Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsükkel (0)

1 Hindamata
Punktid
Project Cycle Management Handbook

1. peatükk

PROJEKTITSÜKKEL

Selles peatükis seletatakse lahti projekti mõiste, tutvustatakse projektitsükli erinevaid faase ja etappe ning antakse lühiülevaade projektitsükli kasutamisest juhtimismeetodina.

Projekti olemus

Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus või toode.
Mitte kõik eesmärgistatud protsessid pole projektid . Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus.
Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb tulemuste saavutamiseks antud ajavahemiku.
Ressurss. Projekti käsutuses on eelnevalt kokkulepitud ressurss, mille väärtus on rahaliselt mõõdetav ning mis moodustab projekti eelarve. Ressursiks võivad olla nii inimesed, töövahendid, ruumid kui ka muud materiaalsed väärtused.
Tulemus. Projekti oodatav tulemus on kolmas tegur, mis määratleb projekti piirid. Tulemust kirjeldatakse eesmärkide ja väljundite kaudu. Kirjeldus peab olema võimalikult täpne, sisaldama nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid näitajaid, milleni projekti teostamise kaudu tahetakse jõuda.
Projektitsükkel
Projektitsükkel on omavahel seostatud tegevuste jada, mis jaguneb kolmeks faasiks:
  • strateegiline planeerimine ;
  • teostamine ;
  • hindamine.
    Projektitsükli faasid võimaldavad projekte arendada süsteemselt, pidades konsultatsioone kõikide asjasse puutuvate sidusgruppidega. Projektitsükli iga faasi ning etapi lõpuks defineeritakse olulised järeldused ja otsused, lisainfo hankimise vajadused ning konkreetsed tulemused. Faasid on progresseeruvad, mis tähendab, et iga faas peab olema enne järgmise algust lõpetatud. Seega on võimalik algselt ettenägematuid probleeme ja küsimusi tuvastada, nende mõju järgmiste faaside jaoks läbi kaaluda ning sellele vastavalt tegutseda. Näiteks kui strateegilise planeerimise faasis toimuvad olulised poliitilised või majanduslikud muutused, tuleb anda hinnang nende tõenäolisele mõjule mistahes planeeritud projektide elluviimisel. Vajadusel saab siis järgmisesse faasi sisse viia muutused.
    Projektitsükli faasid jagunevad etappideks , mille edukas läbimine on kogu faasi sooritamise eeltingimuseks.

    Strateegilise planeerimise faas

    Programmeerimise etapis määratakse kõrgeimal võimalikul tasemel kindlaks poliitilised suunad, prioriteedid ja üldised eesmärgid. See tasand esindab pigem püüdlusi kui konkreetseid tegevusi.
    Määratlemise etapis arendatakse ideid edasi, konsulteeritakse nii kasusaajate kui teiste sidusgruppidega. Kollektiivselt viiakse läbi konteksti-, probleemi- ja riskide analüüs.
    Kavandamise etapis vormistatakse väljavalitud ideed konkreetseteks programmideks või/ja projektideks.
    Ressursside planeerimise etapis määratletakse projektide rahalised vajadused ning sobitatakse kasutada olevate vahenditega. Vahendite nappuse korral tehakse valik kõige olulisemate projektide vahel.
    Strateegilise planeerimise faasi lõpuks on projektid kindlaks määratud ja finantseerimine kokku lepitud.

    Teostamise faas

    Käivitamise etapis tehakse vajalikud ettevalmistused projekti või programmi alustamiseks – täpsustatakse lähteülesanded, viiakse läbi pakkumiskonkursid, valitakse meeskond , sõlmitakse lepingud , valmistatakse ette projekti keskkond jne.
    Läbiviimise etapis teostatakse ettenähtud tööd ning jälgitakse nende kulgu algse plaani taustal. Kui leitakse kõrvalekaldeid planeeritust, on vaja selgitust. Vajadusel saab projekti ümber suunata või seda kohandada vastavalt muutunud olukorrale.

    Hindamise faas

    Projektide hindamist pole vaja mitte ainult saavutatud tulemuste ja nende mõju analüüsiks, vaid samuti õpitu-kogetu tuvastamiseks ning selle tähenduse väljaselgitamiseks tulevaste projektide jaoks. Seega on hindamistulemused aluseks asjakohasemate ja parema ülesehitusega projektide planeerimisele tulevikus.
    Hindamist ei teostata ainult pärast projekti või programmi lõppemist, vaid seda saab teha kogu projekti või programmi perioodi jooksul, sõltuvalt selle kestusest. Sel juhul on võimalik rakendada järeldusi juba käimasoleva projekti või programmi eluajal.
    Projektitsükli kasutamine juhtimismeetodina
    Projektitsükli juhtimine on üks konkreetne projektijuhtimise metoodika, mis võeti esmakordselt kasutusele 1960ndate alguses Maailmapanga projektide planeerimisel. Erinevates variatsioonides kasutavad projektitsükli juhtimist kõik suuremad arendusprojekte rahastavad organisatsioonid , sealhulgas Euroopa Liidu Komisjon .
    Projektitsükli meetod ja selle alustaladeks olevad tehnikad nagu sidusgruppide analüüs, probleemi- ja eesmärgipuu, loogiline maatriks jne. on suurepärased abivahendid projektide kavandamisel ja juhtimisel. Projektitsükli peamine eelis seisneb süsteemsuses. Otsuste tegemine on muudetud lihtsamaks, sest iga faas ja etapp on loogiliselt järgnevaga seotud. See võimaldab paindlikult reageerida muutustele projekti keskkonnas.
    Projektitsükli juhtimine ühendab terve rea analüütilisi meetodeid ja tehnikaid, mida saab projekti käigus rakendada. Nende meetodite õige kasutamine kindlustab heale projektile omaste võtmekriteeriumide täitmise – need on projekti asjakohasus, teostatavus ja jätkusuutlikkus.

    Asjakohasus


    Projekt peab olema suunatud kasusaaja (te) tegelikele vajadustele, projekti tulemusel peab toimuma selge positiivne muutus. Selle tagamiseks tuleb kaasata eeldatavad kasusaajad juba varases planeerimise staadiumis . Planeerimine sisaldab probleemide analüüsimist ja eesmärkide määratlemist selges seoses sihtrühmade kasuga.

    Teostatavus

    Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selle tagamiseks tuleb analüüsida projekti keskkonda ja arvestada majanduslike, finantsiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste võimalustega. Samuti tuleb tuvastada projekti jaoks olulised eeldused ja võimalikud riskid. Projekti saab ellu viia vaid siis, kui tema toimimise keskkond on sobiv. Eeldused ja riskid peavad olema pideva monitooringu objektid kogu projektitsükli jooksul. Kui projekti keskkond muutub, tuleb projekti tegevus ümber planeerida, suunda muuta või kõige äärmuslikumal juhul projekt peatada.
    Jätkusuutlikkus
    Projektid peavad olema jätkusuutlikud, mis tähendab, etnende mõju peab jätkuma peale projekti lõppemist. Näiteks tuleb tagada, et projekti raames koolitatud töötajad saavad oma uusi teadmisi kasutada ning saavutavad seetõttu positiivseid tulemusi. Või et projekti tulemusena valminud käsiraamat leiab aktiivset ja praktilist kasutamist. Projektitsükli juhtimise meetod analüüsib projekti mõju jätkuvust ja püüab seda tagada positiivselt mõjutavate tegurite lülitamisega projekti plaani. Jätkusuutlikkust kindlustavad näiteks:
    • poliitiline toetus,
    • sobiv tehnoloogia ,
    • institutsionaalne ja juhtimisalane suutlikkus,
    • looduskeskkonda säästev toime,
    • soodne sotsiaal-kultuuriline keskkond.

    8
  • Tsükkel #1 Tsükkel #2 Tsükkel #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor LyAnn Õppematerjali autor
    Peatükk 1 Rahvusvahelise projektijuhimise käsiraamatust

    Sarnased õppematerjalid

    Strateegiline planeerimine
    6
    doc

    Strateegiline planeerimine

    RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja kaudselt projekti mõjutavaid ning projektiga · Olukorra määratlemist seotud tegureid. · Probleemide analüüsi

    Projektijuhtimine
    Projekti hindamine
    3
    doc

    Projekti hindamine

    RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue proj

    Projektijuhtimine
    Projektitöö eksam koos vastustega
    18
    docx

    Projektitöö eksam koos vastustega

    I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp ­ üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need inimesed, kes kasu saav

    Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine
    Phare projekti pakkumiskonkurss
    4
    doc

    Phare projekti pakkumiskonkurss

    Lepingud sätestavad valdkonnad, mida toetatakse, abi mahu ning reeglid ja protseduurid, mille alused rahalisi vahendeid kasutada saab. Algselt juhiti programme Phare peakorterist Brüsselis. Järk-järgult on administreerimine üle läinud Euroopa Liidu Komisjoni Delegatsioonidele, mis paiknevad igas Kesk- ja Ida- Euroopa riigis. Alates 1998. aastast administreeritakse Phare programmi kõikides abisaavates riikides kohapeal detsentraliseeritud rakendussüsteemi (DISi) alusel. Phare programmi tsükkel Phare programmi tsükkel järgib samu põhimõtteid, kui eelpool kirjeldatud projektitsükkel. Strateegilise planeerimise faasi etappides tegeletakse programmi planeerimise ja kavandamisega, kaasates protsessi abisaava riigi poliitilist ja administratiivset tasandit. Käesoleval ajal, mil Phare programm on Detsentraliseeritud rakendussüsteem peamiseks instrumendiks Euroopa Liiduga liitu- miseks ettevalmistamisel, võtavad partnerriigid Alusdokumendid

    Projektijuhtimine
    Projekti kavandamine
    7
    doc

    Projekti kavandamine

    RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame'i meetod pakub ka standardse

    Projektijuhtimine
    Projektijuhtimine konspekt
    32
    doc

    Projektijuhtimine konspekt

    PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN.......................................................................................................22 5. PROJEKTI KIR

    Raamatupidamise alused
    Lähteülesanne
    4
    doc

    Lähteülesanne

    RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 5. peatükk LÄHTEÜLESANNE Selles peatükis tutvustatakse projekti lähteülesande olemust ja eesmärke. Samuti saate teada, kuidas lähteülesanne koostatakse ja missugune on selle struktuur. Oleme läbinud strateegilise planeerimise faasi. Programmi/projekti kavand on koostatud ja finantseerimine tagatud. Alanud on projekti teostamine, mis algab käivitamise etapist. Juhul kui projekti teostamiseks ei piisa kasusaava organisatsiooni teadmistest ja oskustest, tuleb teostaja leida väljastpoolt. Selleks on vajalik lähteülesande täpsustamine. Lähteülesanne on dokument, milles on esitatud täielik kirjeldus projekti eesmärkidest, oodatavatest väljunditest, tingimustest ja ressurssidest. Lähteülesanne on projekti lepingulisele teostajale kohustuslikuks alusdokumendiks. Lähteülesande otstarve Lähteülesanne on vajalik eelkõige siis, kui projekti teostab kolmas osapool, kes ei ole

    Projektijuhtimine
    Aruandlus
    5
    doc

    Aruandlus

    RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 9. peatükk ARUANDLUS Käesolev peatükk räägib sellest, miks on vajalik projekti aruandlus ning milliseid aruannete tüüpe rahvusvaheliste, sealhulgas Phare projektide puhul kasutatakse. Peatüki lõpus antakse näpunäiteid aruande vormistamise ja esitamise osas. Aruandluse eesmärk Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, Aruandlus tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi. Aruandlust võib käsitleda projekti ühe Aruandluse eesmärk väljundina, kuna ta on projekti käigus loodud materiaalne väärtus. · Dokumenteerida projekti käiku; Aruandlusel on oluline tähendus ka projekti · Kinnitada tehtud töö; kestel, kuna tema kaudu saadakse heakskiit ja · Planeerida järgnevad tegevused; kinnitus tehtud tööle

    Projektijuhtimine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun