Puiduteaduses 4-8 moodul (0)

Q: Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Mis on lõved kus need paiknevad?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Mis on nende ülesanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Mille poolest erineb korgitamm tammest?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Miks ei teki juurtes lülipuitu?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Kuidas neid määratakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Mis erinevus on puidu mikro- ja makrotihedusel?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Q: Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine?

Vastus leiad õppematerjalist: Puiduteaduses 4-8 moodul

Tallinna Tehnikaülikool - Metsandus - Puiduteadus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest?
Mis on lõved kus need paiknevad?
Mis on nende ülesanne?
Mille poolest erineb korgitamm tammest?
Miks ei teki juurtes lülipuitu?
Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga?
Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus?
Kuidas neid määratakse?
Mis erinevus on puidu mikro- ja makrotihedusel?
Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine?
Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust?
Kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel?
Mis on rakuseina küllastuspiir ja kas seda saab praktikas puidu niiskuse- määramisel kasutada?
Mis on nomogramm ja milleks seda kasutatakse?
Millise niiskuse- on õhukuiv puit?
Milline on puidu kuivamiskahanemine 3 lõike suunas?
Mida nimetatakse puidu soojusjuhtivuseks ja milline on selle keskväärtus pikikiudu ning ristikiudu?
Kui soojusjuhtivus?
Millisel puidu töötlemise operatsioonil on oluline teada soojusmahtuvust?
Kui suur on puidu soojuspaisumine puidukiudude ristisuunas võrreldes pikisuunaga?
Mis on puidu kütteväärtus?
Millist puiduliiki eelistaksite ahju või kamina kütmisel?
Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu elektrilised omadused nagu elektrijuhtivus ja takistus?
Milliste omadustega puit on hea elektriisolaator ja milline elektrijuht?
Millist puidu füüsikalist omadust saab mõõta elektrimõõteriistaga?
Millisel tehnoloogilisel protsessil on oluline teada puidu läbilöögitugevust?
Milline on heli levimise kiirus piki- ja ristikiudu puidu 57 niisukse juures?
Millest sõltub puidu heliabsorbtsiooni võime?
Millised puidu liigid on väga head akustiliste omadustega ja sobivad muusikariistade toomiseks?
Milline puiduehituslik eripära on siin oluline?
Mida tuleks teha helipuiduga et saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu?
Millised välised mõjurid muudavad puidu värvust?
Kuidas ja millisest puidust peaks lõikama spooni et saada salmilist tekstuuri?
Millised puiduliigid on väga vastupidavad korrosioonile õhus ja millised väikese vastupidavusega?
Milliste mõõtmete järgi liigitatakse lõikekuju järgi ümar- ovaal- pikk- ja tiiboksa?
Millest need on põhjustatud?
Millised on tüve kuju rikked?
Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad?
Mis seda omadust mõjutab?
Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim?
Mis on elastsusmoodul ja mida see puidust katsekeha puhul näitab?
Kui suur on puidu elastsusmooduli erinevus risti- ja pikikiudu?
Milline mittelineaarsust põhjustav nurk on oluline puidu tugevusomaduste määramisel?
Mis on jäikus ja kuidas on see seotud nihkeelastsusmooduliga?
Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu?
Kuidas mõjutavad seda puidurikked võrreldes näiteks tõmbetugevusega?
Kui suur on puidu deformeeritavus katkevenivus tõmbel ja kui suur survel?
Milliseid puidu töötlemis- ja kasutusomadusi määrab puidu kõvadus ?
Mis on sellisel juhul lubatud pinge puitkonstruktsioonis?
Mis alandab puidu väsimustugevust?
Kui suurt väsimustsüklite arvu peab taluma puitsild?
Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest?
Mis tingib puiduliikide erineva lõhestatavuse?
Kuidas liigitatakse saepuitu tugevusklassidesse?
Millise omaduse alusel?
Milline nähtus esineb puidul pikaajalisel ja pideval koormamisel väikeste koormustega?
Mis on konstruktiivse puidukaitse eesmärgid?
Millised on keemilise puidukaitse meetodid?
Milliseid immutusmeetodeid ja pinnatöötlust kasutatakse kuusepuidu puhul?
Millised on 3 peamist puiduimmutite klassi?
Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte?
Mis on accoya ja kuidas seda valmistatakse?
Mis on kebony ja kuidas seda valmistatakse?
Mis on termopuit?
Millised on töötlemise etapid?
Milles seisneb puidu termomehaaniline modifitseerimine ja milliseid omadusi see puidul parandab?

2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“
Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali.

Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem

Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis:
- Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta)
- Ühekihiline korgikambiumi kiht,

milles tekib korkkude
Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi

Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht
Korp – surnud rakkudega väliskiht

Puukoore ehitus:
Epidermis- kattekude , mis paikneb noores koores , vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades
Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht
Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga
Floeem - niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool
Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi (e niint) väljapoole
JOONIS ÕPIK LK 32!!! ( See tundub minu meelest loogilisem, kui 4. mooduli 6. slaidil olev)

Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem

Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud , kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks ( sõelplaat ).
Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu
Sõeltorude põhiülesanne on süsivesikute transport
Sõeltorud kaotavad oma tuuma, ribosoomid ja veel mõned organellid arengu käigus
Saaterakud on kitsad elusad rakud sõeltorude kõrval (companion cell). Nad on ribosoomide ja tuumaga ühendatud, mis sünteesivad valke sõeltorude jaoks.

Ksüleemi e. puidukiud koosneb 4 erinevast rakutüübist:
- Trahheiidid –pikenenud kujuga ja lignifitseerunud rakud, mis sarnaselt taimedes olevale sklerenhüümi koele on kitsenevate otstega, mis on ühendatud ülekattega külgnevate trahheiididega
- Traheed e. sooned – torukujulised surnud rakud
- Parenhüümi rakud – täiteks soonte või trahheidiide vahel
- Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud)
Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist:

Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad)

Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal)

Parenhüümi rakud säilitavad tärklist
Niinekiud koosnevad surnud sklerenhüümi rakkudest, on suure tselluloosi sisaldusega, ei ole lignifitseerunud.

Skleriidid ( kivis - ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud

Kirjeldage korgikambiumi tegevust .
Korkkoe ülesanne on takistada vee ja gaaside puitu tungimist. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist, olles teatud määral ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril .
Ühekihiline korgikambium eraldab endast väljapoole rakke, mille seinad korgistuvad sinna ladestuva suberiinaine (suberin) e. korkaine tõttu, rakud surevad ja nii tekibki korkkude.

Kui korgikambium lõpetab tegevuse teatava aja järel, siis samal ajal tekib sügaval teiskoores uus korgikambiumi kiht, mis hakkab samuti väljapoole tootma korgirakke.
Vähemal määral eraldab korgikambium rakke ka sissepoole ja need muutuvad esikoore sarnasteks põhikoe rakkudeks.
Korgikambium toodab sissepoole elusrakkudega fellodermi kihti ja väljapoole surnud rakkudega fellogeeni ehk korgirakkude kihti

Millepoolest erineb puukoore keemiline koostis puitainest?
Põhjamaade okaspuukoore koostis (Puiduteadus lk. 33):

Tselluloos 20-30%
Hemitselluloosid 15-20%
Ligniin 25%
Tanniin 10-15%
Ekstraktiivained nt. vaik 5%
Tuhk 5%

Mis on lõved , kus need paiknevad? Mis on nende ülesanne?
Lõved- gaaside vahetust võimaldavad (piklikud) avad puukoores. Lõved tekivad korkkoesse. Esialgu moodustuvad need endiste õhulõhede kohal.
Läbi lõvede toimub puidu gaasivahetus säsist läbi lüli ja maltspuidus olevate säsikiirte ja sealt edasi läbi niines olevate säsikiirte ning lõve kaudu välja.
Korba tekkimisel hävivad ka senised lõved. Uued lõved tekivad sügavamal asuvatest peridermi kihtidest. Lõved jagatakse ehitusest sõltuvalt kolme tüüpi:
1) täiterakud korgistuvad kohe; lihtsaim ehitustüüp, esineb näiteks perekondades pappel ( Populus ) ja pirnipuu ( Pyrus );
2) täiterakud asenduvad korgistunud rakkudega alles vegetatsiooniperioodi lõpul, näiteks perekondades saar ( Fraxinus ), tamm ( Quercus ), pärn ( Tilia ) ja leeder (Sambucus);
3) kohevad korgistumata ja tihedad korgistunud rakkude kihid vahelduvad, näiteks perekondades kask (Betula), pöök (Fagus), ploomipuu (Prunus) ja robiinia (Robinia).

Mille poolest erineb korgitamm tammest?

Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem
Juure tipus asuv kasvukuhik (joonis) sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga.
Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole.
Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu initsiaalrakke vigastuste eest kaitsev juurekübar ehk kalüptra.
Juurekübara rakkudes leidub suuri amüloplaste -statoliite, mis toimivad tasakaalukehadena.
Statoliitide tõttu kasvavad juured vertikaalselt allapoole (positiivne geotropism).
Taim ei kasuta statoliittärklist ka kõige suurema toitainete puuduse korral.
Järgneb pikenemis- ehk kasvuvööde . Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine . Tsütoplasmas tekivad esimesed vakuoolid .
Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu (suur eripind ).
Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas -- juhtimisvöötmes -- kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi.
Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe
Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur kontsentratsioon, põhjustab veemolekulide liikumist osmoosi toimel epidermisest cortex- isse .
Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem)
Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist
Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga trahheiididest protoksüleemi (ksüleemikiirte tippudes) ja suurtest astrik-, võrk- ja poortrahheedest koosnevat metaksüleemi.
Floeemikimbud asuvad vaheldumisi ksüleemikiirtega.

Miks ei teki juurtes lülipuitu?

Millised erinevused on leht- ja okaspuu juurtepuidul võrreldes tüvepuiduga? Kus kasutatakse juurtepuitu?
Okaspuit:
+ Trahheiidid on pikemad ja laiemad
+ Võime sünteesida vaiku on suurem kui tüve puidus, sest rohkem on parenhüümrakke

Juurte südamikus puudub säsi, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit
Juurtes ei teki lülipuitu
Juurte puidus on väga raske määrata aastarõngaid
Juurte puit on väiksema tihedusega, nõrgemad mehaanilised omadused

Lehtpuit:
+ Sooni on juurtes rohkem
+ Soonte läbimõõt on suurem kui tüve puidus

Aastarõngad on juurte puidus halvasti eristatavad
Lülipuitu ei teki
Rõngassooneliste liikide juured on hajulisoonelised
Esinevad väärlaiad säsikiired
Esineb palju parenhüümrakke
Säsi puudub, selle asemel on kesksilindris nn. juveniilpuit

Kasutamine:

Tõrva ajamiseks sobivad ka pehkinud kännud, kus vaigurikas osa on alles
Kändudest saadavat puitu kasutatakse juurespooni lõikamiseks, mida kasutab mööblitööstus.

Nimetage 3 bioaktiivset ainet, mida toodetakse puu rohelistest osadest.
Puu elavates rakkudes leidub hulgaliselt bioaktiivseid aineid:
vitamiine, klorofülli, karotiini, fermente, mikroelemente, fütontsiide jt.
Teema 5

Mis on puidu tihedus ja mis on puitaine tihedus? Kuidas neid määratakse?
Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. Ühikuks on kg/m3 või g/cm3.
Puidu tihedus sõltub olulisel määral puidu niiskusest. Tiheduse levinud tähistus on ρ [roo], mille juurde indeksina märgitakse puidu niiskusesisaldus,%, näiteks ρ15.
Puitaine – rakuseina materjal ilma tühemiketa. See tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe, siis puitaine tihedus loetakse samaks kõikidele liikidele.
Puitaine tiheduseks on määratud:
• heeliumis 1.46 g/cm3
• vees 1.53 g/cm3
Kokkuleppeliselt loetakse puitaine tiheduseks suurust 1.53 g/cm3

Mis erinevus on puidu mikro - ja makrotihedusel?
Makrotihedus on puitaine mass puidu ruumalaühikus , arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitust. Mikrotihedus on puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus (näiteks: kevadpuidu tihedus eraldi võetuna).

Kirjeldage tiheduse varieerumist sügis- ja kevadpuidus okaspuu näitel.
Puiduliik KP SP SP/KP
Kuusk 340 650 1.91

Milliseid mehaanilisi omadusi mõjutab puidu tiheduse suurenemine?
Tugevust, kõvadust, kulumiskindlust, soojajuhtivust, kütteväärtust, pundumist ja kuivamiskahanemist.

Kuidas määratakse absoluutselt kuiva puidu tihedust ? Kas absoluutselt kuiva puitu saab kasutada puittoodete valmistamisel?
Absoluutselt kuiva puidu tihedus määratakse kaalutud katsekehi kuumutades termostaadis 103 +/- 2 °C juures kuni konstantse massini mo (tegelikult näidiste mass katse lõpul veidi kasvab, sest sel temperatuuril toimub juba puitaine mõningane oksüdatsioon. Konstantseks massiks loetakse katsekeha jaoks saadud massi minimaalne väärtus).Katsekehale määratakse stereomeetriliselt ruumala absoluutselt kuivas olekus Vo. Kuiva puidu kasutamisel kaasneb paisumine , seega ei ole otstarbekas seda kasutada.

Kas puidu pundumist põhjustab vaba- võis seotud vesi? Põhjendage, miks.
Pundumist põhjustab seotud vesi rakuseinas ja vesiniksidemete süsteem. Praktika näitab, tihedamad puiduliigid kahanevad rohkem, SP kahaneb enam kui KP, maltspuit kahaneb rohkem kui lülipuit , vees lahustuvad ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist.

Mis on rakuseina küllastuspiir ja kas seda saab praktikas puidu niiskuse-% määramisel kasutada?
See on rakuseinte maksimaalne niiskus, mis saavutatakse puidu veega küllastamisel. Selle näitaja vahetu katseline määramine on mõistetavalt keerukas, sest puitu on katse käigus tunginud ka vaba vesi. Näitaja (WKP) on siiski määratav arvutuslikul teel:
WKP = ( 1/ ρB –1/ρ0)ρS 100,
kus ρB on puidu baastihedus (arvutatakse absoluutselt kuiva puidu massi suhtena maksimaalselt pundunud puidu ruumalasse);
ρ0 on puidu tihedus absoluutselt kuivas olekus;
ρS on seotud vee tihedus.

Mis on nomogramm ja milleks seda kasutatakse?
Puidu rakuseina küllastuspiiri ja hügroskoopsuse piiri määramine on puiduteaduse oluline teoreetiline küsimus, kuid praktikas vajatakse sageli just andmeid ja arvutusmeetodeid puidu tasakaalulise niiskuse kohta. See eeldab käepäraste nomogrammide olemasolu, milles on seotud puidu tasakaaluline niiskus, puitu ümbritseva õhu suhteline ( relatiivne ) niiskus ja puitu ümbritseva keskkonna temperatuur.
Nomogramm võimaldab näiteks kiiresti määrata niiskuse, mille puit omandab suhteliselt kestval hoidmisel antud temperatuuril ja õhu suhtelisel niiskusel.

Selgitage mõisteid suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus
Absoluutne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. (Praktikas enam kasutusel). Wa= (m - m0)*100 / m0 , %
Relatiivne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja niiske puidu massi suhtena. Wo= (m - m0)*100 / m , %

Millise niiskuse-% on õhukuiv puit?
Õhkkuiv puit ( W~15%)

Milline on puidu kuivamiskahanemine 3 lõike suunas? Joonistage skeem koos selgitustega.
Tangentsiaal- ja radiaalsuunaline kokkutõmbumine võib erineda 1,5…10 korda
Samuti erineb kokkutõmbumine ka piki- ja ristisuunaliselt
Põhjuseks on puidu anatoomiline anisotroopne ehitus ja füüsikalis-keemilised omadused
Puidust risttahuka kahanemine (mõõtmetega 100mm) kahanemine kuivatamisel 10%
Tangentsiaalselt: 2mm
radiaalselt: 1mm
Pikisuunas : 0,1mm

Mida nimetatakse puidu soojusjuhtivuseks ja milline on selle keskväärtus pikikiudu ning ristikiudu ?
Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 deg. Pikikiudu 0,31, ristikiudu 0,17.

Kas puidu niiskuse suurenedes selle soojusjuhtivus kasvab või kahaneb?
Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, kuna halb soojusjuht vahetub raku poorides parema soojusjuhi vee vastu.

Kas puidu soojusmahtuvus on suurem või väiksem kui soojusjuhtivus? Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub soojusmahtuvus?
Puidul on väike soojusjuhtivus, kuid palju suurem soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub peamiselt: Ei sõltu:
Temperatuurist Puiduliigist
Suurel määral niiskuse-% Puidu tihedusest

Millisel puidu töötlemise operatsioonil on oluline teada soojusmahtuvust?
See omab tähtsust puidu kuivatamisel vajaliku soojushulga arvutamisel ja sellest sõltub kuivatustehnoloogia valik!

Kui suur on puidu soojuspaisumine puidukiudude ristisuunas võrreldes pikisuunaga? Kas temperatuur puidus tõuseb kiiresti või aeglaselt?
Ristisuunas on 10 korda suurem. Väikese soojusjuhtivuse tõttu tõuseb temperatuur puidus suhteliselt aeglaselt.

Mis on puidu kütteväärtus? Millist puiduliiki eelistaksite ahju või kamina kütmisel?
Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka (J), mis on keemiliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb keemiliste sidemete ümberkombineerumise tõttu.
Ahju või kamina kütmisel eelistatakse kaske , leppa ja haaba.

Millisel temperatuuril alates leiab aset puidu süttimine leegi juuresolekul ja millal toimub iseeneslik süttimine?
Puidu süttimine on võimalik temperatuuril ≥250 °C. Leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid. Kui puidu pinna temperatuur tõuseb 500 °C, siis sellel temperatuuril on võimalik juba nn. isesüttimine.

Millistest füüsikalistest parameetritest sõltuvad puidu elektrilised omadused nagu elektrijuhtivus ja –takistus?
Puidu elektrijuhtivus sõltub rakendatud pingest (V) ja see kahekordistub temperatuuri tõustes 10 °C võrra. Puidu elektrijuhtivus ja elektritakistus sõltuvad suurel määral puidu niiskusest.

Milliste omadustega puit on hea elektriisolaator ja milline elektrijuht ?
Kuiv puit (W = 0…5%) on hea isolaator , õhkkuiv puit ( W~15%) on elektriliselt
takistuselt võrreldav räni ja seleeniga ( pooljuhid !), W≥ 30% puhul on puit elektritjuhtiv materjal.

Millist puidu füüsikalist omadust saab mõõta elektrimõõteriistaga?
Puidu niiskust.

Millisel tehnoloogilisel protsessil on oluline teada puidu läbilöögitugevust?
( Läbilöögipinge on pinge, mille korral toimub juhtidevahelise isolatsiooni läbilöök. Läbilöögitugevust väljendatakse ühikutes kV/mm)
Puidu liimimisel kõrgsageduspressidel ja kõrgepingeliinide projekteerimisel.

Mida iseloomustab puidu kaonurga tangens ja millistel tehnoloogilistel protsessidel on see oluline?
Kaonurga tangens iseloomustab, milline osa kõrgsagedusvälja energiast hajub soojusenergiana. Puidu tan δ sõltub ka valjasagedusest (oluline kõrgsageduskuivatuses ja liimimisel).

Milline on heli levimise kiirus piki- ja ristikiudu puidu 5…7% niisukse juures?
Puit pikikiudu
3800…4800 (W=5…7%)
Puit ristikiudu
500…1500 (W=5…7%)

Millest sõltub puidu heliabsorbtsiooni võime?
Absorbtsioonivõime sõltub heli sagedusest.

Millised puidu liigid on väga head akustiliste omadustega ja sobivad muusikariistade toomiseks? Milline puiduehituslik eripära on siin oluline?
Kuusk, mägivaher , grenadille. Eriti ühtlase struktuuriga (aastarõngaste laius piirides 1...4 mm). Kontsertklaverite puhul kitsa sügispuiduga (kuni 20% aastarõnga laiusest), muude muusikainstrumentide puhul 30% sügispuidu aastarõnga laiusest. Kui heliallikas lähedale asetada resoneeriv puidupind, siis võimendub heli seal peegeldumise teel ilma moonutusteta.

Mida tuleks teha helipuiduga, et saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu?
Resonantspuidu kestev säilitamine (~50 aastat) võimaldab saada stabiilsemate resonantsomadustega kõlalaudu. Nähtust seletatakse hemitsellulooside lagunemisega kestval hoidmisel.

Millised välised mõjurid muudavad puidu värvust? Nimetage 3
Kliima: valgus, temperatuur, niiskus.

Kuidas ja millisest puidust peaks lõikama spooni , et saada salmilist tekstuuri?
Höövelspoon lõigatakse ka sasisalmilisest puidust: Karjala kasest, pahkadest (puidurikked!), uinuvate pungadega ilmestatud vahtrapuidust “Linnusilm”.

Millised puiduliigid on väga vastupidavad korrosioonile õhus ja millised väikese vastupidavusega? Nimetage kummastki rühmast 2 liiki.
Väga vastupidavad: jalakas , seeder, tamm, lehis, kastan jt;
suhteliselt vastupidavad: saar, pöök, kuusk, mänd ;
väikese vastupanuvõimega: lepp, haab , kask, pärn, vaher, pappel.
Teema 6

Milliste mõõtmete järgi liigitatakse lõikekuju järgi ümar-, ovaal- , pikk- ja tiiboksa?
Ümaroks ( round knot ) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe ei ole suurem kui 1,5;
ovaaloks (oval knot) – suurima ja vähima läbimõõdusuhe suurem kui 1,5 , kuid väiksem kui 4;
pikkoks (spike knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe on suurem kui 4;
tiiboks (splay cot) – kandioks, millel küljel on suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4.

Kirjeldage 3 puidu lõhede tüüpi. Millest need on põhjustatud?
Lõhed – puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas.
Säsilõhed – lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed.
Ringlõhed – lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised
Külmalõhed – ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on ka väga pikad

Millised on tüve kuju rikked ? Nimetage 3
Ovaalsus (ovality) – ümarpuidu ristlõige, mida iseloomustab suurema ja väiksema läbimõõdu märgatav erinevus (> 1,5 korda).
koondelisus (taper) – läbimõõdu järk- järguline muutus ümarpuidu pikisuunas.
nihkunud säsi (eccentric pith) – säsi, mis paikneb märgataval kaugusel ümarpuidu ristlõike geomeetrilisest tsentrist.

Selgitage puidu ehituse rikkeid spiraalkiulisus ja kaldkiulisus
spiraalkiulisus ( spiral grain) – säsi suhtes spiraalne kiudude suund.
kaldkiulisus ( slope of the grain) – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest.

Nimetage 3 soodsat väliskeskkonna tingimust puitu kahjustavate seeneeoste levikuks
niiskus: φ ≥ 20 %;
temperatuur: 2 ºc ≤ t ºc ≤ 40 ºc ;
sobiv toitepinnas;
hapnik;
suhteliselt happeline keskkonda (pH 2...7; opt. ~5.0)

Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad?
Puituvärvivad seened (hallitus (mould), sinavus ( blue stain, ...) variant 1 sinavusseen vajab niiskust (w = 30...120%; opt temp 22...28 ºC )
sinavus (blue stain) – puituvärvivatest seentest põhjustatud värvusrike värvusmuudatustega kahvatusinisest kuni mustani. Esineb maltspuidus. Sinavuse tekke riski saab vähendada värskeltlangetatud tüvede otspindade töötlemisel antiseptivate kemikaalidega (näiteks polüetüleenglükool) ja puidu säilitustingimustega (ventileeritavad virnad, sadevete juurdepääsu vältimine jne). Juba tekkinud sügavat sinavust on praktiliselt võimatu kõrvaldada (pidades silmas vastuvõetavaid kulutusi).
sügav sinavus ( deep blue) – sinavus, mida pole võimalik eemaldada puidu pinna hööveldamisega. o pindsinavus (surface blue) – pindmine sinavus, ulatub vähem kui 2 mm sügavusele.
Puitulagundavad seened
korrosioonimädanik (hävib ligniin); variant 2a (sõelmädanik - OP, valge kiudmädanik – LP (white rot), ...)
destruktsioonmädanik (hävib tselluloos); variant 2b ; pruun lõhemädanik ( brown rot) „Merullius lacrymans ”; vajab puidu niiskust 25...30% ja temperatuuri 18...20 ºc; lagundab tselluloosi süsihappegaasiks ja veeks – toodab oma elutegevuseks vajalikku vett ise ja on seetõttu eriti agressiivse arenguga;
majavamm „Serpula lacrymans”; kahjustab mõne kuuga maja kandekonstruktsioone. talub kuivust (w ≥ 17% ! pelgab õhuvahetust. majamädik „Coniophora puteana” levib seal, kus niiskus järsult tõuseb (näiteks veetoru lekkimisel). Puitulagundavate seentega nakatatud puitu ei või kasutada ehitustel . Üsna sageli põletatakse nakatatud hoone hoopis maha. ..
pruunlaiksus (brown streak) – värvusrike
Teema 7

Miks puidu tõmbetugevus väikeste katsekehadega on suurem võrreldes suurte katsekehadega? Mis seda omadust mõjutab?
Oma erilise mikrostruktuuri tõttu on sügispuidu kiudude tugevus ligikaudu 700 Mpa, kuid väikestel proovikehadel on see ainult ca 100 Mpa.

Millises kiudude suunas on puidu tõmbetugevus suurim ja millises väikseim?
Suurim tõmbetugevus on pikikiudu ja väikseim ristkiudu.

Kas puit on tõmbepingete mõjul plastselt deformeeruv materjal võrreldes metallide ja plastidega ? Kas puit on sitkelt või hapralt purunev ?
Puidu tugevuse määramisel selle kõige väiksematesstruktuuri osades, nt kiuseina väikestes osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele.
Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit puruneb survel plastse ja tõmbel hapra materjalina, mida võetakse aluseks puitmaterjali paindetugevuse määramisel. ( http://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/ )

Mis on elastsusmoodul ja mida see puidust katsekeha puhul näitab? Kui suur on puidu elastsusmooduli erinevus risti- ja pikikiudu?
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastsust , see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Annab hinnangu puidu jäikusele.
Pikikiudu on elastsusmoodul ligi 30 korda suurem kui ristkiudu.

Milline mittelineaarsust põhjustav nurk on oluline puidu tugevusomaduste määramisel?
Tugevusomadused sõltuvuvad mittelineaarselt koormuse suuna ja puidukiudude suuna vahelisest nurgast.

Mis on jäikus ja kuidas on see seotud nihkeelastsusmooduliga?
Jäikus on keha võime avaldada deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses. Kui kehale mõjuvad ainult nihkepinged, kasutatakse terminit nihkeelastsusmoodul, mis iseloomustab samuti materjali jäikust.

Kui suur erinevus on puidu survetugevuses piki- ja ristikiudu? Kuidas mõjutavad seda puidurikked võrreldes näiteks tõmbetugevusega?
Survetugevus on ristikiudu 5...6 korda väiksem kui pikikiudu. Riketeta puidu survetugevus on pikikiudu umbes poole väiksem samasuunalise tõmbetugevuse väärtusest, kuid ei sõltu niipalju kaldkiulisusest ega ostest. Kõrge tõmbepinge all rebitakse kiud katki, kuid tugeva survepinge korral kiud painduvad ja nihkuvad kõrvale. Puidurikked ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju.

Mis juhtub puidu survetugevusega kui puidu niiskus suureneb ligi 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni)?
Puidu survetugevus väheneb ca 2 korda.

Kui suur on puidu deformeeritavus (katkevenivus) tõmbel ja kui suur survel?

Milliseid puidu töötlemis - ja kasutusomadusi määrab puidu kõvadus ?
Kõvadus mõjutab materjali töötlemist, olenedes materjali tihedusest, aastarõngaste laiusest, puidukiudude suunast ja niiskussisaldusest. ???

Kas naela kinnihoidmise võime on puidus suurem pikikiudu või risti korda suurem kiudu ?

Kui suur peab olema puidu minimaalne paindetugevus staatilisel paindel sorteerimisel klassi T18? Mis on sellisel juhul lubatud pinge puitkonstruktsioonis?

Mis alandab puidu väsimustugevust?
Puiduväsimuspiiri alandavad pingekontsentratsioonid okste, lõhede, sisselõigete jne juures. (Koormuse sagedus > 100 Hz oluline, puidu niiskus)

Kui suurt väsimustsüklite arvu peab taluma puitsild? Pakkuge välja vahemik.
Puitsild peab taluma 300…500 tuhat koormamistsüklit.

Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest?
Kui katsekehade koormamise aega suurendada, väheneb puidu tugevus pidevalt, lähenedes asümptootiliselt teatud piirväärtusele, mida nimetatakse puidu kestvustugevuseks. Kestvustugevus näitab tegelikku puidu tugevust, mis erineb puidu staatilises tugevusest, mida määratakse ketsekehade lühiajalisel koormamisel.

Mis tingib puiduliikide erineva lõhestatavuse? Kas puitu saab lõhestada ka ristikiudu?
Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Kergeid puuliike on lihtsam lõhestada kui raskeid, kuid raskemaid puuliike on jälle värskelt raiutult (märjana) kergem lõhestada.

Kuidas liigitatakse saepuitu tugevusklassidesse? Millise omaduse alusel?
Aluseks on tugevus ja jäikus ning tihedus.
Visuaalne liigitamine: valiku kriteeriumideks on okslikkus, oksakohtade asukoht ja iseloom; praod , keerumus, kõverus või muud defektid; mahumass ja suvise puidu osatähtsus.
Mehaaniline liigitamine: mõõdetakse saepuidu painutamisel elastsusmoodul. Puidu tugevust hinnatakse elastsusmooduli ja puidu tugevuse suhte alusel. Mehaanilist tugevuse liigitust täiendatakse alati visuaalse hinnanguga.

Milline nähtus esineb puidul pikaajalisel ja pideval koormamisel väikeste koormustega?
Tala pikemaajalisel suhteliselt tugeva välisjõuga koormamisel hakkab puit “voolama” – st konstantse koormuse juures tala läbipaine suureneb. Kestuskoormuse eemaldamisel ei lähe tala läbipaine täielikult tagasi, vaid väike deformatsioon jääb, mis aja jooksul küll väheneb, kuid osa algdeformatsioonist säilib alatiseks. Kui koormatud puittalalt eemaldada kauakestnud välisjõud, siis esineb 3 erinevat tala algkuju taastumise nivood (S2- lk 155):
1) Elastne koheselt taastuv deformatsioon;
2) Ajast sõltuv veniv -elastne deformatsioon;
3) Plastne jäävdeformatsioon
Teema 8

Mis on konstruktiivse puidukaitse eesmärgid?
Eesmärk – vältida ehitustehniliste vahendite ja õigete konstruktsioonide kasutamisega bioloogilistele kahjuritele soodsate tingimuste tekkimist.
Hoida puidu niiskusesisaldus madal (≤ 20%) ja muutumatu (ventileerida !);
Vältida puidu märgumist (niiskustõkked);
Kaitsta puidupinda vihma ja otsese päikesekiirguse eest, et vähendada puidu pinna erosiooni (pinnakatted, uv-absorberid);
Takistada puitu kahjustavate putukate või nende tõukude ligipääsu puidule (putukavõrgud jm)

Millised on keemilise puidukaitse meetodid? Nimetage 3
Pinnaviimistlus, vaakum- ja surveimmutus, immutamine, lakkimine , värvimine .

Milliseid immutusmeetodeid ja pinnatöötlust kasutatakse kuusepuidu puhul?
Surveimmutuses kasutatakse sisselõigete meetodit (puidu pinda töödeldakse enne immutust erinurgadega). Kuusepuidu immutamiseks võib kasutada ka korduvate surve- ja vaakumperioodidega OPH meetodit.

Millised on 3 peamist puiduimmutite klassi?
Puiduimmutid jaotatakse 3 gruppi:
1. grupp: Veeslahustuvad immutid (CCA-vahendid; kaubanduslik nimetus “Tanalith C”): Levinud immutiks Eestis on Tanalith E. Sisaldavad vaske ( Copper ), kroomi (Crome) ja arseeni (Arsenic).
Efektiivsed, vähe väljapestavad, kuid toksilised. Puit pundub. Korrosioonioht galvaanilistele metallosadele. CCA ei kahjusta kuumtsingitud detaile. Keskkonnaprobleemid, sh töödeldud puidu utiliseerimisel!
2. grupp: õlis lahustuvad immutid: orgaanilises lahustis (näit: tärpentiinis) lahustatud sünteetilised või looduslikud orgaanilised ained. Puit praktiliselt ei pundu immutamisel pentakloorfenooliga ( toksiline aine!).
3. grupp: tahkete kütuste termilise töötlemis-produktide baasil saadud immutid: kreosoot (kivisöetõrva baasil), põlevkivi immutusõli jm. Kreosoot on küll tõhus kaitsevahend, kuid võib esimeste suvede kuumusega välja tilkuda.

Mis on see toimeaine CCA immutis, mis on keskkonnale kahjulik ja mille kasutamist piiratakse?
Arseen

Milles seisneb puidu modifitseerimise põhimõte?
Puidu modifitseerimine on massiivpuidu või spooni anatoomiliste tühemike täitmine reaktsiooni-võimelise ainega või ainete seguga , kusjuures puitu viidud reagent , kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri.
Anatoomiliste tühemike all mõeldakse:

Rakuõõsi (tugirakud, sooned, vaigukäigud , jt)
Mikrokapillaare rakuseintes

Reaktsioonivõimelise ained või ainete segud

Madalamolekulaarsed aineid ( ammoniaak , äädikhappeanhüdriid, formaldehüüd jne);
Monomeere, millest puidu anatoomilistes tühemikes tekib polümeer (stüreen, metüül -metakrülaat jne);
Oligomeere, millest puidus moodustub polümeer (polüestervaik, epoksüvaik , fenoolformaldehüüdvaik jne)

Nimetage vähemalt 3 puidu modifitseerimise liiki.
Keemiline modifitseerimine – puidu töötlemine ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne.
Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja temperatuuri mõjul polümeeri moodustumine.
Radiokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja γ-kiirguse mõjul polümeeri moodustumine.
Termiline modifitseerimine – toimub puidu termiline töötlemine ilma mehaanilise mõjutamiseta kõrgendatud temperatuuril (kuni 230 ºC) ja ilma õhu juurdepääsuta.

Mis on accoya ja kuidas seda valmistatakse?
Accoya – modifitseeritud puit, puidu töötlemine atsetaanhüdriidiga.

Mis on kebony ja kuidas seda valmistatakse?
Kebony – modifitseeritud leht- või okaspuit, mis on modifitseeritud furfurüülalkohooliga

Mis on termopuit ? Millised on töötlemise etapid?
Temperatuuri tõstmine ja puitmaterjali kuivatamine, mille käigus töödeldava puidu temperatuur tõstetakse kiiresti temperatuurini u. 100°C
Seejärel aeglasemalt temperatuurini ca. 130°C
Puidu niiskusprotsent langeb nulli lähedale.
Tegelik termotöötlus , mille korral puit kuumutatakse töötlusastmest sõltuvalt temperatuurini 170...230°C.
Ettenähtud temperatuuri hoitakse 2...3 tundi muutumatuna.
Temperatuuri langemine ja niiskuse tasakaalustamine saavutatakse veega pihustamise teel. Puidu niiskus tasakaalustatakse tavaliselt 4...7%
Sõltuvalt puitmaterjali paksusest ja algniiskusest kestab valmistusprotsess tavaliselt 24...60 tundi

Milles seisneb puidu termomehaaniline modifitseerimine ja milliseid omadusi see puidul parandab?
Puidu tiheduse tõstmine külm- või kuumpressimise meetodil. Parandab puidu võimalusi kasutada seda laialdasemalt kui konstruktsiooni materjalina.

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

2 Kontrolltöö küsimused

rakk rakud niin puidu niiskus pikikiudu puidu tihedus tselluloos ristikiudu elastsusmoodul soojusjuht korgikambium deformatsioon soojusjuhtivus

Kasutatud allikad

https://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/

Sarnased õppematerjalid

docx

Puiduteadus

Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai

Puiduteadus

docx

Kordamisküsimused, puiduteadus

Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele viis üles puiduhinnad kogu sortim

Puiduõpetus

132

pdf

Nimetu

PUIDUTEADUS Juured · Juurtel on kolm peamist ülesannet: · kinnitada puud pinnasesse; · võtta mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhtida neid tüvesse; · säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Tüvi · Puutüve tähtsamad ülesanded on: · hoida üleval tervet puud, st nii võra kui oksi; · olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks; · säilitada toitaineid. Võra · Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põh

Kategoriseerimata

doc

Puiduteaduse puks

Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub

Taimekasvatus

docx

Puiduteaduse Konspekt

1. Juurte ülesanded · Kinnitavad puud pinnasesse · Võtavad mullast mineraalainetega toitemahlu ja juhivad need tüvesse · Säilitavad süsivesikuid ja teisi toitaineid. 2. Puutüve ülesanded · Hoida üleval tervet puud tüve ja oksi · Olla mahlu transportivaks ja juhtivaks organiks · Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis

Puiduteadus

pdf

Puit ja puitmaterjalid

______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t

Puiduõpetus

pdf

Puitmaterjalid

PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste

Ehitusmaterjalid

docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus

Puiduõpetus

Rohkem sarnaseid