EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Esimene kursus Smart EEK MAINORI ÜLIÕPILASTE KÖÖGI- JA PUHKENURK Projekt Juhendaja: Meelis Zimmermann Tallinn 2015 1. Üldandmed: Projekti nimi: EEK Mainori üliõpilaste puhke- ja kööginurk Projekti teostamise aeg: Projektiga alustamine 1.veebruar 2016 ning puhke- ja kööginurga ametlik avamine 1.september 2016 Projekti teostamise koht: Puhke- ja kööginurk hakkab tegutsema Tallinnas EEK Mainori õppekeskuses, Suur-Sõjamäe 10a Projekti teostajad: 1. Meeskonnaliige: Rain Kaaret, Suhtekorraldaja, Kohustused: EEK Mainori juhtkonnaga, IT- osakonnaga suhete loomine ja hoidmine. Reklaami eest vastutamine. 2. Meeskonnaliige: Ilona Šmunk, Projektijuht, Kohustused: projekti kokkupanemine ja selle ellu viimine. 3. Meeskonnaliige: Evon...
Tervise Arengu Instituut Täidab Tervise Arengu Instituut ,,TEIP" Hiiu 42, 11619 TALLINN ............./............./............. Projekti valdkond ........................................ . Kontaktisik: Reelika Viitamees Tel. 6593972 Taotluse esitamise aeg E-mail: [email protected] 2012 ............... ·PROJEKTI NIMETUS: SKI Saab Ka Ilma ·PROJEKTI JUHT Ees- ja perekonnanimi: Telefon: E-post: Vanus: ·KOOL Kooli aadress: Klass: Koolipoolne juhendaja: (ees- ja perekonnanimi, telefon) Kas kool kuulub tervist edendavasse võrgustikku? ·PROJEKTI TEGEVUS ...
Tallinna Ehituskool Keskkonna säästlik rekonstrueerimine Kaspar Liivak R:12 26.04.12 Sisukord Materjali valik..........................1 Projekteerimine..............................1 Suurem ajakulu..........................1 Rohkem piiranguid ehitamisel..............2 Suurem pühendumine tulemusele..............2 Kasutatud kirjandus...................................3 Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, o...
Projekti Projektimeeskond kavandamine Projekti kavandamine LogFrame meetod • Tagab süsteemse lähenemise projekti kavandamisele; • Eristab eesmärkide, tulemite, tegevuste ja sisendite tasandid; • Loob projekti kava muutuvas keskkonnas määrates kindlaks eeldused ja hinnates riske; • Täpsustab tulemuslikkuse näitajad ja hindamise viisi, • Loob tingimused järgnevale projekti monitooringule ja hindamisele. 1 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Loogiline maatriks Sekkumis- Kirjeldus Saavutamise Kontrolli Eeldused ja loogika indikaatorid meetodid riskid Üldine eesmärk Otsene eesmärk Väljundid R: tegevusi ei viida ...
PROJEKTIJUHTIMINE I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust võ...
PROJEKTIIDEE KIRJELDUS 1. Taotleja nimi Valgamaa Partnerluskogu MTÜ 2. Kontaktandmed Kristi Laan, 52012369, [email protected] 3. Taotleja lühitutvustus Lisa 1 (eraldi max 1 A4 leht) 4. Projekti nimi ,,Koostegemise rõõm" Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.....................................................................................................................4 1.3 Eesmärgid...................................................................................................
I Defineeri oma sõnadega, mis on projekti sihtgrupp ja huvigrupid. Millised näitajad on sihtgrupi kirjeldamisel olulised? Projekti sihtgrupp on teatud inimesed kellele on projekt suunatud ehk kellele antud projekt korraldatakse. Projekti sihtrühm on need inimesed, kes projekti tulemust hakkavad kasutama. Projekti huvigrupid on organisatsioonid ja üksikisikud, kes on aktiivselt projektiga seotud. Seotus võib olla tingitud sellest, et projekti lõpptulemus või käik mõjutavad nende huve (positiivselt või negatiivselt). Huvigruppidel endil võib olla mõju projekti käigule või lõpptulemusele. Projekti meeskonna ülesandeks on selgitada välja kõik huvigrupid ja nende huvid, vähendada negatiivset ja suurendama positiivset mõju projektile. Huvigruppide väljaselgitamine on tegelikult keeruline ülesanne. Huvigrupp üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu vastu sihipärast huvi. Kõik need i...
Peipsi koostöö keskus Millal ja miks organisatsioon loodi? 1993 – “Peipsi Järve Projekt “ 2000 – “Peipsi Koostöö Keskus“ Eesmärk: keskkonnaprobleemide lahendamine Eesti-Vene piirialal. Sihtgrupp: suunatud selle piirkonna inimeste eluolule (uute oskuste ja teadmiste saamine). Organisatsiooni strateegilised arengusuunad: 1. Kogukonna arengu toetamine 2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine (info jagamine oma tegemiste kohta) 3. Piiriülene- ja arengukoostöö (loodushariduslikud projektid Moldovas, Armeenias) Informatsiooni jagamise viisid: Õppematerjalide pakkumine Õppepäevade korraldamine Loodusharidusprojektide kirjutamine ja juhtimine Internetipõhised mängud, viktoriinid Näitus Peipsi järve elu tuba koostöös Kasepää valla ja Peipsi Infopunktiga Erinevad infovoldikud, käsiraamatud, CDd, DVDd. 2014 aasta ettevõtmised: 1) Projekti nimi: Eesti-Läti-Vene koostööprojekt „People with Natur...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Kedi Urbanik TT-09 PROJEKTITÖÖ 'PEALINNA!' Väimela 2011 1. EESMÄRGI PÜSTITAMINE SITUATSIOON Kolimine Tallinnasse · Kuidas kolida? · Milliste vahenditega kõige otstarbekam? · Milliseid ressursse ja kui palju on tarvis? · Kuidas leida korter ning milline variant oleks antud olukorras parim valik? · Kuidas leida soodsaim kvaliteetne koolitus? PROBLEEM Arenguvõimaluste puudumine Võrumaal Ajutiselt või pikemaajaliselt Tallinnasse kolimine on vältimatu võimaluste puudumise tõttu. PROBLEEMI KANDJAD, OLEMASOLU TÕESTUS Projektikoostaja huvid Probleemi kandjad on otseselt ning kaudelt projektikoostaja ja lähedased ning koolitajad, tulevased kliendid jne SOOVITUD OLUKORD · Olemas on üürikorter · Koolituse eest on tasutud · Pooleks aastaks on koostatud plaan majanduslikult hakkama saamisek...
Projekti üldinfo Projekti nimi: Majandustarkvara winPmen juurutamine ettevõttes Täpitriin OÜ Projekti tellija: Täpitriin OÜ Projekti liik: infotehnoloogiline projekt Projekti koostaja: XXXXX – õpperühm RP III, Tallinna XXXX Projekti eelarve: 4353.- € Alustamisaeg: 01. veebruar 201X Valmimisaeg: 31. mai 201X Projektijuht: XXX Projekti sihtrühm: ettevõtte finantsjuhtimise eest vastutavad isikud. Projekti taust: Seni kasutusel olnud raamatupidamisprogramm on moraalselt vananenud ning ei vasta enam areneva ettevõtte vajadustele. Seoses ettevõtte äritegevuse laienemisega on muutunud tootmis- ja teenindusprotsessid järjest mahukamaks, millega olemasolev programm ei suuda toime tulla. Põhiliste puudustena võiks välja tuua järgmist: andmemahu kasvades tekkisid probleemid töökiirusega; kaupade ja klientide andmebaaside ühildamise probleemid; andmete võrreldavuse probleemid; teatud t...
Projekti plaanimine Töö ülesanded täidavad projekti heaks töötavad inimesed, kes määravad kas projekt õnnestub või mitte. Personali plaanides tuleb läbida mitu etappi: · Personali vajaduste plaanimine · Personali kvalifikatsiooni plaanimine · Konkreetsete töötajate plaanimine · Töötajate koolituse plaanimine · Tähtaegade plaanimisega peab tagama projekti ajaliselt võimalikult täpne realiseerumine · Ajagraafikut on vaja selleks, et kõik projekktis osalevad töötajad, tellija ja projekti juhtorganid näeksid mida tuleb projekti käigus teha · Millises järjekorras tuleb tegevusi läbi viia · Kui kaua üksik töö kestab · Kuidas tegevus edeneb Ajagraafiku loomisel tähtsamateks eesmärkideks on : · Projekti osade litmine · Konkreetsuse taamine · Tegevuste ajaline planeerimine · Tegevuste teistele arusaadavaks tegemine · Nõrkade või kriitiliste kohtade leidmin...
SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Noorte infopäev “KAINE ON IN!” Projekt Juhendaja: Projekt: Noorte infopäev „Kaine on in!“ 2 ........ 2012 SISUKORD 1. Üldinfo.....................................................................................................................................3 1.1 Projekti taust......................................................................................................................3 1.2 Projekti eesmärk.................................................................................................................4 1.3 Projekti analüüs ja hindamine............................................................................................4 1...
KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule *Kultuuripärandile, materiaalsele...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastas...
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
Eesti Sukeldumisministerium OÜ PROJEKT TALLINN SISUKORD PÕHILISED ANDMED......................................................................................... 2 Projekti finantseerimine................................................................................2 Juhtkond........................................................................................................ 2 ANDMED PANGAÜLEKANDE TEGEMISEKS...................................................3 ANDMED PROJEKTIJUHTI KOHTA..................................................................3 MISSIOON...................................................................................................... 3 VÄÄRTUSED................................................................................................... 3 VISIOON..............................
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Milline neist märksõnadest ei kuulu tootearendusprojekti ja tootearendusprotsessi eristavate märksõnade hulka? a. korduvus Küsimus 2 Millega seoses kerkib üles projekti plaanimise seostamine äriprotsesside juhtimisega? b. tootmismahtude suurenemisel Küsimus 3 Kas toote tehnoloogilisuse tagamise oskus kuulub? mõlema eelmise ja ka projektijuhi kompetentside hulka Küsimus 4 Mis ei sobi tootearendusprojekti teostusega seotud tegevuste loetellu? a. kontrolli- ja testimise tehnoloogia Küsimus 5 Milline põhimõte ei kuulu agiilse projektiteostuse juurde? b. kaasaegsetele metoodikatele orienteeritus Küsimus 6 Mis ei kuulu riskide ja kitsaskohtade dialektikasse? b. valmistustehnoloogiate mittetundmine Küsimus 7 Mis ei ole oluline tootearendusprotsessi jätkusuutlikkuse seisukohalt? b. ettevõtte kasuminäitajad Küsimus 8 Mis ei kuulu projekti seire juurde? b. töö tulemuste arutelu Küsimus 9 Milline tegevus t...
11.klass Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a. Euroopa Liidu struktuuritoetused Vasta põhjalikult küsimustele. 1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada...
Kinnitatud KKLM juhatuse 12.09.2016 otsusega KKLM LEADER eelarve näidis Taotleja: Projekti pealkiri: Ühiku Ühik Kogus Kokku EELARVE maksumus Tegevuse liik Projekti otsesed kulud kululiikide kaupa 1. Tegevuse liik 0 ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 1. peatükk PROJEKTITSÜKKEL Selles peatükis seletatakse lahti projekti mõiste, tutvustatakse projektitsükli erinevaid faase ja etappe ning antakse lühiülevaade projektitsükli kasutamisest juhtimismeetodina. Projekti olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob Projektitsükkel teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus Piiravad tegurid teenus või toode. Mitte kõik eesmärgistatud protsessid pole AEG projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja kaudselt projekti mõjutavaid ning projektiga · Olukorra määratlemist seotud tegureid. · Probleemide analüüsi ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 10. peatükk PROJEKTI HINDAMINE Selles peatükis käsitletakse projektitsükli viimast faasi. Räägime programmide/projektide hindamise olemusest, peamistest kriteeriumidest ning seostest loogilise maatriksiga. Samuti käsitleme hindamise erinevaid ajastamise võimalusi. Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida, kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal juhuks, kui projekti lepingupartneriga tekib vaidlus teemal, mis saavutati ja mis mitte; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja...
Projekti järelhindamine Projekti peamiseks eesmärgiks on lõpptulemuseni jõudmine ja tulemuste kasutamise tagamine. Seda olenemata sellest, mis liiki projektiga on tegemist. Seetõttu on lõpetamine üks olulisemaid etappe projektitöös. Õigesti lõpetatud projekt annab võimaluse kasutada projektis saadud kogemusi järgnevates projektides ja teistes ettevõtmistes. Majanduslikust küljest on projekti lõpetamine samuti oluline. Organisatsioonil tekkib võimalus lõplikuks arveldamiseks tellijaga ja teostajatega. Paljude teostusprojektide korral läheb projekti tulemuse omandiõigus lõppkasutajale. Arendusprojektide korral hakkab projekti resultaat selles perioodis raha tagasi tooma. Hästi kavandatud lõpetamine kiirendab lõpptulemuse üleandmist ja kasutuselevõttu. Projekti vältel omandatud kogemused (nii head kui ka halvad) kogutakse kokku ja fikseeritakse lõpparuandes organisatsiooni projektitegevuse edasiarendamiseks ja juhtimiseks. Viimaseks proj...
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel...
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,PESA" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2011- 30.aprill 2011. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2011 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti teostajate nimed: Meeskonnaliige: Triin Filippov Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: Airi Metsasalu Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse; sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahenduste leidmine Meeskonnaliige: Liis Poom Roll: Suhtekorraldaja Vastutusvaldkond: personal ja noore...
Käesoleva teema olulisemad mõisted 1) Jätkusuutlik turism Jätkusuutlik turism turism, mis ühel poolt kaitseb tänast turisti ja võõrustavat regiooni ja teiselt poolt tugevdab tulevikuvõimalusi (Eesti Ökoturism: http://klaster.ecotourism.ee/okoturism/) Turism, mis on majanduslikult võimekas, kuid ei riku ressursse, millest ta on tulevikus sõltuv- füüsilist keskkonda ning võõrustava kogukonna sotsiaalseid suhteid. Eesmärgid: · saada majanduslikku kasu turismikoha toimimisest · toetada kohalikku kogukonda ja kultuuri · kaitsta ja edendada ehitatud ja looduslikku keskkonda Võtmeküsimus on jätkusuutlik kohalike ressursside kasutamine: tööjõud, loodus-, ajaloo- ja kultuuriressursid, toiduained, ehitus- ja muud materjalid, oskusteave. Kohalike ressursside ja toodete maksimaalne otstarbekas kasutus tähendab eelkõige senisest suurema tulu jäämist piirkonda, väiksemat vajadust importkauba järele ja teenuste müügist...
1. Ressursianalüüs 1. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik kvalifitseeritud inimressurss? Probleem on selles, et kuna projektid hõlmavad reeglina vaid teatud perioodi, tuleb selleks kokku seada ajutine projektimeeskond. Inimressursi rakendamise seisukohalt on oluline, milline on projekti täitva asutuse organisa- toorne tüüp: funktsionaalne, projektipõhine või maatrikskujuline. Funktsionaalsetes asutustes (näiteks ülikoolid) on töötajad põhikohaga tööl kindlates allüksustes ning projektikohased ülesanded on töötajatele üldjuhul täiendavad. Projektipõhistes asutustes võetakse inimesed tööle ajutiselt, vastavalt täidetavatele projektidele. Maatrikskujulistes asutustes on töötajad põhikohaga tool, kuid jaotatud täidetavate projektide vahel. 2. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik infrastruktuur? Olenevalt projekti iseloomust, peab analüüsima järgmiste ressursside piisavust: · töökohad, ...
Projektide juhtimine Piirangute Teooriat kasutades Koolituse konspekt Selle materjali edastamine kolmandatele pooltele on keelatud vastavalt A.Y.Goldratt Baltic OÜ ja IT Kolledži vahelise lepinguga. A.Y.Goldratt Baltic OÜ Margus Püüa IT Kolledž A.Y.Goldratt Baltic OÜ Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus Piirangute teooriasse ...................................................................................................................... 4 Analüüsi tehnikad ...........................................................................................
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE).................................................... 16 4. PROJEKTI PLAAN..................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani seisundiaruanne 2. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks.........................................3 2. Projekti korrigeeritud rollid............................................................................................. 3 3. Valminud tu...
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
Koondatud tööd-töid, mille maht on lühikesel lõigul väga suur (sügavad kaevikus, täiedid, sillad) Linitööd osa töid korduvad pidevald terve tee ulatuses (katenditööd, märkimistööd) Ehitusvoolu parameetrid muutuvad suurused, mis iseloomustavad ehitustööde tehnoloogiat ja ehitusvoolu arendamine ruumis ja ajas: *Tehnoloogiline (töömaht, -mahukus) *Ruumiline (töörinne, haardeala) *Ajaline (Voolurütm, -samm, tehn. tsükli kestus) Kriitiline tee kõige pikem tee; määrab ehituse kestuse. Igavuse ja monotoonsuse tagajärjed: *suureneb puudumiste arv, sagenevas tööõnnetused, langeb kvaliteet ja tõuseb risk, tööjaotus viib edasisele tööjaotusele. Saavutamise indikaatorid: *Aeg -millal? *Kvantiteet-Kui palju? *Hind- Mis maksab? *Kvaliteet -Kui hästi? Kontrolli meetod: *mõõtmine *katsetus * kaetud tööde akt *protokoll Eelarve: *lepingulised hinnad *Materjalide maksumused *Ressurside maksumused *Eelkokkulepped *kogemus Tehnoloo...
Projektijuhtimine Mis asi on projekti juhtimine? Projekti definitsioon- hästi defineeritud tegevuste loetelu, millel on: algus lõpp eesmärgistatus juhitud kindlate inimeste poolt kasutab erinevaid ressursse on mitte-rutiinne tegevus palju riske palju konflikte 2 Mis asi on projekti juhtimine? · Projekti edukust mõõdetakse tavaliselt kolme kategooria abil: 1. tulemi kvaliteet (ootustele vastavus) 2. ajapiiridest kinnipidamine 3. eelarves püsimine ·. Veel olulisem? tegijate rahulolu ·. Juhtimine... ·. Kas see on õpitav? 3 Definitsioon Interdistsiplinaarne "teadus" kuidas juhtida projekte edu...
Küsimus 1 Läbipääsusüsteem sissepääsu ukse juures fikseerib, kes ja mis kell on tööle tulnud või töölt lahkunud. Millise süsteemiliikiga on tegemist? Vali üks: a. Expert System b. Decision Support System c. Management Information System d. Transaction Processing System Küsimus 2 Tegevus "Alternatiivide võrdlemine" on seotud järgmise SLDC etapiga: Vali üks: a. Süsteemi analüüs b. Süsteemi planeerimine ja valik c. Süsteemi teostus ja kasutamine d. Süsteemi disain Küsimus 3 Systems planeerimine ja valik on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Süsteemi piirete ja mahu määramine b. Parima lahenduse soovitamine c. Dokumentatsiooni koostamine d. Nõuete kindlakstegemine e. Vajaduse identifitseerimine Küsimus 4 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik infosüsteemi arendamise haldamiseks. Mis on elutsükli neljas samm? Vali üks: a. Infosüsteemi väljavalimine ja planeerimine b. Infosüsteem...
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mill...
Projektirahal põhinev rahastus kas lihtne rikastumisviis? Projektirahal põhinev vabatahtlik tegevus pakub ühiskonnale kindlasti palju lisandväärtust. Saab kindlalt väita, et tegu on geniaalse süsteemiga panustada ühiskonna arengusse. Kuid lisaks sellele kaasneb ka kindlasti projektiraha ära kasutamist. Läbi projektirahal põhineva tegevuse on võimalik panustada ühiskonda asjade või tegevustega, mis muidu rahastust ei leiaks ning ära tehtud ei saaks. Näiteks saab läbi Euroopa Liidu fondide taotleda toetust asjadele, millele kogukonna rahakott üksinda peale ei hakka. Näiteks laululava või mänguplatsi renoveerimine või ehitamine. Projektipõhist rahastust kasutab ära ka riik, kes ehitab maanteid ja renoveerib koolimaju, rajab kergliiklusteid ning ehitab loodusesse vaatlustorne. Läbi projektide on reaalselt võimalik parandada inimeste elukvaliteeti. Konkreetne näide on kindlasti veetorude renoveerimine ning kaasajastamine,...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamise ja meretranspordi juhtimise õppetool Projektijuhtimine Projekt Juhendaja: Tiina Puusalu Tallinn 2012 Sisukord Projektijuhtimise projekt Projekti ülevaade Põhilised andmed Ettevõtte nimetus: OÜ E-Vabaaeg Aadress: Vabaduse väljak 10, Tallinn Telefon: 57575755 Asutamise aeg: 30.03.2012 Juriidiline staatus: Osaühing Osakapitali suurus: 2500 EUR Projekti finantseerimine Osaühingu registreerimisel 3 osaniku poolt investeeritud summa moodustab firma algkapitali 2500 EUR. Plaan on taotleda erinevate projektide kaudu Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi sotsiaalsfääriga tegelevatest asutustest...
Eesti Mereakadeemia Triin Engmann KP31 LÕBUSTUSPARK- DELFINAARIUM ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 Juhendaja: J. Leetsar 2009 SISUKORD Põhimõisted............................................................................................3 1.Missioon........................................................................................... 3 2.Väärtused......................................................................................... 3 3.Visioon ..............................................................................................4 4.Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................4 5.SWOT- analüüs................................................................................ 6 6.Eesmärgid ja ...
Loeng nr 10. Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades 10.1. Maksumusplaanimise strateegia Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1. Maksumusplaanimine ja –kontroll projekteerimisel Maksumusplaanimine ja -kontroll projekteerimises on: 1. lähteülesande koostamine 2. sobiva lahenduse otsimine 3. projekteerimiskäigu maksumuskontroll Paraku on nii, et maksumusplaanija ajakulu ja pingutuse...
Kuidas koostada äriplaani? Efektiivne äri planeerimine ja hea äriplaani loomine on hädavajalikud esimesed sammud ettevõtte rajamisel. Selleks, et olla oma ettevõtmise edus kindel, on oluline planeerida tegevusi, mis aitavad reageerida tõhusalt probleemidele ja võimalustele, vältides seega ilmselgelt ebameeldivusi. On ikka veel palju äriinimesi, kes jättes koostamata esmalt selge tegevusplaani, astuvad seiklustesse riskides kogu oma isiklike ressurssidega. Soovitame alustaval ettevõtjal koostada oma äriplaan ise! Lisaks allolevale juhendile võite leida palju infot ettevõtluse kohta ettevõtja portaalist www.aktiva.ee . Äriplaani koostamiseks võite kasutada ka järgmist juhendit. Äriplaani koostamise juhend Äriplaani struktuur oleneb projekti vajadustest ja tuleneb autori eelistustest, kuid igas korralikus äriplaanis võiksid olla kajastatud vähemalt järgmised osad/peatükid: Kokkuvõte äriprojektist · Kokkuvõttes kirjeldatakse oma proj...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob. 56 43 210 E-kiri tyri@naiste_lasteabi.ee ...
Lõimumisprojekt „IGAL ASJAL OMA AEG “. Igal asjal oma aeg Üks lasteaia eesmärkidest on eesti kultuuri integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: ...
PROJEKTIJUHTIMISE TEEMA – PROJEKTI PLANEERIMISE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2015 Meie muutuvas maailmas tegeletakse aina enam projektidega. Näiteks on olemas ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi ainult projektide planeerimine ja läbiviimine, kuid on ka selliseid organisatsioone, kes tegelevad projektidega vaid aeg- ajalt. Eelkõige, siis kui on vaja lahendada tavatööst erinev ajutine ülesanne, nagu näiteks töötajate atesteerimine, uue osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalis...
Vabatahtlikud. Vabatahtlikul tegevusel on kolm peamist tunnust: 1. tegevus toimub vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt; 2. tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada palju kasu ning tänutäheks ka kingitusi; 3. tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Mis ei ole vabatahtlik tegevus? Vabatahtliku tegevusega on lihtne segamini ajada selliseid töid, mida tehakse küll tasuta, kuid mitte vabast tahtest või heategevuslikel eesmärkidel. Vabatahtlikuks tegevuseks ei saa lugeda näiteks üldkasulikku tööd (asenduskaristust) ega k...
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine,...
Käesoleva materjali on Siseministeeriumi tellimusel koostanud Algis Perens. Projektiplaani koostamine Milleks me projektiplaani vajame? Eeluuringu etapi lõpptulemuseks on projekti teostatavuse hinnang, lõpptulemuse täpne kirjeldus ja otsus projekti plaanimise või mitteplaanimise kohta. Projekti tulemused peavad sealjuures olema kokku lepitud ja määratletud selliselt, et neid oleks võimalik üheselt mõista. Projekti õnnestumine sõltub otseselt plaanija oskustest, tööst, hoolikusest ja ajast, mis ta kulutab plaanimisele. Projekti plaanimise käigus luuakse konkreetne mudel, millega kirjeldatakse ära tulemuseni jõudmiseks vajalikud tegevused ja ressursid. Plaanimise peamiseks eesmärgiks on luua kõikehõlmav ülevaade kogu projektiks. Loodud projektiplaan peab võimaldama: · jaotada projekti ressursse · vältida üle ja alakoormust · tagada projekti käi...
Äriplaani näidismudel Sisukord Üldandmed Lühikokkuvõte Projekti kirjeldus Äriidee Toode/teenus Tootmine/teenindamine Turg Konkurents Müük ja turustamine Firma juhtimine ja personal Maksumus ja rahastamine Projekti riskifaktorid Finantsprognoosid Üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm; registrinumber; registreerimise aeg ja koht; omanikud, nende osa kapitalist; juhatuse liikmed; põhikapital; aadress; telefonid; faks; email; kontaktisik, tema telefon. Lühikokkuvõte Põhiinfo ettevõtte kohta (asutamise aeg, ettevõtluse vorm, omakapitali suurus), peamiste isikute kohta (kes on omanikud, juhi/ juhtide olulisemad kogemused/ teadmised, töötajate arv ja info erispetsialistide vajaduse/ olemasolu kohta), kokkuvõte ettevõtte peamistest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest, ülevaade äriideest (mis toote/ teenusega tegu, mille poolest see on atraktiivne ja missugusele tarbijale), ülevaade turust ja turustamise peamised põhimõtted...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. MICROSOFT OPERATIONS FRAMEWORK?.....................................................................4 1.2 Komponendid....................................................................................................................................5 1.2.1 Service Management Functions..................................................................................................5 1.2.2 Management Review..................................................................................................................5 2. ETAPID....................................................................................................................................6 2.1 Plaani etapp...............................................................................
annaabi.ee 
