............................................................ 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine...................................................4 1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3 8 % arvutatakse valemiga.......5 1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 8 % arvutatakse valemiga.....5 1.5. Puidu kadu kuivatamisel ......................................................................................................5 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga...........................................................................5 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga.......................
............................................................ 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine...................................................4 1.3. Kuivamiskahanemine kspooni paksuses lõppniiskuseni 3– 8 % arvutatakse valemiga.......5 1.4. Kuivamiskahanemine spoonilehe laiuses lõppniiskuseni 3 – 8 % arvutatakse valemiga.....5 1.5. Puidu kadu kuivatamisel ......................................................................................................5 1.6. Niiske spooni kogus arvutatakse valemiga...........................................................................5 1.7. Pakkude maht arvutatakse järgneva valemiga.....................
sageli kokku nii sise- kui ka välisõhuga. Puidu omadused ja kasutamine Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 4060%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 2030%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve erisuundades ühtlane. Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. Männi- ja kuusesaematerjali kuivatamisel tislerikuivaks kõmmeldub esialgne risttahukas järgneval joonisel näidatud kujundiks (vt. joon.1). Joon.1 Puidu
transportimisel. Need kaod a 2 on suurusjärgus 12-13 %. Kuivatist väljuv spooni kogus arvutatakse valemiga 2 100 Q1 100 * 19380 Q2 = = = 22022,7 m 3 100 - a 2 100 - 12 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine. Eelnevalt tuleb arvutada spooni kogus enne selle kuivatamist, kusjuures arvestatakse puidu kuivamiskahanemisega. Kuivamiskahanemine leitakse sõltuvalt spooni paksusest. Spooni paksus S arvutatakse valemiga 100 S f 100 * 12 S= = = 1,36 mm ( 100 - a 3 ) n (100 - 2)9 S f - vineeri paksus, mm n - vineerikihtide arv a 3 - pressimiskahanemise % ( 7 % karbamiidformaldehüüdvaikude puhul ja 2 % fenoolformaldehüüdvaikude puhul).
Kasutamine ehituses. Positiivsed omadused: · Soojusisolatsioon sõltub tihedusest · Kerge töödelda · Puidu lihtne liimitavus · Võime hoida kinniseid (kruvid, naelad) · Head dekoratiivomadused · Varude taastuvus (mänd saab 70 80 aastaga küpseks) · Eritugevus · Võime summutada ja taluda lööki (raudteeliiprid) · Head akustilised omadused Negatiivsed omadused: · Puidurikete esinemine oksad, lõhed, mõlgud, mädanikud... · Tundlikkus vee toimele pundumine, kuivamiskahanemine · Omaduste ebaühtlus antiisotroopne materjal (füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades) · Bioloogiline ebaühtlus seenkahjurid · Süttivus · Valgustunlikkus (eriti lehis) · Toksilisus peentolm on kantserogeenne, vähki tekitav Puitmaterjalid ja tooted jagatakse ümarmaterjalideks (palgid), saematerjalideks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks ning laudsepatoodeteks
...11 3.3.1 . Superplastifikaatorite keemilised tüübid.....................................................................12 3.3.2 Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi............................................12 3.3.2.1 Survetugevus.....................................................................................................12 3.3.2.2 Poorsus............................................................................................................13 3.3.2.3 Kuivamiskahanemine...........................................................................................13 3.3.2.4 Külmakindlus....................................................................................................13 3.3.2.5 Püsivus...........................................................................................................13 3.4 Veehoidvust parandavad lisandid.................................................................................13 3.5 Õhku manustavad lisandid........
• Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS
transportimine torusid mööda kapslites. 35. Saetoorme bilanss saematerjali valmistamisel - Koorimata toormest % Kooritud toormest % Saematerjal 42-46 48-52 Tehnoloogiline laast 27-32 30-36 Saepuru 10-15 11-16 Koor 10-12 0 Kuivamiskahanemine ja 4-6 5-7 järkamisvaru 36. Saetööstuse põhitoodang Saepuit – säilitab valmistamise käigus kõik füüsilakus-keemilised omadused, põhitootmise käigus valmistatud saematerjalile lähedased omadused. Poolpalk, kolmkant pruss, veerandik, kakskantpruss, raudteeliiprid, pruss, latt, servamata laud, servatud laud, pind, lipp. 37. Saetööstuse lisatoodang Normaalse tootmisprotsessi käigus moodustab lisatoodang poole saepalkide
Suuremat kindlust annab kliendile õige tootmistehnoloogiaga valmistatud põrandalaud, kus eelkuivatatud puit pakendatakse peale hööveldamist kilesse, mis tagab paremini puidu niiskussisalduse säilimise ladustamisel enne selle ostmist ostja poolt ja paigaldamist põrandale. Kontrollige tarnitud puitmaterjal peale mahalaadimist ja esitage võimalikud kaebused kvaliteedi kohta kohe, enne kauba kasutusele võtmist. 6 Puidu kuivamiskahanemine on eriti tülikas muutuva õhuniiskusega ruumides, näiteks suvilas. Kuivamiskahanemist tuleb arvestada ka laudpõranda paigaldamisel: enne põranda paigaldamist peaks ruum olema hilisemale õhuniiskusele lähedase niiskusega, samuti peab paigaldatavatel laudadel olema hilisemale tasakaaluniiskusele lähedane niiskus. Tavaliselt tähendab see seda, et ruum peab olema köetav, aluspõrand kuivanud ja põrandalaudu hoitakse enne paigaldamist mõni aeg selles ruumis.
takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad konstruktsioonist, selle suurusest ja vormist, kasutatud betoonist ja ümbritsevatest tingimustest. Seega põhineb sobivaima järelhooldusmeetodi valik kõigi tegurite tundmisel. Betooni kahanemine on vastupidiselt levinud arvamusele pea sõltumatu järelhooldusaja pikkusest. Kui järelhooldus lõpetatakse, siis kahaneb betoon vee haihtumise tulemusel (kuivamiskahanemine). Siiski, mida kauem tehakse järelhooldust, seda paremad eeldused on vastu panna kahanemise põhjustatud pingetele. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, et minimaliseerida pragunemist. Kõige
kuivamise takistamine. Järelhooldusabinõud ning nende algusaeg ja kestus sõltuvad konstruktsioonist, selle suurusest ja vormist, kasutatud betoonist ja ümbritsevatest tingimustest. Seega põhineb sobivaima järelhooldusmeetodi valik kõigi tegurite tundmisel. (Otsman, 1976: 26). Betooni kahanemine on vastupidiselt levinud arvamusele pea sõltumatu järelhooldusaja pikkusest. Kui järelhooldus lõpetatakse, siis kahaneb betoon vee haihtumise tulemusel (kuivamiskahanemine). Siiski, mida kauem tehakse järelhooldust, seda paremad eeldused on vastu panna kahanemise põhjustatud pingetele. Järelhooldusega tagatakse eelkõige betooni tõmbetugevuse arenemine. Hästi järelhooldatud konstruktsioonil on paremad kivistunud betooni omadused, nagu näiteks kulumiskindlus ja tihedus. (Otsman, 1976: 26). 1.2. Puit Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas
19. Selgitage mõisteid suhteline niiskus ja tasakaaluline niiskus Absoluutne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja absoluutselt kuiva puidu massi suhtena. (Praktikas enam kasutusel). Wa= (m - m0)*100 / m0 , % Relatiivne niiskus: niiskus väljendatakse puidus leiduva vee ja niiske puidu massi suhtena. Wo= (m - m0)*100 / m , % 20. Millise niiskuse-% on õhukuiv puit? Õhkkuiv puit ( W~15%) 21. Milline on puidu kuivamiskahanemine 3 lõike suunas? Joonistage skeem koos selgitustega. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaline kokkutõmbumine võib erineda 1,5…10 korda Samuti erineb kokkutõmbumine ka piki- ja ristisuunaliselt Põhjuseks on puidu anatoomiline anisotroopne ehitus ja füüsikalis-keemilised omadused Puidust risttahuka
Roos______________________________ 27 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Puidu füüsikalisi omadusi saab määrata mõõtmise, kaalumise ja vaatluse teel ilma puidu tekstuuri ja keemilist koostist lõhkumata. Puidu tähtsamad füüsikalised omadused võib määrata järgmistesse gruppidesse: puidu välised omadused (värvus, läige, tekstuur, lõhn); omadused, mis on seotud puidu ja vee vastastikusel mõjutamisel (hügroskoopsus, kuivamiskahanemine, paisumine); puidu tihedus; puidu soojuslikud omadused; puidu akustilised omadused; puidu elektrilised omadused; puidu teisi omadusi. Puidu välised omadused Puidu värvus. Puiduliikide värvuste skaala on väga lai ulatudes kollakasvalgest mustani. Värvivaheldused ühes ja samas puuliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei ole võimalik puidu liiki kindlaks määrata. Värvuse annavad puidule ekstraktiivained, vaigud, õlid ja parkained.
Saematerjali otsamine ehk kappimine on osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud Eesmärgiks on saada servamata saematerjalist servatud saematerjal Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standarpikkudele Saetoorme bilanss saematerjali tootmisel % mahust (koorimata palgi puhul) Servatud saematerjal 42..46% Tehnoloogiline laast 27..32% Saepuru 10...15% Koor 20...12% Kuivamiskahanemine 4..6% Saemaerjali liigitus sõltuvalt ristlõikest : Liist – mõlemas mõõdud on alla 75mm Laud – paksus kuni 38mm, laius üle 75mm Pruss – paksus üle 38mm Saematerjali mõõtmine . Nimimõõt on materjali, detaili vms. Iseloomustav suurus Saematerjali nimimõõdud on : Paksus Laius Pikkus Saematerjali laiuse ja paksuse tegelik mõõt võib erineda nimimõõdust kahel põhjusel:
annaabi.ee 
