Küsimus 13 Komposiitmaterjal on: a. heterogeenne mitmefaasiline segu b. homogeenne ühefaasiline segu c. maatriksi ja sarruse segu d. heterogeenne ühefaasiline segu Küsimus 14 Maailmas eksisteerib puhtalt komposiitmaterjalidest valmistaud: a. lennuk b. helikopter Küsimus 15 Mis on prepreg? a. maatriks b. sarrus c. komposiitmaterjali pooltoode Küsimus 16 Suuske valmistatakse järgmistest komposiitmaterjalidest: a. süsinikkiud + epoksüvaik b. klaaskiud + epoksüvaik c. aramiidkiud + termoplastid d. aramiidkiud + reaktoplastid Küsimus 17 Ballistikas kasutatakse järgmisi komposiitmaterjale: a. kevlar + termoplastid b. kevlar + termoreaktiivid c. klaaskiud + polüestrid d. klaaskiud + polüetüleen Küsimus 18 Jalgratta raame valmistatakse: a. klaaskiust b. süsinikkiust c. aramid d. boor Küsimus 19 Komposiitmaterjalide lisakomponendid on: a. plastifikaatorid b. apretid
Viimane kiht on pealiskiht. Kõik kihid pannakse kahe metallplaadi vahele. 4. Lumelaua kuju pressimine Nüüd on kihid valmis pressi alla minema. Pressi alumine osa annab lumelauale vormi. Pressimise käigus imendub epoksüvaik läbi kõigi kihtide. 5. Viimistlus Peale pressimist antakse lumelauale tema lõplik kuju. Liigne materjal lõigatakse ära, ääred (märg)lihvitakse siledaks. https://www.youtube.com/watch?v=cgl9EyExcTc
Küsimus 1 Milline tasapindade paigutus on olemas süsinikkius? Vali üks või enam: a. juhuslik b. radiaalne c. juhuslik-radiaalne d. ringjooneline Küsimus 2 Milline nendest materjalidest on isotroopne? Vali üks või enam: a. puit b. klaaskiud c. süsinikkiud Küsimus 3 Millised defektide tüübid eksisteerivad kius? Vali üks või enam: a. sisemised b. välimised c. tugevad d. nõrgad Küsimus 4 Millisel materjalil on nendest suurim eritugevus? Vali üks või enam: a. PE b. alumiiniumoksiid c. s-klaas d. boor Küsimus 5 Spectra on... Vali üks või enam: a. polüetüleeni tüüp b. polüamiidi tüüp c. polüpropüleeni tüüp d. polüstüreeni tüüp Küsimus 6 Süsinikkiu valmistatakse järgmistest toormaterjalidest: Vali üks või enam: a. klaaskiud b. rayon-kiud c. polüakrüülnitriilkiud d. pigi Küsimus 7 Milline toode kuulub aramiidide rühma? Vali üks või enam: a. nomex b. nailon Küsimus 8 Spectra on... Vali üks või enam: a. kristalliinne materjal b. amorfne mat...
Vali üks või enam: a. urea-formaldehyde b. urotropine-formaldehyde Küsimus 6 Toodetakse järgmisi epoksüvaikude tüüpe: Vali üks või enam: a. difunktsionaalsed b. multifunktsionaalsed c. ühefunktsionaalsed Küsimus 7 Aluselises keskkonnas valmistatakse: Vali üks või enam: a. novolakvaike b. resoolvaike Küsimus 8 Millistel materjalidel on raske apreteeritavus? Vali üks või enam: a. polüetüleen b. polüestervaik c. polüproprüleen d. epoksüvaik Küsimus 9 Novolakvaikude eelisteks on: Vali üks või enam: a. kõrge keemiline vastupidavus b. piisav väsimuspiir c. suur pinnakõvadus d. madal roomavus Küsimus 10 Millised nendest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. maatriks on pidev faas b. maatriksi elastsusmoodul on alla 2 GPa c. maatriks peab suurendama venitavust d. maatriks peab vähendama vastupidavust väsimusele Küsimus 11 Milliseid kiutüüpe kasutatakse resoolvaikude puhul?
pöörleva vülli pöörlema kiirusel 30-60 rohkem tööjõudu ja vead on kergemad juhtuma. konstruktsiooni tugevdamiseks pööret minutis. ·Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva ·Üks kriitiline koht on see, kuidas Komposiidid, mida kasutatakse: võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need maatriksmaterjalist ja kiududest laba kinnitada Epoksüvaik eelistati siis kui alustati tõstavad kiirelt pöörleva võlli metalli külge.( Rootor mille külge labad suuremate labade tootmist see annab pöörlemiskiiruse 1000-1800 pöördeni kinnitatakse on metallist) . Just rootori juures parema mehaanilise tulemuslikkuse minutis. mõjub tiivikule kõige suurem jõud, sellepärast Polüester lihtsam töödelda (kuna ei
Sellist nähtust nimetatakse pundumiseks. 11. Iseloomusta klaasplasti. Getinaksis (paberkihiga täidetud reaktoplast) ja tekstoliidis (riidekihtidega reaktoplast) annab kiuline materjal täiteainena sama efekti kui raudarmatuur raudbetoonis – muudab kõva kuid rabeda materjali sitkemaks. Kõige parem plastmassi armatuur on klaasriie või klaasvatt. Sellist materjali nimetatakse klaasplastiks. Lähtetermoplastideks on kõige sagedamini epoksüvaik või küllastumata polüester. 12. Milliseid tooteid valmistatakse klaasplastist? Klaasplastist on lihtsal viisil võimalik valmistada väga keerulise kujuga ooteid. Selleks tehakse näiteks puidust vorm, kaetakse see kõvendiga segatud vedela vaigu kihiga, pannakse peale kiht klaasriiet, seejärel järgmine kiht vaiku, jällegi klaasriiet jne, kuni saavutatakse paras paksus. Tootel lastakse kõveneda ja võetakse siis vormi küljest lahti
O O / I / ... CH2 CH CH2 NH2 H2C CH CH2 - .... ...CH2 CH (OH) CH2 N CH2 CH (OH) CH2 - .... I (CH2)n I ...CH2 CH (OH) CH2 N CH2 CH (OH) CH2 - .... (Ristseotud epoksüvaik) Epoksüplastid Epoksüvaiku ja kõvendit sisaldavad termoreaktiivse segu kõvastamisel saadud plastmassid. Epoksüplastid võivad sisaldada lisandeid (plastifikaatorit, värvainet) ja armeerivaid materjale (nt. klaasplastid klaasriiet või kiudu), pulbrilist täiteainet (nt. kvartsliiva) või gaasi (vahtplastid). Epoksüplaste valmistatakse peamiselt valades, pressides või vormides. Seejuures ei teki lenduvaid aineid ja mahu vähenemine kõvastumisel on väike (0,2 2 %).
Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad:: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega:: fluorplast (PTFE) polüimiid (PI) jt. 7. Enamlevinud termoplastid: PE, PP, PVC, PTFE, PS, PC, PET, PMMA (nende põhirakendused ja iseloomulikumad omadused) 8.Termoreaktiivid: epoksü-, feno- ja aminoplast. Nende kastutamine ja põhilised omadused. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid
4) Apreteeritud klaaskiu viimine maatriksi sisse ja apreti keemiline sidumine maatriksvaiguga (teise funkts. ärakasutamine) Peamised apretid: Silaanid (räniorgaanilised vedelikud-vähemalt 2 funktsionaalsusega, millest üks on suunatud maatriksile, teine sarrusele), Kroom(III)kloriid Konkreetsed näited: (A-1100) -aminopropüültrietoksüsilaan H2N-(CH2)3-Si-(OC2H5)3 maatriks epoksüvaik. (A-151) Vinüültretoksüsilaan H2C=CH-Si(OC2H5)3 maatriks polüestervaik. /Veel näiteid on loengumaterjali 7.ptk lk 2/ 16. Süsinikkiu apreteerimine. Eesmärk: Süsinikkiu pealispind on keemiliselt inertne ja seetõttu vajab aktiveerimist. Töötlemisel kasvab kiu eripind, sest pinna mikropooride arv kasvab sisuliselt kasvad maatriksi ja sarruse kontakspunktide arv. Töötlemismeetodid: 1.OKSÜDATIIVSED -1)tekitatakse kiu pinnal happelisi funksionaalseid rühmi(-COOH,-OH)
Liblegrafiitmalm e hallmalm,keragrafiitmalm,tempermalm 9.Mis on mitteFe sulamite liigitus.. .termotöödeldavaiks ja valataivaks?millised on valusulamid? Deformaeeritavad e survetöödeldavad(valitakse valmistamise teel plekki,latte,torusid) ja valusulameiks (kasutatakse valandite tarvis) 10.Selgitada tähist AC-AlSi9Mg? A näitab et see on Al sulam, AC valusulam, Si Al ja Mg keemiliste elementide sümbolid, arvud näitavad nende keskmist sisaldust. 11.Termoreaktiivplastide esindajad? Epoksüvaik(EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik(PF) 12.Konstruktsiooni keraamika grupid lähtudes kasutusest? Kuumuskindel,termokindel,kulumiskindel,poorne, ,,sitke" keraamika, biokeraamika. 4.variant 1.H 12 K=12 n=2*1/2+3=6 2.A=1/6*8=4/3 B=1/6*4=2/3 n=2 3.F-diagramm keemilise ühendi korral 4.Ledeburiit (Le): koosneb A+T temp. Vahemikus 1147...727 ja F+T alla 727 Perliit(P):koosneb F+T tekib temp 727 aeglasel jahtumisel C=0,8% Beiniit(B):F ja T peen eutektoidne segu, tekib
polümeersete materjalidega. 15. Osakearmeeritud KM tava-KM sisaldavad maatriksisse segatud osakesi. Maatriks kujutab enadst enamasti sulameid või keraamikat. Materjal on praktiliselt isotroopne. Nt tahm kummi koostises autorehvid, tehismarmor kasutuses ehitusel. Kiudarmeeritud KM koosnevad maatriksvaigust (polümeer, metall, keraamika, süsinik), mis on sarrustatud kas lühikeste või pidevate kiududega. Näiteks pidev süsinikkiud+epoksüvaik suusakepid, TTÜ Raamatukogu fassaadikattematerjal. Lehtarmeeritud KM koosneb maatriksvaigust, mis on sarrustatud lehtmaterjaliga. Levinumad on ehituses (nn laminaatparkett) ja mööblitööstuses (nn kihiline plastik). Nende toodete puhul saavutatakse kõrge pinnatugevus, vastupidavus vananemisele ja ohutus inimesele. Tuntakse ka ruumilise struktuuriga KM nn sändvitse (nt lainepapp).Kõrgtehnoloogiliseks materjaliks on kärgplastid (mehaaniline vastupidavus ja kergus). 16
-isolatsioon: pehmed ja jäigad vahud -piirded, katted: vinüülplast -seinad: vinüülplast, polüetüleen, akrüülaadid, lahustid, polüpropüleen, ftalaadid -torustik: vinüülplast, polüetüleen, akrülonitriil, stüreen, butadieenstüroolkautsuk -aknad: vinüülplast, polükarbonaat, silikoonid, akrülaat - vahelaed/põrandad: sünteetilised vaibad, epoksiid, puit, formaldehüüd, komposiidid, ftalaadid, vinüülplastid -töötasapinnad ruumides: epoksüvaik, puit, formaldehüüd, komposiidid. -ukse ja aknaraamid: epoksüvaik, puit, formaldehüüd, komposiidid Ehitusmaterjalide peamised omadused I Millised omadused iseloomustavad ainet? -Stabiilse aine omadused on määratud: -kindel keemiline koostis; -molekulmass ja struktuur; -molekulidevahelised toimed Milline erinevus karakteerse ja kaasuva aine omaduse vahel? -Iseloomiliku ehk karakteerse aine omadus on ainele iseloomulik või füüsikaline
odavad, mehaanilised jatermilised omadused tagasihoidlikud: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid - tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid - ühe spetsiifilise omadusega: fluorplast (PTFE)- madal pinnaenergia, polüimiid (PI) - hea elastsus, suurepärane kuumus- ja kemikaalikindlus jt. Plastide kasutamise eelised ja puudused : Eelised- Madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, nad on kergemad, viimistlemise minimaalne vajadus, hea töödeldavus, korrosioonikindlus, hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus), head elektri- ja soojaisolaatorid
b. PET C, H,O c. PUR C, H,N,O d. Si (Q) C, H, O, Si e. CR C, H, Cl 3. Moodustage õiged paarid polümeerid/funktsionaalne rühm. a. Polüoskümetüleen -O b. Polüvinüülkloriid - Cl c. Polümetüülmetakrülaat - CO O CH3 d. Polüuretaan - NH CO O e. Epoksüvaik - CH CH2 4. -O- 5. Kumb omadus on omane polümeermaterjalile võrreldes polümeerile. a. Ühe/mitme komponendiline b. Sisaldab/ei sisalda lisakomponente c. Saadud sünteesil/kompaundimisel d. Parem/halvem kuumuskindlus e. Kõrgema/madalama tugevusega f. Suurema/väiksema deformatsiooniga 6. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooni järgi. a
Rakuõõsi (tugirakud, sooned, vaigukäigud, jt) Mikrokapillaare rakuseintes Reaktsioonivõimelise ained või ainete segud Madalamolekulaarsed aineid (ammoniaak, äädikhappeanhüdriid, formaldehüüd jne); Monomeere, millest puidu anatoomilistes tühemikes tekib polümeer (stüreen, metüül-metakrülaat jne); Oligomeere, millest puidus moodustub polümeer (polüestervaik, epoksüvaik, fenoolformaldehüüdvaik jne) 71. Nimetage vähemalt 3 puidu modifitseerimise liiki. Keemiline modifitseerimine – puidu töötlemine ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja temperatuuri mõjul polümeeri moodustumine. Radiokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine
a)Termoplastid [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polütetrafluoroetüleen (PTFE), polüstüreen (PS), polüvinüülkloriid (PVC), polümetüülmetakrülaat (PMMA), polüamiid (PA), polükarbonaat (PC), polüatsetaal (POM) jt]. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning jahtudes taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. b)Termoreaktiivid [epoksüvaik (EP), polüestervaik, fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt]. Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. Plastide liigitus; tõmbekõver, esindajad Lõppomaduste (tõmbekõvera) ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a)tarbepalstideks [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoolformaaldehüüdvaik (PF) jt]
MJ/kg MJ/kg A. Tahked ained B. Vedelikud ABS-plastmass 40 Karburaatori piiritus 32-35 Akrüülplaat 27 Bensiin 44 Atratsiit 32-36 Loomarasv 35-40 Asfalt 40 Diislikütus 41-42 Epoksüvaik 34 Etanool 30-34 Kork 31-35 Linaseemneõli 39 Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43
MJ/kg MJ/kg A. Tahked ained B. Vedelikud ABS-plastmass 40 Karburaatori piiritus 32-35 Akrüülplaat 27 Bensiin 44 Atratsiit 32-36 Loomarasv 35-40 Asfalt 40 Diislikütus 41-42 Epoksüvaik 34 Etanool 30-34 Kork 31-35 Linaseemneõli 39 Kumm 21 Metanool 23-25 Linoleum 21 Määrdeõlid 44 Melamiinplast 19 Parafiinõli 41 Nahk 20 Petrool 43 Paber, papp 16-18 Toornafta 43
annaabi.ee 
