Vastus leiad õppematerjalist: Projektitöö eksam koos vastustega

Missugune on see probleem mida tahetakse lahendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Projektitöö eksam koos vastustega

Millist tulemust soovitakse saavutada?

Vastus leiad õppematerjalist: Projektitöö eksam koos vastustega

Millistele tegevustele on vaja rahalist toetust?

Vastus leiad õppematerjalist: Projektitöö eksam koos vastustega

Millal rahastaja raha eraldab?

Vastus leiad õppematerjalist: Projektitöö eksam koos vastustega

Projektitöö eksam koos vastustega (0)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Muu - Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida nimetatakse projekti riskiks?
Mida nimetatakse loogiliseks maatriks?
Mis ametites nad on?
Millised on nõuded taotlemisele?
Mida oleks pidanud tegema teisiti?
Missugune on see probleem mida tahetakse lahendada?
Millist tulemust soovitakse saavutada?
Millistele tegevustele on vaja rahalist toetust?
Kes võiksid olla projekti potentsiaalsed rahastajad?
Millal rahastaja raha eraldab?
Millised on projektide esitamise tähtajad?
Millal on heakskiidu korral raha oodata?
Millised on fondi poolt rahastatavad valdkonnad?
Millised on fondi rahastamise prioriteedid?
Millise piirkonna projekte rahastatakse või eelistatakse rahastada?
Kui suur on toetusfond milline on maksimaalne või soovituslik summa ühe projekti kohta?
Mis tüüpi toetuse taotlejaid rahastatakse üksikisik FIE MTÜ äriühingud jne?
Kui suur võib olla toetuse osa kogu projekti maksumusest?
Kui pikaks ajaks toetusi eraldatakse?

I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid . Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised?
Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama.

Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne.
Huvigrupp – üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need inimesed, kes kasu saavad.

Too näiteid erinevate sihtgruppide kohta.
Noored vanuses 17-18, noorsootöötajad, reaalainete õpetajad, vanemad inimesed vanuses 70, õpetajad, eripedagoogid, üliõpilased ja täiskasvanute koolitajad jne

Leia näidisprojektist projekti sihtgrupp ja huvigrupp. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti sihtgrupp ja huvigrupid.
II Defineeri oma sõnadega, mida nimetatakse projekti riskiks? Miks on tarvilik teha riskide haldamise plaan?
Etteplaneerimatud juhtumid , mis võivad ohustada projekti eesmärkide saavutamist.
Risk on ebakindel sündmus või tingimus, mis aset leides mõjutab projekti eesmärke (aeg, maksumus, kvaliteet) positiivselt või negatiivselt. Riskijuhtimise käigus määratletakse need sündmused, analüüsitakse nende võimaliku mõju suurust ja planeeritakse vajalikud meetmed. Eesmärk on suurendada positiivsete sündmuste toimumise tõenäosust ja mõju ning vähendada negatiivsete sündmuste mõju ja tõenäosust.
Riskide haldamise plaan on vajalik selleks, et saaks teada mis riskid võivad tekkida, riske saaks analüüsida ja leida võimalikud lahendused ehk ennetada.
Riske saab vähendada mõlema osapoole põhjaliku analüüsiga (vajadused, võimalused). Mõningaid riske ei ole võimalik vältida. Neid tuleb aktsepteerida ja nendega tegeleda.

Too näiteid erinevate projektiriskide kohta.
Riskid, mis võivad tekkida:
1) Projekti tulemi ( tarkvara ) väljatöötamine on kallim (ettenähtust suuremad finantskulutused), kui tellija endale lubada saab, ja programmi ei võeta kasutusse.
Vastumeede: Taotleda programmi väljatöötamiseks finantseeringuid ELi programmist, HTMist ja mujalt. Otsida turgu ka väljastpoolt Eestit.
2) Programmeerimisel tekkivad ettenägematud koodivead, töös tekib tõrkeid seonduvalt platvormide värskendamisega.
Vastumeede: Lähtuvalt koostööpartneritelt saadud tagasisidest toimub probleemsete kohtade lahendamisel tihedam koostöö süsteemiarhitekt- arendaja ning analüütik-testija vahel. Selle tulemusel otsitakse kõige optimaalsem lahendus. Eriti suurt rõhku paneme koostööle just rakenduse kavandamise ja planeerimise etapis .
3) Projekti tulem ei vasta nõuetele (on madala kvaliteediga) ja seetõttu ei võeta kasutusse.
Vastumeede: kvaliteedikontroll , kasutajate tagasiside analüüs.
4) Projekti täitmine ületab tähtaja.
Vastumeede: pidev kontroll ajakava täitmise üle, viivituste põhjuste analüüs ja töö ümberorganiseerimine, et olukord ei süveneks.
5) Projektimeeskonna liikme lahkumine projekti täitmise ajal.
Vastumeede: organisatsioonis hea töökliima hoidmine, probleemide teadvustamine . Projektiga seonduva teadmuse kogumine, et töötaja lahkumine projekti ei hävitaks.
6) Mõni meekonnaliige ei tööta projekti huvides.
Vastumeede: Probleemi kiire teadvustamine ja optimaalse lahenduse leidmine.
7) Ei leita piisava ettevalmistusega meeskonnaliiget.
Vastumeede: mõelda läbi hinna-pakkumise vahekord . Otsida töötajat teiste kanalite kaudu.
8. Meeskonna liige/ meeskond ei saa väheste kogemuste tõttu ülesannetega hakkama.
Vastumeede: tööplaani ja kvaliteedikontrolli plaani koostamine. Eksperthinnangu kasutamine.

Leia näidisprojektist projekti riskide kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti riskid.
III Sõnastage projekti definitsioon ja selgitage selle sisu lahti.
Projekt on kindla saavutatava eesmärgiga ja kindlaks määratud tulemusega ajutine ülesanne, mis tuleb teostada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Kõik projektid lähtuvad uutest ideedest, projekte on võimalik hinnata ehk tal on mõõdetavad eesmärgid.

Too näiteid erinevate projektilaadsete tegevuste kohta.
Teeme ära! Jõulud haiglas , Jõulutunnel

Leia näidisprojektist need tunnused, mille poolest seda võib projektiks nimetada. Hinda, kui hästi on näidisprojekt projekti reeglite järgi kirjutatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Kui Sina oleksid taotluse hindaja/ rahastaja esindaja, kas rahastaksid või ei rahastataks seda taotlust . Miks?
IV Defineeri oma sõnastuses projekti eesmärk.
Projekti eesmärk peab olema:
mõõdetav
Objektiivsete kriteeriumite järgi on võimalik otsustada, kas me oleme või ei ole jõudnud eesmärkideni. Seetõttu ei saa lugeda õigesti sõnastatuks projekti eesmärki: “Tõsta klienditeeninduse kvaliteeti”. Küll aga võib projekti eesmärgiks olla: “Töötada välja uus klienditeeninduse süsteem”.
ajastatud
Projekti eesmärgi saavutamise aeg peab olema määratud. Ajaline piiritletus määrab ära selle, millal on võimalik teha otsus, kas on või ei ole jõutud projekti eesmärkideni. Seetõttu tuleks eelpool toodud eesmärki “Töötada välja uus klienditeeninduse süsteem” täiendada. Peale seda võiks eesmärk olla sõnastatud järgmiselt: ”Töötada 1. jaanuariks 200X välja uus klienditeeninduse süsteem”.
reaalne
Selleks, et eesmärk oleks motiveeriv peab ta olema reaalselt saavutatav. Eelkõige tuleks jälgida seda, kas antud aja ja rahaga ikka on võimalik püstitatud eesmärgini jõuda.
kvaliteediaspekti silmas pidav
Eesmärk peab määratlema ka selle, milline peaks olema lõpptulemuse kvaliteet. Lõplikult formuleerituna võiks näites toodud eesmärk olla järgnev: ”Töötada 1 jaanuariks 200… välja uus klienditeeninduse süsteem, mis tagaks ühe kliendi teenindamiseks kulunud aja vähenemise 20%”
heakskiidetud
Projekti eesmärk peab olema projekti tellija poolt heakskiidetud. Seda olenemata sellest, kas tegemist on sisemise või välise tellijaga. Üheks sagedasemaks veaks on see, et püstitatud lõppeesmärke ja kvaliteedikriteeriumeid ei kooskõlastada. Lõpptulemusena võib see viia tellija ja projekti läbiviijate vahelise konfliktini.
SMART :

spetsiifiline ehk ainulaadne antud projekti teistest eristav;
mõõdetav ehk arvuliste ja/või kvaliteedinäitajatega kirjeldatav;
ajaliselt määratletud ehk eesmärgi või tulemuse saavutamise aega täpsustav;
realistlik ehk antud tingimustes teostatav;
täpne ehk üldsõnalisust ja ebamäärasust vältiv.

Too näiteid erinevate projekti eesmärkide sh otsene ja üldine eesmärk kohta.
Kaudne eesmärk on eelduste loomine Vasknarva piirkonna konkurentsivõime tõstmiseks ja kogukonna aktiviseerimiseks ajaloo tutvustamise ja populariseerimise kaudu.
Otsene eesmärk on kultuurisündmuste korraldamine Vasknarva linnuse territooriumil.

Leia näidisprojektist projekti eesmärk. Hinda, kui hästi on näidisprojektis eesmärk sõnastatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt sõnastatuna näidisprojekti eesmärk.
V Mida nimetatakse loogiliseks maatriks ? Joonistage see.
Projekti kirjeldamise tabelformaat, mis sisaldab välju kõigi sekkumisloogika tasandite ja elementide jaoks.

Too näiteid oma valikul läbivalt kogu maatrikis ühe maatriksi rea kohta (horisontaalselt).

Leia näidisprojektist, mis on selle projekti sisendid . Hinda, kui hästi on näidisprojektis sisendid kirjeldatud ja eristatud . Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.
Sisendid on füüsilised, inim- ja finantsressursid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks.

Kui Sina oleksid taotluse hindaja/ rahastaja esindaja, kas rahastaksid või ei rahastataks seda taotlust. Miks?
VI Defineeri oma sõnastuse, mis on teavitamine projektis .
Teavitamine toimub rahastatud objektide tähistamise ja rahastava programmi osalusele viitamise teel
*Projekti teavituskulud on projektitegevuste avalikustamisega seotud kulud (infopäevade korraldamine, meened, voldikud).
*Kõik teavitamise ja avalikustamisega seotud kulud on abikõlblikud. Teavitamiskulud planeeritakse projekti eelarvesse

Too näiteid erinevate teavitusvõimaluste kohta.
- pildis ( logod printmaterjalidel, meenetel, esemetel, kleeps, infosilt, tänutahvel)
- sõnas (pressiteated, artiklid, intervjuud, sõnavõtud, seminarid , infomaterjalid.)

Leia näidisprojektist projekti teavitustegevus kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis teavitust kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti teavitus.
VII Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti tulemus /väljund.
Projekti poolt sihtgrupi jaoks loodud väärtused, tooted, teenused või püsivat muutust tagavad tingimused.
* Ühe otsese eesmärgi jaoks võib olla mitu tulemust.
* Tulemused saavutatakse tegevuste tulemusena.
Programmi väljundnäitajateks on: toetatud projektide arv
Väljundid ehk tulemused on programmi või projekti poolt kasusaaja (te) jaoks loodud väärtused, tooted või püsivat muutust tagavad tingimused.

Too näiteid erinevate projekti tulemus /väljund kohta.
Näiteks, kui projekti eesmärk on "bussimehaanikute head kutseoskused", siis on selle saavutamiseks vaja " sobivat õppekava", "kaasaegsete teadmistega õppejõude", "head praktikabaasi", "kvaliteetseid õppevahendeid" - need ongi väljundid. Koolitusprojekti väljundid võivad olla näiteks: 1) 200 trükitud projektijuhtimise õpikut; 2) 16-tunnise projektijuhtimise täiendõppekursuse läbinud 200 kohaliku omavalitsuse ametnikku . Näiteks omavalitsuse kodulehekülje loomine pole eesmärk omaette , vaid pigem vahend elanike kiiremaks ja paremaks teenindamiseks ehk teiste sõnadega väljund, mille abil saavutatakse eesmärk "informatsiooni kättesaadavus elanikkonnale".

Leia näidisprojektist projekti sisutegevuse tulemuste kirjeldamine. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti sisutegevuse tulemused.
VIII Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti tegevus.
Toimingud , mille käigus projekti ressursid (aeg, raha, inimesed) muutuvad / loovad Väljunditeks ehk tulemusteks .
Tegevused peavad tagama tulemuste saavutamise määratud kvantiteedi (kui palju ?) ja kvaliteediga (kui hästi ?)
Tegevuste planeerimise käigus koostatakse tööde graafik , milles määratletakse projekti tegevused ja vajalikud sisendid.
Tööde graafik näitab ka tegevuste järgnevust ja võimalikku sõltuvust.
Kui projekti planeerimisel on koostatud TEGEVUSTE RAAMISTIK = üldised tegevused on määratletud
TEHA TULEB: Tegevuste jaotamine ülesanneteks Iga loetletud tegevus koosneb tervest reast ülesannetest. Tegevuse ja ülesande erinevus seisneb keerukuse astmes: tegevuse läbiviimiseks on reeglina vaja meeskonnatööd, iga üksiku ülesande täitmiseks saab määrata konkreetse teostaja ja/või vastutaja.

Too näiteid erinevate projekti tegevuste kohta.
Seminari läbiviija leidmine, oma ala proffesionaalide leidmine, toitlustaja leidmine

Leia näidisprojektist projekti tegevuste kirjeldamise näited. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti tegevusraamistik (ehk põhitegevuste loend ). See ei pea olema ajalises järjekorras.
IX Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti meeskond
Projekti meeskond võib olla erineva suurusega grupp, keda juhib projektijuht . Kõik liikmed peavad olema valmis meeskonnatööks ja olema avatud. Peavad julgema võtta vastu otsuseid kui ka kriitikat. Kõik liikmed peavad olema valmis vajadusel õppima või õpetama.

Too näiteid projektimeeskonna liikmete kohta. Mis ametites nad on?
Projektijuht
Infospetsialist
Majutusspetsialist
IT spetsialist
Meelelahutusjuht
Tehnikaspetsialist

Leia näidisprojektist, kes on selle projekti meeskonna liikmed. Hinda, kui hästi on näidisprojektis neid kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt, kes Sinu arvates võiksid moodustada selle projekti meeskonna.
X Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti eelarve
Projekti eelarve on raha hulk, mida on vaja selleks, et saaks projekti teostada.. Eelarvesse peab ära märkima, kõik mille peale raha kulub.

Too näiteid projekti eelarve kuluartiklitest.
Vahendite rent, ruumide rent, transpordi kulu, majutuskulu, palgakulu, halduskulud , toitlustuskulu jne

Leia näidisprojekti eelarvest kuluartiklite näited. Hinda, kui hästi on näidisprojektis eelarve koostatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti eelarve olulisemate kuluartiklite loend.
XI Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti rahastav programm.
Projekti rahastav programm on programm, kelle käest on võimalik taodelda projekt i elluviimiseks puuduolev raha.

Too näiteid erinevate (vähemalt kaks) programmide või ühe programmi alaprogrammide rahastusreeglite kohta. Millised on nõuded taotlemisele?
Hasartmaksunõukogu (pere, tervis, hoolekanne ): Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

Projekti tegevuste vastavust prioriteetidele.
Projekti eelarve realistlikkust ning kuluartiklite põhjendatust.
Projekti läbiviijate haldusvõimekust.
Eelnevat kogemust, koostööpartnerite olemasolu ja nende panust projekti elluviimisel.

Taotluse esitamine:
Toetuse taotlemiseks on vaja Sotsiaalministeeriumile esitada:
Täidetud Hasartmängumaksu Nõukogu toetuse taotluse vorm;
projekti oma- või kaasfinantseeringut tõendavad dokumendid ( allkirjastatud garantiikiri , kaasfinantseeringut võib tõendada ka lepingu koopiaga või pangaülekande väljavõttega, kuid sellisel juhul peab selguma, millist taotlejat ja projekti toetatakse);
koopia esindusõigust tõendavast dokumendist (koopia volikirjast juhul, kui taotluse allkirjastaja ei ole taotleva organisatsiooni juhatuse liige).
Sotsiaalministeerium kogub taotlused kokku, annab nende suhtes arvamuse ja edastab need Hasartmängumaksu Nõukogule otsustamiseks. Nõukogu otsused vormistatakse koosoleku protokollina, mis avalikustatakse Hasartmängumaksu Nõukogu kodulehel ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Positiivse otsuse korral saadab Sotsiaalministeerium 30 päeva jooksul otsuse tegemise päevast alates taotlejale allkirjastamiseks toetuse kasutamise lepingu. Toetus eraldatakse toetuse saajale 15 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist
Taotlust saavad esitada ainult need organisatsioonid (asutused), kellel on oma arvelduskonto . Taotlejal on vajalik e-posti aadress, kuna projekti toetamisel saadetakse lepingud PDF formaadis .
Kultuurkapital (kirjandus) : Toetuste eraldamisel võetakse arvesse:

taotluse eesmärgi vastavust kirjanduse sihtkapitali eesmärkidele (vt eespool I. Eesmärgid);
teose või ürituse kirjanduslikku väärtust;
panust Eesti kultuuri, nii traditsioonide jätkamise kui uuenduslikkuse seisukohalt;
taotleja senise tegevuse silmapaistvust;
taotluse selgust, läbimõeldust ja vormistuse korrektsust;
ettevõtmise majanduslikku läbimõeldust.

Nõuded taotlustele:
Kirjastamistaotlus peab sisaldama järgmisi osi:

käsikiri või väljavõte sellest
teose kirjeldus (žanrimääratlus, sünopsis)
trükise kirjeldus (sh teose maht tähemärkides või värsiridades, kavandatav tiraaž ja eeldatav hulgihind)
kulude-tulude eelarve (sh trükikoja hinnapakkumine )
asjatundja soovitus
autori tutvustus või CV
andmed muude taotletud toetuste kohta
informatsioon selle kohta, kuidas valminud trükist (või heliplaati) hakatakse kasutama, levitama ja/või säilitama
tõlketeose puhul tõlkenäide ja andmed tõlkija ilmunud tööde kohta.

Ürituste puhul märgitagu taotluses:

ürituse toimumise aeg ja koht
eesmärk, kirjeldus, programm
eeldatav osalejaskond
koostööpartnerid
teised toetajad
majutuse , rendi vms taotlemise puhul hinnapakkumised
ürituse kogueelarve.

1.5. Sihtkapitalil on õigus taotlus rahuldamata jätta, rahuldada täielikult või osaliselt.
1.6. Kirjanduse sihtkapital lähtub projektitoetuste eraldamisel oma tegevuspõhimõtetest, laekunud taotluste analüüsist ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast.
1.7. Sihtkapital ei toeta toitlustamist

Leia näidisprojektist, missuguse programmi näidisprojekti see on. Hinda, kui hästi on näidisprojekt koostatud selle programmi põhireegleid järgides. Too välja, mis on hea ja mis vajab parandamist.

Kui Sina oleksid selle programmi taotluse hindaja/ rahastaja esindaja, kas rahastaksid või ei rahastataks seda taotlust. Miks?
XII Defineeri oma sõnastuses, mis on projektitsükkel (projektiring). Iseloomusta igat selle osa lühidalt.
Projekti planeerimise ja ettevalmistamise faas- Projekti ettevalmistamise faasis pannakse paika esmased eesmärgid, leitaks ideid, millest valitakse parimad. Eluuring mis koosneb näiteks riskianalüüsist, SWAT uuringust, turu-uuringust. Lõpuks pannakse paika lähteülesanded ja eesmärgid.
Planeerimise faasis pannakse paika, tegevused, aeg, eelarve ja raha, kvaliteet, meeskond jne.
Teostamise faasis toimub organisatsiooniline ettevalmistamise ja viiakse projekt läbi. Pärast toimub organisatsioonilised järeltööd.
Lõpetamise faasis toimub aruandlus ja hinnang, ehk tehakse kokkuvõte, analüüs, lõpphinnanh ja lõppraport.

Too näiteid omal valikul ühe projektitsükli osa kohta. Mis selles osas tehakse, kuidas on see osa seotud kahe tema kõrval oleva projektitsükli osaga.

Leia näidisprojektist, mitu projektitsükli osa on sellesse projekti kavandatud.

Kontrolli, kas projekti sisaldab aruandlust (projekti lõpetamine). Hinda, kas see on hästi kavandatud või vajab parandamist.
Projekti hindamises ja aruandluses nähakse enamasti tüütut kohustust. Kõik tegevused on tehtud ja projekt sisuliselt lõpetatud ning nüüd tuleb hakata kõike jälle uuesti tagantjärele kirjeldama. See on eriti keeruline pikkade projektide puhul, kus aruanne tuleb aastase projekti puhul esitada näiteks pool aastat peale projekti ametlikku lõppu. See tähendab aga poolteist aastat tagasi toimunud tegevuste kirjeldamist.
Projekti aruandlus täidab mitut eesmärki. Esmalt aitab ta dokumenteerida projekti käiku, tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi. Aruandlust võib käsitleda projekti ühe väljundina, kuna ta on projekti käigus loodud materiaalne väärtus.
Aruandlusel on oluline tähendus ka projekti kestel, kuna tema kaudu saadakse heakskiit ja kinnitus tehtud tööle ning edasisele tegevuskavaleProjekti aruandlus kajastab muudatusi projekti tegevustes, ajakavas, meeskonnas ja ressursside jaotuses.
Aruannetel on ka analüütiline roll. Peale faktide võib aruannetes viidata probleemidele ning pakkuda välja lahendusi. Aruandluse kaudu võib edastada ettepanekuid , mis jäävad projekti mõjualast välja, kuid on kasusaajale materjaliks tulevaste projektide planeerimisel.
Aruanded on väga oluliseks materjaliks projekti hindamise protsessis, eriti kui hinnang antakse peale projekti lõppemist, mil kõik projektiga seotud inimesed pole enam kättesaadavad.
Lõppanalüüsi võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus kogutakse teavet ja määratletakse kriteeriumid järgmistes küsimustes:
- hinnang saavutatule;
- seletus selle kohta, kuidas need on saavutatud;
- uute projektide parem kavandamine.
Analüüs on midagi muud, kui lihtsalt raha kulutamisviiside õigustamine, kui suhtekorraldusstrateegia, kui vahendite kaasamise strateegia või kui oma nõrkuste õigustamine. Kuna analüüs on ka nende asjadega seotud, siis aetakse see siiski sageli segamini või see piirdub ühe või mitme ülaltoodud tegevusega .
Analüüs on mõjuvõimas vahend, mis aitab planeerida ning iseäranis parendada meie võimeid, projekte ja tegevusi parendada. Lisaks sellele tuleb analüüsis näha põhjapanevat töövahendit neis protsessides, mis on suunatud sotsiaalsete muutuste saavutamisele, kuna peamiselt valmistab analüüs meid võimaluseks teha asju paremini kui me oleme seda varem teinud.
Üldiselt me peaksime teostama analüüs, kuna:
- me tahame midagi uut juurde õppida ja oma võimeid ja oskusi arendada;
- me tahame kontrollida seda, mida me oleme oma jõupingutuste ja tegevuse kaudu saavutanud;
- me tahame võtta kokku oma õppimiskogemuseja sellele kinnitust leida;
- me tahame kontrollida, kui efektiivsed me oleme;
- me tahame näha, kas me saame paremaks muutuda;
- me tahame, et inimesed pühenduksid õppimisele või enesearendamisele.
Projekti lõppanalüüs peaks hõlmama:
- saavutatud tulemusi;
- saavutatud eesmärke;
- finantsjuhtimist;
- mõju organisatsioonile;
- protsessi.
Tulemuste analüüs
Tulemuste all me mõtleme neid sotsiaalse reaalsuse muutusi, mida me esmajoones saavutada tahtsime , kuid ka muutusi, mis on aset leidnud inimestes (sotsiaalse harimise protsess), organisatsioonides ja partnerites, suhetes kogukonnaga jne.
Eesmärkide analüüs
Lõppanalüüsi loomulikuks nähtuseks on tulemuste võrdlemine esialgselt püstitatud eesmärkidega, tingimusel, et need eesmärgid on olnud konkreetsed ja hinnatavad. Mida konkreetsemad eesmärgid on olnud, seda lihtsam on nende analüüs. Analüüsi käigus vaadeldakse mitte niivõrd saavutamist/mittesaavutamist, kui seda, missuguses ulatuses need saavutatud on. Paljud hariduslikud eesmärgid on juba oma olemuse tõttu raskesti hinnatavad, kuna neid on keeruline kvantifitseerida, mõõta või isegi määratleda. Selletõttu on tähtis määratleda projekti väljatöötamise etapil vähemalt mõned mõõdetavad eesmärgid. Analüüsi esitlemisel on teil sellisel juhul oma kvalitatiivse hinnangu toetuseks pakkuda ka mõningaid arve ja mõningaid kvantitatiivseid aspekte .
Finantsjuhtimise analüüs
Finantsjuhtimise analüüs on oluline kõikide projektide puhul, ja mitte viimases järjekorras, sest tavaliselt on teil tarvis esitada finantsaruanne oma sponsoritele, organisatsioonidele jne. Aruanne on midagi enamat kui puudujäägi (kui see tekkis) suuruse väljaselgitamine. Aruanne võimaldab ka kontrollida, kas pole nüüd tekkinud uusi organisatsiooni tegevuse finantseerimise allikaid , millele raha kulutatud jms. Ja muidugi on kasulik kontrollida ka seda, kas mingeid ressursse poleks olnud võimalik teisiti kasutada.
Organisatsiooni mõju analüüs
Huvitav on analüüsida olulist uuenduslikkust esindavate projektide mõju organisatsioonile. See mõju võib avalduda uue kogemuse ja uute oskustena, uute liikmetena, uute partneritena, paranenud mainena, täiendavate ressurssidena, võimalusena jõuda inimesteni jne.
Protsessi analüüs
Sellisel juhul pole tulemusteks üksnes materiaalsed aspektid. Tulemused võivad avalduda ka õpitu, teatud valdkonnas või mõnel uuel alal omandatud kogemuste näol jne. Nende tähelepanemiseks ja mõistmiseks on tarvis analüüsida protsessi, mille inimesed projekti kavandades ja juhtides läbisid. Mida oleks pidanud tegema teisiti? Mida oleks võimalik projekti planeerimise ja juhtimise kohta õppida? Mida saaksid inimesed projekti läbiviimise kaudu õppida?

Esita oma poolt kirjeldatuna näidisprojekti lõpetamise faasi tegevused.
XIII Defineeri oma sõnastuses, mis on projekti probleem ja projekti idee
Toodud probleemi lahendamiseks tuleb väga selgelt ja lühidalt sõnastada projekti idee, millest hiljem vormub /sõnastatakse/ eesmärk.
• Projekti idee sõnastamine peab pakkuma lahenduse kirjeldatud probleemile.
• Projekti idee peab olema efektne ja meeldejääv.
• Ideest võiks tulla ka projekti pealkiri ehk nimi
• Idee peab haakuma rahastajate prioriteetidega.
Idee lahti kirjeldamine (probleem/arengueeldus, eesmärk, tegevus, tulemus, mõju, konkurents , finantsid , jät kusuutlikkus jms)

Too näiteid, millised võiksid olla projekti idee või probleemi kirjeldused.
Projektikavandi koostamine algab probleemi kirjeldamisega ja taustinfo andmisega antud probleemi kohta. Antakse ülevaade hetkeseisu kohta ja selgitatakse, miks on antud projekt vajalik.
Seda osa kirjutades tuleb:

valida õigesti statistilisi andmeid või fakte
vältida probleemi esitamist lootusetuna
vältida emotsionaalsust, valida asjalik toon
mitte süüdistada ega halvustada kedagi
kirjutada võimalikult lühidalt ja selgelt

Probleemi püstituse ja projektiidee esitlemisest peab asjasse mittepuutuvale inimesele selgeks saama, miks on antud projekti järele vajadus ja kuidas ühiskond sellest kasu saab. Kui see osa projektikavandist ei avalda muljet, siis tihti ei loetagi edasi

Leia näidisprojektist, projekti idee või probleemi kirjeldused. Hinda, kui hästi on näidisprojektis seda kirjeldatud. Too välja, mis on selles hea ja mis vajab parandamist.

Esita oma poolt, kirjeldatuna näidisprojekti projekti idee /probleem. Võid osaliselt ka fantaseerida.
Projekti kavandamise etapid:
1. Idee lahti kirjeldamine (probleem/arengueeldus, eesmärk, tegevus, tulemus, mõju, konkurents, finantsid, jätkusuutlikkus jms)
2. Tegevuste ja tulemuste plaani koostamine (mahukamate projektide korral) 3. Projekteerimine jm ehitusega seonduv (“kõvade” projektide puhul)
4. Lähteülesande koostamine teenuste/asjade ostmiseks
5. Taotlusdokumentatsiooni koostamine vastavalt programmi tingimustele
6. Projekti rakendamine
7. Aruandmine
Projekti olemus ja tunnused

Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus või toode.
Äriprojekt ehk äriplaan on toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks või laiendamiseks koostatav plaan.
Projekt on ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne, mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Ressursside all on mõeldud eelkõige inimesi, raha ja kasutatavaid tehnilisi vahendeid.
Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus.

Joonis.Projekti piiravad tegurid
Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus , sellel on kindel algus ja lõpp. Projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid.
Ressurss. Projekti ressursiks võivad olla nii inimesed, töövahendid, ruumid kui ka muud väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve.
Tulemus. Projekti lõppedes peab olema saavutatud kindel tulemus, projekti käigus võidakse saavutada veel lisaks teisi tulemusi ehk väljundeid. Projekti tulemust sõnastataksegi eesmärkide ja väljundite kaudu.
Tulemus peab olema kirjeldatud võimalikult konkreetselt ja täpselt, nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt . Kvantitatiivne ehk koguseline tulemus võib olla näiteks toodetud õppematerjalide, näidiste, raportite jm. arv. Kvalitatiivne ehk omaduslik tulemus võib olla klientide rahulolu tõus või uued oskused.
Projektide tunnused
Projektid on tavaliselt:

kindla eesmärgiga (mis on selge ja ühemõtteline);
ühekordsed (samasugust ülesannet ei tule enam lahendada);
uudsed (täpselt sellisel kujul ei ole ülesannet varem esinenud , uued inimesed)
ajaliselt piiritletud (kindel algus ja lõpp);
erakorralisi ressursse vajavad (raha, inimesed, aeg);
interdistsiplinaarsed (hõlmavad mitmeid valdkondi);
keerulised planeerida ja juhtida;
riskirohked (inimesed, raha, aeg);
konfliktsed (projektid toovad kaasa muutusi ja seega ka vastuseisu ja konflikte);
olulised

Projekti võtmekriteeriumid
Asjakohasus. Projekt peab olema suunatud sihtrühma (kasusaajate) tegelikele vajadustele, projekti tulemusel peab toimuma selge positiivne muutus. Seetõttu tuleb kaasata sihtrühmad juba projekti planeerimise protsessi ja arutada koos nendega läbi projektiga lahendatavad probleemid ning projekti eesmärgid.
Teostatavus. Projekti eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Selleks tuleb analüüsida projekti toimumise keskkonda ja võtta arvesse majanduslikke, seadusandlikke, keskkonna- alaseid , sotsiaalseid ja finantsilisi aspekte. Samuti tuleks nii projekti kavandamisel kui elluviimisel pidevalt hinnata projekti eeldusi ja riske. Nende väliskeskkonnast tulenevate tegurite muutmisel tuleb projekti tegevus ümber hinnata ja vajadusel muuta või hoopiski peatada.
Jätkusuutlikkus. Iga projekt peab olema jätkusuutlik ehk selle mõju peab jätkuma ka peale projekti lõppemist. Kui näiteks on projekti eesmärk koolituskeskuse töö käivitamine, peab loodud keskus peale projekti lõppemist suutma tegutseda ja ennast ära majandada. Jätkusuutlikkust aitavad kindlustada poliitiline toetus, juhtimisalane suutlikkus jne.

Projekti etapid
Projektides eristatavad etapid on käivitamine, kavandamine, läbiviimine ja lõpetamine.

Projekti käivitamine

Projekti käivitamise faasis tuleb leida vastused järgmistele küsimustele:

Missugune on see probleem, mida tahetakse lahendada?
Millist tulemust soovitakse saavutada?
Kui aktuaalne ja teostatav on see idee, kas see probleem on teadvustatud ka teiste inimeste või institutsioonide poolt?
Millistele tegevustele on vaja rahalist toetust?

Projekti käivitamise käigus toimub probleemi(de) määratlemine, nende analüüs, alternatiivsete lahendusvariantide väljatöötamine ja teostatavuse hinnang.

Joonis. Projekti käivitamine
Iga probleem on kirjeldatav erinevusena soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Probleemi analüüs sisaldab probleemi kirjeldamist, probleemi ulatuse määratlemist ja põhjuste väljaselgitamist.
Joonis. Probleemi analüüs

Projekti rahastamine

Projekti võib teha nii, et selleks on kõik ressursid, sh rahalised vahendid olemas. Tõsisem projektikirjutamine võetakse vaevaks siis, kui tekib vajadus lisaressursside järele ja on vaja otsida fonde nende ressursside leidmiseks.
Kes võiksid olla projekti potentsiaalsed rahastajad ?
Informatsiooni võimalike fondide, sponsorite ja programmide kohta on võimalik leida: internetist, infopunktidest ja programmide esindustest, saatkondadest, ministeeriumidest jm ametkondadest; ajakirjandusest, kaubandus- ja tööstuskojast jne.
Projektile sobivat rahastajat otsides tasub uurida:

Millal rahastaja raha eraldab? Millised on projektide esitamise tähtajad? Kui kaua võtab aega projektide hindamine ja millal on heakskiidu korral raha oodata?
Millised on fondi poolt rahastatavad valdkonnad? Millised on fondi rahastamise prioriteedid ?
Millise piirkonna projekte rahastatakse või eelistatakse rahastada?
Kui suur on toetusfond, milline on maksimaalne või soovituslik summa ühe projekti kohta?
Mis tüüpi toetuse taotlejaid rahastatakse (üksikisik, FIE, MTÜ, äriühingud jne)? Kas fondil on ses osas eelistusi?
Kui suur võib olla toetuse osa % kogu projekti maksumusest?
Kui pikaks ajaks toetusi eraldatakse? Kas on võimalik toetuse taotlust uuendada?
Kas fondil on toetusavalduseks kindel vorm ja milline see on?

Kui erinevate rahastajate kohta on informatsiooni kogutud, siis valiku tegemiseks on vaja:

määratleda täpselt oma projekti valdkond ja rahastamise objekt ning võrrelda neid võimaliku rahastaja prioriteetide ja valdkondadega;
kontrollida, et taotletav summa ei ületaks rahastaja poolt antud maksimaalselt lubatud toetust;

Projekti ettevalmistav , käivitav etapp peab lõppema otsusega projekti plaanimise või kõrvalelükkamise kohta.

Projekti planeerimine

Projekti kavandamisel selgitatakse probleemi, püstitakse eesmärgid, seatakse kaugemad sihid, koostatakse täpne tegevuskava, kirjeldatakse projekti meeskonda, pannakse kokku eelarve, tutvustatakse projektitööga kaasnevat aruandlust ning oma tegevusele hinnangu andmist.

Probleem ja taust

Projektikavandi koostamine algab probleemi kirjeldamisega ja taustinfo andmisega antud probleemi kohta. Antakse ülevaade hetkeseisu kohta ja selgitatakse, miks on antud projekt vajalik.
Seda osa kirjutades tuleb:

valida õigesti statistilisi andmeid või fakte
vältida probleemi esitamist lootusetuna
vältida emotsionaalsust, valida asjalik toon
mitte süüdistada ega halvustada kedagi
kirjutada võimalikult lühidalt ja selgelt

Projekti eesmärgid ja sihid

Eeltoodud probleemi lahendamiseks tuleb väga selgelt ja lühidalt sõnastada projekti eesmärk. Projekti eesmärgi sõnastamine peab pakkuma lahenduse kirjeldatud probleemile. Projekti eesmärk peab haakuma rahastajate prioriteetidega.
Projekti eesmärk on olukord, mida soovitakse projekti lõpuks saavutada. Seda võib nimetada ka otseseks eesmärgiks.Eesmärk ei saa olla tegevus. Kuid otsese eesmärgi saavutamisega aidatakse kaasa mingi üldisema või kaugema eesmärgi saavutamiseks, seda nimetatakse sihiks. Taotletav siht näitab projekti jätkusuutlikkust.
Projekti otsene eesmärk peab olema:

spetsiifiline ehk ainulaadne antud projekti teistest eristav;
mõõdetav ehk arvuliste ja/või kvaliteedinäitajatega kirjeldatav;
ajaliselt määratletud ehk eesmärgi või tulemuse saavutamise aega täpsustav;
realistlik ehk antud tingimustes teostatav;
täpne ehk üldsõnalisust ja ebamäärasust vältiv.

Esitähtede kokkulugemisel saame ingliskeelse sõna SMART, mis tõlkes tähendab ‘arukas’. Nõudeid projekti eesmärgile nimetataksegi SMART-reegliks.
Projekti otsese eesmärgi võib jagada ka alaeesmärkideks.
Projekti eesmärgid peavad olema sõnastatud võimalikult konkreetselt, vältida sõnu parandada, arendada, tõhustada, tutvuda jne.
Projekti eesmärgid peavad viima konkreetsete tulemuste saavutamiseni.

Tegevuskava

Tegevuskava koosneb kolmest väga olulisest komponendist :
1. eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste loetelu ;
2. iga konkreetse tegevuse sooritamiseks vajaliku aja määratlemisest ehk tähtajast;
3. iga tegevuse mõõdetava tulemuse määratlemisest.

Projekti meeskond

Projekti meeskonna moodustavad inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projektijuht vastutab kogu projekti tähtajalise, eesmärgistatud ja ressursist lähtuva elluviimise eest. Meeskonnaliikmed on vastutavad konkreetse valdkonna või teatud ülesannete eest (näit. koolituste korraldamine, raamatupidamine jne). Sageli kaasatakse projekti ka väliseid eksperte: lektorid, tõlgid, disainerid. Oluline on kaasata sidusgruppide esindajad, kes tagavad projekti jätkusuutlikkuse.
Projekti edu algab meeskonna õigest valikust, selleks määratletakse vajalikud rollid meeskonnas ja sõnastatakse nende ülesanded. Selle põhjal saab otsida sobiva kvalifikatsiooniga, kogemuste ja isikuomadustega inimesi, keda tuleb motiveerida ja kinnistada meeskonda.

Projekti eelarve

Pärast seda, kui kõik vajalikud tegevused ja ressursid on läbi mõeldud, saab hakata koostama projekti eelarvet . Reeglina saa projekti eelarvesse kirjutada ainult need kulutused, mida tehakse ajavahemikus projekti alguskuupäev ja lõpukuupäev. Projekti eelarvesse pannakse ainult need kulutused, mis on seotud projekti tegevustega.
Eelarve koosneb järgmistest osadest:

töötasud koos riigimaksudega (projektijuht, konsultandid, eksperdid , koolitajad jt. projektis osalejad);
transpordikulud ;
majutuskulud;
seminarikulud (ruumide rent, kohvipausid jne);
soetused ( seadmed , vahendid, ehitusmaterjalid , kirjandus jm);
halduskulud (paljundamine, ruumide üür, telefoni-, faksi- ja internetikulud jne).

Erinevatel programmidel ja fondidel võivad eelarve osas olla omad nõudmised. Näiteks ei saa mõnedes programmides taotleda toetust töötasudele, kuid eelarvesse arvestatakse need siiski ja kaetakse omavahendite arvelt. Samuti on programme , kust ei saa taotleda toetust soetustele, vaid ainult koolitusele. See tuleb projektitaotlemise eeltööna endale selgeks teha, et hiljem ei tabaks kirjutajat ebameeldiv üllatus. Projektitaotluses tuuakse ka välja, millist osa eelarves taotletakse antud programmist, missugused ressursid kaetakse omavahendite arvelt ja/või teistest allikatest.
Kui eelarve on koos, siis tasub üle kontrollida, kas eelarve ikka kindlustab projekti vajalike vahenditega:

on rahastajale arusaadav (detailideni lahtikirjutatud: iga inimese tööpäevade arv, sõitude/sõitjate arv, kilometraaž, ööbimiste arv, soetuste nimetused ja arv jne)
sisaldab vajadusel selgitusi
vorm ja sisu vastab rahastaja nõuetele (kategooriate vaheline protsentuaalne suhe, limiidid erinevatele kategooriatele jne)
arvutuste aluseks olnud andmed on alles (hinnapakkumisi ja -kirju võib vajadusel lisada lisasse)
on väike varu (hinnad võivad muutuda, on otstarbekas kasutada veidi kõrgemaid hinnamäärasid)

Eelarvet koostades ei tohiks unustada, et ka taotluste rahastajatel ja hindajatel on infot hindade kohta!

Projekti hindamine

Projektikavandisse kuulub ka projekti hindamise kirjeldamine või plaan selle läbiviimiseks. Projekti hinnatakse tema algushetkest alates kogu projekti vältel. Mõnedel programmidel on selleks kindel protseduur .
Projekti hindamise eesmärk on:

projekti tulemuste hindamine (nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne);
kontrollitakse, kas kulutatud raha vastab saavutatud eesmärgile;
analüüsitakse, mida saaks tulevikus paremini teha;
tagatakse dokumenteeritud materjal, nii sisulise töö kui finantside kasutamise kohta.

Projektide hindamiskriteeriumid

asjakohasus (eesmärkide vastavus probleemidele);
ülesehitus ( loogika );
efektiivsus (väljundid sisendite suhtes);
tulemuslikkus (väljundite panus eesmärkide suhtes);
mõju (laiemale keskkonnale);
jätkusuutlikkus (kasu kestvus)

Hindamise objektid

kulud ( tegelikud ja planeeritud);
tegevused ( lahknevused planeeritud ja tegelike tegevuste vahel);
väljundid ( tegevuste tulemused ja nende vastavus saavutamise indikaatoritele);
otsesed eesmärgid (saavutamise määr);
finantsiline ja organisatsiooniline jätkusuutlikkus (kasusaaja võimalused);
üldised eesmärgid, kaugemad sihid

Projekti aruandlus

Iga rahastatud projekti elluviimisega kaasneb vastavalt rahastajate nõudmisele aruannete koostamise vajadus. Sõltuvalt projekti suurusest ja rahastavast programmist või fondist, võib aruannete maht olla väga erinev. Sõltuvalt projekti pikkusest võidakse nõuda ka vahearuandeid. Projektis aitab aruandlus dokumenteerida projekti käiku, tehtud otsuseid, muudatusi ja järeldusi, aitab võrrelda projekti tegelikku käiku võrreldes plaaniga. Lisaks rahastaja nõudmistele, on tegijal alati otstarbekas pidada nö projekti kausta, kuhu koondatakse kõik projektitööga seotud dokumendid.
Aruandluse eesmärgiks on:

dokumenteerida projekti käiku,
kinnitada tehtud töö,
planeerida järgnevad tegevused,
saada heakskiit vajalikele muudatustele,
tõstatada küsimusi ja anda soovitusi ,
anda alusmaterjal projekti hindamisele.

Aruannete esitamine ja kinnitamine on sageli otseselt seotud väljamaksetega. Projekti vahe- ja lõpparuanded vormistatakse tavaliselt etteantud vormile ja isearvutuvatesse tabelitesse (finantsosa).
Projektijuhtimine tähendab selle korraldamist alates esialgsest ideest kuni lõpliku valmimiseni ja aruandluseni. Kokkuvõte projektiprotsessist on kujutatud järgmisel joonisel:

.DOCX Laadi alla originaalfail 18 lk · .docx · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Animii Õppematerjali autor

Eksamimaterjal koos vastustega.

Sarnased õppematerjalid

docx

PROJEKTIJUHTIMINE

 Interdistsiplinaarsed (hõlmavad mitmeid valdkondi);  Keerulised planeerida ja juhtida  Riskirohked (inimesed, raha, aeg);  Konfliktsed (toovad kaasa muutusi ning seega ka vastuseisu ja konflikte);  Olulised. Projekti võtmekriteeriumid Asjakohasus. Peab olema suunatud sihtrühma (kasusaajate) tegelikele vajadustele; projekti tulemusel peab toimuma selge positiivne muutus. Sihtrühmad tuleb kaasata projekti planeerimise protsessi ja arutada koos läbi probleemid ja eesmärgid. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Teostatavus. Eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Projekti toimumise keskkonna analüüs; majanduslikud, seadusandlikud, keskkonna-alased, sotsiaalsed ja finantsilised aspektid. Pidev projekti eelduste ja riskide analüüs ja hindamine (vajadusel tegevuse ümber hindamine, muutmine). Jätkusuutlikkus. Projekti mõju peab jätkuma ka peale projekti lõppemist.

Organisatsiooni juhtimine

doc

Projektijuhtimine konspekt

Paraku jääb palju projekitoetusi välja jagamata mitmele võtmetähendusega valdkonnale, sest projektid vaatamata heale ja vajalikule ideele on koostatud ebaprofessionaalselt, segeli ka kiirustades ja lohakalt. Kuna projektide tegemine on laienenud inseneriprojektidest peaaegu igale elualale ja projektijuhtimine tervikuna on muutunud populaarseks, nimetatakse sageli igapäevast rutiinset tööd projektiks ning selle tegijat projektijuhiks. Väärkäsitluse vältimiseks tuleb tunda projektitöö eripära. Projektil on kindlad tunnused ning meetodid, mis on abiks nii projekti kirjutamisel, ettevalmistamisel kui teostamisel. Käesoleva aine eesmärk on tutvustada projektitöö põhimõtteid läbi projekti plaani ja projekti koostamise. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED 1.1 Projekt ja projekti etapid Projekti teoreetiline olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse

Raamatupidamise alused

doc

Projekti kavandamine

RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 3. peatükk PROJEKTI KAVANDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektide planeerimist ja arendamist, tutvustatakse loogilist maatriksit, eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame'i meetod pakub ka standardse

Projektijuhtimine

ppt

Projekti kavandamine

Projekti Projektimeeskond kavandamine Projekti kavandamine LogFrame meetod • Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida läbi

Ühiskond

doc

Strateegiline planeerimine

Probleemide seoste määramine Ajurünnaku tulemusena on meil suur hulk erineva üldistusastmega probleeme. Nüüd on vaja tuvastada, millised probleemid on omavahel seotud ja milline see seos on. Näiteks "liiklusummikute" ja "liiklustehnika rikete" probleemid on omavahel põhjus-tagajärg seoses: rikki läinud tehnika, näiteks valgusfoor, põhjustab liiklusummikuid. Samas ei ole probleemid "bussijuhtide madal distsipliin" ja "busside halb tehniline seisund" omavahel otseselt seotud, kuid koos põhjustavad nad probleemi "bussid hilinevad sageli". Probleemide omavaheliste seoste tuvastamine võib sageli olla keerukas. Seega tuleb protsessis osalejatel paratamatult konstruktiivselt vaielda ning argumenteerida. Argumendid ja selgitused aitavad sidusgruppide esindajatel paremini aru saada üksteise probleemidest ning see omakorda soodustab hilisemat koostööd. Probleemide hierarhia määratlemine

Projektijuhtimine

doc

Lähteülesanne

mida peavad sisaldama; millal esitatakse; kes saavad koopiad; mitu koopiat; mis keel(t)es. Aruandlusest on pikemalt juttu peatükis 9. Monitooring ja hindamine Informatsioon selle kohta, kes ja kuidas teostab projekti järelvalvet ehk monitooringut. Pikemate projektide puhul on tavaline juhtkomitee olemasolu, kellel lasub projekti monitooringu ülesanne. Lähteülesandes võib täpsustada, kes kuuluvad juhtkomitee koosseisu, kui sagedasti juhtkomitee koos käib ning millised on tema volitused. Lähteülesanne peaks kajastama ka kasusaaja poolt määratud vastutavate isikute positsioone ja nimesid. Reeglina on üks neist juhtivtöötaja, kellel on õigused allkirjastada olulisi dokumente, näiteks lepinguid. Sageli on projektijuhil kasusaavas organisatsioonis ka igapäevane koostööpartner, kes annab projektile vajalikku informatsiooni ja tagasisidet.

Projektijuhtimine

rtf

Projektiplaani koostamine

Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käigus ühtlast töötemp

Projekti juhtimine

doc

Projekti hindamine

RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue proj

Projektijuhtimine

Rohkem sarnaseid