Turunduse kursusetöö
Ettevõtte “OÜ Visiit SV”
näitel
SISUKORD
SISUKORD 2
1. SISSEJUHATUS 3
1.1 Ettevõtte põhiandmed 3
1.2 Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised 4
1.3 Ettevõtte äriidee 4
1.4 Ettevõtte personal 5
2. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM 7
3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS 8
4. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKOND JA ANALÜÜS 11
4.1 Ettevõtte välis- ja
sisekeskkond 11
4.2 Ettevõtte
SWOT analüüs 11
4.3 Sotsiaalsed 12
4.4 Majanduslikud 13
4.5 Demograafilised 13
4.6 Poliitiline 13
5. TURU SITUATSIOON JA ETTEVÕTTE KESKKOND 15
5.1
Tegevusala ja (turu) piirkonna kirjeldus 15
5.2 Kliendid 15
5.3 Konkurendid 16
6. ETTEVÕTTE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD 16
6.1 Ettevõtte
missioon ja eesmärgid 17
6.2 Ettevõtte strateegiad 17
7. ETTEVÕTTE MARKETINGIPLAAN 19
7.1 Marketingi korraldamine ettevõttes 19
7.2 Marketingi komponendid 19
7.2.1 Tooted ja teenused 19
7.2.2Hinnakujunduspoliitika 21
7.2.3Turustuspoliitika 22
7.2.4Müügitoetus ja reklaamitegevus 22
7.2.5Ettevõtte
imago ja PR tegevus 22
KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED 22
KASUTATUD KIRJANDUS 23
Lisad 24
1.
SISSEJUHATUS
1.1
Ettevõtte põhiandmed
OÜ Visiit SV-asukohaga
Koonu külas Väike-Maarja vallas
Lääne-Virumaal.
Aadress: 46202 Väike-Maarja Lääne-Virumaa.
Asutatud: 1995. aasta algul.
Juriidiline staatus: ühemehe OÜ.
Direktor: Toomas Pundi.
Pakutavad tooted ja teenused: saematerjal, hekselpuit kütteks,
teenustööna metsamaterjali
saagimine ja veoautodega
transporditeenuste osutamine.
AS
Donna rajati 1993. aasta 1. veebruaril Väike-Maarja kolhoosi
Koonu lüpsifarmi erastamisel. 1995. aasta algul loodi OÜ Visiit SV
Donna ruumidesse paralleel-aktsiaseltsina. 1995. aasta alguseks oli
erastamisvõlgnevus
tasutud , tekkis võimalus
saeveski loomiseks
osaliselt pangalaenuga, mille kattevarana kasutati AS Donna vara.
Sellise äriplaaniga oli võimalik saeveski rajada omakapitalil ja
pangalaenul baseerudes.
OÜ Visiit SV põhieesmärkideks olid:
luua uusi töökohti, mis leevendaks ümbruskonna elanike sotsiaalseid probleeme;
üles ehitada tulutoov tootmisstruktuur pideva tehnilise ja tehnoloogilise täiustamise, konkurentide tegevuse, tooraine kättesaadavuse, turuanalüüsi ja töötajate väljaõppe teel ning lüpsifarmi likvideerimise hetkeks valmistada ette uued töökohad farmist vabanevatele töötajatele.
Seda kõike Eesti Vabariigis valitseva majanduse ebastabiilsuse,
keerulise konkurentsi ja turu ebastabiilsuse ajajärgul.
1.2
Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised
OÜ Visiit SV rajati
1995.aastal Koonu lüpsifarmi hoonetesse. Alustati pangalaenu toel,
mis praeguseks on ammu tasutud. Ettevõte on laiendanud oma tegevust
ning ekspordib ka oma tooteid teistesse euroopa maadesse.
Põhieelisteks on:
- paindlik teenindus, kliendi soovidele leitakse alati lahendus, isegi kui see ettevõtte põhitegevuse hulka ei otseselt ei kuulu
- kvaliteedi rõhutamine
- lai teenuste ja toodete valik
- ettevõtte tegevuskohast tulenevad eelised
1.3
Ettevõtte äriidee
Kliendid:
- ehitusfirmad nii Eestis kui ka välismaal
- puidutööstus firmad, mööblifirmad
- eraettevõtted ja isikud
Tooted ja
teenused:
- ehitusmaterjal
- saematerjal
- metsamaterjali kokkuost
- hakkepuidu tootmine
- põranda ja voodrilauad
- kaubaaluste valmistamine
- transpordi teenuse osutamine
- puiduhakkurite terade ja lihtsamate höövliterade teritus
Ettevõtte
eelised:
- mitmekülgne teenindus
- palju erinevaid tootevariante
- paindlik ja oskuslik teenindus
- kõrgekvaliteedilised tooted
Tegutsemisviis:
1.4
Ettevõtte personal
Töötajad jaotuvad ametikohtadele järgmiselt:
Tabel 1 Personali jaotus
Töökoht
Töötajaid
Saeveski 1. vahetus
5
Saeveski 2. vahetus
5
Väikepalgi liin
2
Puiduhakkija
2
Kaubaaluste valmistajad
2
Mehaanik
2
Ehitaja
1
Autojuht
4
Valvur
1
Kokk
1
Saeveski ja töökoja juhataja
1
Kuivati-höövel
2
Firma juhataja
1
Kokku 29
Kaheksa-aastase
tegevuse jooksul on pikkamööda valitud sellised töötajad, kes
juba omasid või täiendõppe korras õppisid juurde omale eriala, ka
mitu, ning seega on omandanud oma põhierialale lisaks mõne teise
eriala oskused, mis võimaldab neid kasutada vastavalt vajadusele
erinevatel töödel. Näiteks kui keevitajal pole mõnel päeval
tööd, võib ta appi minna ehitusele siseviimistlustöödel. Tööde
õigel organiseerimisel ja töötajates huvi äratamisel ei teki
olukorda, kus mõni töötaja on tegevuseta. Selline organiseeritus
võimaldab tööjõu optimaalset kasutamist ja töötajatele
normaalset palgataset. Firmal pole võimalik ega ökonoomne, palgata
töölist, kes omab vaid kitsast spetsiifilist eriala. Tänapäeva
töölistel peavad olema mitmekülgsed oskused- eriti on seda vaja
väikefirmades töötamisel.
Puhkuste ajaks ei ole lisatööjõudu vaja palgata, sest firma
kasutab kollektiivpuhkust, mis on tavaliselt kahes järgus: põhilises
osas talvel, kui töötada on raskem ja ka varustatus toormega ja
valmistoodangu müük takerduvad ilmastiku tingimuste taha, ning
kevadel või sügisel. Selline puhkuste kasutamine on töötajate
endi valitud. Üksikuid puhkepäevasid saab igal ajal, siis asendab
puhkajat keegi oma kollektiivist, sest pideva töö puudumisel saab
ehitusel ja teistel liinidel töölisi ümber paigutada.
2.
TURUNDUSE INFOSÜSTEEM
Turunduse
infosüsteem on meetodid ja protseduurid, mida kasutatakse
turundusalaste andmete ja informatsiooni kogumiseks, analüüsimiseks,
säilitamiseks ja levitamiseks.
Turundusuuring
on turu tunnetamiseks vajaliku info hankimine ja analüüsimine,
mille ülesandeks on tagada turundusalaste otsuste tegemiseks vajalik
informatsioon.
Turundusuuringute
läbiviimiseks võib kasutada sekundaar - ja primaaruuringut.
Sekundaaruuringutel
kasutatakse juba olemasolevaid andmeid. Need andmed, mis olid kunagi
teistsugusel eesmärgil kogutud ja talletatud, valmistatakse uuesti
ette, et neid analüüsida. Primaaruuringuid võib jaotada kolmeks:
küsitlus;
jälgimine;
eksperiment .
Kõige
olulisem neist on küsitlus.
Eristada
võib kolme küsitlusvormi:
kirjalik;
telefonitsi;
vahetu
vestlusvormis suuline küsitlus
Teenindusettevõttes
tuleks eelistada inimeste kirjalikku või suulist küsitlust,
määrates kindlaks küsitluse taktika .
Teenuse
turunduse uurimisel uuritakse eri valdkondi, näiteks mainet,
kvaliteeti, kliendi rahulolu ning võib läbi viia asukoha analüüsi.
Minu
nägemus on see, et OÜ Visiit SV võiks teha ühe turuuuringu kuna
firma pole 10 aastast tegevust puidualal ei ole korraldatud ühtegi
turuuuringut. Saaks ka teada mismoodi kliendid suhtuvad OÜ Visiit SV
tegevusse.
3.
TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS
Turundusmeetmete kaudu realiseeruvad kavandatud strateegiad.
Ettevõtte potentsiaali loomine ja teenuse osutamise protsessi
plaanimine, iseäranis kliendi ja kontaktpersonali vahelise
suhtlusprotsessi kavandamine on üks osa teenust puudutavate meetmete
kavandamisel.
Kõik, mis puudutab toodete innovatsioone, modifitseerimist ja
elimineerimist, peab toetama ettevõtte taotlust pakkuda klientidele
võimalikult kvaliteetset toodet, siis esmajärjekorras tuleb toodete turunduses tegeleda kvaliteediga.
Tarbija nõudmised toote kvaliteedile sõltuvad väga mitmesugustest
mõjuritest. Toote osutamine kui protsess saab alguse mingitest vajadustest . Läbi üpris keerulise protsessi kujunenud nõudmised
kvaliteedile muutuvad ettevõtte maine, tarbijale nähtavate
ettevõtte potentsiaali väljenduste ( hoone välisilme, sisustus ,
sisekujundus, töötajate riietus ja üldine väljanägemine jms ), suust - suhu reklaami, ettevõtte eelneva turunduskommunikatsiooni
alase tegevuse poolt mõjutatutena kindlateks kvaliteediootusteks.
Kvaliteediootuste alla mahub kõik see, mida potentsiaalne tarbija
teenust ostes soovib kogeda. Kui ettevõte on kindlaks määranud
püüeldava kvaliteedi ning suudab oma tooteid tarbijale pakkuda, on
pärast toote juurutamist näha, kuivõrd täpselt oli alguses
suudetud määratleda tarbija ootused toote ja selle kvaliteedi
suhtes. Tooted peavad olema tehtud sihtrühmade ootustele vastavalt.
Pikaajalised kliendisuhted ja kõrge kvaliteedi maine on
strateegilisteks eduteguriteks.
Turunduse juhtimine koosneb neljast etapist: analüüsimine, planeerimine , teostamine ja kontrollimine.
Turunduse analüüsietapp sisaldab mikro - ja makrokeskkonna
hindamist. Mikrokeskkonnaks on jõud, mis otseselt mõjutavad firma
toimingute edukust – ettevõte, tema tarnijad, vahendajad,
tarbijad, konkurendid ja huvigrupid. Makrokeskkonnaks on jõud, mis
mõjutavad mikrokeskkonda ning pakuvad turunduse võimalusi ja ohte –
demograafilised, majanduslikud, tehnoloogilised , poliitilised,
ökoloogilised ja kultuurilised. Firma turundaja saab kontrollida oma
tegevust: sihtturu valikut, turunduseesmärkide püstitamist,
turundusorganisatsiooni ülesehitust, turundusmeetmestiku
kokkupanekut, kuid kontrollimatuteks jäävad tarbija, valitsus,
majandus, tehnoloogia ja sõltumatu meedia. Turundaja peaks
keskkonnamuutustele reageerima proaktiivselt, st varakult tunnetama ja ennetama ebasoodsaid tegureid, mitte aga reaktiivselt, st avaldama
vastutoimet siis, kui miski hakkab juba tugevasti mõjutama.
Firma ja keskkonna turunduslikest aspektidest pildi saamiseks
rakendatakse laialdaselt SWOT-analüüsi (ettevõtte tugevused ja
nõrkused – tegevuste kvaliteet ja tähtsus; keskkonna ohud –
ilmnemise tõenäosus ja tõsidus ning keskkonna võimalused –
tõenäosus eduks ja ahvatlevus). SWOT-analüüs sobib ka
konkurentide tundmaõppimiseks. Konkurentide tugevusi ja nõrkusi
saab ära kasutada oma turundustegevuse kavandamisel.
Olematu või halva keskkonnaanalüüsi tagajärgedeks on suuna
puudumine, ebaadekvaatne tarbijaanalüüs, turundusfunktsiooni
minetamine, tegevuse dubleerimine , võimaluse mittekasutamine,
sobimatu toote allesjätmine, vale imidži loomine, toote
keelustamine, seadusest üleastumine, nõrk vastutus, piiratud kohanemine .
Turunduse planeerimisetapil määratletakse ärivaldkond, visioon ja
missioon, püstitatakse turunduseesmärgid, töötatakse välja turundusstrateegia ja -taktika. Turunduse lühinägelikkuseks
nimetatakse valdkonna ekslikku, liiga kitsast käsitlust, lähtumist
mitte tarbijavajadustest, vaid tootest. Visioon on firma pikaajaline
lähteideoloogia ja elav tulevikunägemus. Põhieesmärk e missioon
toob välja firma eksisteerimise mõtte. Turunduseesmärk on mõõdetav
ja ajakavaga seotud ülesanne, mida firma püüab täita. Eristatakse
müügi-, meetmestiku- ja tasuvuseesmärke. Turundusstrateegia on
vahendite süsteem, mille abil saavutatakse turunduseesmärgid.
Strateegia koostatakse pikemaks ajaks (2-5-10-15-20 aastaks) ning see
piiritleb üldjoontes toodet, hinda, toetust, turustust ja teisi
vajalikke meetmestiku osasid. Strateegia suunatakse konkreetsele
sihtrühmale ning selle elluviimine eeldab turunduseelarvet.
Turundustaktika töötatakse välja lähiperioodiks (nädal,
kuu, kvartal , aasta) ning see täpsustab strateegiat.
Turundusplaanid koostatakse alt üles, ülevalt alla või kombineeritud meetodil eraldi toodete, tarbijagruppide ja turgude
lõikes või integreeritud kujul.
Turunduse juhtimisel langetatakse otsuseid ja neid tuleb
realiseerida. Teostamisetapil viiakse turundusstrateegia ja
-taktika ellu.
Turunduse kontrollietapil hinnatakse turundusstrateegia ja
–taktika rakendamise tulemusi ning korrigeeringute vajalikkust .
Oluline on kontrollida nii strateegia kui taktika töövõimet.
Turunduse mõõtmisel kasutatakse mitte ühte, vaid mitut
kriteeriumi: käivet, turuosa, turunduskulusid, tarbijasuhtumist jm.
Leitakse vastused küsimustele: Mis toimus? Miks nii toimus? Mida
tuleb olukorra parandamiseks teha? Selgitatakse, kas firma kasutab parimat turundusvõimalust ja kas seda tehakse efektiivselt, millega
firma teenib ja millega kaotab nii toodete, müügipiirkondade,
turusegmentide, turustuskanalite kui tellimismahtude lõikes.
Turundusega tegeleb OÜ Visiit SV üks isik, OÜ looja ja juht.
4.
ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKOND JA ANALÜÜS
4.1
Ettevõtte välis- ja sisekeskkond
Väliskeskkond:
Ettevõtte väliskeskkonna moodustab
Eesti ning välismaine turg . Põhilised tegurid on hinnapoliitika
ning konkurentide tegevus. Turu olukord, nõudmiste ja pakkumise suhe
määrab ära puiduhinna. Teiseks tõsiseks teguriks on kliima ehk
ilmastiku olud. Kui ilmad on keskmiselt soojad ja stabiilsed, suuri
temperatuuri muutusi ei toimu, on puidu hankimine metsast kergem ja
kiirem ning puidu kvaliteet parem.
Väliskeskkonna teguriks on ka veel Eesti Vabariigi seadused, eriti
eksporti ja importi puudutavad määrused.
Sisekeskkond:
Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad
tema kliendid- nende tellimused, personal-nende kvalifikatsioon ja haridus , tegutsemisvõimalused-asukoht ja finantsolukord.
Füüsilised ressursid – tootmishoone , sisseseade, kontoriruumid ,
materjalide laovaru , jaotus- ja müügivõimalused.
Tehnoloogilised ressursid – tehnoloogia, mida firmas kasutatakse.
Uuenduste vajadus.
4.2
Ettevõtte SWOT analüüs
S-
ettevõtte tugevad küljed:
- hea looduslik asukoht põhitegevuse teostamiseks
- paindlik hinnapoliitika
- paindlik teenuste poliitika
- kvalifitseeritud personal
- kaasaegne tehnoloogia
- lähedal asuvate konkurentide suhteline vähesus
- hea maine ka väljas pool Eestit
- püsiklientide olemasolu
W-
ettevõtte nõrgad küljed:
- ilmastiku tingimuste pidev muutumine
- asukoht- klientidele halbade ilmastiku tingimuste korral raskesti ligi pääsetav
- uue kvalifitseeritud personali vähesus
- ettevõtte töökeskkonna kõrge riskitase ( puidu töötlus tehnoloogia keerukus ja ohtlikkus)
O-
väliskeskkonnast tulenevad võimalused:
- tegevusala (puidutöötlus) väärtuse suurem hindamine
- paremad võimalused välisturule pääsemiseks (ekspordi piirangute vähesus)
- poliitilised muutused, mis suurendavad puidutöötluse arengut (raielubade väljastamine)
T-
väliskeskkonnas tulenevad ohud:
- ettevõtte tegevuse suhteliselt suur sõltuvus ilmastiku tingimustest
- turu olukorra muutlikkus
- loodusressursside (puidu) vähesus
- poliitiline keskkond- raielubade hankimise raskus ja piiratus
4.3
Sotsiaalsed
See koosneb inimestest koos nende väärtushinnangutega ning
õpitavatest ja edasiantavatest käitumisnormidest.
Tervislike eluviiside propageerimine – viimastel aastatel on
oluliselt tõusnud huvi tervislike eluviiside vastu.
Ostude impulsiivsuse tõus – viimaste aastate jooksul on tarbijate
sisseostud muutunud palju impulsiivsemaks, st nad ostavad ilma
põhjendatud vajaduseta.
Tarbija mugavuse rõhutamine – suur valikuvabadus kaupade ostmisel ja oma aja planeerimisel on kaasa toonud mugavuse nõude tarbimisel.
4.4
Majanduslikud
Majanduslik keskkond (inflatsioonid, SKP, tööpuudus,
intressimäärad, palgatase , väliskaubandus ja valuutakursid,
elatustase, ostujõud, sissetuleku jagunemine ja dünaamika,
erinevate majandusharude olukord – nt meie potentsiaalsed tellijad).
Turunduse majanduskeskkonna moodustavad eelkõige tarbijate ostujõud,
reaaltulude suurus ja kulutuste struktuur.
4.5
Demograafilised
Demograafiline keskkond (elanike arv, vanuseline struktuur, paiknemine , sooline ja rahvuslik koosseis, tööhõive struktuur,
perekondade suurus, sündivus, haridustase – praegune olukord ja
muutumistendentsid).
Tänapäeva maailma demograafilised põhitendentsid on järgmised:
vanusestruktuuri muutus – elanikkond vananeb, sest sündivus
väheneb ja keskmine eluiga pikeneb;
muutused perekonnas – abiellutakse hiljem, perekonnas on vähem
lapsi, emad töötavad, muutunud on rollijaotus perekonnas;
geograafilised muutused – jätkub linnastumine ( urbanisatsioon ),
kuigi viimasel ajal on veidi märgata vastupidist tendentsi –
toimub linnaelanike ümberpaiknemine kesklinnast eeslinnadesse;
haridustaseme tõus; teenistujate osakaal kasvab, tööliste osa
väheneb. Suuremaid kasvusid on oodata arvutustehnika, andmetöötluse,
teaduse ja sotsiaalteenuste vallas.
4.6
Poliitiline
Poliitiline keskkond (valitsuse ja omavalitsuse otsustused, integreerumine ELga, suhted Venemaaga, erinevate huvigruppide –
roheliste liikumine, tarbijakaitse tegevus jne).
Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, ametkondi ja huvigruppe, mis
mõjutavad paljusid organisatsioone ja üksikisikuid ning piiravad
nende tegevust.
Poliitilise keskkonna mõju marketingile võib jagada viide kategooriasse:
Riigi raha- ja fiskaalpoliitika – marketingi mõjutavad otseselt
valitsuse kulutuste tase, raha pakkumine ja maksuseadustik.
Konkurentsi reguleerivad seadused – kaasajal reguleeritakse
ettevõtlust seadusandluse, iseäranis konkurentsipoliitika kaudu.
Ühelt poolt tuleb kaitsta tootjaid kõlvatu konkurentsi (näiteks
autoriõiguste ja ärisaladuste rikkumine jms) ja, teiselt poolt, tarbijaid ettevõtete ebaausa talitusviisi eest.
Valitsuse suhted ettevõtlusega – ettevõtluse valitsusepoolne
toetus võib olla subsiidiumide, soodustuste, lepingute ja
uurimistööde näol.
Seadusandlus , mis mõjutab otseselt marketingi – marketerid ei pea
olema juristid, kuid nad peavad olema teadlikud seadustest , mis
reguleerivad marketingi.
Inflatsiooni peatamiseks või aeglustamiseks on riigivõimul mitmeid
võimalusi.
5.
TURU SITUATSIOON JA ETTEVÕTTE KESKKOND
5.1
Tegevusala ja (turu) piirkonna kirjeldus
Firma OÜ Visiit SV tootmistegevuseks on põhiliselt toorpuidu
ümbertöötlemine laudadeks ja prussideks väga erinevates pikkus-,
paksus- ja laiusmõõdus, kaubaaluste valmistamine ning hakkepuidu
tootmine. Lisateenustena pakutakse tellimuste kohale toimetamist ning
puiduhakkurite terade ja lihtsamate höövliterade teritamist.
Toorme ülesostmine müüjatelt
saeveski tarbeks on tihti sesoonne või hootine. See on tingitud
põhiliselt aastaaegadest, ilmastikust, ostu-müügi hinnast . Sügisel ja kevadel, kui paljud teed on liigniiskuse ja sulamise
tõttu lagunemise ohtlikud ning metsateed raskesti läbitavad, on ka
metsatööstuse toorme müük takerdunud. Ka töödeldud puidu müük
ekspordiks võib takerduda talvel sadamate jäätumise tõttu. Turg
on väga kapriisne, siseturg hakkab juba puidutöötlejatest
küllastuma ning ettevõte on seetõttu suunanud oma müügi põhiliselt euroopa turgudele. Uutele turgudele minek suurendas
transportimise vahemaid ning kulusid , kuid müügi hinda pole selleks
oluliselt pidanud suurendama .
5.2
Kliendid
OÜ Visiit SV põhiline toodang läheb Eesti turgu.
Kohaliku turu põhilised kliendid on ehitusfirmad, kes ostavad
puidumaterjali ning äriettevõtted, kes ostavad kaubaaluseid.
Ehitusfirmad on enamasti keskmise suurusega või väike ettevõtted,
kes esitavad aastas 10-20 tellimust , mis on keskmise mahuga. Suuremad ettevõtted tellivad materjali 4-5 korda aastas, kuid
seejuures on need mitu korda mahukamad tellimused. Nende täitmine
võib võtta kuni paar kuud. Väikese osa klientuurist moodustavad ka eraisikud , kes ostavad materjale oma isiklikuks tarbeks. Nende
tellimused on väikesed ning sellega tuleb firmal tegeleda paaril
korral aastas.
5.3
Konkurendid
Firma põhilisteks
konkurentideks on Rakvere firma OÜ Pandivere puit, Näpi Saeveski
AS ja OÜ Pada saeveski.
Tabel 2 Konkurentide kirjeldus
Firma nimi
Põhitegevus
Asukoht
Eelised
AS Näpi saeveski
Rakvere
- asukoht- Eestit ja Venemaad ühendava raudtee lähedal
- lähim sadam Kundas - 30 km
OÜ Pada saeveski
- mitmesuguse saematerjali tootmine
- kaubaalused
- saematerjali lõikus ketassael
Lääne-Virumaal, Viru-Nigulas Pada külas
- pikaajaline tegutsemise kogemus
OÜ Pandivere puit
- metsamaterjali kokkuost
- saematerjali tootmine
- aiapostide tootmine
- kuivatamine , hööveldamine
- hakkepuit
- ümarpuit ehitised
- transport EV piires
Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Simuna küla
- lai tegevusala
- avatud esindus ka Tallinnas
6.
ETTEVÕTTE EESMÄRGID JA STRATEEGIAD
6.1
Ettevõtte missioon ja eesmärgid
Ettevõtte missioon:
töödelda puitu keskkonna sõbralikult ja loodushoidlikult ning
leida iga kliendi soovile lahendus.
Ettevõtte peaeesmärk:
- pakkuda konkurentsi nii sise- kui välisturul
- töödelda ja hankida puitu keskkonda ja loodust väärtustades
Ettevõtte kõrval eesmärgid:
- pakkuda võimalikult kvaliteetset toodet
- hoida paindlikku hinnapoliitikat
- pakkuda igale kliendile kiiret ja korralikku teenindust
6.2
Ettevõtte strateegiad
Ettevõte on siiani kasutanud nö laienemise strateegiat. Põhiline
osa toodangust suunatakse euroopa turgudele. Kuna Eestis on
saeveskeid palju, tuleb laiendada tegevusala ja liikuda uutele
turgudele. Tulevikus on ettevõttel plaanis minna ka Euroopa
turgudele.
Ettevõte plaanib ka välja vahetada saeraamid uuemate ja tõhusamate
vastu, mis tõstab tellimuste täitmise kiirust ning muudab kogu
tootmisprotsessi efektiivsemaks. Samuti parandab see ka toodangu
kvaliteeti, mis annab teatud eelised teiste väiksemate saeveskite
ees, kes praegu on siseturul põhilised konkurendid.
Tegevusala laiendamisel on plaanis teha järgmised uuendused.
Ettevõte on muretsenud tehnika laudade kuivatamiseks- katel, relsid,
platvormvagonetid. Ehitamise lõppjärgus on uus kuivatiruum,
muretsetud ja paigaldatud höövelpink erinevates paksustes ja
laiustes profiillaudade tootmiseks. Profiillaudade müügihind
võrreldes tavaliste servatud saelaudadega on 30 % kallim. Lisa töö-
ja elektrikulu on sellest hinnavahest vaid kolmandik, seega puhastulu
võrrelduna tavaliste I sordi servatud saelaudadega tõuseb ligikaudu
20%. Kasu saadakse nii majanduslikes näitajates kui ka turu
laienemise näol.
Teiseks uuenduseks on saepindade hekseldamine katlamajade kütteks.
Kasumiprotsent on suurem kui lihtsalt pindade müügist saadav tulu.
Veel ühe uuendusena on kasutusele võtmisel lisaliinid kolmanda
sordi puidu töötlemiseks eesmärgiga võtta sellest puidust
väiksemgi osa esimese sordi materjali, töödelda see vastavalt tellija soovitud pikkusse. Laua või prussi materjaliks mitte sobiv
osa töödeldakse hekselpuiduks.
See arengukava on alles teostusjärgus, kuid juba praegu saadakse
katselist toodangut. On veel mitmeid tulevikuplaane. Näiteks
kavatseb firma hakata tootma poolkäsitöönduslikult täispuidust
lihtsamat mööblit. Täispuidust sellepärast, et saepuruplaatide
valmisaatmisel kasutatav liimaine on väga mürgine ja sellest eritub
mürgist gaasi veel aastaid pärast toote valmistamist . Täispuit on
tervislikum. Põhiline suunitlus oleks lastetoa -, aia-, aiamaja -,
suvila ja võibolla ka esikumööblit kasvõi ainult tellimustööna. Selliselt toodetud mööbel oleks lihtsama moega ja tunduvalt odavam,
mõeldud eeskätt väiksema sissetulekuga peredele. Toota tuleks
lihtsat, kuid nägusat ja odavat mööblit. Puitmaterjal on firmal
võtta omast käest ja omahinnaga ning maksud tuleb maksta alles
lõpp-produktilt.
7.
ETTEVÕTTE MARKETINGIPLAAN
7.1
Marketingi korraldamine ettevõttes
Marketingi korraldamisega tegeleb firmas saeveski juhataja, tema
ülesanneteks on suhelda klientidega, võtta vast neilt tellimusi,
korraldada nende täitmine ning kohale toimetamine. Vastava sisuga
lepingute koostamine on sekretäri tööülesanne.
7.2
Marketingi komponendid
7.2.1 Tooted ja teenused
Metsamaterjali kokkuost:
- värske ja metsakuiv kuusepalk
- värske ja matsakuiv männipalk
- haab
- kask
- madalakvaliteediline, seisnud palk
- paberipuu
- küttepuu
Ostmine toimub ostu-müügi akti (füüsilised isikud) või
metsamaterjali üleandmisakti (juriidilised isikud) alusel.
Ostuhinnad sõltuvad transpordi tingimustest ja materjalikogusest.
Vajalik on eelnev kokkulepe. Oma transpordiga toob firma materjali
ära kuni 30 km raadiuses. Kuu jooksul ostetav palgikogus on
1000-1500 m/3.
2) Saematerjali tootmine
Firma toodab kuus 400-500 tm saematerjali, millest 90% moodustab
okaspuu ( kuusk , mänd), vähem lehtpuu (kask, haab). 60% toodangust
läheb ekspordiks – Inglismaale, Saksamaale ja Austriasse,
ülejäänud jääb kohalikule ehitusturule. Saematerjali tootmiseks
kasutab firma ketassaagi Kara- Farmer . Lisaks on paigaldatud peen- ja
väikepalgiliin.
Tabel 3 Laoplatsil esinev okaspuu saematerjal
Ristlõige
Metsakuiv, ehituslik materjal
Kr/tm
Värske materjal
Kr/tm
Höövel materjal
22 x 75
1300.-
1400 .-
22 x 100
1400.-
1600.-
Voodrilaud toorikust 22 x 100 5,50 kr / jooksev meeter
22 x 125
1400.-
1600.-
50 x 50
1400.-
1400.-
50 x 75
1400.-
1400.-
50 x 100
1500.-
1500.-
50 x 150
1500.-
1700.-
75 x 75
1400.-
1500.-
75 x 100
1500.-
1700.-
75 x 150
1600.-
1700.-
75 x 225
1700.-
1800.-
Puidu kuivatamine ja hööveldamine
Puidu kuivatamiseks
kasutab firma omavalmistatud kuivatit, mis koosneb kahest kambrist,
ühte kambrisse mahub korraga u 30 tm puitu. Kütmine põhineb
keskküte katlal Kiviõli-50, küttematerjaliks kasutab firma
saeveski jäätmeid, saepuru ja hakkepuitu. Hööveldamiseks
kasutatakse kõrge kvaliteedilist nelikanthöövelpinki. Põhiliselt
toodab firma erinevate profiilidega põranda ja voodrilaudu ning
liistu, võimalikud on ka keerulised profiilid .
Hakkepuidu tootmine
Hakkepuidu toomist alustas firma 1996. aastal, kasutades selleks Soome päritolu Farmi
hakkurit. Toorainena kasutatakse puidujäätmeid: küttepindu,
küttepuid ja raielankide jäätmeid. Hakkepuitu toodetakse aastaringselt , peamiselt varustatakse katlamaju. Kütteperioodil
toodab firma hakkepuitu 1700-2000 tm haket kuus. Vastavalt vajadusele
ja kokkulepetele on seda kogust võimalik kahekordistada. Hakkepuitu
pakub firma koos transpordiga, kasutades veokit mahuga 70 m/3.
Teenusena teeb firma
ka puiduhakkurite terade ja lihtsamate höövliterade teritust.
Kaubaaluste valmistamine
Firma valmistab
tellimuse alusel ühekordseid kaubaaluseid, kasutades põhiliselt
okaspuu materjali. Levinumad mõõdud on:
1000 x 1200 mm
800 x 1200 mm
900 x 900 mm
Aluseid valmistatakse
ka eritellimuse alusel. Hinnad sõltuvad alusele esitatavatest
nõuetest, kasutatava materjali kvaliteedist ja kogusest.
Transpordi teenus
Firma on koostöös
ja seotud transpordifirmaga OÜ BEST FOREST , kelle põhitegevuseks on
transportteenused Baltikumi, Valgevene ja Skandinaavia maade
ulatuses.
Tabel 4 Transpordi
võimaluste kirjeldus
Transpordi võimalused Eesti piires
Transpordivahend
Kirjeldus
Hind
1
Veok 12,5 m
Poolhaagisega
Kandejõud 22 t
6,50 kr /km
2
Furgoon tagaluuktõstukiga
7 x 2,45 x 2,25
5.- kr / km
3
Puistematerjali veokid
Mahud 40 ja 57 m/3
Kokkuleppel
4
Metsamaterjali vedu
Kokkuleppel
Hinnakujunduspoliitika
Ettevõtte põhiline
hinnakujundaja on turg. Küllastatuse puhul hinnad langevad, nõudluse
puhul suurenevad. Samuti tekitavad hinnakõikumisi ilmastikust
tingitud sesoonsused. Näiteks ei suudeta sadamate kinnikülmumisel
valmistoodangut edasi transportida. See võib tekitada toorme hinna
langust, kuna metsaomanikud püüavad oma palkidest iga hinna eest
lahti saada. Olukorras, kus pikad vihmaperioodid on teinud
metsaaluseid vesiseks või talvel sügava lume korral ei ole võimalik
metsast puitu kätte saada, tõuseb nii toorme kui saematerjali hind,
sest odavam on osta kallist puitu, kui maksta lepingute alusel
leppetrahve.
Peamine on metsa- ja
metsamaterjalide turul nõudmise ja pakkumise tasakaal : kui see on
häiritud, algab ka hinnaskaala kõikumine. Loomulikult mõjutab
hindu siseturul ka rahva ostujõud, majanduse olukord Eestis kui ka
maailmas üldse.
Ettevõte on oma hinnapoliitikas püüdnud olla võimalikult
stabiilne ning paindlik. Suuremate turuhinna kõikumiste puhul on
tehtud ka oma hindades korrektuure, kuid enamasti on püütud hoida
hinda ühesugusena. Paljude teenuste puhul on hind kokkuleppeline,
mis muudab hinnad paindlikuks vastavalt turu olukorrale.
Ettevõte asub Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Koonu külas.
Ligipääs ettevõttele on küllaltki hea, kuna Koonu küla asub 1,5
km maanteest.
Ettevõte hangib oma toorme
põhiliselt talupidajatelt ja erametsa omanikelt ning suurematelt
metsamaa omanikelt, firmadelt ja eraisikutelt. Toorme toob ettevõte
ise kohale. Samuti müüb ettevõte valmistoodangu otse ostjale.
Vahendajaid ei kasutata. Soovi korral viiakse tellimus ka ettevõtte
poolt ostjale kohale, seega toote kättesaadavusega probleeme ei
teki.
Müügitoetus ja reklaamitegevus
Reklaamitegevust
korraldab ettevõttes sekretär. Põhiliselt reklaamitakse end lehes
ning temaatilistes ajakirjades ja kataloogides. Oma tegevuse
tutvustaiseks ka välismaailmale on ettevõttel internetis ka oma
kodulehekülg, kus on kirjeldatud ettevõtet, tema tegevust ning
tooteid ja teenuseid. On käidud ka Itaalias messil ja tulemused olid
rahuldavad.
Ettevõtte imago ja PR tegevus
Ettevõtte maine
kujundamisel on põhilist rõhku pandud ettevõtte keskkonna
sõbralikkusele ja loodushoiule.
KOKKUVÕTE
JA JÄRELDUSED
Välise turunduse puhul on olulisim saavutada klientide rahulolu,
siis sisemises turunduses tuleb tegeleda töötajate rahuolu ja
klientidele orienteeritusega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et
sisemise turunduse ülesanne on kujundada eranditult kõigis
teenindusettevõtte töötajais klientidele orienteeritud hoiak.
Käesoleva töö eesmärk oli saada ülevaade turundustegevusest OÜ
Visiit SV. Klientidele orienteerutud toodet pakkudes peab lähtuma
eelkõige klientidest, seega tuleks firmal edaspidi enam tegeleda
turu-uuringuga, et kavandada oma edasist tegevust. Arvan veel, et
püsima jääda suuremate firmade keskel, siis kõige tähtsam oleks
saavutada väga tugev toodangu kvaliteet. Reklaamida oma firmat võibolla rohkem, kui praegu seda tehakse. Kindlasti tuleks siis ka
investeerida firmasse uuemate seadmete ostmiseks , kuna vanade ja
kasutatud seadmetega kvaliteetset toodangut ei ole võimalik lõpuks
toota.
Firma on puidutöötlemise alal juba aastaid ja siiamaani on firma
järjest paremuse poole läinud.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Algis Perens . Teenuste marketing . Tallinna Raamatutrükikoda. Külim 1998
2. Helen Allik , Inna Dolgovskaja, Sten Hansson, Sirje Jüriso, Rait Kaarma,
Kaja Kaur , Urve Miidla, Kaie Piiskop, Mare Räis, Kaie Saar, Rein Taagepera, Erko Vanatalu, Liina Võsu. Kodaniku käsiraamat. Tallinn
2006
3. Jaak Leimann , Per-Hugo Skärvad,
Juhan Teder. Strateegiline Juhtimine. Tallinn 2003
4. Aivar Tamm. Reklaam väikeettevõttes. Tallinn 2001
Lisad
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 24 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
305 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kusti kamm
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Mis hindeks said?
Muidu suhteliselt hea töö
Kõik kommentaarid