· mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), kõvadus, hõõrdekulumiskindlus; · füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, soojusjuhtivus, soojuspaisumine, keemiline vastupidavus; · elektrilised: - vastupanu elektrivälja toimele, dielektriline läbitavus; · optilised: - läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine; · tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused TERMOMEHAANILINE KÕVER: · Plastide mehaanilisi omadusi kirjeldab hästi deformatsiooni sõltuvus temperatuurist konstantse koormuse korral. Graafiliselt esitatuna nimetatakse neid sõltuvusi termomehaanilisteks kõverateks. · Polümeerse materjali lihtsustatud termomehaanilisel kõveral eristuvad kolm piirkonda, mis vastavad aine järgmistele olekutele: klaasjas ehk kristalne olek elastne olek
Selle eemaldamiseks Hemitselluloosi hüdrolüüs tuleb massi lahjendada ning hoida kõrgemal temperatuuril. Sulfittselluloos on kõrge kvaliteediga ning teda Puitmassi kuivatamine (heitmed atmosfääri) ja pakkimine kasutatakse parimate valgepaberi sortide valmistamiseks. Kuivatamine toimub kuuma õhuga kuivatustornis. 14. Mehaaniline ja termomehaaniline tselluloosi Kuivatatud puitmassi lõppniiskuseks on 12%. tootmine. Atmosfääri kaitse Kui ei ole vaja väga kõrgekvaliteetset paberit, Koor ja saepuru põletatakse katlamajas. APMP kasutatakse tselluloosi valmistamise mehaanilist tehnoloogias on saasteainete emissioonid õhku meetodit
difusioon (difusion). Kolme loetletud protsessi tulemusel moodustub difuusne kiht, mille pinnal elemendi kontsentratsioon on kõige suurem ning mis väheneb kaugenemisega pinnakihist (joon. 2.102). Kihi sügavus ja kontsentratsioon olenevad kolme loetletud protsessi dissotsiatsiooni, adsorptsiooni ja difusiooni intensiivsusest ja vahekorrast. Väikesel difusioonikiirusel tekib kõrge kontsentratsiooniga, kuid õhuke kiht, suurel aga vastupidi. - terase termomehaaniline töötlus: Termomehaaniline (termoplastne) töötlemine (thermomechanical treatment) kujutab endast kahe tugevdamismooduse plastse deformeerimise ja karastamise ühendamist. Terase termomehaaniline töötlemine (TMT) seisneb austeniidi deformeerimises ja jahutamises ning sellest tulenevates faasimuutustes (martensiidi tekkes või austeniidi lagunemises). Põhilisteks termomehaanilise töötluse viisideks on kõrge- ja madalatemperatuurne
katteks on terasele tsink, alumiinium ja kaadmium. Kaitsev metall on kaitstavast metallist aktiivsem. Teras on katoodiks ega hakka enne korrodeeruma, kui kogu anoodi kiht pole välispinnalt kadunud. Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähemaktiivsem. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada, korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala.
Nagu juba mainitud peale nitriitimist ei vaja teha karastamist, mis vähendab võimalike karastusdefekte ilmumist. Nitriiditud pind on korrosioonikindel. Peamiseks puuduseks nitriitimisel on protsessi suur kestus ja (erinevalt tsementiitimisest) kasutavate legeerteraste kallidus. Selle pärast kasutatakse nitriitimist ainult vastutusrikaste, raskkoormatud detailide valmistamiseks, millest nõutakse pinna kõrge kvaliteet. Terase termomehaaniline töötlemine (TMT). Termomehaanilisel töötlemisel terase omadused saadakse plastse deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõjul. Tehnoloogia põhimõte seisneb deformeeritud austeniidi karastamises, mille tulemusena tekib peeneteraline martensiit kõrgemate mehaaniliste omadustega võrreldes tavalisel karastamisel tekiva martensiidiga. Kasutatakse kahte TMT tehnoloogiat, joon. 21.1. Kõrgtemperatuurilisel termomehaanilisel töötlemisel (KTMT, high-
2CO CO2 + Cmono NH3 3H + Nmono Adsorptsioon atomaarse elemendi lahustumine pinnakihis (toimub piiril gaas-metall) 3 Difusioon küllastuva elemendi tungimine sügavuti Sõltuvalt nimetatud 3 protsessi vahekorrast õhukesed/paksud pinded , kõrge/madala kontsentratsiooniga pinded Termomehaaniline töötlus on ühendatud kuumsurvetöötlus ja termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevadTugevus suureneb Sitkus Survetöödeldavus paraneb Struktuurväheneb Kulumiskindlus
Mille poolest see erineb puidu immutamisest või katmisest pinnakatte materjalidega? Reaktsiooni-võimelise ainega, või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. 39. Nimetage puidu modifitseerimise peamised tehnoloogilised põhisuunad ja tooge näiteid modifitseeritud puittoodete kohta. Peamised põhisuunad on keemiline, termokeemiline, radiokeemiline, termiline ja termomehaaniline modifitseerimine. Näiteks: kebony, accoya, compwood. 40. Mis on termopuit ja millised on selle töötlemisetapid? Tooge näiteid termopuidu kasutusalade kohta. Termopuidu nime kannab materjal, mis on saadud puidu termilisel töötlemisel kõrgendatud temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta. (Termopuidu omadused: tasakaaluniiskus väheneb; biokindlus paraneb, kuid mitte kasutada pinnases ja vees; värvus tumeneb; ilmastikukindlus
Puidu modifitseerimine on massiivpuidu või spooni anatoomiliste tühemike täitmine reaktsiooni-võimelise ainega või ainete seguga, kusjuures puitu viidud reagent, kas reageerib puidu endaga või moodustab puidu struktuuris polümeeri. Näiteks keemilisel modifitseerimisel toimub kemikaalide tungimine sügavale puitu ja rakuseina keemilise koostise ning ehituse muutus, mida puidu immutamisel või katmisel materjalidega ei toimu. Modifitseerimisel kasutatakse ka temperatuuri (termokeemiline, termomehaaniline, termiline modifitseerimine), kuid tavalisel immutamisel mitte. 39. Nimetage puidu modifitseerimise peamised tehnoloogilised põhisuunad ja tooge näiteid modifitseeritud puittoodete kohta. • Keemiline modifitseerimine – töötlemine näiteks ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Toimub kemikaalide tungimine sügavale puitu ja rakuseina keemilise koostise ning ehituse muutus. • Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine
Tegelik termotöötlus, mille korral puit kuumutatakse töötlusastmest sõltuvalt temperatuurini 170...230°C. Ettenähtud temperatuuri hoitakse 2...3 tundi muutumatuna. Temperatuuri langemine ja niiskuse tasakaalustamine saavutatakse veega pihustamise teel. Puidu niiskus tasakaalustatakse tavaliselt 4...7% Sõltuvalt puitmaterjali paksusest ja algniiskusest kestab valmistusprotsess tavaliselt 24...60 tundi 75. Milles seisneb puidu termomehaaniline modifitseerimine ja milliseid omadusi see puidul parandab? Puidu tiheduse tõstmine külm- või kuumpressimise meetodil. Parandab puidu võimalusi kasutada seda laialdasemalt kui konstruktsiooni materjalina.
seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Eesmärk tõsta terase sitkust. Termokeemiline töötlus- Termokeemiline töötlus erineb teistest termotöötluse viisidest sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus. Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist: dissotsiatsioon, adsorptsioon, difusioon. Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel: Terase külmaga töötlus, termomehaaniline töötlus Tsementiiditavad-, konstruktsiooni- ja tööriistaterased. Terased jagatakse euronormide järgi kahte suurde gruppi: Mittelegeerterased ehk süsinikterased Legeerterased. Legeerteras- Terase legeerituse määrab lisandite sisalduse protsent. Mõned levinumad lisandid terastes on näiteks räni, koobalt, boor, mangaan, plii, titaan, vask, volfram, fosfor, lämmastik, kroom, nikkel… Legeerterased saab kasutusalade järgi saab liigitada:
mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. 103. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Metallkateteliigid - Aatomite termodifusioon, termoaliteerimine, termokroomimine, pealesulatusmeetod, termomehaaniline, pihustusmeetod, galvaaniline meetod 104. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. 105. Korrosiooni inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid). Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasut. sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes).
SiO2 sisaldavad sulatised Aatomite termodifusioon- element viiakse sulamipinnakihti kõrgel temp.-l Termoaliteerimine Termokroomimine- 1000-1150 C pulbrilise Cr ja kaoliini seguga vaakumis õhem kaitsekiht; kõva, kulumiskindel pind, vastupidav Pealesulatusmeetod- vähem vastupidavate detailide katmine kuumuskindlama sulamiga; näiteks turbiinilabadele stelliidikiht (Co, Fe, Ni sulam + Cr ja W). Termomehaaniline meetod (plakeerimine)- kasutatakse bimetall-lehtede valmistamisel; kuumuskindla metalli või sulami õhukesed lehed paigutatakse ühele või kahele poole kaitstavat metallilehte ja töödeldakse saadud paketti kuumvaltsimise või pressimisega. Pihustusmeetod- kuumuskindel metall või sulam kantakse sulas olekus pihustatuna õhu- või inertgaasi kk-s metallile. Galvaaniline meetod- saadakse õhuke kaitsekiht, gaasikorrosiooni puhul kaitseb madalal temp.-l
4)Berülliumpronksid Berülliumpronksid Be-sisaldusega kuni 2,7% on suurima tugevusega vasesulamid. Sulamid on termotöödeldavad (karastatavad ja vanadatavad) nagu Al-Cu-sulamid, mille tulemusena saavutatakse tugevus kuni 1400 N/mm2. Enim kasutatav berülliumpronks sisaldab 2% Be, kuid teistes sulamites on Be-sisaldus 0,4...2,7% koos väikestes kogustes Co ja Ni-ga. Berülliumpronksi kasutatakse vedrude, membraanide, sädet mitteandvate tööriistade jm valmistamiseks. 11. Plastide liigitus; termomehaaniline ja tõmbekõver, esindajad. Plastide liigitus; termomehaaniline, esindajad Temperatuurile reageerimise (termomehaanilisuse) järgi liigitatakse palstid kahte gruppi: a)Termoplastid [polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polütetrafluoroetüleen (PTFE), polüstüreen (PS), polüvinüülkloriid (PVC), polümetüülmetakrülaat (PMMA), polüamiid (PA), polükarbonaat (PC), polüatsetaal (POM) jt]. Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning jahtudes taastuvad esialgsed
1956 WC-TaC(NbC)- Cr3C2 - Co 1949 TiC-VC-NbC-Mo2C Ni 1959 WC-TiC- HfC-Co 1950 TiC(TaC-Mo2C)Ni,Co-Cr 1968-69 WC-TaC(NbC)- HfC - Co 1952-66 Termotööt. TiC-Fe 1965-78 TiC,TiN,Ti(C,N),HfC,Al2O3 pinne 1957 TiC-TiB2 1965-75 Isostaatiline kuumpressimine 1965-70 TiC-Mo2C-Ni,Mo 1969-71 Termomehaaniline pinna tugevdamine 1968-70 (Ti,Mo)C-Ni,Mo 1974-77 Teemantpinded WC-baasil kermistel 1969-70 TiC-TiN-Ni 1973-78 Kombineeritud mitmekihilised pinded 1968-73 TiC- Al2O3 1976-79 Ru-miga legeeritud kermised 1972-75 TiC-TaN-Ni 1981 AlON õhukesed pinded kermistel 1979 TiC-TaC-Mo2C-Ni sulam 1992-96 CVD teemantpinded kermistel 1980 Ti(C,N) -supersulam
-l, redutseerivas kk-s, vaakumis; 2) Termoaliteerimine- 400-1000 oC 2-5h, 0,3-0,5 mm kaitsekiht -> keeruline struktuur: Fe-Al sulam, intermetalne ühend FeAl3, Al tahke lahus Fe-s.; kõrge püsivusega SO2 gaasikeskkonnas kuni 900oC. 3) Termokroomimine- 1000-1150 oC pulbrilise Cr ja kaoliini seguga vaakumis -> õhem kaitsekiht; kõva, kulumiskindel pind, vastupidav. 4) Pealesulatusmeetod- vähem vastupidavate detailide katmine kuumuskindlama sulamiga 5) Termomehaaniline meetod (plakeerimine)- kasutatakse bimetall-lehtede valmistamisel; kuumuskindla metalli või sulami õhukesed lehed paigutatakse ühele või kahele poole kaitstavat metallilehte ja töödeldakse saadud paketti kuumvaltsimise või pressimisega. Näiteks C- teras -> Cr või Cr-Ni terastega; katte paksus 10-20% põhimetalli paksusest; kaetakse teraslehti ja –traati, terasest mahuteid, autoklaave.
kadunud. Terasele anoodiks on veel alumiinium ja kaadmium. Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähem aktiivne. Kui teras on kaetud nikliga, siis nikkel on katoodiks. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast
kadunud. Terasele anoodiks on veel alumiinium ja kaadmium. Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähem aktiivne. Kui teras on kaetud nikliga, siis nikkel on katoodiks. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisa elektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad. Elektrolüüti lisatakse elektrijuhtivust tõstvaid aineid, happesust reguleerivaid aineid katoodi polariseerivaid aineid ja pindaktiivseid aineid. Katte paksus sõltub elektrolüüti läbivast