Praktikaaruanne (0)

MAINORI KÕRGKOOL
Toivo Tornius
PRAKTIKAARUANNE

Ettevõttepoolne juhendaja : Vahur Võsa

Koolipoolne juhendaja: Priit Tannik

Viljandi 2004

SISUKORD
1. Sissejuhatus…………………………………………………………………………3
2. Ettevõtte üldiseloomustus………………………………………………………......3,4
2.1 Ajalugu…………………………………………………………………………..3
2.2 Asukoht………………………………………………………………………….3
2.3 Tegevusalad……………………………………………………………………..3
2.4 Tegevuse üldkirjeldus…………………………………………………………...3
2.5 Kasutatavad ressursid ……………………………………………………………3,4
3. Organisatsioon ja juhtimine…………………………………………………….......4-7
3.1 Organisatsiooni ülesehitus……………………………………………………….4
3.2 Ametikohtade ülesanded…………………………………………………………5
3.3 Tegevust reguleerivad dokumendid ……………………………………………...5
3.4 Personal…………………………………………………………………………..6
3.5 Personalipoliitika …………………………………………………………………6
3.6 Töö tasustamine………………………………………………………………….7
3.7 Planeerimine ……………………………………………………………………..7
4. Asjaajamise korraldus ettevõttes…………………………………………………….7
5. Turundustegevus ………………………………………………………………....8-12
5.1 Tooted ja teenused……………………………………………………………..7,8
5.2 Konkurents …………………………………………………………………….8,9
5.3 Turg ……………………………………………………………………………10,12
5.4 Hinnapoliitika ……………………………………………………………………12
5.5 Turustuskanalid ………………………………………………………………12,13
5.6 Müügitoetuspoliitika……………………………………………………………13
6. Ülevaade täidetud tööülesannetest……………………………………………...13-15
7. Kokkuvõte ja järeldused…………………………………………………………...15

1. Erialapraktika sooritasin AS –s Eerung, kus töötan tootearendusjuhina. Praktika sidusin oma igapäevase tööga, sest leian, et nii on sellest kõige rohkem reaalset kasu.
2. Ettevõtte üldiseloomustus
2.1 Ajalugu
Ettevõte on loodud 1993. aastal
Algselt kuulus ettevõte puhtalt Eesti kapitalile, kuid aastal 1998 müüdi 49% ettevõttest Estinvest AB-le ja järelejäänud 51% müüdi samale ostjale 2001 aasta augustiks. Praeguse seisuga on AS Eerungi omanik Estinvest AB, mis kuulub Pomona Gruppen AB koosseisu. Omanikud määravad ettevõtte peamised majanduslikud ja strateegilised eesmärgid ning ettevõtte juhtkond viib need ellu.
AS Eerung on algusest peale rõhunud toodangu väga kõrgele kvaliteedile. Seetõttu on ta ka hinnatud tootja välispartnerite silmis. Ettevõte on selle nimel teinud suuri investeeringuid tootmisseadmetesse, esimene arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskus osteti juba 1997 aastal.
2.2 Asukoht.
Eerung AS asub Viljandi maakonnas , Suure-Janni valla Sürgvere külas. Sürgavere asub Viljandist 20 km põhja pool, Viljandi – Imavere – Tallinna teest 5 km kaugusel. Transpordi seisukohalt ei ole asukohal suurt tähtsust, kuna enamus toodangust eksporditakse autotranspordiga.
2.3 Tegevusalad
AS Eerungi tegevusalaks on männipuidust mööbli tootmine. Vähesel määral ka teistele ettevõtetele teenustöö tegemine (arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskused e. CNC teenus)
2.4 Tegevuse üldkirjeldus.
Ettevõte toodab peamiselt männipuidust mööblit koduseks kasutamiseks. Kõige levinumad toodanguartiklid on lauad, pingid, kapid ja kummutid.

2.5 Kasutatavad ressursid.
Hooned
Hooned on ehitatud 1971 .aastal algselt kanalateks. 1993.aastal alustati hoonete ümberehitamist vastavalt mööblitootmise vajadustele. Hooned on tootmiseks hea logistilise planeeringuga, toimib ringsüsteem. Ehitatud on kaks juurdeehitust: 1999.a. kontoriruumid ja 2002.a. toormeladu.
AS Eerungile kuuluva tootmismaa suurus on 1,74 ha. Hoonete üldpindala on 5200 m2, sellest tootmispinda 2360 m2, toormeladu 635 m2, valmistoodanguladu 1240 m2, kontor 228 m2, olmeruumid 310 m2, katlamajad ja töökoda 200 m2, muud ruumid 227 m2 (elektrikilbiruum, näidistesaal, koridorid jne.).
Hoonete seisukord on hea, kuna hooneid on pidevalt hooldatud. Tootmismahtude suurenemisel on tarvis juurde ehitada täiendav hoone ühendamaks tootmishoonet ja valmistoodangu ladu. Pidevalt investeeritakse ka töötingimuste parendamisse (nt põrandate, elektrisüsteemi renoveerimine ).
Masinad ja seadmed
Olemasolevate masinate ja seadmete seisukord on hea, ettevõte on tugevalt investeerinud seadmetesse ja masinatesse, meie tehnoloogiline tase on kõrgem kui lähipiirkonna konkurentidel ja see on Eerungi üheks oluliseks eeliseks . Kasutatakse mööblitootmiseks vajalikke positsioonpinke ( freespingid , puurpingid, saed , lihvimisseadmed jne) ja peitsimisliini ning arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskusi (CNC). Seadmed on pärit valdavalt tuntud Euroopa puidutöötlemispinkide tootjatelt (Altendorf, Griggio, CB). CNC puidutöötlemiskeskused on valmistatud:
SCM, 2002
CMS, 1999
Morbidelli, 1997
Peitsimisliin on valmistatud aastal 2002 firmas K2 SYSTEM.
3. Organisatsioon ja juhtimine.
3.1 Organisatsiooni ülesehitus

Toon siinkohal parema ülevaate saamiseks ära AS Eerungi struktuuri.
Juhataja
Tootmisjuht
Ostujuht
Müügi
- direktor
Haldusjuht
Pearaamatu -
pidaja
Tootearendus-
juht
Tehnoloogid
Vahetusülemad
Tsehhivanemad
Pingitöölised
Laohoidja
Laotöötajad
Müügijuhid
Mehaanik
Bussijuht
Koristajad
3.2 Ametikohtade ülesanded.
Juhataja juhib kogu ettevõtte tööd, analüüsib tootmise efektiivsust ja teeb nii lühiajalisi, kui pikaajalisi plaane.
Müügidirektor juhib müügiosakonna tööd. Koostab hinnapakkumisi ja peab müügiläbirääkimisi. Tegeleb transpordi tellimise jm. müüki puudutavate logistiliste küsimustega
Müügijuht hoolitseb igapäevase suhtluse eest klientidega, tellimuste töössevormistamise ja valmistoodangu väljasaatmisega.
Ostujuht tegeleb tootmiseks vajaminevate materjalide tellimisega ja nende tähtajalisuse, koguse, kvaliteedi ja muude näitajate jälgimisega..
Tootearendusjuht tegeleb peamiselt detailide ja valmistoodete allhankega. Ta suhtleb allhankijatega, loob uusi kontakte ja haldab olemasolevat allhankijate baasi. Koostöös tootmisjuhiga selgitab välja detailid, mida on kasumlikum lasta valmistada alltöövõtuna. Kontrollib valmistatud toodete kvaliteeti ja korraldab nende õigeaegse tarne .
Tootmisjuht kinnitab tarnetähtajad müügiosakonnale, koostab tootmisplaani, koordineerib eri tsehhide meistrite tööd, korraldab koostöös tootearendusjuhiga allhanketööde tellimist.
Vahetuse ülemate ülesandeks on vahetuse töö organiseerimine , masinate ning seadmete töö organiseerimine vastavalt vajadusele. Statistiliste andmete kandmine arvutisse ning töö kvaliteedi kontroll.
Tsehhivanemate ülesandeks on oma vahetuses vastava osakonna (teratöötlus ja viimistlus- pakkimine) töö organiseerimine, masinate ning seadmete töö organiseerimine vastavalt etteantud lähteülesannetele ning töö kvaliteedi kontroll.
Tootmistöölise kohustus tsehhivanemate ning vahetuse ülemate antud otseste tööülesannete täitmine vastavalt etteantud kogusele ning kvaliteedinäitajatele. Seadmete häälestamine ning toodangu vastavuse kontroll tööjoonistele ja kvaliteeditingimustele.
Tehnoloog valmistab ette tööjoonised ja paneb paika vajaminevad materjalid. Kontrollib pisteliselt tehtava töö kvaliteeti.
Pearaamatupidaja koostab ettevõtte bilanssi , kasumiaruannet. Teostab ülekandeid tarnijatele, jälgib koostöös müügidirektoriga väljastatud arvete õigeaegset laekumist.
Laohoidja võtab vastu ostukaupa, saadab välja valmistoodangu ning haldab materjalide ning valmistoodangu ladu
Laotööline väljastab ostetud kauba vastavatele tsehhidele, laeb koormaid – nii valmistoodangut peale kui ka ostukaupa maha.
3.3 Tegevust reguleerivad dokumendid.
1) Töösisekorra eeskirjad
2) Ametijuhendid
3) Tööohutuseeskirjad
4) Raamatupidamiseeskirjad

3.4 Personal.

Kokku on ettevõttes 75 töötajat

Ametikoht

Töötajate arv

Vajalik koolitus

Pingitööline

54

Keskharidus / Kohapealne koolitus

Tsehhivanem

4

Keskharidus/ Kohapealne koolitus

Vahetuse ülem

2

Mööblitootmisalane haridus / Kohapealne koolitus

Tootmisjuht

1

Mööblitootmisalane haridus /Kohapealne koolitus

Tehnikajuht

1

Tehniline eriharidus

Mehaanik

1

Tehniline eriharidus

Pearaamatupidaja

1

Raamatupidamise eriharidus

Laotööline

2

Keskharidus

Müügidirektor

1

Kõrgharidus / Müügialane koolitus

Ostujuht

1

Mööblitootmisalane haridus

Laohoidja

1

Keskharidus

Müügijuht

2

Müügialane koolitus

Tehnoloog

2

Mööblitootmistehnoloogia alane haridus

Tootearendusjuht

1

Kõrgharidus/ Kohapealne koolitus

Juhataja

1

Kõrgharidus

3.5 Personalipoliitika.
Kuna töö kvaliteet ja seoses sellega ka klientide rahulolu sõltub igast töötajast, siis valitakse personali hoolikalt Iga töötajaga viiakse läbi personaalne vestlus, kus selgitatakse välja tema sobivus konkreetsel ametikohal töötamiseks. Eelistatakse eelneva töökogemusega ja kvalifikatsiooniga töötajaid, kuid võetakse tööle ka ilma kvalifikatsioonita. Enamus töötajatest ongi saanud väljaõppe ettevõttes. Uusi töötajaid koolitavad suurte töökogemustega meistrid, kelle juhendamisel saavad töötajad hea ettevalmistuse. Spetsiifilisematel töökohtadel viivad koolitust läbi seadmete tootjafirmad (viimistlus, CNC). Vajadusel võimaldatakse töötajatel käia erialakoolitustel (vt ka tegevuskava). Juhtkond on kesk-ja kõrgharidusega ning osaleb pidevalt täiendkoolitustel. Mitmel juhtkonna liikmel on kõrgharidus omandamisel.
3.6 Töö tasustamine
1) Juhatajal on kuutasu ja aastapreemia mis on seotud kasumiga
2) Tootmisjuhil, müügijuhtidel, pearaamatupidajal ja ostujuhil on kindel kuutasu ja kvartalipreemia tulemuste alusel.
3)Tootearendusjuhil on kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel.
4)Tehnikajuhil, tehnoloogidel ja mehaanikul on kindel kuutasu.
5) vahetusülematel on kindel kuutasu ja lisatasu töötulemuste alusel.
6) Pingitöölistel on tunnitasu ja lisatasu -40% vastavalt töötulemustele
3.7 Planeerimine
Ettevõttes on :

Pikaajalised strateegilised plaanid.

Taktikalised plaanid.

Operatiivplaanid
Pikaajalised, üldised plaanid koostatakse kogu juhtkonna osavõtul, taktikalised ja operatiivplaanid igas üksuses omaette .
Kõigepealt määratakse üldised eesmärgid, seejärel analüüsitakse hetkeolukorda, tehakse SWOT -analüüs. Tellitakse turu-uuringud ja hinnatakse oma ressursse. Seejärel koostatakse üldised plaanid ja töötatakse välja nende täitmise mehhanismid . Peale seda tutvustatakse neid juhtivtöötajatele, kes töötavad välja eesmärkide saavutamiseks vajalikud taktikalised- ja operatiivplaanid.
4. Asjaajamise korraldus ettevõttes
Asjaajamist reguleerivateks dokumentideks ettevõttes on raamatupidamise sisekorra eeskirjad ja korraldus asjaajamise korra kohta.
Peamisi kohustusi täidab ostujuht, kes täidab ka sekretär- asjaajaja kohuseid. Sissetulevad ja väljuvad kirjad registreeritakse vastavates raamatutes. Bürootehnikast kasutatakse:

Arvuti

Printer

Koopiamasin

Faks

Skänner
Olemasolev bürootehnika on piisav praegusteks vajadusteks.
5. Turundustegevus
5.1 Tooted ja teenused
AS Eerungi põhiliseks tooteks on kodus kasutatav täispuidust mööbel, mida võib liigitada tema kasutusotstarve järgi elutoa-, söögitoa-, magamistoa-, lastetoa mööbliks. Need mööbligrupid jagunevad omakorda detailsema liigituse alusel. Meie tootmise põhiosa moodustab:

elutoamööblist TV alused ja diivanilauad;

söögitoamööblist söögilauad, kummutid ja vitriinid

magamistoamööblist voodid ja riidekapid

lastetoamööblist voodid, riidekapid, mähkimislauad ja riiulid

kodukontorisse pakume kirjutuslaudu ja arvutilaudu.
AS Eerungi tooteid iseloomustab nende kõrge kvaliteet ning hea hinna ja kvaliteedi suhe. Need peamised omadused tulenevad selgest arusaamisest tootmise kvaliteedi kontrolli osas ning toodete sobivusest olemasoleva tootmistehnoloogiaga.
Toodete disain on enamusel kordadest tiheda koostöö tulemus meie klientidega. Arendame tooteid kliendi tellimuse alusel, aga modifitseerime ka olemasolevaid tooteid, viies nad vastavusse kliendi poolt nõutavate parameetritega.
AS Eerungi toodete pakendi väljanägemine ja pakendamise meetodid on mööblitööstuse kõrgete nõudmiste kohased ning arvestavad ka mööbli lõpptarbija huvisid. Selle all peame silmas erinevate pakkimismaterjale ja meetodite kasutamist kas toodete posti teel kättetoimetamisel või jaemüüjate juurest ostmisel . Toodete markeerimine vastab klientidega kokkulepitud kujundusele ning sisaldab kogu olulist teavet toote ja müüja kohta.
Täispuitmööbli turu nõuetest tulenevalt pakume oma tooteid lahivõetuna nn lamedas pakendis, kusjuures mööbli monteerib koostejuhendi alusel lõpptarbija oma kodus. Meie mööblile laienevad kõik EL seadusandlusest tulenevad garantiikohustused.
AS Eerung müüb ka teenusena arvutijuhitava töötlemiskeskuse teenust, aga selle maht on väike. Kuna periooditi on tootmisvõimsust üle, siis selle teenuse pakkumine aitab masinaid koormata.
5.2 Konkurents
Toon siinkohal ära AS Eerungi konkurentsianalüüsi tabeli, mis annab kõige parema ülevaate ettevõtte konkurentidest.
Info/konkurent
Intermööbel
Puidutööde OÜ
Taani mööbel
Läti, Leedu, Rumeenia
Poola (allhanke osas)
Tiksoja
Puidugrupp
AS
Sanwood
Käive
30 mlj
 
 
 
 
60 mlj
53 mlj
Kasum
 
 
 
 
 
 
 
Turuosa hetkel
 
 
suur
keskmine
kasvav
 
 
Töötajad ja võtmeisikud
Spetsialistid
 
tugev taust
 
tugev taust
spetsialistid
spetsialistid
Juhtkond
Kogemuseta
keskmise tugevusega
Tugev
Kogemusega
 
tugev
tugev
Omanikud
Eesti kapital
Taani kapital , omanik hulgimüüja, kes ostab kauba ära
Taani kapital
Kohalik kapital paljuski
Väliskapitali palju
 
 
Tooted ja teenused
Männimööbel
Männimööbel
Männimööbel
Männimööbel
Männimööbel
voodid
täispuitmööbel
Sihtgrupp
Hulgiostjad, kaubaketid, allahange
Hulgiostjad, kaubaketid
Hulgiostjad, kaubaketid
Hulgiostjad, kaubaketid
Allhange, hulgiostjad
müügiketid
postimüügifir-mad
hulgiostjad,
müügiketid
Toorme kättesaadavus
hea
hea
Kehv
hea
hea
hea
hea
Müügiargumendid ja konkurentsieelised
oskusteave, tugeva männimööbli tootmise taustaga juhtkond
hea turuteadmisega omanik, pikaajaline koostöö "heade" klientidega
taani kvaliteet, mida võib lausa brändiks lugeda. Tugev müügiorg. Hea koostöö omavahel.
odav hind, rahuldav kvaliteeditase
odav tööjõud, soodne hind, rahuldav kvaliteeditase
hea kvaliteet
korralik kvaliteet
hea hinnatase
Peamised tugevused meiega võrreldes
asukoht, paindlikkus (ostavad allhanget kui vaja),
kindel nomenklatuur , müük omanikule.
pikemaajalisem kogemus, tuntus, kujunenud kvaliteeditase
odav hind
asukoht, spetsialistide kättesaadavus, omanikest tulemevalt head müügi- ja jaotuskanalid
 
pikaajaline
kogemus,
hea kvaliteet
Peamised nõrkused meiega võrreldes
finantskapitali pole piisavalt, vanad seadmed ja hooned, kehv firmasisene logistika
vananenud seadmed, spetsialistide puudumine, omanikud vs juhtkond, asukoht kehv
hinnatundlikkus , kõrged palgad , toorme puudumine kohapeal.
kvaliteet, tarnekindlus
kvaliteet ja tarnekindlus
liigne orienteeritus ühele tootele
 
Positsioon turul
keskmine
keskmine
tugev
hea
keskmine
hea
hea
Usaldusväärsus
rahuldav
rahuldav
hea
 
rahuldav
hea
hea
Suhtumine meie firmasse (partner/ neutraalne /vaenlane)
neutraalne/vaenlane
neutraalne
neutraalne
neutraalne
neutraalne
neutraalne
neutraalne
Tarnekindlus
hea
hea
hea
halb
halb
hea
hea
Hinnatase
hea
hea
rahuldav
v. hea
hea
hea
hea
Finantsvahendite olemasolu projektide finantseerimiseks
nõrk
rahuldav
väga hea
 
hea
väga hea
hea
Tehnoloogiline tase
nõrk
rahuldav
hea
 
hea
hea
hea
Tootmisbaas ja müügivõrk
t- nõrk; m- hea
rahuldav / hea
hea
 
hea
hea
tugev
Arenguperspektiivid
rahuldavad
rahuldavad
rahuldavad
hea
hea
hea
head
5.3 Turg
AS Eerungi toodetud täispuidust RTA ( Ready -to-assemble e. koostamisvalmis) kodumööbli müügiturg jaguneb koduturuks (viimastel aastatel 5-7% käibest) ja ekspordi turuks (viimastel aastatel 93-95% käibest).
Eesti: Eesti turul on olnud peamiseks ostjaks ON24.ee interneti mööblikaubamaja, mis on kasvanud välja müügikanalite arendustegevuse käigus AS Eerung’ist 2000. aastal. Kasvava trendina on tekkimas Eestisse Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriikide jae- ja hulgimüüjate logistikakeskused, kus kogutakse mööbel erinevatelt tootjatelt ning transporditakse see klientidele sobivas valikus ja ajal (Just-In-Time). Ühelt poolt kasvatavad sellised ettevõtted koduturu osatähtsust müügis, teisalt tekkib täiendav surve toodete hinnale. Eurosati andmetel eksportis Eesti 2001.a 148,437 MEUR eest mööblit EL liikmesriikidesse, olles sellega sellel turul suurim müüja Balti riikidest. Eesti mööbli müük oli 2001. aastal 49% suurem kui 1999. aastal. AS Eerungi osa ekspordis moodustas 2001 aasta andmetel 2,768 MEUR, e. 1,87%.
Eksportturud:
Saksamaa: Turu kogumaht on (2002 aasta andmetel) 15724 MEUR (24% osalusega EL mööblituru suurim mööbliturg), sellest RTA kodumööbli osakaal moodustab 18% ehk 2830 MEUR. AS Eerungi potentsiaalne maht RTA kodumööbli segmendis sellel turul on täna 0,43 MEUR ehk 0,015%. Esialgsete hinnangute kohaselt on lähiaastatel oodata turu mahu kasvu.
Saksamaa elanike arv on 82 miljonit inimest ja seal on veidi üle 39 miljoni kodumajapidamise. Keskmine tarbimine ühe inimese kohta moodustab 414 EUR, mis on 60% kõrgem EL keskmisest.
Turu mahu trend oli 2000 - 2002.aastast langev. Vähenes peamiselt söögitoa-, köögi- magamistoa- ja muu mööbli tootesegment. Sakslased, olles ebakindlad oma tuleviku suhtes, on lükanud mööbli ostmist edasi.
Selline langus tõi omakorda suured laovarud ja tiheda hinnakonkurentsi, mille eestvedajateks osutusid DIY ketid, Aldi-sarnased odava mööbli müüjad ja tehase poed. Neid külastasid kõigi sissetulekute gruppide ostjad .
Saksa turu tulevik arvatakse seisnevat edasises polariseerumises madala ja kõrge hinnakategooriaga segmentideks.
Neid muudatusi soodustab:

Kodusisustuse trend, kus inimesed loovad oma isiklikku stiili peegeldava interjööri – kodu on isikupärane koht puhkamiseks.

Innovaatiline disain ja materjalide kombineerimine

Jätkuv nõudlus kaasaegse ja talupoegliku ( rustikaalne , Landhaus) stiili puitmööbli järele (63% müügikäibest). Eelistatum on puit keskkonnasõbralikult käitatud metsast .

Nõudlus suureneb multi- funktsionaalse , mobiilse ja paindliku mööbli järele (näiteks lihtsalt kombineeritav, ladustatav või täiendatav).
Eeldused edukaks müügiks loob esmalt Saksamaa majanduse pöördumine kasvule 2003. aasta II poolaastal (SKP on kasvanud viimased kolm kvartalit keskmiselt 0,3%), mis omakorda ergutab tarbimist ning võib eeldada ka nõudluse kasvamist selle tagajärjel. Hinnatase turul kasvab koos kasvava nõudlusega ja see omakorda annab meile paremad eeldused konkureerimiseks ja täiendavate müügivõimaluste leidmiseks.
Suurbritannia : Turu kogumaht on 8596 MEUR (14% osalusega suuruselt kolmas EL mööbliturg), sellest RTA kodumööbli osakaal moodustab 22% ehk 1891 MEUR. AS Eerungi potentsiaalne maht sellel turul on 0,5 MEUR, ehk 0,026%. Esialgsete hinnangute kohaselt on lähiaastatel oodata turu mahtude kasvu.
Suurbritannia elanike arv on 59,8 miljonit inimest ja seal on veidi üle 25 miljoni kodumajapidamise
Tõus mööbli müügimahus pikema ajavahemiku jooksul asendus 2001. aastal seisakuga hoolimata 5% hindade inflatsioonist. Seisaku perioodil vähendas oma kulutusi just suuremate sissetulekutega perede grupp. Samuti vähendas elamute hindade tõus ostmise aktiivsust.
Tootegrupid nagu söögilauakomplektid, rahvuslik- ja puhkemööbel, RTA ning lastemööbel kasvasid 1999-2002. aastal.
Suurbritannia mööbliturg polariseerub raha-väärtus suhte ja kuulsate tootjanimede vahel. Vahemiku täidab kasvav valik erineva kvaliteedi, disaini ja stiiliga mööblit.
Turu suundumust võib iseloomustada alljärgnevalt:

Vaba aja veetmine kodus soodustab nõudlust TV/video aluste ja muu vabaaja mööbli osas;

Nõudlus väiksemate, mitmeotstarbeliste ja kombineeritavate (tarkade) riiulisüsteemide osas;

Huvi kasv kaasaegse mööbli, “rohelise” (keskkonnasõbraliku) mööbli ja talupoja stiilis mööbli osas;

Turu trend lubab nüüd segada ja kokku sobitada nimelise disaini ja massituru esemeid.
Eeldused edukaks müügiks loob esmalt Suurbritannia majanduse jätkuv kasv alates 2002. aasta II kvartalist (SKP on kasvanud viimased kaheksa kvartali jooksul keskmiselt 0,6%), mis omakorda ergutab tarbimist ning nõudluse kasvamist. Hinnatase turul kasvab koos kasvav nõudlusega ja see omakorda annab meile paremad eeldused konkureerimiseks ja täiendavate müügivõimaluste leidmiseks.
Prantsusmaa: Turu kogumaht on 8357 MEUR (13% osalusega suuruselt neljas EL mööbliturg), sellest RTA kodumööbli osakaal moodustab 23% ehk 1922 MEUR. AS Eerungi potentsiaalne maht sellel turul on 0,3 MEUR, ehk 0,016%. Esialgsete hinnangute kohaselt on lähiaastatel oodata turu mahtude kasvu.
Olles EL suuruselt neljas mööbliturg on Prantsusmaa suuruselt teine Euroopas elamispinna kogumahult omades 32 miljonit kodumajapidamist. Prantsusmaa elanike arv on 59,3 miljonit inimest.
Prantsuse majapidamised ostavad igal aastal uut mööblit. Kulutades vaid 208 EURi inimese kohta on Prantslased ostnud vähem mööblit kui inimesed teistes EU maades. 2002.aastal osteti Prantsusmaal umbes 32,5 milj mööblieset.
Sarnaselt teiste EU maadega oli ka Prantsusmaal majandusseisak, töötuse ja inflatsiooni kasv ning mööblimüük kahanes 2001 - 2002.aastal 2%.
Samal ajal säilitas oma tugeva müügipositsiooni noortele linnainimestele inimestele IKEA, Fly ja Alinea poolt müüdav kaasaegne mööbel.
Languse tendentsi toetasid peamiselt Prantsuse perekonnad ja 45+ generatsioon , kes hoidsid kokku pidades mööblit luksusesemeks.
Samal ajal kui 2002.aastal langes köögi ja magamistoamööbli müük kasvas endiselt mugava elutoamööbli müük. Hästi müüs just TV-mööbel, kanapeed, diivanid, nurgadiivanid, jalatoolid, kapid ja kodukontori mööbel.
Turu suundumust võib iseloomustada alljärgnevalt:

Mööblisektoris jääb domineerima (63% müügimahust 2002. aastal) modernne ja kaasaegne (RTA) stiilis esemed.

Rustikaalne ja klassikalises stiilis mööbel kaotab järkjärgult oma populaarsust.
Viimsel ajal on need stiilis saanud uusi arenguimpulsse, näiteks puidu –naha-tekstiili kombinatsioonide kaudu või hästituntud klassikalise disaini retro- versioonide kaudu.
Eeldused edukaks müügiks loob esmalt Prantsusmaa majanduse jätkuv kasv alates 2003, aasta II poolaastast (SKP on kasvanud viimased kolme kvartali jooksul keskmiselt 0,7%), mis omakorda ergutab tarbimist ning nõudluse kasvamist. Hinnatase turul kasvab koos kasvav nõudlusega ja see omakorda annab meile paremad eeldused konkureerimiseks ja täiendavate müügivõimaluste leidmiseks.
Skandinaavia turg
Rootsi: Turu kogumaht on 1487 MEUR (2% osalusega suuruselt üheksas EL mööbliturg). RTA kodumööbli osakaalu selles ei ole võimalik määrata.
Rootsi elanike arv on 8,9 miljonit inimest ja seal on veidi üle 4,4 miljoni kodumajapidamise.
Taani: Turu kogumaht on 1092 MEUR (2% osalusega suuruselt üheteistkümnes EL mööbliturg). RTA kodumööbli osakaalu selles ei ole võimalik määrata.
Taani elanike arv on 5,4 miljonit inimest ja seal on veidi ümmarguselt 2,5 miljonit kodumajapidamist.
Soome: Turu kogumaht on 992 MEUR (2% osalusega suuruselt kaheteistkümnes EL mööbliturg). RTA kodumööbli osakaalu selles ei ole võimalik määrata.
Soome elanike arv on 5,2 miljonit inimest ja seal on veidi üle 2,5 miljoni kodumajapidamise.
5.4 Hinnapoliitika
Hinnapoliitika on paindlik. Kuna konkurents on tihe, siis see hoiab hinnataseme madala. Püütakse leida tooteid, mille hinnatase oleks kõrgem (lastemööbel). AS Eerungi hinnad on kohati kõrgemad kui konkurentidel, kuid samas ületatakse neid kvaliteedilt.
5.5 Turustuskanalid
Kodumööbli müümiseks EL turul on mitmesuguseid võimalusi ning arenenud turul olev jaotuskanalite struktuur võimaldab meie juurdepääsu sellele. Jaotuskanalid arenevad selles üldiselt suunas, et jaeketid otsivad otsekontakti tootjatega.
Üldistatuna võib jaotuskanaleid vaadelda kahes osas:

• Spetsialiseerunud jaotuskanalid, kus kõik jaemüüjad on spetsialiseerunud kodumööbli või mõne tema alltootegrupi müümisele, näiteks magamistoamööbel või köögimööbel. Spetsialiseerunud müüjad omasid 2002.aasta andmetel EL keskmisena 76% turuosa. Spetsialiseeritud müüjaid võib jagada omakorda kaheks:
  
  • Organiseerunud müüjateks saab nimetada neid jaemüüjaid, kes on kas ühist nime, juhtimist ja turundust kasutavad ketikauplused või frantsiisikauplused, samuti ostugruppidesse (või ka kooperatiividesse) ühise müügiedustuse ja ostumahu suurendamise eesmärgil koondunud väikeseid jaemüüjaid (oluline turujõud: 2002.a. andmetel Saksamaal 50% ja Hollandis 53% müügimahust);
    
  • Iseseisvad müüjad on enam levinud EL lõunapoolsetes riikides ja nad pole üldjuhul organiseerunud;
    
• Mittespetsialiseerunud jaotuskanalid koosnevad nendest jaemüüjatest, kes müüvad (RTA) mööblit ja teisi tooteid üheskoos, nagu kaubamajad, DIY (do-it-yourself ehk tee ise) kauplused ja teised kauplused või aiakeskused. EL peamistel turgudel moodustas see grupp 24% jaemüügi mahust.
  

Jaemüügituru ülesehitus erineb tooteti (näiteks pehme-, magamistoa-, kodukontori- ja RTA mööbel) ja riigiti. Kesk – ja Põhja –Euroopas on ülekaalus suurte müügisaalidega ketikauplused, samas on Itaalias ja Hispaanias tüüpilisteks väikese müügipinnaga iseseisvad kauplused.
Enamus mööbli jaemüügi organisatsioone on kontsentreerunud rahvuslikul tasandil. Samal ajal on teised suuremahulised jaemüüjad, nagu Conforama ja MFI järgides IKEA edu, suurendanud oma kohalolekut Itaalias ja Hispaanias. Teiseks rahvusvaheliseks suundumuseks on tootjate juhitavate frantsiisikaupluste rahvusvaheline ekspansioon , näiteks Nartuzzi hallatavad Divani&Divani kauplused Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Hollandis on kaasaegne, hästi struktureeritud ja kõrge efektiivsusega mööblimüügi võrgustik. Linna servas asuvates kaubanduskeskustes on ostugruppidega või ketipoodidega ühendatud erineva suurusega ja tootevalikuga kauplused, mis müüvad mööblit, vargusteid või majapidamistarbeid.
AS Eerung kasutab oma müügitegevuse korraldamisel Saksamaal müügiagente, kes suhtlevad otse jaemüüjatega, postimüügi ettevõtetele müüme kas otse või ostuagentide kaudu Baltikumist. Prantsusmaal müüme otse jaekliendile, kuid suhtlemine on korraldatud läbi ostuagendi. Taanis müüme kohalikule tootjale, kus kasutame suhtlemisel ostuagenti ning hulgimüüjatele müüme otse. Suurbritannia turul müüsime otse hulgimüüjale. Ungari turul müüme otse hulgimüüjatele. Logistika korraldamise tingimused lepitakse iga kliendiga eraldi kokku.
5.6 Müügitoetuspoliitika
Reklaam . Reklaamikanalitena kasutatakse peamiselt ajakirjandust.
Suhted avalikkusega. Avalikkusega suhtleb peamiselt ettevõtte juhataja.
Isiklik müügitöö. Sellega tegeleb müügipersonal, kes suhtleb kliendiga vahetult. Lahendavad esilekerkinud probleeme, peavad läbirääkimisi jne.
6. Ülevaade praktika käigus täidetud tööülesannetest.
Töötasin praktika ajal tootearendusjuhina, mis on minu amet ka muidu. Minu peamised töökohustused on tegeleda allhankijatega: selgitada koos tootmisjuhi ja tehnoloogidega välja milliseid detaile on kasulikum osta allhankest. Samuti leida tootjad valmistoodetele, mida me ise ei tooda või mille tootmine ei ole meil rentaabel. Koostasin andmebaasi potentsiaalsetest allhankijatest, pidasin nendega läbirääkimisi ja selekteerisin välja sobivad ettevõtted, kellega koostööd teha. Esitasin neile tellimusi ja kontrollisin tööde teostamist, lahendasin logistilisi probleeme. Töötasin välja allhankes valmistatavate detailide ja toodete kvaliteedi kontrollimise süsteemi ja vastavad blanketid . Ka tegin kokkuvõtteid kogu allhanketöö kohta (käive, kasumlikkus , tarnete õigeaegsus). Kuna tegemist on ettevõttes uue tegevusharuga (varem kasutati allhanget väga vähe), siis oli selle arengut huvitav analüüsida. Parema ülevaate saamiseks esitan mõned diagrammid :
7. Kokkuvõte ja järeldused.
Ettevõtte töö on korraldatud üldjoontes hästi. Hea on see, et hinnatakse inimeste tööd ja soodustatakse nende koolitamist ning õppimist. Kõige enam tundub parandamist vajavat infosüsteem, aeg-ajalt esineb tõrkeid infoliikumises. Sageli on ka mulje, et osad juhtivtöötajatest tegelevad nn. tulekahju kustutamisega selle asemel, et protsesse juhtida. Nendel oleks kindlasti vaja täiendavat juhtimisalast koolitust. Õhkkond on üldiselt töine ja heatahtlik , oma abi ei keelata ja tehakse omavahel koostööd. Ettevõttel on kõik eeldused areneda kiiresti valitud suunas ja saavutada püstitatud eesmärgid.