I
Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid . Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel
olulised?
Projekti
sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele
antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes
projekti tulemust hakkavad kasutama.
Projekti
huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt
projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti
lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või
negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule
või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada
välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja
suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne.
Huvigrupp – üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või
kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik
need inimesed, kes kasu saavad.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Animii
Õppematerjali autor
Interdistsiplinaarsed (hõlmavad mitmeid valdkondi); Keerulised planeerida ja juhtida Riskirohked (inimesed, raha, aeg); Konfliktsed (toovad kaasa muutusi ning seega ka vastuseisu ja konflikte); Olulised. Projekti võtmekriteeriumid Asjakohasus. Peab olema suunatud sihtrühma (kasusaajate) tegelikele vajadustele; projekti tulemusel peab toimuma selge positiivne muutus. Sihtrühmad tuleb kaasata projekti planeerimise protsessi ja arutada koos läbi probleemid ja eesmärgid. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Teostatavus. Eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Projekti toimumise keskkonna analüüs; majanduslikud, seadusandlikud, keskkonna-alased, sotsiaalsed ja finantsilised aspektid. Pidev projekti eelduste ja riskide analüüs ja hindamine (vajadusel tegevuse ümber hindamine, muutmine). Jätkusuutlikkus. Projekti mõju peab jätkuma ka peale projekti lõppemist.
Paraku jääb palju projekitoetusi välja jagamata mitmele võtmetähendusega valdkonnale, sest projektid vaatamata heale ja vajalikule ideele on koostatud ebaprofessionaalselt, segeli ka kiirustades ja lohakalt. Kuna projektide tegemine on laienenud inseneriprojektidest peaaegu igale elualale ja projektijuhtimine tervikuna on muutunud populaarseks, nimetatakse sageli igapäevast rutiinset tööd projektiks ning selle tegijat projektijuhiks. Väärkäsitluse vältimiseks tuleb tunda projektitöö eripära. Projektil on kindlad tunnused ning meetodid, mis on abiks nii projekti kirjutamisel, ettevalmistamisel kui teostamisel. Käesoleva aine eesmärk on tutvustada projektitöö põhimõtteid läbi projekti plaani ja projekti koostamise. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED 1.1 Projekt ja projekti etapid Projekti teoreetiline olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame'i meetod pakub ka standardse
Projekti Projektimeeskond kavandamine Projekti kavandamine LogFrame meetod • Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida läbi
Probleemide seoste määramine Ajurünnaku tulemusena on meil suur hulk erineva üldistusastmega probleeme. Nüüd on vaja tuvastada, millised probleemid on omavahel seotud ja milline see seos on. Näiteks "liiklusummikute" ja "liiklustehnika rikete" probleemid on omavahel põhjus-tagajärg seoses: rikki läinud tehnika, näiteks valgusfoor, põhjustab liiklusummikuid. Samas ei ole probleemid "bussijuhtide madal distsipliin" ja "busside halb tehniline seisund" omavahel otseselt seotud, kuid koos põhjustavad nad probleemi "bussid hilinevad sageli". Probleemide omavaheliste seoste tuvastamine võib sageli olla keerukas. Seega tuleb protsessis osalejatel paratamatult konstruktiivselt vaielda ning argumenteerida. Argumendid ja selgitused aitavad sidusgruppide esindajatel paremini aru saada üksteise probleemidest ning see omakorda soodustab hilisemat koostööd. Probleemide hierarhia määratlemine
mida peavad sisaldama; millal esitatakse; kes saavad koopiad; mitu koopiat; mis keel(t)es. Aruandlusest on pikemalt juttu peatükis 9. Monitooring ja hindamine Informatsioon selle kohta, kes ja kuidas teostab projekti järelvalvet ehk monitooringut. Pikemate projektide puhul on tavaline juhtkomitee olemasolu, kellel lasub projekti monitooringu ülesanne. Lähteülesandes võib täpsustada, kes kuuluvad juhtkomitee koosseisu, kui sagedasti juhtkomitee koos käib ning millised on tema volitused. Lähteülesanne peaks kajastama ka kasusaaja poolt määratud vastutavate isikute positsioone ja nimesid. Reeglina on üks neist juhtivtöötaja, kellel on õigused allkirjastada olulisi dokumente, näiteks lepinguid. Sageli on projektijuhil kasusaavas organisatsioonis ka igapäevane koostööpartner, kes annab projektile vajalikku informatsiooni ja tagasisidet.
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käigus ühtlast töötemp
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue proj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid