Projektijuhtimine konspekt (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Juhtimine

4 HEA

PROJEKTIJUHTIMINE
I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE
Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele.
Huvigrupid - inimesed või organisatsioonid , kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt.
Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine.
Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust.
Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega.
Klient - selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust või tulemit kasutama.
Skoop (ulatus)- kõigi toodete, teenuste ja tulemite summa, mida projekt peab tagama.
Kvaliteet- näitab, kui hästi teatud sisemiste karakterisikute kogum rahuldab nõudeid.
Projektijuhtimise protsessirühm ( Project management process group) – PMBOK Guide ’is kirjeldatud projektijuhtimise protsesside loogiline rühmitus. Need viis protsessirühma on vajalikud igas projektis, neil on selged sõltuvused ja neid peab täitma üksteise järel samas jä rjekorras iga projekti korral, sõltumata rakendusvaldkonnast või rakendatava projekti elutsükli spetsiifikast.
PMBOK projektijuhtimise protsessirühmad:
Algatamine- määratleb ja kinnitab projekti või projekti faasi.
Planeerimine - määratleb ja täpsustab eesmärke ning kavandab tegevusi eesmärkide saavutamiseks.
Täitmine- koordineerib ja juhib inimesi ja teisi ressursse saavutamaks projekti kavandatud tulemit.
Jälgimine ja kontrollimine- kogub andmeid ja kontrollib edenemist vajalike parendustegevuste kindlakstegemiseks.
Lõpetamine- projekti tulemite formaalne aktsepteerimine ja projekti lõpetamine.
PMBOK pädevusvaldkonnad:
Skoobihaldus - määratleb projekti edukaks täitmiseks vajalikud tegevused.
Ajahaldus- määratleb ja hindab kestuse, planeerib ajakulu erinevate tegevuste jaoks, samuti koostab ajagraafiku ja tagab sellest kinnipidamise.
Kuluhaldus - kulude planeerimine, hindamine ja kontrollimine ning eelarve koostamine.
Kvaliteedihaldus- kvaliteedi planeerimine, kindlustamine ja kontroll.
Personalijuhtimine- projekti meeskonna loomine, arendamine ja juhtimine. Kommunikatsioonihaldus- aja- ja asjakohase projektiga seonduva informatsiooni loomine, kogumine, korrastamine, salvestamine ja levitamine.
Riskihaldus-riskide määratlemine, analüüs, riskide maandamisega seotud tegevuste planeerimine, jälgimine ja kontroll.
Soetuste haldus- toodete ja teenuste ost või hankimine ning samuti alltöövõtt.
Projekti terviklikkuse haldamine - integreerib ja koordineerib kõik teised pädevusvaldkonnad luues ja rakendades selliseid tööriistaid, nagu projekti hartad (charters), projekti plaanid (project plans) ja muudatuste juhtimine ( change control).
Portfell , portfolio - strateegiliste ärieesmärkide saavutamiseks grupeeritud projektide või programmide või muude tööde kogumi efektiivne, tsentraliseeritud juhtimine (kaasa arvatud identifitseerimine, prioritiseerimine, volitamine ja kontrollimine). Portfelli projektid või programmid ei pruugi ilmtingimata olla vastastikuses sõltuvuses või otseselt seotud.
Programm- omavahel seotud ja koordineeritult täidetavate projektide komplekt, mis võimaldab saavutada kasu ja kontrolli, mis pole saavutatavad kui täita neid eraldi. Programmi sisse võivad kuuluda tööelemendid, mis on vä ljaspool programmi üksikute projektide skoopi.
Allprojekt- tervikprojekti vä iksem osa, loodud projekti alajaotamisel rohkem kontrollitavateks komponentideks või koostisosadeks.
Projektijuhtimise büroo (Project Management Office, PMO)- organisatsiooniline üksus, mis vastutab selle domeenis sisalduvate projektide tsentraliseeritud ja koordineeritud juhtimise eest. PMO vastutusala ulatub projektijuhtimise tugifunktsioonide osutamisest kuni kogu projekti tegeliku juhtimiseni.
Sponsor - inimene või grupp, kes tagavad projekti jaoks vajalikke finantsressursse, kas rahas või loonusena.
Projektijuht - isik, kes on organisatsiooni poolt määratud saavutama projekti eesmärke.
Projekti harta, projekti esialgne kava (Project charter )- projekti algataja või sponsori poolt väljastatud dokument, mis formaalselt tõestab projekti olemasolu ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks.
Tööde hierarhiline struktuur, tegevuskava ( Work breakdown structure, WBS)- tulemitele orienteeritud projektimeeskonna poolt täidetavate tööde hierarhiline osadeks jaotamine projekti eesmärkide saavutamiseks ja nõutud tulemite loomiseks. Organiseerib ja määratleb projekti skoopi. Iga madalam tase määratleb projektitööd aina detailsemalt.
Projekti ajakava - kavandatud tegevuste täitmise ja kavandatud vahetulemuste saavutamise tähtajad.
Eelarve- projekti või mõne tegevuskava komponendi või mõne kavandatud tegevuse heakskiidetud eelkalkulatsioon.
Projektiitööde järelevalve ja kontroll- projekti algatamiseks, planeerimiseks, täitmiseks ja lõpetamiseks vajalike protsesside jälgimise ja kontrollimise protsess.
Projekti lõpetamine- kõigi projekti protsessirühmade kõigi tegevuste kallal tööde lõpetamise protsess, mis määrab projekti või mõne faasi formaalset lõpetamist.
KOKKUVÕTE

Projekt on organiseeritud tegevuste kompleks , mida võetakse ette selleks, et valmistada ainulaadset väljundit ja mis on ajaliselt ning ressursside (näiteks, raha või inimeste) poolest piiritletud .
Projektijuhtiminekoosnebtööprotsessidest,mis algatavad, planeerivad, tä idavad ja lõpetavad projekti tegevust.
Vaja on saavutada kompromissi skoobi, kvaliteedi, kulude ja ajakava vahel
Kõik projektid, sõltumata nende suurusest , keerukusest ja rakendusest, peavad olema planeeritud ja juhitud .
PMI on väga suur professionaalne organisatsioon , mis on suunatud projektijuhtimise põhimõ tete ja meetodite edendamisele ja standardiseerimisele.

A Guide to the Project Management Body of Knowledge (PMBOK® Guide) koosneb

5 protsessirühmast koos 10 pädevusvaldkonnaga.

Edukas projekt nõuab arusaamist sellest, mis määrab projekti edukuse ja mis tagab selle.
Edukas projekt nõuab arusaamist sellest, milles väljendub projekti läbikukkumine ja mis on selle peamised põ hjused .
Projektijuhtiminenõuabarusaamisterinevatesttäitmise, juhtimise ja toetavatest rollidest projektijuhtimises.

II PROJEKTI VALIMINE JA PRIORITEETIDE SEADMINE
KOKKUVÕTE

Projekti valimine algab organisatsiooni strateegilisest planeerimisest
Kasuta SWOT analüüsi organisatsiooni strateegiliseks analüü siks
Arenda välja missiooni ja visiooni avaldust kui juhtmõ tteid
Kasuta portfelli-suunitlust (portfolio alignment) selleks, et planeerida ressursse, organisatsiooni ja inimeste võimeid, mis on vajalikud projekti võimaluste identifitseerimiseks
Hinda potentsiaalseid projekte finants - ja/või hindamismudeli abil
Prioritiseeri valitud projekte
Mõned välisprojektid võivad paremini sobida organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks

III ORGANISATSIOONILINE VÕIMEKUS
Kontrollpunkt / Verstapost- projekti oluline punkt või sündmus.
Sponsor- inimene või grupp, kes tagavad projekti jaoks vajalikke finantsressursse, kas rahas või loonusena.
KOKKUVÕTE

Erinevatel organisatsiooni struktuuridel on oma eelised konkreetsetes situatsioonides .
Paljudes organisatsioonides on olemas mitteametlikud maatrikssuhted.
Organisatsiooni kultuur iseloomustab ametlikke ja mitteametlikke seoseid inimeste vahel.
Projektid järgivad ennustatavat projekti elutsükli.
Projekti jaoks on vaja täitmise ja juhtimisega seotud ning toetavaid rolle.
Projektijuht on projektijuhtimise keskne roll.

IV PROJEKTIDE ISEOLOOMUSTUS
Projekti direktiiv (esialgne kava)-tõestab projekti olemasolu... ja volitab projektijuhti kasutada organisatsiooni ressursse projektitegevusteks.
Projekti mahu ( ulatuse ) määratlemine-projekti määratlus... paneb kirja projekti ja sellega seotud toodete ja teenuste tunnused ja piirid, samuti aktsepteerimise ja ulatuse kontrolli meetodid.
Tavaliselt koosneb harta jä rgmistest elementidest:
Pealkiri Riskid, eeldused, piirangud
Skoobi tutvustus Väljaminekute kinnitamine / eelarve projekt
Ärijuhtum Kommunikatsiooniplaani nõuded
Taust Meeskonna töötamise põhimõtted
Verstapostide ajakava Saadud kogemused
Allkirjad
Skoobi liigne laiendamine-täiendavate karakteristikute ja funktsionaalsuse (projekti skoobi) lisamine arvestamata selle mõju ajale, kuludele ja ressurssidele või ilma kliendi heakskiideta.
Kontrollpunkide ajakava-kokkuvõtte taseme ajakava, mis määrab projekti tä htsamaid ajakava verstaposte (alaeesmärke) või oluliseid punkte või sündmusi.
Tulem-iga ainulaadne ja tõendatav toode, tulemus või suutlikkus osutada teenust, mis peab olema valmistatud protsessi, faasi või projekti lõpetamiseks. Sageli ... peab olema aktsepteeritud projekti sponsori või kliendi poolt.
Heakskiidu kriteeriumid- kriteeriumid, kaasa arvatud nõuded tegevustulemustele ja olulised tingimused, mis peavad olema saavutatud enne kui projekti tulemeid aktsepteeritakse.
Risk-ebakindel sündmus või tingimus, mis juhtumise korral avaldab positiivset või negatiivset mõju projekti eesmärkidele.
Eeldused- faktorid , mida planeerimise eesmärkidel loetakse tõelisteks, reaalseteks või kindlateks ilma tõestuse või demonstreerimiseta.... Projektimeeskonnad tihti määratlevad, dokumenteerivad ja hindavad eeldusi kui osa planeerimisprotsessist. Eeldused on tavaliselt seotud riskiga.
Piirang-kitsendus või piirav asjaolu, kas projektisisene või –väline, mis mõjutab projekti tegevustulemusi.
Õppetunnid („Lessons Learned“)-projekti täitmise protsessi käigus saadud kogemused.
Õppetunnid - teadmiste baas- eelmiste projekti valimise otsuste ja eelmiste projektide tegevustulemuste informatsiooni ja saadud kogemuste andmebaas.
KOKKUVÕTE

Projekti direktiiv on ülitähtis dokument, mis võimaldab projekti sponsorit, projektijuhti ja põhimeeskonda saavutada vastastikust mõistmist ja kokkulepet projekti kohta kõ rgel tasemel.
Direktiiv tavaliselt koosneb järgmistest osadest: skoobi tutvustus, majandusliku otstarbekuse põhjendus, verstapostide ajakava, heakskiidu kriteeriumid, riskid ja allkirjad.
Sponsor kohtub projektijuhi ja põhimeeskonnaga selleks, et projekti kava detailselt läbi vaadata eesmärgiga kindlustada ühisarusaama ja jõuda kokkulepele.
Direktiiv on dokument, millega lõpetakse projekti käivitamise faas.

V HUVIGRUPPIDE ANALÜÜS JA KOMMUNIKATSIOONI PLANEERIMINE
Projektijuhtimise plaan- ametlik heakskiidetud dokument, mis määratleb kuidas projekti täidetakse, jälgitakse ja kontrollitakse. See võib olla koostatud kokkuvõtte kujul või olla detailne, koosneda ühest või mitmest lisaplaanist või teistest planeerimise dokumentidest.
Teadmised- millegi teadmine pädevusega, mis tuleneb kogemusest, haridusest, vaatlustest või uurimisest.
Küsimus, probleem ( Issue )- vaidlusküsimus või – probleem või küsimus või probleem, mille üle on vastandlikud või lahkarvamused .
Virtuaalne meeskond - inimeste grupp, kes töötavad ühtse eesmärgi nimel ja kes täidavad oma rolle kohtudes silmast-silma harva või üldse mitte kohtudes.
KOKKUVÕTE

Projekti planeerimine on iteratiivne .
Alusta planeerimist huvigruppide väljaselgitamisest.
Pärast huvigruppide väljaselgitamist algab kommunikatsiooni planeerimine.
Projektijuhid ja sponsorid ehitavad efektiivseid töösuhteid projektimeeskonna ja erinevate huvigruppidega.

Kommunikatsiooni plaani tähtsad komponendid on:
- – Kommunikatsiooni maatriks
- – Saadud kogemuste väljaselgitamine ja kasutamine
- – Koosolekute juhtimine ja parandamine
- – Probleemidejuhtimine
Virtuaalsete ja globaalsete meeskondade ees seisavad kõrgemad kommunikatsiooni väljakutsed
Kommunikatsiooni väljakutseid pakuvad ka erinevad kultuurid
Planeerimise sü steemid nagu MS Project võimaldavad luua, kontrollida ja vahendada projektijuhtimise tööriistaid
- – Tööde hierarhiline struktuur (Work breakdown structure)
- – Ajakava
- – Ressurssidejagamine
- – Eelarve

VI SKOOBI DEFINEERIMINE JA TÖÖDE HIERARHILISE STRUKTUURI (WBS) VÄLJAEHITAMINE
Skoobi planeerimine- projekti skoobi juhtimise plaani koostamise protsess.
Projekti skoobi juhtimise plaan- dokument, mis määratleb kuidas defineeritakse , arendatakse ja kinnitatakse projekti skoop; kuidas luuakse ja määratletakse tööde hierarhiline struktuur; ja ... kuidas projektimeeskond peab juhtima ja kontrollima projekti skoopi.
Toote skoop- tunnused ja funktsioonid, mis iseloomustavad toodet, teenust või tulemit.
Projekti skoop- töö, mis peab olema tä idetud selleks, et valmistada toodet, teenust või tulemit.
Skoobi defineerimine- detailse projekti skoobiavalduse arendamise protsess, mis on aluseks tulevastele projekti otsustustele.
Alusjoon - projekti heakskiidetud plaan... pluss-miinus kinnitatud muudatused... Tavaliselt kasutatakse mõne laiendiga.
*kontrolljoon
*algne projektikava
*baaskava
Muudatuste kontrollsü steem - ametlikult dokumenteeritud protseduuride kogum, mis määrab projekti tulemite ja dokumentatsiooni kontrollimise, muutmise ja kinnitamise viisi.
* Change Control System
Muudatusettepanek- ettepanek laiendada või kitsendada projekti skoopi, muuta metoodikaid, protsesse, plaane või protseduure, teha muudatusi kuludes või eelarves või korrigeerida graafikuid... Ainult ametlikult dokumenteeritud muudatused vaadatakse läbi ja ainult kinnitatud muudatusettepanekud viiakse ellu.
*CHANGE REQUEST
Tegevuse defineerimine- erinevate projekti tulemite valmistamiseks vajalike plaaniliste tegevuste identifitseerimise protsess.
Töö pakett - projekti tulem... WBS-i iga haru kõige madalamal tasemel. Tööpakett sisaldab plaanilisi tegevusi ja verstaposte, mis on vajalikud tööpaketi tulemi saavutamiseks.
WBS-i komponent - WBS-i kirje, mis võib olla igal tasemel.
WBS-i sõnaraamat- dokument, mis kirjeldab WBS-i igat komponenti. Iga komponendi jaoks on WBS-i sõnaraamatus lühike skoobi kirjeldus, määratud tulem(id), seotud tegevuste nimekiri ja muu vajalik info.
Planeerimine veereva laine meetodil- progressiivse planeerimise meetod, mille korral töö, mis peab olema täidetud lähimas tulevikus, planeeritakse detailselt... samal ajal kui kaugema tuleviku töö planeeritakse suhteliselt kõrgel tasemel.
KOKKUVÕTE

Skoobi planeerimise käigus määratletakse, millised vahepealsed tulemid peavad olema loodud ja millist tööd on vaja teostada nende tulemite loomiseks.
Määratletud skoopi organiseeritakse tööde hierarhiliseks struktuuriks (WBS).
WBS lahkab projekti üha väiksemateks osadeks.
Iga WBS-i komponendi planeerimise ja kontrollimise eest vastutab üks inimene.
WBS on aluseks projekti ajakava, eelarve, töötajate ülesannete, kvaliteedi nõuete ja riskide määramiseks.
WBS-i saab koostada kasutades MS Projecti.

VII PROJEKTIGRAAFIKU KOOSTAMINE
Tegevus- projekti käigus teostatud töö komponent.
Kriitilise tee meetod (CPM)- projekti graafiku (võrkplaani) analüüsimeetod, mida kasutatakse selleks, et mää rata planeerimise paindlikkust projekti võrkplaani erinevatel teedel ja selgitada välja projekti minimaalne kogukestus.
Nooldiagramm (AOA) ja nooldiagrammi meetod (ADM)- võrkplaani diagrammi koostamise meetod, milles projekti tegevusi kujutatakse nooltena... Projekti tegevused on ühendatud punktides, mida nimetatakse sõlmedeks.
Sõlmdiagramm (AON) ja Eelnevusdiagrammi meetod (PDM)- võrkplaani diagrammi koostamise meetod, milles projekti tegevused on kujutatud kastide või sõlmedena. Projekti tegevused on graafiliselt ühendatud ühe või enama loogilise sõltuvusega selleks, et näidata järjestust.
Eelnev tegevus (predecessor activity )- projekti tegevus, mis määrab, millal loogiline järgnev tegevus saab alata või lõppeda.
Järgnev tegevus (successor activity)- loogilise sõltuvusega määratud eelnevale tegevusele järgnev projekti tegevus.
Ennetamine ( Lead )- loogilise sõltuvuse muutmine, mis lubab järgneva tegevuse kiirendust.
Mahajäämus (Lag)- loogilise sõltuvuse muutmine, mis lisab järgnevale tegevusele viivitust
Tegevuse kestus- projekti tegevuse lõpuleviimiseks vajalik tööperioodide koguarv (v.a. pühad ja teised vabad pä evad ).
Kriitiline tee- tegevuste jada, mis määrab projekti kestust... võrkplaani pikim tee.
Edaspidi liikumine ( Forward pass)- varaseima algus- ja lõpetusaja arvutamine kõigi võrgu tegevuste lõpetamata lõikude jaoks.
Varaseim algusaeg (ES)- varaseim võ imalik aeg, millal tegevuse lõpetamata osad võivad alata, arvestades võrkplaani loogikat, kuupäevi ja igasuguseid piiranguid.
Varaseim lõpetusaeg (EF)- varaseim aeg, millal tegevuse lõpetamata osad võivad lõppeda, arvestades võrkplaani loogikat, kuupäevi ja igasuguseid piiranguid.
Hiliseim algusaeg (LS)- hiliseim võ imalik aeg, millal projekti tegevus võib alata, arvestades võrkplaani loogikat... ilma et tuleks rikkuda plaani piiranguid või lükata edasi projekti valmimise kuupäeva.
Hiliseim lõpetusaeg (LF)- hiliseim võimalik aeg, millal tegevus võib lõppeda, arvestades võrkplaani loogikat... ilma et tuleks rikkuda plaani piiranguid või lükata edasi projekti valmimise kuupäeva.
Tagurpidi liikumine (Backward pass)- hiliseima algus- ja lõpetusaja arvutamine kõigi projekti tegevuste lõpetamata osade jaoks.
Kogulõtk (slack)- aeg, mille võrra võib tegevus alata oma varaseimast algusajast hiljem, ilma et projekti hiliseim lõpetamisaeg selle tõttu edasi lükkuks. Samuti kasutatakse terminit kogu ajavaru.
Oodatud kestus= (optimistlik + 4*tõenäoline + pessimistlik)/ 6
Monte Carlo analüüs- meetod, mis arvutab või itereerib projekti kulu või projektigraafikut palju kordi kasutades sisendväärtusi, mis on juhuslikult valitud võimalike kulude või kestuste tõenäosuste jaotustest eesmärgiga arvutada kõigi võimalike projekti kulude või valmimise kuupäevade jaotust.
Tulpdiagramm - projekti puudutava informatsiooni graafiline esitlus.
KOKKUVÕTE

Projekti graafiku koostamisel pannakse kirja kõik tegevused, mis

peavad olema täidetud. (tegevuste määratlemine)

Võta graafiku koostamiseks vajalikku informatsiooni WBS-i

madalaimate tasemete tööpakettidest.

Täpsusta tegevusi, määrates kuidas tegevus saab lõpetatud, kes seda teeb, kui kaua see võtab aega, palju see hakkab maksma ja kes selle eest vastutab
Määratle eelnevaid ja järgnevaid tegevusi tegevuste järgnevuse planeerimiseks (tegevuste järgnevuse planeerimine)
Hinda, kui kaua iga tegevus aega võtab (tegevuse kestus)
Graafiku väljatöötamine on iteratiivne protsess

VIII PROJEKTI RESSURSSIDE PLANEERIMINE
Tegevuse ressursivajaduse hindamine- iga planeeritud tegevuse täitmiseks vajalike ressursside tüüpide ja koguste määramise protsess.
Personalivajaduse plaan- dokument, mis sätestab, millal ja kuidas kaetakse personalivajadusi.
Ressursivajaduste tasandamine - võrkplaani analüüsi mistahes liik, milles graafiku koostamise otsuseid, võetakse vastu ressursside piiratuse tingimustes.
Kriitilise ahela meetod- võrkplaani analüüsi meetod, mis modifitseerib projektigraafikut võttes arvesse ressursside piiratust. Kriitilise ahela meetod ühendab deterministlikku ja tõenäosuslikku lähenemist võrkplaani analüüsile.
Tegevuste forsseerimine - graafiku kokkusurumise tehnika, mille teostamiseks võetakse meetmeid projekti kogukestuse vähendamiseks pärast seda, kui on analüüsitud mitmed alternatiivid, mis mää ravad kuidas saada maksimaalset graafiku kestust väikseima lisakulu eest.
Kiirendamine- projektigraafiku kokkusurumise tehnika, mis muudab võrgu loogikat tegevuste paralleelseks teostamiseks.
KOKKUVÕTE

Projektijuht peab vaatama läbi tegevuste nimekirja ja hindama nende tegevuste täitmiseks vajalikke ressursse
Ressursside eraldised tihti pannakse otse Gantti tabelisse.
Kriitilise tee graafiku kombineerimine ressursside eraldiste ja ressursside histogrammiga võimaldab projekti planeerijatel määrata, kes on ülekoormatud, mis ajaperioodil ja mis tegevustega.
Kasuta ressursivajaduste tasandamist selleks, et vähendada maksimaalset nõ udlust lükates edasi mittekriitilisi tegevusi
Kriitiline ahel on projektigraafiku loomise meetod, milles võetakse samaaegselt arvesse ressursivajadusi ja kriitilise tee loogikat.
Tihti otsitakse meetodeid projektigraafiku kiirendamiseks (või kokkusurumiseks).

– Forsseerimisega (Crashing) võetakse vastu otsus maksta rohkem raha (tavaliselt ületunnitöö tasude näol) selleks, et kiirendada kindlad tegevused kriitilisel teel
– Kiirendamine ( Fast tracking ) võimaldab, et tavaliselt jadamisi täidetavad tegevused kattuvad või teostatakse paralleelselt

Projektijuhtimise tarkvara nagu Microsoft Project on äärmiselt kasulik projekti ressursside planeerimisel.
Ressursside planeerimisel puutuvad projektijuhid kokku paljude käitumisaspektidega, kaasa arvatud kuidas inimesed suhtlevad ja võtavad vastu otsusi, kus inimesed füüsilised asuvad jne.

IX PROJEKTI EELARVE
Kulude juhtimise plaan- dokument, mis paneb paika formaati ja määrab tegevusi ning kriteeriume projekti kulude planeerimiseks, struktureerimiseks ja kontolliks.
Kulude hindamine- projekti tegevuste täitmiseks vajalike ressursside ligikaudse kulu arvutamise protsess.
Hinnang- tõenäolise suuruse kvantitatiivne määramine. Peab alati sisaldama täpsusastet.
Ettenägematute kulude reserve - tä iendavad vahendid, mis on planeeritud selleks, et vähendada projekti eesmärkide ülekulu riski organisatsioonile vastuvõetava tasemeni.
Analoogne hinnang- hindamise meetod, mis kasutab eelneva projekti kulusid ja muid näitajaid, näiteks suurust, kaalu ning keerukust selleks, et hinnata sarnast tulevast projekti.
Parameetriline hinnang- hindamise meetod, mis kasutab projekti kulude arvutamisel eelmiste perioodide andmete ja teiste muutujate vahelist statistilist seost.
Alt-üles hinnang- projektikulude hindamise meetod, mille puhul töö jaotatakse rohkemateks detailideks. Hinnatakse iga ü ksiku tegevuse kulu ja seejärel liidetakse kõigi tegevuste hinnangud , et saada projekti kogukulu .
Väärtustehnika- loominguline lä henemine , mida kasutatakse projekti kulude optimeerimiseks, aega säästmiseks, tulude suurendamiseks , kvaliteedi parandamiseks, turuosa laiendamiseks, probleemide lahendamiseks ja/või ressursside efektiivsemaks kasutamiseks.
Eelarve koostamine- kulude alusplaani koostamiseks üksikute tegevuste või tööpakettide hinnanguliste kulude ühendamise protsess.
Kulude alusplaan- kinnitatud ajapõ hine eelarve, mis on aluseks projekti kulude kontrollimiseks ja kõrvalekallete mõõtmiseks.
KOKKUVÕTE

Kulude juhtimise plaan määrab, kuidas sa plaanid projekti kulusid struktureerida ja kontrollida.
Kulude hindamine võib osutuda väljakutseks, kuna mõned tegevused võivad kõvasti varieeruda.
Kulude hindamiseks on olemas palju meetodeid.
Eelarve koostamine hõlmab üksikute kulude ühendamist, ebamäärasuse puhul kulude reservi vajaduse analüüsi ja sisenevate ning väljuvate rahavoogude planeerimist.
Kulude üle kontrolli loomine hõlmab aruandesüsteemide väljatöötamist.
MS Project võib aidata kas alt-üles eelarvete või projekti koondeelarvete väljatöö tamisel .

X PROJEKTI EELARVE
Teostav organisatsioon- ettevõte, mille töö tajad on kõige otsemalt seotud projektitööde täitmisega.
Oht- projekti jaoks ebasoodne tingimus või olukord...risk, mis aset leidmise korral avaldab projekti eesmärgile negatiivset mõju.
Võ imalus - projekti jaoks soodne tingimus või olukord risk, mis aset leidmise korral avaldab projekti eesmärgile positiivset mõju.
Riskijuhtimise planeerimine- projekti riskijuhtimise ülesannete määratlemise, planeerimise ja täitmise üle otsustamise protsess.
Riskijuhtimise plaan- dokument, mis sätestab, kuidas hakatakse projekti riskijuhtimiist üles ehitama ja täitma.
Riskide määratlemine- projekti mõ jutada võivate riskide määratlemise ja nende karakteristikute dokumenteerimise protsess.
Juurpõ hjuse analüüs- analüütiline meetod, mida kasutatakse hälbe, defekti või riski aluspõhjuse kindlakstegemiseks. Juurpõhjusega võib olla seotud rohkem üks hälve, defekt või risk.
Päästikud- ohumärgid, et ebasoovitav sündmus on aset leidnud või leidmas.
Riskiregister- dokument, mis sisaldab kvalitatiivse ja kvantitatiivse riskianalüüsi ning riskidele vastumetmete planeerimise tulemusi. Riskiregister käsitleb üksikasjalikult kõiki määratletuid riske, sealhulgas nende kirjeldust, kategooriat, põhjust, juhtumise tõenäosust, mõju eesmärkidele, pakutuid vastumeetmeid, vastutajaid ja hetkeolukorda.
Kvalitatiivne riskianalüüs-riskide prioritiseerimine edasiseks analüüsiks või tegevuseks hinnates ja kombineerides nende tõenäosust ja mõju.
Kvantitatiivne riskianalüüs- protsess, mille käigus määratletud riskide mõju projekti üldistele eesmärkidele analüüsitakse arvuliselt.
Riskidele vastumeetmete planeerimine- alternatiivide ja tegevuste määratlemine ja planeerimine, mis vähendaksid ohte ja tugevdaksid võimalusi.
KOKKUVÕTE

Kõigil projektidel on mõningaid riske
Peamisi riske peab planeerima asjakohase detailsusastmega
Riskide planeerimine algab arusaamisega, milles seisneb projekti edukus
Riskijuhtimise planeerimine on osa üldisest projektijuhtimise plaanist
Riskide määratlemine hõlmab potentsiaalsetest riskidest informatsiooni kogumist
Määratletuid riske dokumenteeritakse riskiregistris
Seejärel määratletuid riske analüüsitakse
Riskidele vastumeetmete planeerimise käigus määratletakse, kuidas reageerida igale peamisele riskile
Riskidele reageerimise strateegiad võivad olla jä rgmised : hoidumine, ülekandmine, leevendamine, arvestamine, uurimine ja ärakasutamine

XI PROJEKTI KVALITEEDI PLANEERIMINE JA PROJEKTI KÄIVITAMINE
Kvaliteedi planeerimine- protsess, mille käigus määratletakse, millised kvaliteedistandardid võtta projektijuhtimise aluseks ja kuidas nende nõudmisi täita.
Protsess- määratletud toodete, tulemite või teenuste kogumi saavutamiseks teostatud vastastikuses seoses olevate tegevuste või toimingute kogum.
Kontroll- tegeliku soorituse võrdlemine planeeritud sooritusega, hälvete analüüs, muutuste mõju hindamine protsesside parendamisele, võimalike alternatiivide hindamine ja vajadusel asjakohaste korrektiivsete tegevuste väljapakkumine.
Tavaline juhtum- variatsiooni allikas, mis on süsteemile omane ja ennustatav. Ohjediagrammil kujutab see endast juhuslikku protsessi varieerumise osa... ja seda peetakse normaalseks või mitte erandlikuks.
Erijuhtum- variatsiooni allikas, mis ei ole süsteemile omane, ei ole ennustatav ja on vahelduv. Võib kuuluda defektide hulka.... Ohjediagrammil seda näitavad puhktid, mis on kontrolli piiridest väljaspool või mittejuhuslikud mustrid kontrolli piiride sees.
Kvaliteedijuhtimise plaan- kirjeldab, kuidas projektijuhtimise meeskond hakkab teostava organisatsiooni kvaliteedipoliitikat rakendama .
Kvaliteedikontroll (QC)- spetsiifiliste tulemuste jälgimine selleks, et määrata nende vastavust asjakohastele kvaliteedistandarditele ja leida ebarahuldavate tulemuste põhjuste kõrvaldamise teid.
Ennetavad tegevused- dokumenteeritud suund teostada tegevusi, mis võivad vähendada projekti riskidega seotud negatiivsete tagajä rgede ilmnemise tõenäosust.
Korrektiivsed tegevused- dokumenteeritud suund täita projektitööd niimodi, et viia projektitöö nõutud sooritust vastavusse projektijuhtimise plaaniga.
Vigade parandamine- projekti komponendis vea tuvastamise ametlik dokumenteerimine koos soovitusega kas parandada viga või asendada komponenti.
Valideeritud tulemid- komponendid või tooted, mille kvaliteet on määratud kindlustamaks nende vastuvust spetsiifilistele nõuetele.
Konfiguratsiooni juhtimise süsteem- ametlikult dokumenteeritud protseduuride kogum, mida kasutatakse ... projekti tulemite karakteristikute määratlemiseks, dokumenteerimiseks, kontrollimiseks ja jälgimiseks.
Alusplaan (alusjoon)- projekti heakskiidetud ajapõhine plaan, pluss-miinus kinnitatud muudatused.
KOKKUVÕTE

Kaasaegsesse projekti kvaliteedijuhtimisse panustasid Deming, Juran ja teised
Malcolm Baldrige kvaliteediauhind, ISO sertifitseerimine ja Kuus sigmat pakuvad kvaliteedijuhtimise raamistikke kaalutlemiseks
Esimene kontseptsioon kaasaegses projekti kvaliteedijuhtimises on huvigruppide rahulolu.

– Projekti huvigruppide mõistmine
– Huvigruppide vajaduste prioritiseerimine
– Juhtimine vastavalt huvigruppide vajadustele
– Tugevate suhete hoidmine
– Kindlustamine, et klient on võimeline kasutama projekti tulemit.

Teine kontseptsioon on protsessijuhtimine

– Nii pideva parendamise kui läbimurde juhtimise metoodika valdamine
– Probleemide juurpõhjuste otsimine
– Asjakohase mudeli, nagu DMAIC kasutamine.

Kolmas kontseptsioon on faktipõhine juhtimine. – Variatsioonide mõistmine

– Põhjalikult läbimõeldud otsused sellest, mida mõõta – Korralik andmete kogumine ja analüüs
– Avatud ja aus otsustusviis informatsiooni kasutamisel .

Viimane kontseptsioon on kaasatud töötajad.

– Projektijuhid tahavad, et töötajad oleksid pädevad ja teenistusvalmid
– Igat inimest peab kohtlema kui isikut
– Peab kindlustama, et inimesed võtavad vastutust – Püüdke saavutada rohkemat läbi koostöö

Kvaliteedijuhtimises planeerimine kas võtab omaks peaettevõtte kvaliteedipoliitikat või täiendab seda
Kvaliteediplaan peab sisaldama kvaliteedi alusplaani, mis määrab eeldatavat sooritust
Kui kvaliteediplaan saab valmis, korraldatakse käivituskoosolek kõigi projekti huvigruppidega
Käivituskoosolek tähistab planeerimisetapi ametlikku lõppu ja projekti täitmise etapi algust

XII PROJEKTI TARNEAHELA JUHTIMINE
Ostmise ja hankimise planeerimine- protsess, mille käigus määratletakse, mida, millal ja kuidas osta või hankida.
Projekti skoobiavaldus (ulatuse määrang)- projekti skoobi jutustav kirjeldus, mis sisaldab peamisi tulemeid, projekti eesmärke, projekti oletusi, projekti piiranguid ja lähteülesannet, mis tagab dokumenteeritud alust projekti otsuste tegemiseks ja huvigruppide ühise arusaama kinnitamiseks või loomiseks projekti skoobist.
Allhanke juhtimise plaan- dokument, mis sätestab, kuidas hakatakse haldama allhanke protsesse alates allhanke dokumentatsiooni loomisest kuni alltöö lepingute lõpetamiseni.
Lähteü lesanne - jutustav kirjeldus toodetest, teenustest ja tulemitest, mis peavad olema hangitud vastavalt lepingule.

Võimsuse koondamine
Varude koondamine
Transpordi koondamine transpordi vahendajate poolt
Transpordi koondamine ladustamise vahendajate poolt
Ladustamise koondamine
Informatsiooni koondamine
Arvete koondamine
Suhete koondamine
Vä iksemad kulud ja kõrgem kvaliteet

Allhangete planeerimine- Toodete, teenuste ja tulemite nõuete ning potentsiaalsete alltöövõ tjate dokumenteerimise protsess.
Allhanke dokumendid - dokumendid , mida kasutatakse allhanke pakkumiste kogumises, sealhulgas ostja kutse hinnapakkumise tegemiseks, kutse läbirääkimistele, palve info esitamiseks , palve hinnapakkumise esitamiseks, palve koostööpakkumise tegemiseks ja müüjate/alltöövõtjate pakkumised.
Pakkumiste kogumine- informatsiooni, hinnapakkumiste, koostöö- ja teiste pakkumiste hankimise protsess.
Alltöövõtjate valimine- pakkumiste hindamise, potentsiaalsete alltöövõtjate vahel valimise ja alltöövõtjaga ametliku lepingu läbirääkimise protsess.
Leping- vastastikku siduv kokkulepe, mis kohustab alltöövõtjat tagama määratud toodet/teenust ja kohustab ostjat selle eest maksma.
Fikseeritud hinnaga lepingud - lepingu tüüp, milles sätestatakse fikseeritud koguhind täpselt defineeritud toote eest.
Kindlalt fikseeritud hind- fikseeritud hinnaga lepingu alaliik , mille korral ostja maksab müüjale lepinguga määratletud kindlat summat , sõltumata müüja kuludest .” PMBOK® Guide
Kindlalt fikseeritud hind pluss preemie- lepingu tüüp, mille korral ostja maksab müüjale lepinguga määratletud kindlat summat ja müüja saab teenida lisatulu kui ta rahuldab määratletud töö soorituse kriteeriume.
Kulude katmise lepingud- lepingu tüüp, millega sätestatakse, et ostja maksab müüjale tema tegelike kulude eest, pluss tasu, mis tavaliselt tähendab müüja kasumit.
Kulud pluss fikseeritud tasuma ̈är- kulude katmise lepingu alaliik, mille korral ostja katab müüja töö teostamisel tekkivaid kokkulepitud kulusid ja müüja samuti saab kasumit, mis on paika pandud kui protsent kuludest.
Kulud pluss preemie- kulude katmise lepingu alaliik, mille korral ostja katab müüja kokkulepitud kulusid (mis on lepinguga kindlaks määratud) ja müüja teenib kasumit kui ta rahuldab määratletud töö soorituse kriteeriume.
Kulud pluss tasumäär- kulude katmise lepingu alaliik, mille korral ostja katab müüja töö teostamisel tekkivaid kokkulepitud kulusid ja müüja samuti saab kasumit, mis on paika pandud kui protsent kuludest.
Aja ja materjali lepingud- lepingu tüüp, mis kombineerib nii kulude katmise kui fikseeritud hinnaga lepingute aspekte
Allhangete juhtimine- ostja ja müüja vaheliste suhete ning lepingu haldamine, allhankija soorituse hindamine ja dokumenteerimine selleks, et vajadusel võtta ette korrektiivseid tegevusi ja tagada allhankijaga suhete jätkumist, lepingu muutuste haldamine ja vajaduse korral projekti välise ostjaga lepinguliste suhete haldamine.
KOKKUVÕTE

Koostöösuhted tõstavad ettevõtete konkurentsivõimelisust tänapäeva turul
Projekti tarneahela juhtimine kujutab endast proaktiivsete tegevuste kogumit, mis vastab paljudele väljakutsetele, mis on põ hjustatud sellest, et inimesed erinevatest organisatsioonidest töötavad koos ühekordsete projektide kallal
Organisatsioonid peavad kaalutlema võimalust tellida osa projekti tööst väljaspoolt.
Lepinguid kasutatakse tarnija-ostja suhete määratlemiseks ja haldamiseks
Ostudetaile, nagu ulatus, tulemid ja kvaliteedi ootused, fikseeritakse lepingus.
Partnerlus ja ostuprotsessi koordineerimine kogu tarneahela ulatuses võimaldavad ettevõtet maksimeerida mastaabisäästu ostu alal ja samuti vähendada tehingutega kaasnevaid kulusid.

XIII PROJEKTIMEESKONNA JUHTIMINE
Projektimeeskonna moodustamine- projekti teostamiseks vajalike inimressursside hankimise protsess.
Projektimeeskonna arendamine- meeskonnaliikmete pädevuse ja omavahelise interaktsiooni parendamise protsess projekti tulemuslikkuse tõstmiseks.
Meeskonna põhikiri- vastuvõetavate ja vastuvõetamatute töömeetodite nimekiri koostatud projektimeeskonna poolt töösuhete, töö tõhususe ja kommunikatsiooni parendamiseks.
Projektimeeskonna juhtimine- meeskonnaliikmete soorituse jälgimine, tagasiside andmine, probleemide lahendamine ja muutuste koordineerimine projekti tulemuslikkuse tõstmiseks.
Huvigruppide juhtimine- kommunikatsiooni juhtimise protsess, mis aitab rahuldada projekti huvigruppide nõudmisi või lahendada tekkivaid probleeme.
KOKKUVÕTE

Uusi projektimeeskonna liikmeid, põ hilisi või erialaeksperte (SMEs), peab meeskonda „sisse sulandama“ – nad peavad mõistma projekti sisu ja hakkama arendama töösuhteid oma uue meeskonna liikmetega.
Projektijuht oma teadmistega aitab meeskonnal läbida tüüpilisi arengustaadiume ja saavutada paremat tulemust.
Põhikiri sisaldab reegleid meeskonnaliikmete vaheliste suhete parendamiseks ja meeskonna tööprotsessi täiustamiseks.
Projektijuht peab jälgima ja kontrollima projekti inimestega seotud poolt.
Projektimeeskonna juhtimisel kasutab projektijuht asjakohaseid meetmeid nõutud tulemuse saavutamiseks.
Projektijuhid juhivad huvigruppide ootusi läbi nende ootuste mõistmise ja täitmise ning läbi efektiivse kommunikatsiooni.
Konstruktiivne ideede konflikt tihti viib paremale tulemusele.
Destruktiivne konflikt, mis muutub isiklikuks, peab olema peatatud.
Projektijuhid kasutavad palju üldiseid konfliktide lahendamise meetodeid.

XIV PROJEKTI EDENEMISE JA TULEMUSTE MÄÄRATLEMINE
Projekti täitmise suunamine ja juhtimine- projektijuhtimise plaanis määratletud tööde teostamine projekti skoobiavalduses määratletud projekti eesmärkide saavutamiseks.
Projektitöö jälgimine ja kontroll- protsessid, mida teostatakse projekti täitmise mõõtmiseks ja jälgimiseks nii, et oleks võimalik vajaduse korral ette võtta korrektiivseid tegevusi.
Jälgimine- projekti suutlikkusega seotud andmete kogumine, suutlikkuse mõõdikute väljatöötamine, suutlikkuse informatsiooni levitamine ja aruandlus.
Kontroll- tegeliku soorituse võrdlemine planeeritud sooritusega, hälvete analüüs, trendide mõju hindamine protsesside parendamisele, võimalike alternatiivide hindamine ja vajadusel asjakohaste korrektiivsete tegevuste väljapakkumine.
Hälve- tegeliku soorituse võrdlemine plaaneeritud sooritusega, erinevuste analüüs, trendide mõju hindamine protsessi parendamisele, võimalike alternatiivide võrdlemine ja vajadusel asjakohaste korrektiivsete tegevuste väljapakkumine.
Projekti edenemine:

Kui tegelik edenemine erineb algsest plaanist märkimisväärselt, siis arvatavasti on mõtet üle vaadata projekti harta selleks, et kindlustada, et projekt on veel mõistlik.
Kui tegelik edenemine erineb algsest plaanist mõnevõrra, kuid harta veel sobib, siis võib-olla peab täpsustama projekti plaani.
Kui projekti plaan on veel hea juhtnöör, arvatavasti peab tegema väikseid muudatusi igapäevastes instruktsioonides projekti täitmise staadiumi sees.
Ja lõpuks, kui tulemused viitavad sellele, et klient on valmis võtma vastu projekti tulemeid, siis arvatavasti on aeg minna üle projekti lõpetamise staadiumile.

Integreeritud muudatuste kontroll- kõigi muudatusettepanekute analüüsimise, muudatuste kinnitamise ja kontrollimise protsess.
Muudatuste kontroll- muudatuste määratlemine, dokumenteerimine, kinnitamine või tagasilükkamine ja kontrollimine projekti alusjoonte suhtes.
Muudatuste kontrollorgan- ametlikult asutatud huvitatud osapoolte ühendus, mis vastutab projekti muudatuste läbivaatamise, hindamise, kinnitamise, edasilükkamise või tagasilükkamise eest.
Riskijärelevalve ja –kontroll- tuvastatud riskide jälgimine, jäänud riskide monitoorimine, uute riskide määratlemine, vastumeetmete plaanide täitmine ja nende efektiivsuse hindamine kogu projekti ulatuses.
Infohaldus - projekti huvigruppidele vajaliku informatsiooni õigeaegne edastamine .
Aruandlus soorituse kohta- sooritusega seotud informatsiooni kogumise ja levitamise protsess. Sisaldab seisundi aruandeid, edenemise mõõtmist ja prognoosimist.
Skoobi kontroll- projekti skoobis tehtavate muudatuste kontrollimise protsess.
Skoobi muudatus- iga projekti skoobis tehtav muudatus. Skoobi muudatus peaaegu alati toob kaasa muudatusi projekti kuludes või ajagraafikus.
Skoobi kontroll- skoobi, kulude ja ajakava muutujate komplekti koguhälbe lahutamine konkreetsete komponentide hälveteks.
Kvaliteedi tagamine- planeeritud, süstemaatiliste kvaliteeditegevuste rakendamine kindlustamaks, et projekt võtab kasutusele kõik kvaliteedinõuete täitmiseks vajalikud protsessid.
Protsess- määratletud toodete, tulemite või teenuste kogumi saavutamiseks teostatud vastastikuses seoses olevate tegevuste või toimingute kogum.
Teenitud vää rtuse analüüs- juhtimise metodoloogia , mis integreerib projekti skoopi, ajakava ja ressursse ning võimaldab objektiivselt mõõta projekti suutlikkust ja edenemist.
Planeeritud vää rtus (PV)- planeeritud töö eelarveline väärtus.
Projekti eelarve summa (BAC)- projekti kõigi planeeritud tööde eelarveliste väärtuste summa. Projekti planeeritud koguväärtus.
Tegelik väärtus (AC)- antud ajaperioodil teostatud tööde reaalsed kogukulud.
Teenitud väärtus (EV)- tehtud töö väärtus, mis on väljendatud selle töö eelarvelise väärtuse seisukohalt.
Ajakava erinevus (SV)- nä itaja , mis kirjeldab kõrvalekallet projekti ajagraafikus. Teenitud ja planeeritud väärtuse vahe.
Ajakava ja edenemise suhe (SPI)- näitaja, mis kirjeldab projekti ajagraafiku planeerimise efektiivsust . Arvutatakse teenitud väärtuse jagamisel planeeritud väärtusega.
Kulude vahe (CV)- näitaja, mis kirjeldab kõrvalekallet eelarves. Teenitud ja tegeliku väärtuse vahe (EV- AC).
Kulude ja edenemise suhe (CPI)- näitaja, mis kirjeldab projekti kulude planeerimise efektiivsust. Arvutatakse teenitud väärtuse (EV) jagamisel tegeliku väärtusega (AC).
Hinnangulised kulud projekti lõpetamiseks (ETC)- projektitööde lõpetamiseks vajalikud eeldatavad kulud.
Hinnanguline maksumus projekti lõppedes (EAC)- projekti eeldatav
kogumaksumus määratletud tööde lõpetamisel. See on AC ja ETC summa. EAC = AC + ETC
KOKKUVÕTE

Projektijuht peab aru saama, kuidas muutused ühes valdkonnas võivad mõjutada teist valdkonda
Projektijuhid peavad jälgima ja kontrollima projekti tegevusi
Olulisemad projekti täpsustused peavad läbima projekti integreeritud muudatuste kontrolli protsessi.
Potentsiaalseid muudatusi pakutakse välja, kinnitatakse/lükatakse tagasi, dokumenteeritakse ja kinnitatud muudatusi viiakse ellu.
Riskiregistrit peetakse selleks, et jälgida aktiivseid riske, kas riskijuhtumid toimusid ja kuidas neid käsitletati.
Projektijuhid peavad kontrollima projekti aspekte, mis on avatud potentsiaalsetele kompromissidele—skoop, kvaliteet, kulud ja ajagraafik .
Projektijuht peab aru saama, kuidas muutus ühes projekti aspektis mõjutab teisi aspekte.
Kvaliteedikontrolli tööriistaid kasutatakse selleks, et aru saada, milline on kvaliteedi tase, kus võivad esineda probleemid, mis on probleemide juurpõhjused ja kuidas parendada projekti protsessid nii, et probleemid ei korduks.
Teenitud väärtuse analüüs ja MS Project on mõlemad väga kasulikud projekti kulude ja ajagraafiku edenemise arusaamisel, dokumenteerimisel ja parendamisel.

XV PROJEKTI LÕPETAMINE
Skoobi kontroll- lõpetatud projekti tulemite kinnitamise formaliseerimise protsess.
Saadud kogemused (Lessons learned)- projekti täitmise protsessi käigus saadud kogemused. Saadud kogemusi võib formuleerida igal ajal.
Lepingu lõpetamine- lepingu sulgemise ja viimistlemise protsess, kaasa arvatud avatud küsimuste lahendamine ja iga alltöövõtu lepingu sulgemine.
KOKKUVÕTE

Mõned projektid lõpetatakse varem, kuna klient pole rahul või soovib investeerida oma aega ja raha muul moel.
Kõik tegevused peavad olema lõpetatud, raha makstud ja arveldatud, dokumentatsioon valmis ja jagatud, töötajad ümberjaotatud ja premeeritud, saadud kogemused kirja pandud ja edu tähistatud.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 112 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

112 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lotatimmu Õppematerjali autor

Projektijuhtimise konspekt

projektijuhtimine projektijuhtimise konspekt r.raid projektijuht muudatus planeerimine projektijuhtimise projekti tegevus juhtimise plaan

Sarnased õppematerjalid

pdf

Projektijuhtimise e-konspekt

nende töökohti ja sissetulekuid? Lahendusi nendele küsimustele pakub projektijuhtimise vahendite omandamine ja rakendamine oma töös ja igapäevases elus. Elul ja projektil on sarnaseid jooni (algus, lõpp, eesmärk, …). Projektijuhtimise meetoditest on vaieldamatult kasu töö ja isiklike asjade korraldamisel. Magistritöö autor on tegelenud projektijuhtimise õpetamisega alates aastast 2000. Juba esimese kursuse raames sai loodud projektijuhtimise elektrooniline konspekt. Järgmiste kursuste jaoks sama konspekt nii hästi ei sobinud. Konspekt sisaldas teemasid, mida antud kursuste käigus ei käsitletud. Samas kogunes uut materjali, kuid õppematerjali täiendamine osutus keeruliseks konspekti jäiga ülesehituse tõttu. Näiteks tekkis vajadus võtta projekti majanduslike aspektide peatükist projekti tasuvuse hindamise meetodid ja kombineerida eelarve koostamise harjutusega. Kuna

Infosüsteemi projekteerimine

pdf

Projektijuhtimise meetodid

Projekti kavandamisel määratleti projekti ulatus, tegevuste ajakava ning koostati personali ja kommunikatsiooni plaanid. Projekti ulatus hõlmab erinevaid ressursse nii materjali, töötajate kui ka kulu näol. Tööde struktuur ehk WBS on vajalik, et määratleda projekti põhiülesanded (vt Lisa 6). Antud projekti tööde kava jaguneb seitsmeks kategooriaks, milleks on: • teenusepakkuja, • ladu, • töötajad, • maksekeskus, • trasport, • kujundus, • projektijuhtimine. Iga bloki jaoks on määratud saavutamisnäitajad, mis peavad eelduste kohaselt olema täidetud, et saaks eesmärgi saavutatuks lugeda. Projekti üldiseks eesmärgiks on luua e- pood äriettevõttele The Body Shop. Tegevuste kestused projektis määratakse vastavalt tegevuse spetsiifikale, mille aluseks on enda kogemused, ekspertide hinnang või mõni varasem sarnane projekt. Peale sobiva lahenduse leidmist ning valikut sõlmitakse leping

Juhtimine

doc

Projektijuhtimine konspekt

Projektorganisatsiooni struktuur on projekti jaoks loodud ametikohtade omavaheline suhete mudel, mis näitab, kuidas on jagatud tööülesanded, vastutus, volitused ja rollid. Struktuur määrab info liikumise, juhtimise, kontrolli ja aruandluse süsteemid ning protsessid projektorganisatsioonis. 7 Projektorganisatsiooni liikmed: algataja/tellija, juhtkomitee, projektijuht, assistant, valdkonna/alamprojekti juht, töörühm, tugisik/tugirühm. Enamus projekte viiakse ellu siiski tavaorganisatsioonis kas allüksuse projektina, allüksuste vahelise ehk maatriksprojektina jne. 1.3 Projektide liigid Kõikidel projektidel on sarnaseid jooni, nagu eesmärgipärasus, lõplikkus, uudsus. Ühisjoonte kõrval on igal projektil ka oma spetsiifika lähtuvalt projekti sisust, iseloomust, ulatusest, teostajast, tulususest.

Raamatupidamise alused

docx

Projektitöö eksam koos vastustega

2. Leia näidisprojektist projekti tegevuste kirjeldamise näited. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist. 3. Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti tegevusraamistik (ehk põhitegevuste loend). See ei pea olema ajalises järjekorras. IX Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti meeskond Projekti meeskond võib olla erineva suurusega grupp, keda juhib projektijuht. Kõik liikmed peavad olema valmis meeskonnatööks ja olema avatud. Peavad julgema võtta vastu otsuseid kui ka kriitikat. Kõik liikmed peavad olema valmis vajadusel õppima või õpetama. 1. Too näiteid projektimeeskonna liikmete kohta. Mis ametites nad on? Projektijuht Infospetsialist Majutusspetsialist IT spetsialist Meelelahutusjuht Tehnikaspetsialist 2

Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine

doc

Projekti kavandamine

vahendeid, aega ja raha see nõuab. Näiteks, selleks et viia läbi bussijuhtide täiendkoolitus võib meil vaja minna järgimisi tegevusi: bussijuhtide koolitusvajaduste väljaselgitamine õppegruppide formeerimine programmi koostamine sobivate koolitajate leidmine koolituse läbiviimine praktika läbiviimine bussijuhtide atesteerimine Sellise detailsuse astmega tegevuste loetelu annab võimaluse planeerida vajalikku ressurssi ehk sisendeid projektijuht, koolitajad, praktika juhendajad, ruumide rent, praktika vahendite rent jne. Sisendid Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Loogilises maatriksis esitatakse sisendid üldistatud kujul suuremate kategooriate kaupa. Näiteks: Projektijuht x aastat Välisekspert x kuud Kohalikud eksperdid x kuud Koolituse maht x päeva Transport x km

Projektijuhtimine

101

pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

inseneri, IT spetsialisti või personalitöötaja. Projektijuhi sisulist tööd tegijat võidakse kutsuda ametinimetuse poolest projekti planeerijaks, organisatsiooni sisekonsultandiks, ärianalüütikuks jne. Olulisem kui ametinimetuse ja töö sisu vastavus on juhtkonna poolt selgelt määratud vastutav isik, kes teab oma vastutuse piire ehk vastus küsimusele: kes võtab projekti täitmise eest vastutuse ette antud aja- ja rahaliste võimaluste piires? Projekti eesmärgi täitmiseks peab projektijuht töötama teiste inimestega, juhtima neid. Inimesed peavad tegutsema tähtaegade piires, üles näitama ebatavalist pühendumist, muutma oma tavalist töörutiini, jagama omavahel ressursse ja kohanema muudel viisidel uue olukorraga. Osad neist muutustest on lihtsad ja kulgevad probleemideta. Osad muutused on kindlasti ebamugavad ja võivad olla vastuolus inimeste väärtushinnangutega. Edusammude tegemiseks projektitöös ei saa projektijuht piirduda ajagraafiku

Organisatsioon ja juhtimine

doc

Tsükkel

RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 1. peatükk PROJEKTITSÜKKEL Selles peatükis seletatakse lahti projekti mõiste, tutvustatakse projektitsükli erinevaid faase ja etappe ning antakse lühiülevaade projektitsükli kasutamisest juhtimismeetodina. Projekti olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob Projektitsükkel teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus Piiravad tegurid teenus või toode. Mitte kõik eesmärgistatud protsessid pole AEG projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ajavahemiku. Ressurss. Projekti k

Projektijuhtimine

docx

PROJEKTIJUHTIMINE

Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan.

Organisatsiooni juhtimine

Rohkem sarnaseid