riik tagama demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja rahvusvähemuste kaitse. Samuti peab sellel olema toimiv turumajandus, mis on suuteline ELi siseturu osana tulema toime teiste riikide konkurentsiga. Iga huvitatud riigi valitsusel on võimalik taotleda ELi liikmelisust. ELi poolelt vajab iga liikmelisuse suunas liikumise etapp kõikide liikmesriikide üksmeelset heakskiitu.
Kui kõik liikmesriigid on üksmeelsed, antakse taotluse esitanud riigile „kandidaadi staatus”. Liikmesriigiks astumise taotluse esitamisel hindab Euroopa Komisjon, kas riik vastab Kopenhaageni kriteeriumidele ja lõpuks soovitab Euroopa Liidu Nõukogul, kus on esindatud liikmesriikide valitsused, avada ühinemisläbirääkimised. Sellele järgneb palju rasket tööd liikimelisuse ette valmistamiseks. Enne liitumiseks rohelise tule saamist peab iga kandidaatriik võtma vastu ja rakendama kõiki hetkel jõusolevaid ELi õigusakte. Need õigusaktid on jagatud 35 valdkonnaks – transpordist tööhõiveni ja immigratsioonist keskkonnani. Tavaliselt kulub riigil läbirääkimiste lõpetamiseks mitu aastat. Kui see protsess on lõpetatud, koostatakse „liitumisleping” ja see allkirjastatakse kandidaatriigi ja ELi liikmesriikide poolt.
Riik saab liituda ELiga alles siis, kui see leping on riigi enda, olemasolevate liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud .

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon , mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Euroopa Liidu Nõukogu (joonis 2) koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Liikmesriikide välisministrid moodustavad välisministrite nõukogu teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega põllumajandus keskkond tervishoid eelarve jne. Nõukogu sai alguse 1950 aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourgis. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. Nõukogu eesistujaks on praegu Iirimaa jaanuar–juuni 2013, tema järel tuleb Leedu juuli–detsember 2013. Eesti kord eesistujaks olla on Eesti jaanuar–juuni 2018 .
Euroopa Liidu Nõukogu ülesandeks on ,Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine; liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine ; rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Euroopa Liidus ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel;
Euroopa Liidu eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga; Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika ; siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine.
Euroopa Liidu nõukogu otsused võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Mida suurem on liikmesriigi rahvaarv, seda rohkem hääli tal on, kuid vastav arvutus on tehtud väiksema rahvaarvuga riikide kasuks.
Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik 29 häält; Hispaania ja Poola 27; Rumeenia 14; Madalmaad 13; Belgia, Tšehhi Vabariik, Kreeka, Ungari ja Portugal 12; Austria, Bulgaaria ja Rootsi 10; Taani, Iirimaa, Leedu, Slovakkia ja Soome 7; Küpros, Eesti, Läti, Luksemburg ja Sloveenia 4 ja Malta 3. KOKKU 345 häält
Erinevalt muudest rahvusvahelistest organisatsioonidest tehakse EL Nõukogus enamasti otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Vaid kõige olulisemates valdkondades kus liikmesriigid ei soovi oma vetoõigusest loobuda kasutatakse ühehäälsust. Nõukogu hääletusel kasutatakse kvalifitseeritud häälteenamust. Kvalifitseeritud häälteenamus on saavutatud, kui otsuse poolt on enamus 27 liikmesriigist või hääletamisel osales vähemalt 255 häält võimalikust 345st

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament osaleb enamiku Euroopa Liidu seaduste vastuvõtmisel. Parlamenti kuuluvad saadikud kõigist liikmesriikidest. Iga 5 aasta järel Euroopa Liidu kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. Parlament on Euroopa Liidu Nõukogu kõrval Euroopa Liidu peamine seadusandlik institutsioon.
Euroopa Parlamendil on kolm põhilist ülesannet: arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte; jälgida teiste Euroopa Liidu institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet; arutada Euroopa Liidu eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas : Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. Parlamendi haldusüksus (peasekretariaat) asub Luxembourgis. Parlamendi täiskogu istungjärgud toimuvad Strasbourgis ja Brüsselis. Komisjonide istungid toimuvad Brüsselis.
Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil:
Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta.
Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule.
Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg , haridus , teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse.
Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut.

Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb Euroopa Liidu kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on Euroopa Liidu poliitika rakendamine ja Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamise haldamine .
Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Praegu on Euroopa Komisjoni presidendiks José Manuel Barroso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Presidendi määrab ametisse Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu määrab kokkuleppel komisjoni presidendiga ka kõik volinikud. Kõigi volinike ja presidendi määramise peab kiitma heaks Euroopa Parlament. Komisjon on vastutav Euroopa Parlamendi ees, kellel on ka õigus komisjon laiali saata.
Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma . Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. Komisjon igapäevast tööd teevad komisjoni töötajad – ametnikud, juristid , majandusspetsialistid, tõlkijad, tõlgid, sekretärid jne. Nad töötavad osakondades, mida nimetatakse peadirektoraatideks.
Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele. Olles nö lepingute valvur, peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule.
Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi , regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis.

Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpank (EKP), mis asub Saksamaal Frankfurdis, haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust Euroopa Liidus (EL). EKP vastutab ka ELi majandus- ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel.
Euroopa Keskpank koosneb kolmest organist.
EKP juhatus, mis teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget(1 president,1 asepresident ja 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks.
EKP nõukogu, mis määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest.
EKP üldnõukogu aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest.
Euroopa Keskpanga (EKP) põhieesmärgiks on hoida hinnad stabiilsena, konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides ja hoida finantssüsteem stabiilsena.
EKP ülesandeks on põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine; euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus; aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta; euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti; hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal.
EKP on täielikult sõltumatu. EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. Kõik ELi institutsioonid ja valitsused peavad austama seda põhimõtet.

Majandus- ja rahaliit

Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi Euroopa Liidu riikide majanduse lõimimisel. See tähendab liikmesriikide majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuulub 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, on mõned riigid läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele ühisraha. Need riigid moodustavad üheskoos euroala.
1989. aasta juunis Madridis toimunud Euroopa Ülemkogul kinnitasid liikmesriikide juhid majandus- ja rahaliidu loomise kolmeetapilise kava. 1991. aasta detsembris võttis Euroopa Ülemkogu majandus- ja rahaliidu loomise otsuse vastu Hollandi linnas Maastrichtis ning hiljem sai sellest Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu) osa. Majandus- ja rahaliit on samm edasi Euroopa Liidu majanduse lõimimise protsessis, mis algas 1957. aastal liidu loomisega.
Majandus- ja rahaliidu loomise esimene etapp, mis algas 1. juulil 1990. aastal, hõlmas:

kapitali vaba liikumist Euroopa Liidus (valuutakontrolli kaotamine);
Euroopa piirkondade vahelise ebavõrdsuse kõrvaldamiseks eraldatud rahasummade suurendamist (tõukefondid);
majanduslikku lähenemist liikmesriikide majanduspoliitika mitmepoolse järelevalve kaudu.

Teine etapp algas 1. jaanuaril 1994. aastal. Selles etapis nähti ette:

Euroopa Rahainstituudi (EMI) loomine Frankfurdis; EMI koosseisu kuulusid ELi liikmesriikide keskpankade juhid;
liikmesriikide keskpankade sõltumatuse tagamine;
riikide eelarvepuudujäägi vähendamise eeskirjade kehtestamine.

Kolmandas etapis, 1. jaanuaril 1999. aastal võeti 11 riigis kasutusele euro, millest sai Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Prantsusmaa, Portugali, Saksamaa ja Soome ühisraha. Sellest hetkest alates võttis Euroopa Keskpank üle EMI kohustused ja hakkas vastutama rahapoliitika eest, mida määratletakse ja rakendatakse eurodes. 1. jaanuaril 2002. aastal tulid nimetatud kaheteistkümnes riigis käibele euro paberraha ja mündid. Sellest ajast alates on eurotsooni riikides, sularahatehingute ja pangaülekannete tegemisel ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro.

Euro

Euro kasutuselevõtmine, esmalt 1999. aastal ülekanderahana ja seejärel 2002. aastal reaalsete pangatähtede ja müntidena, on üks Euroopa Liidu olulisemaid saavutusi. Nüüdseks on euro pangatähtedest ja müntidest saanud inimeste igapäevaelu ja kaubandusliku tegelikkuse lahutamatu osa.
Nagu kõikidel vääringutel, on ka eurol oma nimetus ja tähis. Nimetus „euro” valiti välja Euroopa Ülemkogu 1995. aasta kohtumisel Madridis osana ühisrahale ülemineku ettevalmistustest. Euro tähise € valikul võeti eeskujuks Kreeka tähestiku täht epsilon (Є). See on ka ladina tähtedes kirjutatud sõna „Euroopa” esimene täht; selle kaks paralleelset joont sümboliseerivad stabiilsust
Euro – see on kõige käegakatsutavam tõend Euroopa integratsioonist. Euro on ühisrahaks 17 riigis 27st ELi liikmesriigist ning seda kasutavad iga päev umbes 332miljonit inimest. Ühisrahast tulenevad hüved on koheselt selged kõigile, kes reisivad välismaale või teevad sisseoste teistes ELi liikmesriikides hallatavatel internetilehekülgedel.
Ühisrahaga kaasnevad mitmed eelised, nagu kõikuva vahetuskursi ja valuutavahetusega kaasnevate kulutuste kadumine. Ettevõtetel on sel viisil kergem tegeleda piiriülese kaubandusega, majandus on stabiilsem ja kasvab ning tarbijatel on rohkem valikuid . Ühisraha julgustab inimesi ka reisima ja teistes riikides sisseoste tegema. Ülemaailmsel tasandil annab euro ELile rohkem mõjuvõimu, kuna euro on dollari järel tähtsuselt teine rahvusvaheline valuuta.
Euro (€) on ametlikuks maksevahendiks 17 ELi liikmesriigis 27st. Need riigid, mida kõiki koos euroalaks nimetatakse, on: Austria; Belgia; Küpros; Eesti; Soome; Prantsusmaa; Saksamaa; Kreeka; Iirimaa; Itaalia; Luksemburg; Malta; Madalmaad; Portugal; Slovakkia; Sloveenia ja Hispaania.
Kasutusel on erineva nimiväärtusega pangatähed: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Pangatähtedel on kasutatud mitmesuguseid turvaelemente, nagu vesimärk, turvaniit ja hologramm, et takistada võltsimist ja hõlbustada ehtsate pangatähtede äratundmist.
Kaheksa nimiväärtusega mündid (1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ja 1 ning 2 eurot) erinevad oma suuruse, värvi ja paksuse poolest olenevalt nende väärtusest.

Euroopa kohus

Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku staatuse ja võttis üle varem Euroopa Ühendusele kuulunud pädevused. Euroopa Kohus otsustab vaidluse korral Euroopa Liidu lepingute rakendamise ja tõlgendamise üle.
Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid.
Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, kohtuistungitel ja kohtu nõupidamistel. Asepresident abistab presidenti tema ülesannete täitmisel ning asendab teda, kui viimasel pole võimalik kohal viibida.
Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös. Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi , mida nimetatakse „ettepanekuteks". Kohtusekretär on institutsiooni peasekretär ja ta juhib kohtu osakondade tööd Euroopa Kohtu presidendi alluvuses.
Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (15 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades.
Täiskogu tuleb kokku kindlate juhtumite puhul, mis on ära toodud Euroopa Kohtu põhikirjas. Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades.
Oma ülesande täitmiseks on Euroopa Kohtul täpselt määratletud pädevus, mida ta kasutab eelotsusetaotluste ja eri liiki hagide menetluse raames (liikmesriigi kohustuste rikkumise -, tühistamis-, tegevusetushagi ja apellatsioonikaebus). Olenemata kohtuasja laadist , koosneb menetlus alati kirjalikust ja vajadusel suulisest menetlusstaadiumist, mis on avalik. Ometi tuleb teha vahet eelotsusemenetlusel ja hagimenetlusel.

Regionaalpoliitika

Täna on Regional policy (regionaalpoliitika) osa Cohesion policy (ühtekuuluvuspoliitikast), mis keskendub kultuuri-, ühiskonna- ja keskkonnaküsimustele.
Alates 1998. aastast on Euroopa Liit on investeerinud 480 miljardit vähemarenenud regioonidesse. Aastatel 2007-2013 kulub ühtekuuluvuspoliitikale 308 miljardit, mis on 36% Euroopa Liidu eelarvest. Seda raha kasutatakse põhiliselt selleks, et viia ellu Lissaboni strateegia eesmärke – majanduskasvu ja tööhõive suurendamist. 80% kulub uute liikmesriikide integreerimisele, samas kui 16% Struktuurifondidest kasutatakse innovatsiooniks, jätkusuutlikkusele ja koolitusprojektidele nimetuse all Regionaalne Konkurentsivõime ja Tööhõive. Pisut üle 2% paigutatakse riikidevahelisse ja regionaalsesse koostöösse Euroopa Territoriaalne Koostöö nime all. Loodetakse, et investeering stimuleerib majanduskasvu liidu vaesemates piirkondades ning loob 2,5 miljonit uut töökohta.
Ühtekuuluvuspoliitika 2007-2013 erineb poliitikast aastatel 2000-2006 mitmel viisil:

suurem rõhk majanduskasvul ja tööhõivel ning vastutuse detsentraliseerimine
eesmärkide ja määruste lihtsustamine ; abikõlblikkuse reeglite voolujoonelisus; finantseerimine ainuallikast ja paindlik finantsjuhtimine
ELi, riikliku ja kohaliku tasandi algatused koondatakse üle ühte dokumenti, mis kannab nime Community Strategic Guidelines (Ühenduse strateegilised suunised)

Enne 2004. aastat olid ühtekuuluvuspoliitika toetuse põhilised saajad läänepoolsed Euroopa riigid: Kreeka, Portugal, Iirimaa, Ida-Saksamaa, Itaalia ja Hispaania. 2004. aastal kümne Ida-Euroopa riigi liitumise järel kandus enamus toetustest üle itta.

Kodanike euroopa

Euroopa kodaniku idee on väga uus. Mõned ühtset Euroopat esindavad sümbolid on juba olemas, näiteks Euroopa pass (kasutusel alates 1985. aastast), Euroopa hümn (Beethoveni „Ood rõõmule“) ja Euroopa lipp (Joonis. 1) (kaheteistkümnest kuldsest tähekesest moodustatud ring sinisel taustal). Euroopa Liidu juhilubasid väljastatakse kõikides liikmesriikides alates 1996. aastast. Euroopa Liidul on oma juhtlause : „Ühinenud mitmekesisuses” ja 9. mai on kuulutatud Euroopa päevaks.
Alates 1979. aastast valitakse Euroopa Parlamenti otsestel ja üldistel valimistel. See suurendab Euroopa integratsiooniprotsessi demokraatlikku õiguspärasust, sidudes selle otse inimeste tahtega. Euroopa võiks olla veelgi demokraatlikum, andes parlamendile suuremad volitused , luues tõelised Euroopa erakonnad ning andes tavakodanikele valitsusväliste organisatsioonide ja muude vabatahtlike ühenduste kaudu suurema sõnaõiguse Euroopa Liidu poliitika kujundamisel.
Euro paberraha ja müntide kasutuselevõtmisel 2002. aastal oli oluline psühholoogiline mõju. Enam kui kaks kolmandikku Euroopa Liidu kodanikest teevad nüüd isikliku eelarve ja säästud eurodes. Kaupade ja teenuste hindade määramine eurodes tähendab, et tarbijad saavad otseselt võrrelda eri riikide hindu. Enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline piirikontroll on kaotatud Schengeni lepinguga (millega peaksid lõpuks ühinema kõik liikmesriigid) ja see annab kodanikele võimaluse tunda, et nad kuuluvad ühte ühendatud geograafilisse piirkonda.
„Me ei ühenda mitte riike, vaid inimesi,“ ütles Jean Monnet 1952. aastal. Avalikkuse teadlikkuse suurendamine Euroopa Liidust ja kodanike kaasamine liidu tegevusse on praegu Euroopa Liidu institutsioonide olulisemaid ülesandeid.
Tänu Euroopa Liidule saavad liikmesriikide kodanikud reisida, elada ja töötada kõikjal Euroopas. Euroopa Liit toetab ja rahastab programme , mille eesmärk on lähendada kodanikke , eriti hariduse ja kultuuri valdkonnas. Euroopa Liitu kuulumise tunne tekib järk-järgult käegakatsutavate saavutuste ja edusammude kaudu. Mõned ühtse Euroopa identiteedi sümbolid on juba olemas. Kõige silmapaistvam neist on ühisraha, kuid Euroopa Liidul on ka oma lipp ja hümn.

Euroopa Liit ja maailm

Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Euroopa Ühendusel on ainupädevus kaubanduse valdkonnas, mistõttu ta osaleb maailmakaubanduses, arendades nii omaenda kaubandustegevust kui ka osaledes aktiivselt struktuurides, mille eesmärk on hõlbustada maailmakaubandust.
EESMÄRGID.
Euroopa Liit on üks tähtsamaid kaubanduspiirkondi kogu maailmas ning tal on alati olnud võtmeroll maailmakaubanduse hõlbustamisega tegelevates struktuurides: üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning seejärel WTOs. Euroopa Liidu eesmärgid selles valdkonnas on:
– kauba- ja teenustevahetuse ning investeeringute liberaliseerimine, et tagada kaubanduse kasv ja seeläbi majanduslik heaolu;
– Euroopa huvide kaitsmine, eriti teatavates tööstus-, põllumajandus-, avalike teenuste ja kultuurisektorites;
– liberaliseerimise jaoks raamistiku loomine eekirjade abil, mis kaitsevad keskkonda ja töötajaid ning tagavad vähemarenenud riikidele õiglase osa.
Selleks, et Euroopas oleks jätkuvalt tagatud vabadus, turvalisus ja heaolu, peab Euroopa Liit kasutama ära oma võimalused maailmaareenil. Globaliseerunud maailmas ei suuda üks riik tegeleda probleemidega, nagu energiatarnete turvalisus, kliimamuutus, säästev areng, majanduskonkurents ja terrorism. Sellega tuleb toime ainult Euroopa Liit tervikuna .
Lissaboni lepingus rõhutatakse Euroopa Liidu toimimispõhimõtteid. Need on demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused, inimväärikuse austamine, võrdsus ja solidaarsus. Lepinguga kehtestatakse esmakordselt humanitaarabi konkreetne õiguslik alus ning asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus. Lissaboni lepingus käsitletakse ka Euroopa Liidu globaalse rolli määratlemisel ka ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, mis moodustab ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See hõlmab ka solidaarsusklauslit, mis kutsub ELi ja tema liikmesriike ühistegevusele, kui mõnda liikmesriiki tabab terrorirünnak.

Euroopa kaart

Kokkuvõte

Kui Euroopa Liit 1957. aastal asutati, keskendusid liikmesriigid ühise kaubandusturu loomisele. Aja jooksul sai siiski selgeks, et tuleb teha tihedamat majandus- ja rahanduskoostööd, et siseturg areneks ja edeneks ning kogu Euroopa majandus toimiks paremini, mis tooks kaasa uute töökohtade tekke ja eurooplaste heaolu suurenemise. 1991. aastal kiitsid liikmesriigid heaks Euroopa Liidu lepingu (Maastrichti lepingu), otsustades, et Euroopa soovib 21. sajandiks tugevat ja stabiilset valuutat eurot.
Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikidevahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, millest on kasu meile kõigile. Eurol on mitmesuguseid eeliseid, mida on tunda eri tasanditel, alates üksikisikutest ja ettevõtetest ning lõpetades kogu riigi majandusega.
Eeliste hulka kuuluvad: tarbijate ja kodanike valikuvõimaluste suurenemine ja stabiilsed hinnad; ettevõtete ja turgude turvalisuse ja võimaluste suurenemine; majandusliku stabiilsuse ja majanduskasvu suurenemine; lõimitumad finantsturud; Euroopa Liidu positsiooni tugevnemine maailmamajanduses; Euroopa identiteedi käegakatsutav tunnusmärk.
Paljud neist eelistest on omavahel seotud. Näiteks on majanduslik stabiilsus liikmesriigi majandusele hea, sest see võimaldab valitsusel tulevikku planeerida . Majanduslik stabiilsus on ühtlasi kasulik ka ettevõtetele, sest see vähendab ebakindlust ja julgustab ettevõtteid investeerima. See toob omakorda kasu kodanikele, sest selle tulemusel tekib rohkem ja paremaid töökohti.
Minu referaadis on uuritud Euroopa Liidu institutsioone nende tekkimise lugu ja nende olulisemaid ülesandeid. Minu uurimusest selgus, et Euroopa Liidu missiooniks 21. sajandil on: tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus ; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit
http://europa.eu/about-eu/eu-history/index_et.ht m
http://www.ecb.int/ecb/history/emu/html/index.et.html
http://www.eu4journalists.eu/index.php/dossiers/estonian/C46
http://europa.eu/abc/12lessons/lesson_1/index_et.ht m

Lisad

Joonis. 1 Euroopa lipp
Joonis. 2 Euroopa Nõukogu

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rivo Peegel Õppematerjali autor

Referaat euroopa liidu kohta , hinne 5

euroopa liidu referaat euroopa referaat referaat geograafia referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Toiduaine tehnoloogia I kursus Joosep Kärg Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika.........................

Geograafia

docx

Põhjalik ülevaade Euroopa liidust

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa

Euroopa liit

docx

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Taavi Tali Euroopa Liit Referaat Koostaja: Taavi Tali Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu

Geograafia

docx

Euroopa Liidu ajaloo kokkuvõte

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu

Geograafia

docx

Euroopa Liit

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958-

Geograafia

doc

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.....................................

Geograafia

docx

Euroopa Liit

OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL PK1 Birgit Väljas Euroopa Liit Referaat Juhendaja : Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Minu Arvamus Mina arvan et Euroopa Liitu kuuluvad päris paljud riigid sellega ka Eesti kus meie elame. Euroopa Liidus on palju ilusaid linnasid ja riike kuhu tahaks kindlasti kunagi minna.Euroopas on põhimõtteliselt igas riigis euro kasutusele võetud aga mõnes üksikus riigis seda veel ei ole kasutusele võetud. Euroopa liit toetab riikisid mis sellese kuuluvad kui neil on pankrott nagu oli mingi aasta Kreekas. Euroopa Liidu kohta rohkem infot saate edasi lugedes. Ajalugu 19451958 9

Geograafia

docx

Euroopa Liit

Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.

Diplomaatia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Euroopa liidu referaat (0)

Lõik failist

Sissejuhatus

Euroopa Liidu ajalugu

Euroopa Liidu laienemine

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Parlament

Euroopa Komisjon

Euroopa Keskpank

Majandus- ja rahaliit

Euro

Euroopa kohus

Regionaalpoliitika

Kodanike euroopa

Euroopa Liit ja maailm

Euroopa kaart

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Lisad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Euroopa Liit

Põhjalik ülevaade Euroopa liidust

Euroopa Liit

Euroopa Liidu ajaloo kokkuvõte

Euroopa Liit

Euroopa Liit

Euroopa Liit

Euroopa Liit

Meedia

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti