....................................... 3 4.Katse metoodika........................................................................................................................... 3 4.1.Tiheduse määramine ............................................................................................................. 3 4.2.Niiskussisalduse määramine ................................................................................................. 3 4.3.Puidu survetugevuse määramine pikikiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele pikikiudu. ......................................................................................................... 4 4.4.Valemid ................................................................................................................................. 4 5.Katsetulemused ............................................................................................................................ 6 5.1.Graafikud ....................
Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid nihik; digitaalne kaal; kuivatuskapp; seade survetuevuse määramiseks; seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini
Malts- ja lülipuitu on raske eristada. • Vanemate tüvede lülipuit võib olla isegi oliiv- või mustjaspruun. Võimalik eristada nii üksikuid sooni kui ka soontegruppe PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11% • Tõmbetugevus pikikiudu 112 Mpa • Survetugevus pikikiudu 31-54 Mpa • Paindetugevus 55-104 Mpa • Elastsusmoodul 8700-4500 Mpa • Kõvadus: Otspinnal 350, radiaalpinnal 310 janka PUIDU KASUTUSALAD • Ehitus- ja konstruktsioonipuit. Sisetisleritooted, mööbel, paneelid. Vineer. Asenduspuit tamme ja kreeka pähklipuu puidule
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160
1 k c , z= = 0,562 k z + k 2z -2rel , z k y =0,5 [ 1+ c ( rel, y -0,3 )+ 2rel, y ]= 1,853 c= Monoliitpuit [ k z =0,5 1+ c ( rel , z -0,3 ) + 2rel , z = ] 1,278 Arvutuslik survepinge pikikiudu Nd c ,0 ,d = = 3,73 N/mm2 A Arvutuslik survetugevus pikikiudu k modf c ,0, k f c ,0, d = = 11,31 N/mm2 M Tugevuskontroll c,0 ,d k c, yf c ,0,d 3,73 < 4 Nõtke kandevõime on tagatud !
S355 V - 198 +20 Tuhm ja kiuline S355 V - 140 -50 Tuhm ja kiuline Tulemuste analüüs ja järeldused Materjalide tugevusnäitajate määramine tõmbele Üldjuhul oli kõigi materjalide mõõtmed samas kandis, v.a. teras, mille pikkused olid oluliselt suuremad võrreldes teiste materjalidega. Kõige suuremat jõudu rakendati komposiitmaterjali (pikikiudu) tõmbele, milleks oli 12,247 kN. Kõige vähem tuli rakendada komposiitmaterjali (ristikiudu) tõmbele, vaid 1,469 kN. Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm
kuivatamisel 10% Tangentsiaalselt: 2mm radiaalselt: 1mm Pikisuunas: 0,1mm 22. Mida nimetatakse puidu soojusjuhtivuseks ja milline on selle keskväärtus pikikiudu ning ristikiudu? Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m 2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 deg. Pikikiudu 0,31, ristikiudu 0,17. 23. Kas puidu niiskuse suurenedes selle soojusjuhtivus kasvab või kahaneb? Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, kuna halb soojusjuht vahetub raku poorides parema soojusjuhi vee vastu. 24
50% nõrgem normaaltemperatuuril määratust. Pikaajalisel koormamisel puidu tugevus väheneb. Kestvuspaindetugevus moodustab vaid 60% staatilisest paindetugevusest. Puidul on kahte sorti tugevusomadusi: 1) tugevus, mis määratakse väikeste vigadeta proovikehadel (small clear test pieces) 2) suurte vigadega proovikehade tugevus. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele pingeolukordadele Surve pikikiudu Tõmme pikikiudu Surve ristikiudu radiaalsuunas Paine Surve ristikiudu tangentsiaalsuunas Nihe pikikiudu Tugevuse anisotroopia väikestel vigadeta proovikehadel EHITUSMATERJALID 10 Katsetatud konstruktsioonipuidu tugevuste keskväärtused kasutades BS5820 (niiskus=15...18%) TÕMME Tugevuspiiriks tõmbel vigadeta männipuidul piki kiudu normaaltingimustel on
viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest. Tehnilistelt näitajatelt, mis ehituses on olulisemgi, on puit küllalt suure tugevusega. Nimelt on puit pikikiudu võrdne betooni mark 300-ga, tõmbetugevuselt pikikiudu ületab betooni kümnekordselt. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Puitu saab kasutada toorainena või töödeldud vormis soojusisolatsiooniks( nt. Fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Üldiselt kasvab liimpuittalade kasutamine hallide
Kuusk on küpspuiduline puuliik Aastarõngad on selgelt eristatavad Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam. Vaigusisaldus väiksem kui männil. *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit, mistakistab kasutamist tarbepuiduna. *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav. *Tihedus 390..480 kg/m3 *Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa *Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa *Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka Kuusepuidu kasutamine : *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina. *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks. *Keemiatööstuses toorainena tselluloosi valmistamisel. Mänd. Värvus kollakast roosakani. Mänd on lülipuiduline puuliik. Aastarõngad on selgelt eristatavad. Puit on suure vaigusisaldusega, mis tekitab probleeme viimistmisel
puidukitt, sellakipulgad, pahtel ja vahapulgad ning on ka võimalik katta defektne koht spooniga või paigamasinaga paigata ning oksa aukude puhul kas pahteldada või korkida. Enamik meistreid kasutab töö algtappides põhiliselt lihvmasinaid, kuid tõenäoliselt pead ikkagi mingis staadiumis käsitsi lihvima, eriti juhul kui on tegemist profiilsete pindadega . Alati ei pea just masinaga lihvima pinda võid ka käsitsi pinda lihvida aga selleks kulub lihtsalt rohkem aega. Lihvida tuleb pikikiudu mitte risti kiudu, sest muidu jäävad kriimustused näha. Lihvimist alusta alati jämedateralise paberiga ning kord-korralt peenemateralisega üle nii, et iga järgmine lihv eemaldab eelmise paberi tekitatud kriimustused. Tasast pinda on palju kergem lihvida kui keerad lihvpaberi ümber klotsi. Kruntimine täidab mitut otstarvet, poorse puidu puhul takistab see viimistlus materjali imendumist. Seda kasutakse sageli ka esimese kihina sellakiga viimistlemisel.
juhib elektrit paremini). Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1... 0,3%, radiaalsuunas 3...6%, tangentsiaalsuunas 6...10%. Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangentsiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. 4. Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod.
· Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas · Kevadpuit · Sügispuit · Kambium · Niin · Korp Säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu edasi pikkuses ja sealt saavad alguse ka oksad. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitainete tagavarasid
12%-lisele niiskusele tuli 649 kg/m3, kuivatatud olekus tuli 460 kg/m3 ja redutseeritud 12%- lisele niiskusele tuli 473 kg/m3. Katsetatud hõredate aastaringidega puidu tihedus õhkkuivas olekus tuli 433 kg/m3 ja redutseeritud 12%-lisele niiskusele tuli 441 kg/m 3. Kirjandusliku allika järgi jääb standardniiskusel puidu tihedus männil, kuusel, seedril ja haaval vahemiku 450...600 kg/m3 [3] Katsetatud tihedate aastaringidega puidu survetugevus pikikiudu tuli õhkkuivas olekus 54,5 N/mm2 ja redutseeritud 12%-lisele niiskusele 54,3 N/mm2, immutatud puidul vastavalt 14,8 ja 33,3 N/mm2, kuivatatud puidul vastavalt 71,7 ja 71,3 N/mm2. Hõredate aastaringidega õhkkuiva puidu survetugevuseks tuli 37 N/mm2 ja redutseerides 12%-le tuli survetugevus 36,8 N/mm2. Graafik 1. järgi võib järeldada, et niiskussisalduse suurenedes puidu survetugevus pikikiudu väheneb. Samuti oleneb survetugevus ka puidu tihedusest ehk kas puit on tihedate
..................... 24 4.2.1 Vääne............................................................................................................................................ 25 4.2.2 Vääne koos lõikega....................................................................................................................... 26 4.3 Tõmme ............................................................................................................................................ 26 4.3.1 Tõmme pikikiudu.......................................................................................................................... 26 4.3.2 Tõmme ristikiudu ......................................................................................................................... 26 4.4 Surve................................................................................................................................................ 27 4.4.1 Surve pikikiudu ..............................................
ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvija ( angle sander) Nurklihvijat kasutatakse mitmesuguste tööde jaoks. Ennekõike kinnijäänud poltide, mutrite eemaldamisel ja lihvimisel. Kasutamisel peab jälgima et EI EEMALDAKS kaitsekatet ja käepidet. Ketassaag (circular saw) Ketassaage kasutatakse nii pikikiudu, kui ka ristikiudu lõikamiseks, ning tänu muudetavale alusplaadi nurgale on nendega võimalik ka kalde nurga alt lõigata. Höövel (bullnose) Höövelit kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Lintlihvmasin (belt sander) Viimistlustöödeks ja kasutamiseks kitsastes kohtades. Kuumaõhupuhur (Hot-air gun) Kuumaõhupuhur on ideaalne tööriist värvi ja laki kiireks ja mugavaks eemaldamiseks.
• „kultuuristatakse“ puud, sest teistes kultuurides ju tehakse niimoodi • V-kujuline latv, puu lõhenemine • Füsioloogiline mõju – aeglane näljasurm; toitainete sünteesiaparaat ehk puu „köök“ eemaldatakse, juurte ja võra tasakaal rikutud, juured jäävad nälga ja seega enam ei liigu vajalikus koguses vees lahustunud mineraalaineid võrasse. Enam ei toimi puu kui liivakella süsteem. • Patoloogiline mõju – tekitatakse suured haavad, puidu pikikiudu mööda liiguvad kahjustajad kiiresti kogu puud mööda laiali, seejuures ka juurtesse. • Esteetiline – tekivad nn luudpuud, mis ei näe enam liigile iseloomulikud välja. Ebaloomulikud üleminekud jämedatelt tüügastel peenikestele okstele, kuivanud tüükad. Eriti koledad näevad tüügastatud puud välja raagus olekus ja seda aega on meie kliimas pikalt. Sellised puud ei pruugi saavutada enam oma eluea jooksul liigile omast võra. MILLEGA TEGU? LATVAMINE Lõikamisel
Höövelspooni lõikamine
Höövelnuga on kogu paku pikkuses
Höövelnuga seisab paigal, spoonipakk liigub sirgjooneliselt tera suunas
Lõiketsooni ees on survetala, mis hoiab ära laastu (spooni) murdumise .’
Lõikamine giljotiiniga
Lõikamine giljotiiniga toimub ilma laastu moodustumiseta – materjal lõigatakse
teraga läbi ja jagatakse kahte osasse .
Kasutatakse :
Spoonil lõikamisel piki ja pikikiudu
Õhukeste liistude lõikamisel ( näit. pildiraami liistud 45’ nurga all)
Puidu lõiketöötlemise viisid .
Lintsaagimine
Ketassaagimine
Freesimine
Puurimine
Höövelspooni lõikamine
Lõikamine giljotiiniga
Treimine
Peiteldamine peitelduskettidega
Lihvimine .
Peiteldamine peitelduskettidega
Sellist töötlemist kasutata
na iseloom V-kujuline 45 kraadi 180J Ligikaudu 20 Murdepind soon kraadi matt, ei läinud päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
lubatav koormus F täiskilonjuutonites. Viiendaks on vaja arvutada komponentide varutegurid ning kontrollida nende tugevust. Viimasena tuleb arvutada trossi ristlõike pindala ja trossi pikkuse muutus ning formuleerida kogu ülesande vastus. Ülesande algandmed: d t = 8 mm - trossi nimiläbimõõt E = 117 GPa - elastsusmoodul lim ¿ F ¿ = 40,8 kN - trossi piirjõud u , Tõmme = 80 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu tõmbel u , Surve = 40 MPa - puitvarda tugevus pikikiudu survel 3 [S] = 6 - tugevusvaruteguri nõutav väärtus H = 4800 mm L = 1800 mm =3,14 4 Joonis 1. Varrastarindi skeem mõõtkavas 1:50 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F Joonis 2. Lõige N t - terastrossi pikijõud (tõmbejõud), kN N p puitvarda pikijõud (survejõud), kN
Komposiitmaterjalid purunesid kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist ning see oli küllaltki palju madalam terase omast. Löökpainde puhul oli väga hästi näha, kui palju hapramaks läheb teras temperatuuri langedes. -50 C juures oli umbes poole väiksemat jõudu vaja materjali purustamiseks, kui sama materjal +24 C juures. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
1. SURVETUGEVUS 2. TÕMBETUGEVUS 3. PAINDETUGEVUS Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed. Teras 4500 kg/cm2 (survel, tõmbel, paindel) Betoon 150 kg/cm2 (survel), 16 (tõmbel), 25 (paindel) Tellis 150 kg/cm2 (survel), 18 (tõmbel), 28 (paindel) Nii betoon kui tellis on haprad materjalid. Puit 1150 kg/cm2 (tõmbel, pikikiudu), 440 (survel), 790 (paindel) 2) KÕVADUS on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele ja sissetungimistele. Kivimaterjali kõvadus MOHS'I skaala (10 palli, 1 kõige pehmem, 10 kõige kõvem). Looduskivi 67 MOHS'i skaalal. SKAALA 1 TALK kergelt küünega kriimustatav 2 KIVISOOL küünega kriimustatav 3 KALTSIIT noaga kergelt kriimustatav 4 SULAPAGU noaga kriimustatav
tasakaaluniiskuseks.Tasakaaluniiskus on selline niiskus, mida püüab saavutada peenestatud puit, kui ta asub teatud olekuga õhus. Tasakaaluniiskust määratakse tavaliselt diagrammide järgi, mis on saadud eksperimentaalsel teel Nomogramm on puidu tasakaalulise niiskuse arvutamiseks mõeldud graafik. Seda kasutatakse, et võrrelda omavahel kolme parameetrit: temperatuur, suhteline niiskus ja rõhk. 23. Kirjeldage puidu soojusjuhtivust pikikiudu, ristikiudu ja soojusmahtuvuse omadusi piki- ja ristikiudu. Tooge näiteid kuidas need omadused mõjutavad puidu töötlemist ja kasutamist. Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 °C. Pikikiudu 0,31 W/mxoC; ristikuidu 0,17 W/mxoC. (5.moodul 59lk) Mida niiskem on puit, seda parem soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus: soojushulk 1kg materjali
Okaspuidust saematerjal tugevusklassiga C35 1,25 Lamellpuit ja spoonliimpuit 1,25 1,30 Puidupõhised plaadid 1,20 Liited 1,25 Ogaplaatliite nakketugevus 1,25 Ogaplaatliite plaadi tugevus 1,10 Elastsusmooduli 5% väärtus pikikiudu Tugevusklass: C14 C16 C18 C20 C22 C24 C27 C30 C35 4700 5400 6000 6400 6700 7400 7700 8000 8700 E0, 05= 7400 N/mm2 alaline 2,2E+008 1,04 pikaajaline 16000000 0,52 keskmise kestusega lühiajaline
Meie poolt tehtud katses aga tulemused suuresti ei erinenud, olgugi et temperatuurid olid vastavalt 24C ja 65C. Mõlemad materjalid purunesid sitkelt. Arvatavasti ei olnud temperatuuril 65C testitud materjal teras C20, vaid mingi muu teras, mis peabki andma löökpainde puhul analoogse tulemuse. Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud ristivõi pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik (ABS). Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 2%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem.
F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites
Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus. Ilmneb koore ehituses vüi lainelises mustris, saematerjalidel aastaringide looklevas asetuses. Salmilisus nõrgendab puidu tõmbe-, surve- ja paindetugevust, suurendab lõhestamistugevust. Raskendab puidu hööveldamist ja tahumist. Hinnatakse kattevineeri ja treitud toodete valmistamisel. Looge- okstest vüi mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Looked nõrgendavad puidu surve- ja tõmbetugevust pikikiudu, staatilise ning ja dünaamilise painde tugevust. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa vaiguga täidetud õõnsused aastarõngaste vahel. Saematerjalil tagentsiaalpindadel nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpindadel piklike kitsaste piludena. Säsi kohevatest parenhüümrakkudest koosnev kitsas tüve keskosa. Iseloomuliku pruuni või ümbritsevast puidust heledama värvusega. Alandab saematerjali sorti.
Kamerun oli varem suurim palkide tootja Aafrikas, ligi 60 protsenti kogust metsast on eksporditud. Umbes 80% metsadest on kas registreeritud või jaotatakse raielubasid mitmetele Prantsuse ettevõttetele. Peale ekspordi kasutatakse metsast saadavaid ravimtaimi seedehaiguste jm raviks. Metsast saadavaid vilju kasutatakse toiduks. Eksportimine · Riik ekspordib mitmeid puidust asju ja ka puitu. · Kustukummi, Pikikiudu saetud, väärispuit, tavaline puit, tubakas, presspuit, paber, tualetitarbed, puit pakendid, nöörid, nööbid, vitsapuit, puitkarkassiga maale, jm esemeid. · Tema osa maailma metsatööstuses on keskmine, kuna ta pole ainuke riik maailmas, kes selliseid tooteid ekspordib ja temast ekspordib rohkem ja suurem Venemaa või hoopis teised riigid. Metsaga seotud probleemid · Iga aasta, umbes 100000ha, metsa on illegaalselt mahavõetud.
F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites
vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavaltu,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d
kriimusid Viimistlemisele minevad pinnad peavad olema siledad, sest isegi mikromeetrise suurusega ebatasasused on läikiva viimistluse korral nähtavad (viimistletud võivad olla ka saetud, tahutud pinnad) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda poolpikkhöövli, siluhöövli, kaaplehe või abrasiivmaterjaliga Masintöötlemisel lihvitakse pindu mitmesugustel lihvseadmetel vastavalt vajadusele ja otstarbele Lihvitakse pikikiudu (äärmisel juhul eelnev peenlihvimine võib toimuda ka ristikiudu karvkiulisuse eemaldamiseks ja karestamise vajadusel). Viimistluseettevalmistamine Viimistluseettevalmistamises teostatakse järgmisi operatsioone: Enne pinna peitsimist tuleb kiud mahalihvida. Selleks niisutatakse pinda sooja veega, lastakse kuivada ning seejärel lihvitakse üleskerkinud kiud maha. Naha- ja kondiliimiga vineeritud pinda ei ole vaja eraldi niisutada
niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Purustav Keskkon jõud d: Mõõtmed survetuge alfa Survetugevus [N/mm2] Niiskuse Ristlõike Immut./ [mm] vusel K3020 Prk nr pikikiudu Õhkkuiv/ Kuivatat [kN] ud paksus laius kõrgus sisaldus pinala a b h [%] [cm2] Rs Rs, w Rs, 12 23,0 20,4 30,9 1 22,9 20,4 31,0 69,8 4,69 7 0,45 14,9 33,2 22,9 20,5 31,2 immutatud
Puude väikse kasvu tõttu ei ole puidul eriti suurt majanduslikku tähtsust, seda kasutatakse peamiselt tisleritöödel, muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel. Aastarõngad on käänulised ja hästi märgatavad kõigis lõigetes. Aastarõnga varane osa läheb järsult üle hiliseks osaks, mis on vähearenenud. Vaigukäike ei ole. Puidul on tavaliselt head mehaanilised omadused. Niiskuse 15% korral on puidu tihedus 570 kg/m³, survetugevus 395 kg/cm² ja kõvadus pikikiudu 459 kg/cm². 4 PUIDU KASUTUSVIISID Kadaka puit on äärmiselt vastupidav (võrreldav seedriga) ja sellel on armoaatsed omadused. Puidu toon varieerub piimjast valgest sügava punakaspruunini ja sellel on laiad, loogelised aastarõngad, kusjuures malts- ja lülipuidu osad võivad olla segunenud. Kadas on lihtsalt masintöödeldav, temast on hea valmistada liimpuitu ning teda on hea viimistleda
koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi
Sellele võib lisada saelehe edasi tagasi liikumise e ettenihke. Pendli reguleerimine tähendab saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist. 1. Pendli reguleerimiseks tuleb järgida järgmisi soovitusi: 0 aste pendelliikumine puudub. Kasutatakse õhukeste materjalide, keraamika, metalli saagimisel. Metallide puhul valida väike lõikekiirus ja jahutusmäärde kasutamine. II aste pendelliikumine maksimaalne. Kasutatakse pehme puidu pikikiudu saagimisel ja plastiku lõikamisel. Annab mittekvaliteetse lõikepinna. Ülejäänud vaheastmeid kasutatakse ristikiudu saagimisel, laminaatplaadi tükeldamisel, puhta lõike tagamiseks. 10 Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Talla kaldenurga reguleerimine - kas kruvikeerajaga või kuuskantvõtmega. Saelehe erinevad kinnitusviisid:
Tervikmaterjalist saekettad . Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks Puudused : Nürinevad suhteliselt kiiresti Lõikejälg on suhteliselt jäme Eelised : Odav hind Tervikmaterjalist saekettad . Kasutatakse massiivpuidu piki ja risti saagimiseks . Puudused : Nürinevad suhteliselt kiiresti Lõikejälg on suhteliselt jäme Eelised : Odav hind . Pikikiudu saagimine : Okaspuu 1 ; 1 ; 35 ; 40 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 25 ; 50 ; 15 ; 90 . Kõva lehtpuu 1 ; 1 ; 20 ; 40 ; 30 ; 90 . Põikikiudu saagimine : Okaspuu 2 ; 1 ; 0 ; 40 ; 50 ; 45 . 2 ; 2 ; -25 ; 50 ; 65 ; 45 . Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 . 2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 . 1) Tüüp 2) Teostus 3) Eesnurk 4) Teritusnurk 5) Taganurk 6) Külgnurk
_____________________________A. Roos______________________________ 4 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 2. Tüve ehitus 2.1 Puu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puitmaterjali parimad omadused on puidukiudude pikisuunas e pikikiudu. Kui vaadelda puutüki ristilõiget, võib sellelt määrata kaks erinevate omadustega põhisuunda. Tüve keskelt, säsist, puu väliskihtide suunas kulgevat nimetatakse radiaalsuunaks, piki aastarõngaid lähtuvat aga tangentsiaalsuunaks (joonis 3). Sama põhimõtte järgi võib puud ja puitu vaadelda või uurida kolmes erinevas lõikes, Risti tüve pikiteljele moodustub puu ristlõige (joonis 3). Ristlõikes on hästi nähtavad
Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45° kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on väiksem, kui tõmbetugevus? Purunemine ristlõikepinnal 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on suurem, kui tõmbetugevus? Purunemine kaldpinnal 45° 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) teljesihilised praod? puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril? Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. 3.28
koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt
Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E p Rm/p mm mm mm2 mm kN N/mm2 k/N N/mm2 mm % GPa mg/mm3 Nxmm /mg Komposiit 10,3 2,9 30 50 12, 407 11,7 390 - - 8... 1,61 253 pikikiudu 2 45 Teras 20 3 60 80 29, 492 16,0 267 101,3 27 210 7,80 63 5 Plast 10 4 40 50 2,6 65 2,2 55 60 20 0,5.. 1,10 59 .3,5
Puitplaadid Külli Kalbre 4. OSB - plaat (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas sellega risti või hoopis juhuslikult. Tootmiseks kasutatakse veekindlaid liime. Laastude suuna
Saagimine . Saag on puidutöö üks tähtsamaid tööriistu. Käsisaega saab teha erinevaid operatsioone : järkamine, lahkamine jne… Sõltuvalt otstarbekas on olemas väga erinevaid käsisae tüüpe Kõik käsisaed koosnevad enamasti saelehest ja käepidemest . Saelehe elementide nimetused . Saehammaste tüübid . Sõltuvalt saagimisviisist on saehambad erineva profiilifa . Kaldhambad – mõeldud puidu pikikiudu saagimiseks Sarikhambad – mõeldud puidu ristikiudu saagimiseks . Kaldhambad pikikiudu saagimiseks . Teritatakse risti saelehega Lõikeserv on hamba tipus Lõikab puitu ainut edasiliikumisel . Sarikhambad ristikiudu saagimiseks Teritatakse hamba külgservad Lõikeserv on hamba külgserv Lõikab puitu nii edasi kui tagasi liikumisel . Segasaagimise hambad .
annab informatsiooni lihvimisjälje siledusest. Lihvimine Järgnevalt on ära toodud mõned juhendavad lihvpaberite numbrid puittoodete erinevate lihvimisstaadiumide jaoks: -60-80 (keskmine) plaatide paksuskalibreerimine -80-120 (peen) puitoodete esmane lihvimine -120-150 puittoodete lõpplihvimine - 220-400 (eriti peen) pinnaviimistluse vahelihvimine Lihvimine Lihvimise kvaliteedi kindlustamiseks peab jälgima, et lihvitaks pikikiudu. Ainult paksuskalibreerimiseks võidakse lihvida põikikiudu. Kuna lihvimisel saab toote pind lõpliku kvaliteedi, siis peab toote käsitsemisele küllalt tähelepanu pöörama. Masina töölaud ja abitasapinnad tuleb hoida puhtad, et vältida igasuguseid muid jälgi. Samuti tuleb jälgida käte puhtust ja virnastada detailid hoolikalt. Lihvimine Erinevate lihvmasinatega saab teha erinevaid lihvimistöid ja lõpptulemus sõltub
viimistlusmaterjalid (PVC, akrüülplaadid, killega kaetud metall), Värvid ja tapeedid, Põrandakate (linoleum, isevalguv põrandakatte mass), Aknad, uksed, liistud, Torud Soojaisolatsioonimaterjalid poorsed (>=60%), mille mahumass on väiksem 600 kg/m3. S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus, tulekindlus. Mineraalsed Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om kasut 260.
Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%. Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on C= 1,350kJ/kg , see on kll märgatavalt suur, kuid seda ei saaks kasutada soojasalvestajana, kuna tema tihedus ei ole piisav. Mida niiskem on puit, seda suurem soojamahtuvus tal on, kuna vesi on hea soojushoidja. Veel 4,1kj Temperatuuripaisumine- temperatuuri muutumise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise koefitsendiga. Pikikiudu on temp paisumine 6,7 korda väiksem kui ristikiudu. Kemikaalidega kokkupuude- puit laguneb hapete ja leelistega pikaajalisel kokkupuutel. Nõrgad leelised on kahjutud puidule, kui ph<2. Puidu tugevus: Puidu tugevus sõltub tema vigades, temepratuurist, tihedusest jne. Külmunud puid on 30% tugevam staatiliselt kui tavaoleksu puit ja peab paremini vastu survekatsetele. Dünaamiliselt on aga 50% nõrgem, ehl siit tuleneb ka see, et me lõhume
Kui soovitakse mõned puud eemaldada,mille mahasaagimise protoplasmas vedelikuga täidetud õõnsused e vakuoolid.Raku pooldumine- korral tekivad juurevõsud,siis kasut rõngaskoorimist,mille käigus mitoos algab tuuma jagunemisega.Tuum peeneneb keskelt,mood 2 eemaldatakse puutüve alumises osas koorelt korp ja niin,siis puu kuivab rakuplasmat omavat tuuma,enne eraldumist tekib vastmoodustunud tuumade ära.Tüve ehitus-Puitmaterjali parimad omadused on pikikiudu.Radiaalsuunaks vahele õhuke kile,millest areneb välja vahelamell,mis on sideaineks 2 nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas .Piki aastarõngaid naaberraku vahel.Rakusein-noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel kooreosad(niin ja korp)
Nendele materjalidele aga tuleb tugevusomaduste parandamiseks lisada siiski mõnevõrra puitu. OSB (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas sellega risti või hoopis juhuslikult. Tootmiseks kasutatakse veekindlaid liimisid
Nendele materjalidele aga tuleb tugevusomaduste parandamiseks lisada siiski mõnevõrra puitu. OSB (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus. Pindmised laastud orienteeritakse plaadi pikkuse suunas ning siseosa laastud võivad olla kas sellega risti või hoopis juhuslikult. Tootmiseks kasutatakse veekindlaid liimisid
panna korralikult virna ja lastakse paar kuud seista (tuulele avatult ja vihma eest kaitstult), ehitustöödega alustatakse juunis-juulis kehtib eelkõige käsitsi ehitatud majadele, tööstusliku tootmise puhul kasutatakse aga kiirkuivateid. Palkmaju võib teha nii kuivast kui ka märjast palgist. Eelkõige tuleb palkmaja konstrueerimisel arvestada sellega, et kuivades puit kahaneb rohkem ristikiudu, kui pikikiudu, näiteks uste ja aknakarpide juures. Toorest palgist ehitatud hoone vajub paari esimese aasta jooksul. Seina palkosa võib vajuda kuni 4% .Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige rasekem. Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt
sissekeeramise sügavust. Puidu omadus hoida kruvi sõltub tema liigist (tihedusest): Võrreldes kruvi väljatõmbamist männipuidust (koefitsient 1,0) vajatakse tammest, pöögist ja saarest väljatõmbamisel 1,5 … 2 korda suuremat jõudu. Samas lepapuidust kruvi väljatõmbamisel on vaja 1,5 .. 2 korda väiksemat jõudu kui männipuidust väljatõmbamisel. Puidu tiheduse tõustes võime kruvisid hoida suureneb. Kruviliide pikikiudu on keskmiselt kaks korda nõrgem ristikiudu kruviliitest. Tisleriplaatide võime kruvi hoida on umbes sama, mis männipuidul, puitlaastplaadil suunaga risti plaati veidi kõrgem, aga servas tunduvalt nõrgem kui männipuidul. Kui kruviliide puitlaastplaadis töötab muutuval koormusel, langeb selle tugevus. Tugevust alandab ka puitlaastplaadi kalduvus lahtikihistumisele. Kruviliite kasutamisel plaadi servas tuleb serva konstruktiivselt tugevdada (kreppliist) või valada kruviavasse liimi
annaabi.ee 
