jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega. Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus, tekib 8 korda tunnis, inimene on hommikul väga kurnatud. Unesrände e somnambulism inimene on võimaline magades nägema, kõndima ja rääkima, pärast ei mäleta ta ise sellest midagi.
Ei teadvustata seda Insomnia Esineb naistel ja vanematel inimestel Põhjustaja võib olla stress Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine Uneapnoe Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus Ilmneb öö jooksul tihti Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired, keskendumisraskused, peavalud Somnambulism Somnambulism ehk unesrändamine Kombineeruvad uni ja ärkvelolek Magaja on suuteline nägema, kõndima ja rääkima Somnambulism Hiljem ei mäletata juhtunut Arvati, et esitatakse oma unenägusid Esineb sagedamini lastel, vanemaks saades tavaliselt kaob. Narkolepsia Kontrollimatu lühiajaline unevajadus Võib esineda 10–15 minutilisi teadvusekaotusi Inimene langeb sügavasse unne
15minutilisi teadvusekaotusi. Inimest haarab sügav uni ja teda sellest äratada on väga raske. Pärast sellist hoogu teadvus taastub Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus.Kuna see ilmneb u 8 korda tunnis, siis nende esinemisel ei puhka inimene end korralikult välja ja on päeval uimane . Unesrände ehk somnambulism(kuutõvi) mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima .Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. Miks on unehäired kahjulikud? Unehäired toovad endaga kaasa päevase väsimuse ja unisuse, sellega kaasnevad erinevad liiklus ja tööõnnetuste riskid. Halvenevad mälu ja keskendumisvõime väheneb töö ja õppimisvõime. Sagenevad meeleolumuutused, inimene on vastuvõtlikum ärevusele, depressioonile, alkoholi, ravimite ja uimastite kuritarvitusele. Kui und piirata, võivad areneda
Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks: Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. · Insomnia ehk unetus · Hüpersomnia · Une-ärkveloleku rütmi häire · Hilinenud unefaasi sündroom · Varajase une sündroom Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: · Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi · Uneapnoe · Uneärevus · Unepaanika Muud unehäired · Narkolepsia ja katapleksia · Kleine'i-Levini sündroom · Ajavahestress 3 Insomnia ehk unetus Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine
Uni ja unehäired Kert Kongo KBp-14 UNI Uni on ärkvelolekuga perioodiliselt vahelduv füsioloogiline seisund, mille ajal katkeb organismi aktiivne seos ümbritseva keskkonnaga, taastub kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime ning toimub muutusi mõnes organismi funktsioonis. UNE VAJADUS ÖÖPÄEVAS VASTAVALT VANUSELE Vanus ja Keskmine olukord unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 112kuune 1418 tundi 13aastane 1215 tundi 35aastane 1113 tundi 512aastane 911 tundi Nooruk 910 tundi Täiskasvanu, k.a vanemad 78 (+) tundi inimesed Rase naine 8 (+) t...
Kiire uni saab alguse pärast deltaund Hingamisrütm ja südame löögisagedus on korrapäratud, võib täheldada käte ja jalgade tõmblemist Kiires unes nähkase unenägusid Unetus ehk insomnia, raskusi magama jäämisega, ei suudeta uuest uinuda ja ärgatakse liiga vara, esineb rohkem naistel ja põhjustajaks stress Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, 1015 min teadvuse kaotused, sügav uni, äratada pole võimalik, pärilik Somnambulism ehk unesränne ehk kuutõbi, kombineeruvad uni ja ärkvelolek, unerändaja on võimeline nägema, kõndima ja rääkima, hiljem ei mäleta sellest midagi, esineb lastel vananemisel kaob Uneapoe une ajal tekiv hingamiskatkestus, 8 korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg · Kõik inimesed näevad und, hommikul lihtsalt ei mäletata · Enamasus unenägudest on pildilised ehk
· Argiuni · Ennustus uni · Hädauni · Hoiatus uni · Korduv uni · Lohutus uni · Ohuuni · Painajauni · Prohvetlik uni · Seiklus uni · Soov uni · Tähendus uni · Õudusuni · Ärritus uni Unenägude täitumine · Üldjuhul unenäod ei täitu, kuid täitumine võib olla ka juhus · Unenägu võib olla mõne sündmuse põhjus · Unenägu võib sarnaneda reaalse sündmusega Uneh äired · Kuutõbised põevad haigust nimega somnambulism e. uneskäimine · Uneskäimisepisoodis on tedavus sügavalt hägunenud, reaktiivsus ning motoorsed oskused madalad · Väga suur risk saada vigastusi · Unes rääkimine on tingitud päevastest muredest, vestlustest ning üleväsimusest · Unes rääkimise vastu aitab palderjan ja suhkruvesi · Magava inimese aju ei puhka Huvitavaid fakte · Ürginimene ei eristanud unenägu tegelikkusest · Ka mõned loomad näevad unenägusid
POLEKS TA ÜLDSE MAGANUD); KIIRE UNI: AITAB INIMESE PSÜÜHIKAL KESKKONNAGA KOHANEDA, TAASTAB KESKENDUMISVÕIMET, SÄILITAB AJU TUNDLIKKUST (SELLE PUUDUMINE VÕIB PÕHJUSTADA PSÜÜHIKAHÄIREID, HALLUTSINATSIOONE, MUUTUSI KÄITUMISES, VÕIB ILMNEDA AGRESSIIVSUST). UNEHÄIRED 1) INSOMNIA UNETUS E. VÕIMETUS MAGAMA JÄÄDA; 2) NARKOLEPSIA PIDEV KONTROLLIMATU UNEVAJADUS; 3) UNEAPNOE UNE AJAL TEKKIV HINGAMISKATKESTUS; 4) SOMNAMBULISM UNESRÄNNE. MIDA ARVATAKSE UNENÄGUDEST? 1) MANIFESTNE SISU SEOTUD PÄEVA SÜNDMUSTEGA, EELKÕIGE ESIMESTES ÖISTES UNENÄGUDES; MÕJUTADA VÕIVAD UNEAJA VAHETUD KOGEMUSED; 2) LATENTNE SISU ILMSIKS TULEVAD INIMESE ALATEADLIKUD SOOVID JA VAJADUSED, MIS VÄLJENDUVAD SÜMBOOLSELT. HÜPNOOS, MEDITATSIOON , SENSOORNE DEPRIVATSIOON (MIS? KUIDAS TEKIB? KES TEKITAB?)
*SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi. *UNEAPNOE une ajal tekkiv hingamiskatkestus *UNESRÄNNE e SOMNAMBULISM kuutõbisus 11. HÜPNNOOS teadvuse seisund, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikuks sisendusele. HÜPNOOTILISELE SEISUNDILE ISELOOMULIK: *inimene ei ilmuta initsatiivi, vaid ootab käsku *tähelepanu on muutunud valivamaks *kaasneb kõrgenenud kujutlusvõime *võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi Kasutatakse nii meditsiinis kui ka kohtus (ja ka omatarbeks) 12. MOTIVATSIOON vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab eesmärgi
Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Narkolepsia all kannatavatel on ka teistsugune une tsükkel. Neil tekib kohe REM-uni. Enamasti on tegu päriliku häirega. Uneapnoe. On une ajal tekkiv hingamiskatkestus. Hommikuks on inimesed enamasti kurnatud. Sageli on ka masendus, keskendumis raskused ja peavalud. Eelkõige esineb seda vanematel ülekaalulistel meestel ja naistel. Unesränne ehk somnambulism (rahvakeeles kuutõbi). Selle puhul kombineeruvad uni ja ärkvelolek. Unesrändaja on võimeline rääkima, kõndima ja isegi rääkima, kuid ise need inimesed ei mäleta midagi. Varem arvati, et uneskäijad nii-öelda esitavad oma unenägusid, aga see pole tõsi, kuna see avaldub kõige sagedamini deltaune ajal, kus unenägusid nähtakse harva. Osadel inimestel avaldub unesränne lihtsalt voodisse istukile tõusmise näol, teistel aga ringi kõndimise ja isegi kodust lahkumise nöol.
10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). · Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini). Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. · Somnambulism e. Unesränne (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi. Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. · Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde. Manifestne
Pelgulinn Gümnaasium Getter Vahar Unehäired ja somnabulsim Referaat Tallinn 2007 SISSEJUHATUS Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades umbes 200 000 tundi. Uni on oluline osa inimese füsioloogilisest ööpäevasest rütmikast. Erinevalt paljudest loomadest, saab inimene füüsiliselt puhata ka ärkvel olles. Uni on hädavajalik peaaju, eriti suuraju koore puhkuseks ning immuunsüsteemide taastumiseks ja arenguks. Une ajal ei peatu aju tegevus, vaid vastupidi - une teatud staadiumites toimuvad neurofüsiloogilised protsessid, mis osalevad mälumehhanismides, emotsionaalse fooni kujundamises jpm. 2 UNI Uni on faasiline protsess, milles eristub selgelt 2 erinevat staadiumit, mis omavahel vahelduvad. Ligikaudu 75-80% öisest unest moodustab nn. rahulik ehk "aeglane" uni. Une selles faasis ...
tehnilisele leiutisele, millel on inimkonna arengu suhtes määrav tähtsus. Tähendusuni: Sellel unel on oluline tähendus unenägija enda elule. Tähendusunes võib näha kogu elusaatust. Ärritusuni: Külm, palav, janu, nälg, valu, magamisasend jne põhjustavad ärritusunesid, millel ei ole sümboolseid tähendusi. 7 Kuutõbisus ja unes rääkimine Kuutõbised inimesed põevad haigust nimega Somnambulism ehk uneskäimine. See on muutunud teadvusseisund, kus une ja ärkveloleku fenomenid on segunenud. Uneskäimisepisoodis, tavaliselt une esimeses kolmandikus, tõuseb indiviid voodist ning kõnnib ringi, kusjuures teadvus on sügavalt hägunenud, reaktiivsus ja motoorsed oskused madalad. Uneskäijad võivad lahkuda magamistoast ja vahel isegi väljuda kodust. Seetõttu on märkimisväärne risk saada selle episoodi ajal mõni raske vigastus.
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud se...
foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud seksuaaldüsfunktsioonid libiido, rahulduseta suguühe Isiksushäired, muud nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, F6 käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne F7 Vaimne alaareng alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega)
Ärevushäired, dissotsiatiivsed F4 stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, häired, somatoformsed häired hüpohondria anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, Söömishäired, unehäired, F5 hüpersomnia, somnambulism, alanenud libiido, seksuaaldüsfunktsioonid rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud käitumishäired nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, 4 patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania
une ajal. Unehäired: * Unetus e. insomnia raskused magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ja ei suudeta taas uinuda, ärgatakse hommikuti liialt vara, ei jõuta välja sügava uneni pannakse tähele ärritajaid * Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi teadvusekaotusi. Haarab sügav uni, äratada on raske. Pärilik häire * Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus kurnatus * Unesränne e. somnambulism une ja ärkveloleku kombineeritus ei mäleta kõndimisest midagi 17) Mis on eneseteadvus? Eneseteadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. * Ärkvel olek eneseteadvus on kõige suurem * Iseeneslikud teadvuse seisundid unistused, unenäod, uni sisemiste jõuvarude taastaja * Sensoorne derivatsioon välismaailmast saadav info on vähenenud 18) Mis on uimastid, nende liigid Uimastid on psühhoaktiivsed ained( seened, alakohol, ravimid, kohv), mida kasutatakse
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired · Narkolepsia ehk kontrollimatu lühiajaline unevajadus · Somnambulism ehk unesränne · Uneapnoe ehk une ajal tekkiv hingamistakistus · Unetus ehk insomnia Uimastid Depressandid : alkohol, rahustid, opiaadid, oopium, heroiin. Väikestes kogustes tekitavad eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja alandavad tundlikkust. Kahe depressandi koosmõju on tugevam kui eraldi, näiteks rahusti + alkohol. Võib põhjustada surma, tõkestavad REM und. Alkohol kahjustab motoorseid võimeid ja tähelepanu
korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. o Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. o Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). - Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini) o Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. - Somnambulism e. unesränne - (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi. o Avaldub deltaune ajal ja pole seega otseselt seotud unenägude nägemisega. Sagedamini esineb lastel, nende vanemaks saades häire kaob. Sigmund Freud unenägudest - Freudi (ja tema pooldajate) arvates on unenäod teeks inimese alateadvuse juurde.
F3 Meeleoluhäired episoodiline või korduv depressioon, bipolaarsed häired F4 Ärevushäired, dissotsiatiivsed foobiad, paanika-, kohanemis- jms häired, äge häired, somatoformsed häired stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria F5 Söömishäired, unehäired, anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, hüpersomnia, seksuaaldüsfunktsioonid somnambulism, alanenud libiido, rahulduseta suguühe F6 Isiksushäired, muud paranoilisus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, käitumishäired patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania F7 Vaimne alaareng kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega)
Antidepressandid võivad aidata katapleksia, hüpnagoogsete hallutsinatsioonide ja uneparalüüsi puhul. Parasomniad Parasomniad on ebatavaliselt episoodid või käitumised, mis ilmnevad magamise vältel ning häirivad patsienti või teisi. 1. REM KÄITUMISHÄIRE – komplekssed ja jõulised ka vägivaldsed liigutused, unenägusid mäletatalse eredalt. Lihastoonuse tõus REM ajal. 2. SOMNAMBULISM – NREM3s ringitoimetamine, uneaja esimeses komnandikus 3. UNEPAANIKA – NREM3st ärkamine – intensiivsed paanilised hirmuhood koos tugevad häälitsemise, rahutuse ja vegetatiivse reaktsiooniga desorienteeritus ärkamisel, ei mäleta. 4. UNEÄREVUS – ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod, mida hiljem väga detailselt mälestatakse, metaanalüüs: esineb enam noortel ja täiskasvanutel naistel vr meestega. Minimeerida võimalikke
taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood. 19 - Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele halveneb tema elukvaliteet. - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: ● Somnambulism ehk unesrändamine - ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob. ● Uneapnoe - Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 ...
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
psychic and social effects of media can be illustrated from almost any of the conventional pronouncements.-- In accepting an honorary degree from the University of Notre Dame a few years ago, General David Sarnoff made this statement: "We are too prone to make technological instruments the scapegoats for the sins of those who wield them. The products of modern science are not in themselves good or bad; it is the way they are used that determines their value." That is the voice of the current somnambulism. Suppose we were to say, "Apple pie is in itself neither good nor bad; it is the way it is used that determines its value." Or, "The smallpox virus is in itself neither good nor bad; it is the way it is used that determines its value." Again, "Firearms are in themselves neither good nor bad; it is the way they are used that determines their value." That is, if the slugs reach the right people firearms are good. If the TV tube fires the right ammunition at the right people it is good
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
