Majandusalused (0)

• EL liige
  
• Shengeni viisa ruum
  
• NATO liige
  
• Euro
  

Sissetulekute ebavõrdsus

• Jaotus A
  
• Korral saavad 20% kõige vaesematest perekondadest 5% kogusissetulekust.
  
• 40% kõigist perekondadest saab 15% sissetulekutest.
  
• 60% perekondadest saavad 30% kogusissetulekust
  
• 80% perekondadest saavad 60% ja kogu elanikkond saab 100% kogusissetulekust.
  
• Seega 20% rikkamast elanikkonnast saab 40% sissetulekutest.
  

Turumajandus

• Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents.
  
• Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel.
  
• Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad – selle määrabki ära turustruktuur .
  

• 4 olulist turustruktuuri iseloomustavat tunnust:
  
• müüjate arv turul
  
• müüjate pakutava hüvise omapära
  
• uute müüjate võimalused turule sisenemiseks
  
• müüjate võime mõjutada hinda
  

• Hinnavõtja – turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda.
  
• 
  
  • Täielik konkurents
    
• Täielikku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Nt. põllumajanduses, kalanduses
  
• Täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema 3 otsust:
  
• kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest?
  
• kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud?
  
• kui otsustatakse toota, siis kui palju toota?
  

• Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab see, et siin ei saa ükski ostja ega müüja oma tegevusega turuhinda mõjutada.
  
• Täieliku konkurentsi turg on kõige efektiivsem turg
  

• Kõik firmad toodavad homogeenset toodangut, st kõik tooted on ühesugused, sõltumata sellest, milline firma seda toodab.(sarnased)
  
• Turul ei eksisteeri mingeid sisenemis barjääre.
  
• Täielikult konkureeriva firma kasumi maksemeerimise tingimus on :
  

• Mittetäielik konkurents on valdav tootmisharus,
  
• kus firmal on teatav kontroll oma toodangu hinna üle.
  
• Monopol on mittetäieliku konkurentsi äärmuslik vorm
  
• Mittetäielik konkurents toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside ebaefektiivse kasutamise
  

• Monopol
  
• M – turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma
  
• Monopolil on mitu tekkepõhjust
  
• 1.Mastaabiökonoomia e –sääst
  
• Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga,
  
• kui seda teeksid kaks või rohkem firmat , siis on tegemist loomuliku monopoliga
  
• Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma
  

• 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru
  
• Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid ) ja
  
• majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada).
  
• 3.Toote unikaalsus – toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad.
  

• 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus)
  
• Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst
  
• 5. Kui tegevuse alustamine tööstusharus nõuab väga suuri algseid investeeringuid
  
• Monopol on hinnakujundaja – ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja.
  

• Et oma kasumit suurendada, võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestada oma hüvise erinevatele ostjatele erineva hinna.
  

• põhjendab, kui palju ta raha vajab
  
• tõestab investorile, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga
  
• tõestab, et saadav raha on võimalik koos intresside või dividendiga tagasi teenida
  
• tõestab, et ta teab riske ja on nendega arvestanud
  

• Tiitelleht
  
• Sisukord
  
• Lühikokkuvõte
  
• Üldised andmed
  
• Missioon ja eesmärgid
  
• Ärikeskkonna analüüs
  
• Turg
  
• Konkurents
  
• Turustamine
  
• Juhtimine ja personal
  
• Tegevuse kirjeldus
  
• Riskianalüüs
  
• Finantsprognoosid
  

• Ülevaade kogu äriplaanist 2-3 lehel
  
• Äärmiselt oluline – tuleb veenda potentsiaalset investorit.
  
• Peab sisaldama:
  

• üldised andmed, äriidee, eesmärgid
  
• ettevõtte või selle omanike senised edusammud ja võimekus äriplaani ellu viia
  
• ülevaade ärikeskkonna analüüsist
  
• pakutava toote/teenuse kirjeldus
  
• turu ülevaade ja tõestus nõudluse olemasolu kohta
  
• konkurents, konkurentsieelis
  
• turustamine
  
• tegevuse lühikirjeldus
  
• personali vajadus
  
• investeeringud ja finantseerimise vajadus, kasu investorile
  

• Finantsprognoosid – käive, kasum, rentaablusnäitajad, investeeringute tasuvusaeg
  
• Riskianalüüs
  

• Põhiline informatsioon - faktid ettevõtte kohta
  

• nimi, aadress, tegevuse asukoht, kontaktandmed
  
• asutamiskuupäev ja registreerimisnumber
  
• juriidiline staatus
  
• tegevdirektori ja teiste võtmeisikute nimed ja kontaktandmed
  
• aktsia - või osakapitali suurus või võimaluse omandistruktuur
  

• antud toote/teenuse konkurentsieelis võrreldes turul pakutavate toodete/ teenustega
  
• põhitoodetele/teenustele pakutakse lisanduvaid tooteid/teenuseid- kujundus, transport, konsultatsioon, hooldus , remont
  
• kuidas toode või teenus rahuldab potentsiaalsete ostjate vajadusi ja milliseid vajadusi
  

• kuidas kavatsetakse toodet/teenust tulevikus edasi arendada
  
• kaubamärgid, patendid, toodet/teenust puudutavad seadused ja määrused
  
• hinna määramise alused, võrdlus konkureerivate toodete/teenuste hindadega
  

• Missioon ja eesmärgid
  
• Vaata läbivõetud materjali
  
• Mida lühemalt õnnestub missioon kirja panna, seda parem
  
• Eesmärgid
  
• Esmalt peab ettevõtja püstitama iseendale selged eesmärgid
  

• Näiteks:
  
• Raha – kui palju soovib teenida igal aastal
  
• Elustiil – milline teda rahuldaks
  
• Majanduslik kindlustatus – kui palju on raha vaja perekonna jaoks
  

• Ettevõtte eesmärgid peavad toetama ettevõtja isiklike eesmärkide saavutamist
  
• Strateegilised eesmärgid järgmistes valdkondades:
  
• kasum, mis tagaks omanikele nende eesmärkide saavutamise
  
• Käive, mis tagab soovitud kasumi
  
• Turuosa, mis tagab soovitud käibe
  
• Konkurentsieelised , mida soovitakse arendada
  
• Positsioon või imago, mida tahetakse saavutada.
  
• Kui eesmärgid on püstitatud, tuleb hinnata, kas need eesmärgid on antud tingimustel saavutatavad.
  
• Äriidee esialgsel hindamisel kasutatavad meetodid:
  
• Tasuvuspunkti määramine
  
• Tasuvuspunkt võimaldab näha, kui palju tuleb toota/müüa, et ots-otsaga välja tulla
  
• Seejärel hinnatakse oma turu suurust ja struktuuri, et näha, kas selline müük on reaalne
  
• Kui selles staadiumis peab andma eitava vastuse, tuleb äriidee ümber hinnata
  
• Omakapitali rentaabluse hindamine
  
• Kui firmasse investeeritakse 20000 krooni ja omanik soovib teenida sellelt rahalt 10% tulu aastas, siis peab firma netokasum olema vähemalt 2000 krooni aastas.
  
• Seega tuleb lisada tasuvuspunkti meetodil leitud kogusele selline kogus, mis annab 2000 krooni kasumit
  
• Tulemust tuleb võrrelda turu suuruse ja struktuuriga
  

• Ärikeskkonna all mõistetakse kõike, mis ettevõtte tegevust mõjutab, kuid mida me ise otseselt mõjutada ei saa
  

• Olukorra analüüsimiseks kasutatakse tavaliselt SWOT-analüüsi.
  
• SWOT analüüs (Strengths, Weaknesses , Opportunities, Threats) on
  
• tugevuste, nõrkuste,
  
• võimaluste ja ohtude süsteemne vastandamine .
  
• Tugevused ja nõrkused tulenevad sisekeskkonnast
  
• Võimalused ja ohud tulenevad väliskeskkonnast
  

• Turu üldiseloomustus, turu suurus, ettevõtte turuosa
  
• Turu geograafiline paiknemine
  
• Turu trendid – kuidas turg on viimastel aastatel muutunud – mis on olnud põhjused
  
• Turu segmentide ja nisside analüüs
  
• Edutegurid antud valdkonnas
  
• Rahuldamata nõudlus
  
• Kas tegemist on sesoonse või pideva nõudlusega
  
• Kas valitud turg on hinnatundlik
  
• Müügiprognoos esimeseks aastaks kuude lõikes, järgnevateks aastateks aastate lõikes
  

• Miks klient peaks ostma sinu toodet?
  
• hind
  
• kvaliteet
  
• disain
  
• pakend
  
• suurus
  
• kasutamise lihtsus
  
• teenindus
  
• garantiiaeg
  
• transportimine koju
  
• vastupidavus
  
• ökonoomsus
  

Turustrateegia

• 5 sammu
  
• Turu-uuring
  
• Turu segmentimine
  
• Oma toodete/teenuste konkurentsieelise selgitamine potentsiaalsetele klientidele reklaami teel
  
• Klientidega pikaajaliste suhete loomine
  
• toodete/teenuste kliendini toimetamise planeerimine
  

Reklaami planeerimine

• Mida sa tahad , et midagi juhtuks?
  
• Kui palju see väärt on? Kui palju saame reklaamile kulutada?
  
• Millise teatega sa soovitava tulemuse saavutaksid?
  
• Millist reklaamikanalit tuleks kasutada?
  
• Püsikliendid – lojaalsed kliendid
  
• Lojaalsuse tagab:
  
• Kliendi vajadused ja soovid kujundavad toodet/teenust
  
• Suhtlemine klientidega on olulisem kui promotsioon
  
• toote/teenusega kaasnevad tulud ja kulud kliendile on hinna koostisosad
  
• Asukoha valimise aluseks on mugavus kliendile
  

Asukoha hindamine

• Kas elanikkond selles piirkonnas kasvab või kahaneb
  
• Kas seal leidub spetsialiste, keda sa oma ettevõttes vajad
  
• Kui kaugelt tuleb tuua toorainet, komponente ja teisi vahendeid
  
• Milline on hoonete ja maa hind võrreldes teiste piirkondadega
  
• Kui kaugele jäävad raudtee , peateed, lennujaam
  
• Milline on piirkonna keskkond
  
• Kas lähiümbruses on konkurente
  
• Milline on juurdepääs
  
• Kas seadmed mahuvad valitud ruumidesse
  
• Hinnakujundusstrateegia
  
• Kuidas kujuneb hind, milline võib olla hinna tõus, millest
  
• Milliseid maksetingimusi ettevõte rakendab ja kuidas need mõjutavad ettevõtte rahavoogu.
  

Juhtimine ja personal

• Organisatsiooni struktuur
  
• Juhatuse liikmete andmed: nimi, vanus, ametikoht , kohustused, haridus, professionaalne taust, amtikohaks vajalike oskuste olemasolu
  
• Kokkuvõtlik personali koosseis, personalihõive plaan, vajalikud oskused, koolituskava – võimalikud hinnad
  
• Palgatasemed töötajatele
  
• osanikud /aktsionärid – nimi, aktsiate arv, osa suurus; nende eest makstud hind , osalusprotsent
  

tegevuse kirjeldus

• Tootmisettevõte
  
• Tegevuse iseloomustus
  
  • ettevõtte mastaapsus
    
  • kui palju tootest valmistab ise, kui palju ostab sisse
    
• Toote valmistamise mehhaniseerituse aste
  
• Kuidas toimub tootmise juhtimine – tootmisstrateegia
  
• Tootmispersonali tasustamissüsteem ja keskmine palk
  
• Uue toote juurutamise protseduuri kirjeldus
  

• Kirjeldatakse teeninduse protseduure
  
• Kas teenus valmistatakse ette ja osutatakse antud ettevõtte poolt või kasutatakse allhanget
  
• Kuidas toimub operatiivjuhtimine ja kvaliteedi juhtimine.
  
• Teenust valmistava ja osutava personali tasustamissüsteem ja keskmine palk
  
• Uue teenuse juurutamise protseduuri kirjeldus
  

• Hooned ja maa, mida ettevõte oma tegevuses kasutab ning näitab ära nende omaniku.
  
• Kui rendib, siis ülevaade rendilepingust + koopiad
  
• Ostuhind ja praegune turuhind
  
• Kinnisvara asukoha eelised ja puudused
  
• Seadmed
  
• Investeeringud põhivarasse
  
• Põhivaraga seotud kulud ( maamaks , rent, kindlustus , valve, sõidukitega kaasnevad kulud)
  
• Investeeringud väikevahenditesse ja nendega kaasnevad kulud (telefon, elektrikulu, vesi, sisustus )
  
• Kui palju võimaldavad seadmed toota, millal tuleb neid välja vahetada ja miks
  
• Milliseid seadmeid oleks vaja juurde hankida, kes pakub, milline on hind
  
• Kui pikk on uute seadmete töölerakendamise periood, kas see toob kaasa tööseisakuid
  
• Milline on uute seadmete kasutamise tulemus
  
• Millistel alustel arvutatakse kulumit
  

• Kelle käest, mida hangib ja millise hinnaga,
  
• Millised komponendid on kriitilise tähtsusega
  
• Kuidas on valitud varustajad
  
• Millised on maksetingimused , millest need sõltuvad
  
• Kui pikk on aeg tellimuse esitamisest materjalide saabumiseni ettevõttesse
  
• Kui kasutab alltöövõtjad, nende ülevaade
  
• Mõju keskkonnale
  

• SWOT – siseriskid , välisriskid
  
• Milline on mõju, kuidas maandada
  
• Siserisk: lühike tegutsemisaeg – investorid eelistavad ettevõtteid, kes on oma võimekust juba tõestanud
  
• Personalirisk: kui ettevõtte tegevus sõltub üksikute spetsialistide olemasolust
  
• Ressursside hinna risk: kui ressursside hinnad võivad tõusta kiiremini, kui ettevõte suudab tõsta oma toote/teenuse hinda
  
• Kvaliteedi risk: vananevad seadmed
  

• Tulevaste tulude ja kulude planeerimine:
  
• Prognoositakse
  
• alustava ettevõtte korral stardikapitali vajadus, tegutseva ettevõtte korral äriplaani realiseerimiseks vajalikud investeeringud
  
• toote/teenuse omahind ehk otsekulud
  
• püsikulud
  
• müügihind ja müüdavad kogused , millest saadakse käive
  
• Kasumi prognoos kuude lõikes esimeseks tegevusaastaks
  
• rahavoogude prognoos kuude lõikes esimeseks aastaks
  
• rahavoogude prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks
  
• bilansside prognoos aastate lõikes planeerimisperioodiks
  

• Põhikapital - 40 000 või 400 000
  
• Kulutused:
  
• firma registreerimisega seotud kulutused (riigilõivud, notaritasud, pangakonto avamisega seotud kulud)
  
• firma stiili kujundamisega seotud kulud
  
• kontoritarvete hankimisega seotud kulud
  
• kontoriseadmete hankimisega seotud kulud
  
• kontorimööbli hankimisega seotud kulud
  
• reklaammaterjalide valmistamisega seotud kulud
  
• reklaamikampaania läbiviimise kulud
  
• toote väljatöötamisega seotud kulud
  
• töövahendid
  
• kulud toorainele tootmisettevõttes
  
• kulud kaubavarude loomiseks
  
• Kulud, mille suurus sõltub stardiperioodi pikkusest:
  
• kontori ruumi rent sissekolimisest kuni käibe tekkimiseni
  
• telefoni, elektri jm kulud kuni käibe tekkimiseni
  
• lisaraha ootamatute kulude katteks
  
• palgakulud, mis tuleb tasuda enne äritegevuse käivitamist
  

• Kulud, mis oleksid null, kui ühtegi toodet ei toodetaks või teenust ei osutataks
  
• Materjali- ja tööjõukulud
  

• Kulud, mida piisavalt pikal perioodil tuleb ettevõttel kanda sõltumata sellest, kui palju toodab või teenuseid müüb
  
• Juhtimiskulud
  
• Müügikulud
  
• Halduskulud
  
• Finantskulud
  

• Tasuvusaeg – näitab, kui palju aega kulub esialgsete väljaminekute korvamiseks – st kui kiiresti äri esialgselt kulutatud raha tagasi toob.
  
• Tavaliselt väljendatakse aastates
  
• Tasuvusaja arvutamisel tuleb lähtuda rahakäibest, mitte raamatupidamislikust kasumist
  
• investeering
  
• Tasuvusaeg =___________________
  
• aasta netolaekum
  
• N: kui esialgne investeering on 100000 krooni ja ta toob 10 aasta jooksul igal aastal sisse 25 000 krooni, siis on tasuvusaeg 4 aastat (100000 : 25000 = 4)
  
• Juhul kui raha laekumine on aastate lõikes ebaühtlane, tuleb äri puhaslaekumeid niikaua liita, kuni järgsumma korvab esialgse investeeringu.
  
• Tasuvusaja meetodit rakendavad firmad kehtestavad sageli normatiivse tasuvusaja – 3- 4 aastat
  
• Mida suurem kapitalimahutusega seonduv risk, seda lühem on normatiivne tasuvusaeg
  
• Meetodi miinus :
  
• puudub seos kasumlikkusega – rentaablushinnanguid ei tehta .
  
• Oletame, et meil on võimalik valida kahe variandi vahel
  
• 1.esialgseks investeeringuks on 300000 krooni, projekti kestus on 4 aastat, igal aastal genereerib projekt netolaekumina 100000 krooni.
  
• 2.esialgseks investeeringuks on 400000 krooni, projekti kestus on 10 aastat, igal aastal genereerib projekt netolaekumina 100 000 krooni.
  
• Kuigi esimese projekti tasuvusajaks saame kolm aastat ja teisel neli aastat, peaks teine kasulikum olema.