b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja
On vahe ka naiste ja meeste lõhnatundlikkusel, naistel teravam xD. Aga see sõltub ka harjumustest. Nt suitsetajatel madalam tundlikkus. Võib leida ka lugusid, kus haiguse tagajärjel lõhnatundlikkus kaob täiesti, nt mingid gripivormid. Maitsmisaisting maitsmine ja haistmine on tugevalt seotud omavahel. Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral
24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes erutus, mis liigub närviimpulssidega peaaju kuklasagara nägemiskeskusse, kus tekib nägemisaisting. 25. Aistingu tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Aistingu tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26. Adaptatsioon ärritajaga kohanemine (valguse käest hämarasse tuppa minek: alguses ei näe midagi, hiljem silmad kohanevad) 27. Taju omadused:
Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks. Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad. Taju vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeis ja nähtusi tervikuna. Taju koosneb aistingutest.
Fourth level Fifth level Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali Kompimisaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele Kõige rohkem on puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi Kvaliteet - igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2
muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus
me tunneme et riided seljas, aga päeva jooksul me enam ei tunne et meil on midagi seljas, harjume ära riideeseme survega, pole enam organismi jaoks oluline ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui väline ärritaja e stiimul, mõjub meie meeleelundile välised asjad vaja muuta psüühilisteks- proksimaalne stiimul- teatud kujutis meeleelundis, taju ja aistingu teke ei ole sama aisting- see mida tunneme meeleorganite abil, laua pinnalt peegeldub silma mingi kujutis, kuidas see valgus peegeldub taju- saan aru et on laud, lauapind kohvi lõhna molekulidest jõuame selle teadmiseni et saame aru et on kohvi, tahtmine juua haistesüsteem võtab lõhnamolekulid vastu, aga lõhnatajuvus on individuaalne MAITSEMEEL AISTINGUPROTSESSS välismaailma ärritaja (sokolaad)-keemilised maitsemolekulid-puutuvad keelega kokku-tekib
Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas
· 2) närvikiud viivad impulsi edasi · 3) peaaju piirkond, kus närviimpulsid töödeldakse ja kus tekib aisting Aistingud liigitatakse : · Välisaistingud · 1) Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompimisaisting ehk puuteaisting. · Siseaistingud : · 2) Tasakaalu-, valuaisting ja orgaanilised aistingud. Õpik lk 70-75. Stiimul ehk Retseptori Aistingu tekkimine Aistingud ärritaja paiknemine ajus Kolvikesed, Valguslained Kuulmine kepikesed silma kuklasagar 380-750 nm võrkkestas Helivõnked
2. Kuidas tekib aisting: Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevad ärritusi ning milles toimub nende analüs ja süntees. Koosneb kolmest osast: retseptorid (võtavad ärritusi vastu ja muudavad närviimpulssideks), närvikuid (toimetavad näriviimpulsse edasi), peaaju piirkonnad (närviimpulssidena saabunud info töötlemine) 3. Aistingu liigid, omadused (põhidimensioonid) ja seaduspärasused Nagemine, Kuulmine, Maitsmine,Haistmine, Kompimine e puudutamine. (temperatuuri-, tasakkalu-, valu- jt) 4 põhidimensiooni: (a) Intensiivsusdimensioon- et aisting tekiks, peab ärritaja olema teatud tegevusega (b) kvaliteedidimensioon- kahe samalaadse ärritaja vahelist väiksemat erinevust, mida inimene märkab (c) ajadimensioon-
Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab Adaptsiooni näited Adaptsioon- ärritajaga kohanemine N: apteegis lõhnaga kohanemine, sõrmuse kandmisega harjumine Taju omadused, selektiivsuse tegurid Taju on püsiv, valiv
n.d.). · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest: Weberi seadus kehtib kõigi sensoorsete modaalsuste e. meelte kohta (Weberi fraktsiooni konkreetsed suurused on erinevates meeltes erinevad) G.T.Fechner (1801-1887) üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. Psühhofüüsika põhiseadus (Fechneri seadus): kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis (vt Bachmann, joon.13.) Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I S - psühholoogiline suurus; I - stiimuli tugevus; k - konstant, mis sõltub Weberi fraktsiooni väärtusest. 6. Millise panuse on psühholoogia metodoloogiasse andnud signaaliavastamisteooria (SDT)? Kuidas see mõjutas psühhofüüsika varasemaid eeldusi? Tooge näiteid signaalide avastamise
Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.
luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis tegeleb väliskeskkonnast ja organismist tulenevate ärrituste analüüsi ja sünteesiga. Analüsaator koosneb kolmest osast: · Retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritusenergia närviimpulsideks · Närvikiududest - toimetavad edasi närviimpulse
satuvad organismi sissehindamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu. KOMPIMINE EHK PUUDUTAMINE Kompimisega saab kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali jne. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele( kõige rohkem asub neid sõrmeotstes,keeles ja huultes) AISTINGUTE PÕHIDIMENSIOON Intesiivsusdimensioon Kvaliteedidimensioon Ajadimensioon ruumidimensioon Intensiivsus aistingu tekkeks peab ärritaja teatud tugevusega. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse alumiseks absoluutseks läveks ning maksimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuse ülemiseks absoluutseks läveks. Läve kõrgus ja tundlikkus on omavahel pöördvõrdelises seos : mida madalm lävi, seda suurem on tundlikkus ja vastupidi. Kahe samalaadse ärritaja vahelist väikseimat erinevust, mida inimene märkab, nim eristusläveks.
Silmas 3 pigmenti. Kõrvalekaldumised normaalsest värvunägemisest. Värvipimedus Täielik värvipimedus: must, valge, hall Osaline värvipimedus: (Daltonism) ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. J.Dalton 1974. a. Värvipimedust tehakse kindlaks kindlate tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks Silma värvitundlikkus Kõige tugavama aistingu annab roheline valgus. Väheneb punases kui voiletses piirkonnas. Loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Putukad ei näe punast valgust. Inimsilma valgustundlikkuse v olenevus valguse lainepikkusest Kasutatud materjal Henn Voolaid ,,Füüsika XI klassile- Optika" http://1baizhongyanse.files.wordpress.com/2008/10 http://www.hipusa.com/webmd/images/health_and_
suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. Meeled on tundlikumad madala stiimuli korral, mida intensiivsemaks muutub stiimul,seda halvemini me seda tajume. Peab paika aga ainult keskmiste stiimulite korral. Tundlikkuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub veel esile aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi- ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes- mida madalam lävi, seda kõrgem analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Weber-Fechneri seadus- kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis,siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis ehk suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt.
Tänu teooriale, saab jälgida, kas inimene on madalate kriteeriumitega ehk paneb diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju. 6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks 7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria! Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes
Psühholoogia. Tunnetusprotessid. Tunnetusprotessid kõik need psüühilised protsessid, mis toovad meieni infot ümbritsevast maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine
Depressandid( alkohol, rahustid, opiaadid: oopium, morfiin ) Stimulandid( kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiinid:ectasy, MDMA) Hallutsinogeenid( marihuaana, meskaliin LSD) 20.Aistingute liigid ja tekkimine ( tabel vihikus !!)( tulebki tabelina , tüüpi pole vaja , on antud üks , teised täita) Välisaistingud- nägemis-, kuulmis-, haistmis-,maitsmis-,kompimis-, ja temperatuuriaisting Siseaistingud: Tasakaalu, valu, orgaanilised(iiveldus, nälg, janu) aistingud 21.Aistingu allumine, ülemine ja eristuslävi( antud ülesanne, otsusta kas ülemine, alumine või eristuslävi) Tundlikuse alumine absoluutne lävi- ärritaja minimaalne tugevus, mingi aistingu tekkeks Tundlikuse ülemine absoluutne lävi-ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub 22.Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Värvipimeduse e
Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes, keeles ja huultes. Aistingutel on neli põhidimensiooni. Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Kvaliteet -- igal aistinguliigil on oma kvaliteedid, mida saab võrrelda. Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine
meel,soolast,magusat,kibedat ja haput maitset tajub.Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.elundid asuvad keelepinnal.Kompimine-on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju jne.kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsiooniga.Haistmine-on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundite abil,need paiknevad ninaõõne ülaosas.
Peamiselt ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. Selle häda alla kannatajad näevad kõiki värvusi kahes värvitoonis:kollakas sinakas. Punarohelist värvipimedust nimetataks eka daltonismiks. See on tuletatud inglise keemiku ja füüsiku J.Daltoni nimest, kes 1794.a. avastas nähtuse iseenda juures. Värvipimedus tehakse kindlaks spetsiaalsete tabelite abil. Valguse mõju silmale ehk valgusaistingu tugevus oleneb suuresti lainepikkusest. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. Silma tundlikkus väheneb nii punases kui violetses piirkonnas. Inimsilma tundlikkuse kõver. Vertikaalteljel on suurus v, mis näitab, kui tugeva valgusaistingu teikitab silmas valgus lainepikkusega , kui intensiivsus on alati ühesugune. Jooniselt on näha, et inimsilm ei reageeri lühematele lainetele, kui on violetsel valgusel (ultravalgus), ja pikematele lainetele, kui on punasel valgusel (ultravalgus). Enamiku loomade
Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liikumist. Inimese nägemissüsteem töötleb 22 kujutist sekundis.
Taju on võime avastada ümbritsevas keskkonnas olevaid sündmusi, selle eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikpildi loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Tajud arenevad valdavat praktilistes tegevustes. Mälu on inimese võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi . Mälu on protsess, mille kaudu tähelepanu ja tajumise abil vastu võetud informatsiooni talletatakse kesknärvisüsteemis. Näiteks aistingu vastuvõtmine toimub kiiresti. Kui asiting on vastu võetud, salvestatakse see lühimälus, seejärel olenevalt tegurite arvust salvestatakse osa informatsiooni püsi- ja pikaajalises mälus. Väikesed lapsed vajavad ühe ja sama sündmuse korduvat kogemist, enne kui see püsimälus talletatakse. Kui lapse kogemuslik taust laieneb, läheb informatsioon edasi lühimällu ja talletatakse püsimälus. Tuttavat objekti tajudes meenuvad lapsele ka need detailid ja tunnused, mida hetkel ei tajuta
asjalik ja sisukas, palju asjakohaseid näiteid ning ebameeldiva lõpuga grupitöö loomade paremaks mõistmiseks. Olin sellelt koolituselt palju teadmisi meelde jätnud ehk omandanud, mis on mäluprotsess, kus uus info kinnistatakse, varem omandatuga seostamise teel. Paar tundi loomaaias jalutamist möödus väga kiiresti, isegi lindude laulmist ei pannud enam tähele, sest tekkinud oli negatiivne adaptatsioon ehk aistingu täielik kadumine või oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Motoorne ehk liikumismälu, mida iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses viis meid sujuvalt jalutades koju tagasi.
Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 1. Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm
valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpööratud!) · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e
Kui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla. Kõik inimesed näevad maailma erinevalt ning sellega seosnevaid tegureid. Üsna levinud väide on, et inimesed näevad ilu erinevalt ja sellele ei saa üldse vastu vaielda. Kõige pealt tuleks ära defineerida sõna ilu, et mõista, mida need inimesed siis erinevalt näevad. Ilu all mõistetakse tajutava objekti omadust või omaduste kombinatsiooni, mis tekitab meeldiva aistingu. Need objektid on siis vastavalt isikud, olendid, esemed, vaatepildid jne. Kui midagi peetakse ilusaks, tähendab see ühtaegu nii kirjeldust, kui ka hinnangut. See, mida peetakse ilusaks, on arvatavasti osalt üldinimlik, osalt kultuuriliselt tingitud ning osalt sõltub inimese individuaalsest ilumeelest ja maitse eelistustest. Eri teooriate kohaselt on ilu aluseks vormi ja struktuuri tasakaalustatus ja kooskõlalisus või siis otstarbekohasus. Ilu seaduspärasusi uurib esteetika
vaimne mõtlemine, aistingud aga ka meditsiinilised probleemid. See, kuidas indiviid keha näeb, loeb indiviidi mõtlemis tugevusest ja vaimsest võimekusest. 4. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu jaoks jäi natuke arusaamatuks see, et kui on võimalik, et vaimu saab petta, siis kas vaimu on teadlikult võimalik petta. Kui haigus või valuaisting suudab vaimu petta, siis kui mina isiklikult soovin kutsuda esile vale aistingu, kas see on võimalik, või saab minu vaim aru, millest ma teatud hetkel mõtlen ja soovin teha.
Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab väliskeskkonnast (aga ka organismist) vastu ärritusi ning milles toimub nende ärrituste analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb retseptoritest e. tundenärvilõpmetest, mis võtavad vastu ärritusi ja muundavad selle närviimpulsiks; närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabuva info töötlemine. Aistingud tekivad samamoodi kõikides meeltes. Aistingu dimensioonid ja seaduspärasused a) Intensiivsus – stiimuli tugevus. Minimaalne vajalik tugevus aistingu tekkeks e. alumine lävi ja stiimuli maksimaalne tugevus samalaadse aistingu tundmiseks (nt kuulmisaistingu muutus liiga valju heli korral valuaistinguks) e. ülemine lävi; b) Kvaliteet - Omavahel ei saa võrrelda erinevaid aistinguid, aga saab võrrelda sama aistingu eri kvaliteete, nt. kollane vs sinine värv; c) Aeg – aistingu kujunemise kiirus;
Aistingud on jaotatud meelte järgi nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistinguks.Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-,tasakaalu-,valu- jt aistinguid.Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks ehk siis iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele.Silmal on põhiärritiks teatud sagedusega elktrolained, kõrval teatud sagedusega helilained.Mõlemad meeldeelundid võivad reageerida ka muudele ärritustele (puudutamisele).Aistingu laadi ei määra mitte ärritaja, vaid meeleelund, mida ärritatakse. Aistingu teke Aistinud tekivad anulüsaatorite vahendlusel.Anulüsaator-närvisüsteemi osa, mis võtab vastu väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: · retseptorid ehk tundenärvilõpmed-võtavad ärritusi vastu ning muudavad ärritusenergia närviimpulssideks;
valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. Laine sagedus f (1 Hz) näitab, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Laine kiirus v (1 m/s) näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. v = f = /T. c valguse kiirus vaakumis. c = 3·108 m/s. Laine faas määrab ära muutuva suuruse väärtuse antud aja hetkel. Valguse intensiivsus l näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline värvus. Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nim difraktsiooniks. Huygensi printsiip- iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist
hallutsinatsioone (näeb helisid, kuuleb esemeid). LSD võib põhjustada paanikat, psühhoose ja õudustunnet (paanikas hüppab kõrgelt alla eluohtlik) 19) Mis on narkootikumid, näited Narkootikumid on uimastid(Psühhoaktiivsed ained) , mille käitlemine on seadusega keelatud. Näiteks kokaiin, LSD, heroiin, marihuaana jne. 20) Aistingute liigid ja tekkimine Aistingud Äriitaja e. stiimul Retseptori Aistingu tekkimine ajus paiknemine Nägemine Valguslained Silma võrkkestas Kuklasagar Retseptorite tüüp: kolvikesed ja kepikesed. Kuulmine Helilained, võnked inimesel 16- Sisekõrvas, teos Oimusagar 20000 Hz (tigu) Retseptorite tüüp: heliretseptorid
Valguse lainepikkusest. · Mida näitab valguse intensiivsus? Võrdub valguslaine energiaga, mida laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. · Millisel sajandil sai alguse valguse olemuse teaduslik käsitlus? 19.saj · Kuidas nimetatakse korpuskulaarteooriat? osakesteteooria · Mida põhjustavad erineva lainepikkusega valguslained? Erineva värviaistingud. · Mida võib saada põhivärvuste liitmisel? Valge värvuse. · Milline valgus annab kõige tugevama aistingu? Rogeline valgus. · Mis on monokromaatne laine? Laine mille lainepikkus ei muutu. · Valguskvandid teise sõnaga. Footon · Hüpotees teise sõnaga. oletus · Valguse kiirus vaakumis? C 3*108 m/s · Milles seisneb ,,kasvuhooneefekt"? maa keskmine temperatuur praktiliselt ei muutu tõuseb tasapisi. · Milline valgus on silmadele kahjulik? ultravalgus · Mis põhjustab osooniauke? Freoonide laialdane kasutus tehnikas ja olmes
John Dalton (1766-1844) avastas daltanismi , mis on nähtus , kus inimene ei suuuda eritsada mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese
·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises
Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.
avastada näiteks tulekaju kohtadest, mis ei ole koheselt silmaga nähtavad või siis lihtsalt vaateväljat väljaspool. Hea lõna korral võib muutuda inimese meeleolu. Nt. hea toidu lõhna korral tunneb inimene joovastust suurepärasest aroomist ning tühja kõhu korral tungivat söögisu suurenemist. Maitsmis meelega saab eristada head toitu halvast ning ka söödavat ja söödamatut. Samuti saab nii haistmis- kui ka maitsmis aistingu abil avastada riknenud toitu. Kokkuvõttes on aistingud vajalikud inimese ellu jäämiseks ning selleks vajalike toimingute elluviimimiseks. 2. Iseloomusta tahtliku ja tahtmatu tähelepanu seisukohalt reklaami ja kuulutusi? Reklaamid seonduvad tahtmatu tähelepanuga. Tähelepanu köitmine sõltub suurenisti reklaami atraktiivsusest, on see siis teles, raadios või ajakirjades-ajalehtedes. Telereklaamile on omane ilmuda ekraanile hetkedel, kui saade või film on jõudnud
liigutus jne. Sotsiaalne hoiak on teadvustatav,suhtumisena tõlgendatav predispositsioon,seevastu sättumus on varasemate kogemuste ,toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvutatud ,fikseeritud valmisolek reageeridateatud objektidele,nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse,milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. AISTINGUD AISTINGU MÕISTE Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnutuse lihtsaimaks vormiks,milles antakse välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet:raskus,temperatuur,värv,heledus, valjus,suurus,maitse,lõhn jne.Mõjutus meeleorganeile võib olla lähtunud väliskeskkonnast,kuid võib olla pärit ka organismi sisekeskkonnast.Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele
eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel
KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE.
Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks: LIHTIDEE JA LIITIDEE Lihtidee(lihtsad ideed: millegi maitse või lõhn) suhtes on aru passiivne: ta ei saa neid tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada (niinagu peegel ei saa tagasi lükata ega muuta ega kustutada ega leiutada peegelpilte). Lihtideed võivad vaimu tulla ühe meele kaudu, mitme meele kaudu, ainult refleksiooni kaudu või aistingu ja refleksiooni kaudu. Liitideid moodustab lihtideedest vaim ise. Seda ta teeb 1) ühendades mitu lihtideed üheks terviklikuks ideeks (näiteks ilu, tänulikkus, inimene, sõjavägi, universum); 2) pannes kaks ideed kõrvuti ja vaadeldes neid korraga (suhete ideed); 3) lahutades ideid kõikidest teistest ideedest, mis neid reaalses olemasolus saadavad (see on abstraheerimine, mille abil saadakse üldideed). 4 liiki ideed: Lihtideed, mille allikaks on vaid üks meel
INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE
Nõuded psühholoogia testidele Teaduslik psühholoogia test peab olema: 1) Valiidne mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud 2) Reliabiilne (usaldusväärne) andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3) Normeeritud testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu
Materialistlik psühholoogia Demokritos väitis,et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. Dualistlik psühholoogia R. Descartes . Vaim ja keha kui erinevad alged, siiski mõjutavad teineteist. Frenoloogia põhines ekslikul oletusel, nagu oleks võimetel ja isiksuse omadustel peaajus kindlapiiriline asukoht. Psühhofüüsika objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine spetsiaalsetele mõõtmismeetoditele tuginedes. Biheiviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Gestaltpsühholoogia lähtub ideest,et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktueeritus. Oluline puudus selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine.
AUGUSTINUS. · Mida nimetas Augustinus ,,kurjuse kuristikuks", miks? Augustinus nimetas ,,kurjuse kuristiku" seksuaalsuse ja aistingu maailmaks, mis maalitakse lugejale ette väga värvirikkalt. Ta nimetab seda nii sellepärast, kuna lõbu saab tunda armastatu kehast, kui aga hinge poleks, siis ei saaks armastada. Mina arvan, et mingil määral on Augustinuse arvamus tõsi, kuna ka mina pean rahu ja kindlustunnet. Aga seda on võimalik saavutada ainult ise tehes, mitte teiste peale lootes. Kuna ,,kurjuse kuristikul" on ainult seksuaalsus ja aistingud, harmoonia ja hingeline tasakaal puuduvad.
Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Inimsilm suudab eristada erinevaid värvitoone kui lainepikkus erineb vaid 5 nm võrra. 4. Kui segada kokku punast, sinist ja rohelist õlivärvi saame musta, miks? Õlivärvid ei segune vaid kihistuvad üksteise peale ning paistavad mustad. 5. Iseloomusta värvusaistingut. Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinivaid värvusaistinguid. Värvusaistingud on subjektiivsed. Kõige tugevama aistingu annab soheline valgus. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. 6. Milleks ja kus kasutatakse infra- ja ultravalgust? Infravalgust soojuskiirgusena, värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks, soojusravis, laserites, sõjanduses. Ultravalgust päevitamine (solaariumid), bakterite hävitamiseks. 7. Mis on valguse difraktsioon? (def. mõiste, millal on dif. hästi jälgitav, millal lained tugevdavad ja nõrgendavad teineteist?)
Helisalvestus & taasesitus Heli salvestamine ja taasesitamine... · ...on elektriline või mehhaaniline helilainete taasloomine, tavaliselt kasutatud hääle või muusika jaoks. · Kaks põhiklassi helisalvestuse tehnoloogias on analoogne salvestamine ja digitaalne salvestamine. Helid · Heli on õhu või muu meediumi võnkumine, mis saab põhjustada kuulmisnärvide kaudu aistingu · Amplituud · Heli levimine · Helitugevus · Detsibell (decibel), tähis dB. Digitaalne helisalvestus · Helifailid · Helifailide parameetrid · Diskreetimissagedus; Mõõtühikuks Hz · Diskreetimissuurus; Analoogne helisalvestus · Analoogtehnika puhul muundatakse muusikariistade või inimhääle tekitatud helivõnked helisageduslikuks vahelduvvooluks. · Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et
annaabi.ee 
