Poola Vabariik (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Grete Jakobson
Teele Jänes
Katriin Mats
Annaliisa Orro
TH2
POOLA VABARIIK
Referaat
Pärnu 2011

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. POOLA VABARIIK 4
1.1 Poola Vabariigi üldandmed 4
1.2 Poola riigi ajalugu 6
1.3 Poola Vabariigi loodus 8
1.4 Poola Vabariigi rahvastik , tavad ja kombed 9
2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED 13
2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid 13
2.2 Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused 14
KOKKUVÕTE 23
VIIDATUD ALLIKAD 25

SISSEJUHATUS

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Riik on üle 1000 aasta vana, 16. sajandil oli see üks võimsamaid riike Euroopas. Läänemereni laiuv Poola põhjaosa on peamiselt tasandikuline, lõunapiiril kõrguvad Karpaadid (Tatrad) ning Masuuria piirkond on suurim ja külastatavaim järvistuala.
Antud töö eesmärk on tutvustada Poola riiki, sh riigi üldandmeid, rahvaarvu, haldusjaotust, ajalugu, loodust, rahvastikku, turismi põhinäitajaid ja trende ning anda ülevaade riigi alale jäävatest vaatamisväärsustest. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded:

• tutvustada Poola riiki ja selle üldandmeid;
  
• kajastada Poola riigi rahvastikku, tavasid ja kombeid;
  
• kirjeldada Poola riigi loodust, pinnamoodi, veestikku, taimestikku ja loomastikku;
  
• kajastada turismi põhinäitajaid ja trende;
  
• anda ülevaade regiooni jäävatest vaatamisväärsustest.
  

Töö autorid tuginesid töö kirjutamisel Poola riiki tutvustavatele raamatutele, artiklitele ning eesti-ja inglisekeelsetele internetiallikatele.
Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis tutvustatakse Poola Vabariigi üldandmeid, ajalugu, loodust ja rahvastikku. Teises peatükis kirjeldatakse turismi põhinäitajaid ja trende ning peamisi vaatamisväärsusi.

1. POOLA VABARIIK

1.1 Poola Vabariigi üldandmed

Poola riik on üle 1000 aasta vana. 16. sajandil oli Poola üks võimsamaid riike Euroopas. 1683 . aastal Viini lahingus saavutatud võiduga suutis Poola kuningas Jan III Sobieski purustada Viini piiravad Otomani väed, vältides sellega Lääne-Euroopa võimalikku anastamist. (Euroopa Liidu portaal 2011)
Poola Vabariik, mille pealinn on Varssav , asub Euroopa südames, tema madalad tasandikud ulatuvad põhjaosas paiknevalt Läänemere rannikult lõunas Tšehhi ja Slovakkia piiril paiknevate Tatra mägedeni. Pärast 1989. aastal sõlmitud ümarlaualepingut, millele järgnes kommunismi kokkuvarisemine, on Poolas toimunud põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne-ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434)
Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow , Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott.
Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa pindala on 311 904 km² koos siseveekogudega, mis teeb temast pindalalt 7. riigi Euroopas. Poola jaotub 16 vojevoodkonnaks. (Estonian Embassy in Poland 2011)
Poola riigi rahvaarv on 38,6 miljonit, mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on 31 miljonit. Rahvaarvult on Poola Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus on 122,9 ininimest ruutkilomeetri kohta ja 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 miljonit poolakat elab väljaspool Poolat. Kõige suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 miljonit), Sõltumatute Riikide Ühenduses (2,5 miljonit), Prantsusmaal (1 miljon) ja Saksamaal (0,8 miljonit). Poola meeste keskmine eluiga on 71 aastat ja naiste 79,7 aastat. Poolas rahvastikust 96,7% on poolakad ja 3,3% sakslased , valgevenelased , ukrainlased ning rumeenlased. Enamus etnilisi gruppe on tugevalt poolastunud. ( Ibid .).
Poolas kehtib põhiseadus, mis võeti vastu 1997. aasta kevadel ja selle järgi on Poola parlamentaarne vabariik, kus seadusandlik võin on kahekojaline: Seim , kus on 460 kohta ja Senat, kus on 100 liiget. Valimisõigus algab 18. eluaastast. Poola riigipea , Poola president , valitakse rahva poolt viieks aastaks, alates 2010. aasta augustis on selleks Bronislaw Komorowski. Peale eelmise Poola presidendi Lech Kaczynski traagilist hukkumist 2010. aasta aprillis lennuõnnetuses oli Bronislaw Komorowski lähtuvalt oma ametist Poola Vabariigi Parlamendi alamkoja ehk Sejmi spiikrina ka Poola presidendi kohusetäitja. Poola praegune valitsus astus ametisse 16. novembril 2007. aastal kahe partei Kodanikuplatvormi ja Talurahva Partei enamusvalitsusena. Peaminister on Donal Tusk . Poola ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ning see taastas maa ammused suhted Lääne- Euroopaga. (Estonian Embassy in Poland)
Poolas on religioonil tähtis koht. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel suur. Rooma katoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast, kellest 75% on aktiivsed kirikuskäijad. Tähtsamad riigipühad on konstitutsioonipäev 3. mail ja iseseisvuspäev 11. novembril. (Ibid.)
Kuulsad poolakad on astronoom Kopernik , helilooja Chopin , teadlane Maria Curie-Sklodowska, filmirežissöörid Roman Polanski ja Krzysztof Kieslowski, praeguseks lahkunud paavst Johannes Paulus II. (Euroopa Liidu portaal 2011)
Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, väävlit (8% maailma varudest ), looduslikku gaasi, hõbedat, pliid , keedusoola. Metsade all on u. 28% riigi territooriumist (põhiliselt okaspuud , eriti mänd - istutatult), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. (Ibid.)

1.2 Poola riigi ajalugu

Poolakad on oma ajaloo üle uhked, ehkki neil on tulnud üle elada palju raskeid ja valulisi hetki. Poola riik tekkis 1000 aastat tagasi. Selle asutas Mieszko I, kuulsusrikka Poola dünastia prints . Poola ajaloos on olnud aegu, mil valitses jõukus ja õitseng, ent maa on langenud ka mitmete sissetungijate ohvriks, mis on toonud rahvale suuri kannatusi.
Keskajal oli Poola suur ja võimas riik, võttes enda alla peaaegu miljon ruutkilomeetrit. Poola hiilgus oli suurim 16. sajandil, mida on maa ajaloos hakatud nimetama kuldajastuks. Kunst ja kultuur õitsesid ning rahvastik kasvas jõudsalt. Selle ajastu tunnismärke võib siiani leida paljudes suurejoonelistes ehitistes . Suurt osa neist on võimalik näha Krakowis, omaaegses pealinnas. Kõige kuulsamate hoonete hulka kuuluvad Waweli loss, kus elasid Poola kuningad, ja Mariacki kirik . Kahjuks ei jäänud see õitseng kestma. 18. sajandi lõpuks olid Poola kolm naabrit – Venemaa, Preisimaa ja Austria – kokku leppinud, et maa tuleb vallutada ja omavahel ära jagada. Neid sündmusi tuntakse ajaloos Poola jagamistena. Viimase jagamisega 1795. aastal kaotas maa täielikult oma iseseisvuse ning Poola riik lakkas olemast.
Jagamise tulemusel sai Venemaa Poolast suurima osa ning seepärast ühinesid maa vabaduse eest võitlevad Poola leegionärid Vene tsaari vastu. 1830. aastal toimus venelaste poolt okupeeritud Varssavis ülestõus. See niinimetatud Novembrirevolutsioon kestis umbes aasta. Esialgu õnnestus poolakatel venelased Varssavist välja kihutada, aga aastal 1831 vallutati linn uuesti ning poolakatel tuli vastu võtta kaotus.
Järgnevatel aastakümnetel toimus ülestõuse ka Austrias ja Preisimaa aladel. Neist kõige suurem ja traagilisem oli Jaanuariülestõus, mis algas aastal 1863. Neis mässudes hukkusid tuhanded poolakad lahinguväljadel, lasti maha või poodi. Veelgi enam poolakaid leidis oma lõpu vanglas ning külmas ja ebainimlike tingimustega Siberos, kuhu nad küüditati.
Pärast ülestõusude mahasurumist sai alguse väljarändamine. Tuhanded poolakad siirdusid eksiili, et põgeneda karmide elutingimuste eest okupeeritud kodumaal. Ehkki alistatud, püüdis poola rahvas säilitada oma rahvusliku identiteeti. Poolakad jätkasid emakeele kõnelemist ning hoidsid alal oma traditsioone ja uskumusi.
Aastal 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Kuna Poola jagamises osalenud riikidest olid nüüd saanud vastased, mõistsid poolakad, et nende vaenlased on nõrgemad kui kunagi varem. Nad nägid võimalust anda vastulöök. Poola leegionid , mis organiseeriti vabadusvõitluse aktivisti ja hilisema rahvajuhi Jozef Pilsudski poolt, kutsusid üles võitlusele Venemaa vastu. Üleskutsele vastasid ka Prantsusmaal moodustatud Poola väeüksused. Kui sellised kuulsad poolakad nagu Nobeli preemia laureaat kirjanik Henryk Sienkiewicz ja pianist Ignacy Paderewski poola rahva täbarale seisukorrale tähelepanu juhtisid, hakati seda märkama ka teistes maades.
Novembris 1918, pärast 123 aastat kestnud teiste maade ülemvõimu, saavutas Poola viimaks iseseisvuse. Pilsudski sai riigipeaks ning algas pikk riigi uuesti ülesehitamise protsess: paljud maa piirkonnad – ka kaunid ehitised – olid laastatud või hävitatud.
Raskelt kätte võidetud vabadusest ei saanud Poola siiski kuigi kaua rõõmu tunda. Septembris 1939 tungisid Saksa väed Poola territooriumile ning algas Teine maailmasõda. Poola jaotati taas – seekord Saksamaa ja Venemaa vahel. Riigi kokkuvarisemisest hoolimata ei andnud poolakad alla. Nad võitlesid oma kodumaal ning ühinesid ka liitlasvägedega Ida-ja Lääne-Euroopas. Teise maailmasõja lõppedes kohtusid liitlasriikide juhid mitmel konverentsil , kus arutati, kuidas valitseda rahvaid, kelle eest nad olid võidelnud, ning mida teha okupeeritud maadega. Kolm suurt jõudu – Venemaa (Nõukogude Liit), Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia – kehtestasid Poolale uued piirid ning andsid kommunistliku Nõukogude Venemaa mõju alla.
Piiride muutmine sundis miljoneid poolakaid idaaladelt lääne poole kolima. See oli ligi pool sajandit enne kommunistliku režiimi kokkuvarisemist Poolas. Viimast soodustasid mitmed tegurid. Kaks kõige tähtsamat olid sotsiaalne liikumine, mida tuntakse Solidaarsusena, ja poolakast paavsti Johannes Paulus II mõju. (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 6-9)

1.3 Poola Vabariigi loodus

Kliima Poolas on enamasti mõõdukas. Põhjas ja läänes on see ookeaniline ning muutub tasapisi soojemaks lõuna – ja idaosas. Suved on tavaliselt soojad , keskmine temperatuur on vahemikus +17 kuni +20 kraadi Celsiusel. Talvel on temperatuur vahemikus +3 kuni -6 kraadi. Sademeid on läbi aasta, eriti idaosas. Kõige soojem piirkond Poolas on Alam- Sileesia , mis asub Edela-Poolas, kus temperatuur suvel on vahemikus +22 kuni +30 kraadi, kuid võib ulatuda kuni +38 kraadini. Kõige külmem piirkond on Poola kirdeosas Podlaskies Valgevene piiri lähedal. Sealne kliima on mõjutatud külmast frondist, mis on pärit Skandinaaviast ja Siberist. Keskmine temperatuur on talvel Podlaskies vahemikus -6 kuni -4 kraadi Celsiusel. (Wikipedia 2011)
Tuhandeid aastaid tagasi katnud jääliustik jättis endast maha sadu kaljusid, mis sisaldavad savi, liiva ja kruusa ning üle kogu maa laiali paisatud rändrahne. Sajandite jooksul on osa neist moondunud igasuguse suuruse ja kujuga küngasteks. Samuti on jääliustiku liikumine tekitanud maasse süvendeid, millest on saanud laiad jõesängid. Lõuna pool muutub maastik mägisemaks. Piirkond, mida nimetatakse kõrgustikuks, kujutab endast maa lõunaosas asuvate mägede eelmäestikku. Tsehhi piiri äärsed mäeahelikud kuuluvad Karpaatide ja Slovakkiaga piirnevad mäeahelikud Sudeetide koosseisu. Poolas on 70 mäge, mis on kõrgemad kui 2000 meetrit. Kõrgeimaks mäeks on Rysy , mis on 2499 meetrit merepinnast ning asub Tatra mäestikus. Poolas asub ka Bledowi kõrb, mis asub lõuna Poolas ning mille suurus on 32 km2 . Bledowi kõrb on üks viiest kõrbest terves Euroopas ning kõige soojem sellel laiuskraadil . (Ibid.)
Poola madalikud paiknevad kolmes eri piirkonnas. Põhjas asuvad need Läänemere rannikul. Rannajoone pikkus on 500 km, kus on laia liivaribaga mererandu. Paljudes kohtades on tuul vorminud ka liivast luiteid. Samuti on lained liiva rannalt merre lükanud ning ehitanud sellest pikki tammitaolisi sildu ehk leetseljakuid. Üksikutes kohtades on meri kallast uuristades tekitanud rannajärsakuid. Ranniku idapoolses osas aga laiub lauskmaa, mille on kujundanud Wisla lisajõed ja kanalid. (Ibid.)
Poola suurimad jõed on Odra ja Wisla, mis mõlemad suubuvad Läänemerre. Wisla, mis on Poola pikim jõgi 1047 km, voolab sundimatult paljude tammide kaudu läbi maa keskosa ning tema kaldaid on kindlustatud vaid linnades. Jõgi on kesk- ja alamjooksul laevatav. Odra vool seevastu on peaaegu kogu oma pikkuses inimese poolt juhitud ning seda kasutatakse kaupade transportimiseks linnast linna. Ehkki veetase Poola jõgedes võib muutuda, on see enamasti madal. Üleujutusi esineb tavaliselt vaid kevaditi lume sulamis aegu ning suvehakul, mil sajab rohkem vihma kui muudel aastaaegadel. (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 10)
Poola kirdeosas asub järvede piirkond, kus on väga vaheldusrikas maastik. Seal leidub moreenseljakuid, jääajajärgseid järvi ja sügavaid metsi. Maapind on väga liivane ning see ei soodusta põlluharimist. Erineva kuju ja suurusega järved paiknevad väikestes orgudes, piiratuna küngastest, mille keskmine kõrgus on 150 meetrit. Suurimaks järveks Poolas on Sniardwy (13,8 km2 )ja sügavaimaks järveks on Hancza (108m). (Kadziolka, Wojciechowski 2004: 11)
Paljud loomad, kes on mujal Euroopas välja surnud elavad Poolas. Näiteks iidsetes Bialowieza ja Podlaskie metsades elavad piisonid. Pruune karusid leidub Bialowiezaz Tatras. Hallid hundid ja ilvesed elutsevad paljudes erinevates metsades. Põdrad ja koprad pesitsevad Põhja-Poolas ning metsades kohtab ka metskitsesid ja –sigasid. Poola on samuti kõige olulisem aretuskeskus Euroopa rändlindudele. Peaaegu kõik rändlinnud, kes tulevad suveks Euroopasse, nendest veerand sigivad Poolas järvede piirkonnas ja märgalades nagu Biebrza, Narew ja Warta, mis on rahvusparkide osad. (Wikipedia 2011)

1.4 Poola Vabariigi rahvastik, tavad ja kombed

Poola rahvaarv oli aastal 2010 Poola Statistikaameti andmetele 38,186 miljonit inimest ( Size and structure...).
Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in./km2. Tihedaimalt on asustatud Sileesia ja Väike-Poola vojevoodkond. (Tamla 2007) Poola on rahvuselt ja keeleliselt väga homogeenne riik. Ligikaudu 97% rahvusest on poolakad, kes kõnelevad indoeuroopa keelkonna slaavi keelerühma lääneslaavi keelte hulka kuuluvat poola keelt. Sakslasi on hinnangu järgi 300 000 – 500 000, ukrainlasi umbes 200 000 ja valgevenelasi ligikaudu 200 000. Poola on olnud Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike, kuid alates aastast 1997 on rahvaarv aeglaselt ja pidevalt vähenenud. Rahvastiku vanuselises struktuuris on kiiresti vähenenud laste ja suurenenud vanurite osatähtsus. (Tamla 2007) Üks Poola rahvaarvu vähenemise põhjuseks on kõrge töötusemäär ja seetõttu lahkuvad poolakad peamiselt Lääne-Euroopasse tööotsingutele.
Paiknemine ja linnad
Poola asub Kesk-Euroopas ning tal on mitmeid naabreid: Saksamaa, Venemaa, Leedu, Slovakkia, Valgevene, Ukraina ja Tšehhi. Lisaks on tal veepiir Läänemerega. Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine, kõrgeim mägi on Rysy mägi, mille kõrguseks on 2499 meetrit. (Pavlovic 2008) Rohkem kui poole miljoni elanikuga linnasid on 5 – Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan. (Tamla 2007)
Varssavi on Poola pealinn, mis asub Wisla jõe kaldal . Varssavist on saanud Ida- ja Kesk-Euroopa suurim majanduskeskus, sest seal asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Varssavis elab 1,7 miljonit inimest. ( Warsaw ) Lodz on suuruselt teine linna Poolas, mis on meelispaigaks kunstnikele ja teadlastele. Lodzis asub maailmakuulus Poola moodsa kunstimuuseum ja Lodzi Filmikool . See linn on multikultuurne, seal elavad lisaks poolakatele, sakslased ja juudid . (Lodz)
Lõuna-Poolas asuv Krakow oli Poola pealinnaks kuni 16. sajandi keskpaigani ning on üks suuremaid ja vanemaid linnu. Krakow asub Vistula jõe kaldal, mida kutsutakse Poola jõgede kuningannaks. Krakowis on rohkelt erinevaid monumente ja seda peetakse väga romantiliseks paigaks, eriti kevadeti. Linn on inspireerinud mitmeid kunstnikke ja kirjanikke. (Krakow) Tulevane 2016. aasta kultuuripealinn Wroclawit mainita esmakordselt juba aastal 1000. Seal asub üks maailma vanimaid restorane Piwinca Swidnicka ja gooti stiilis raekoda , mille torn on 67 meetri kõrgune ning ehitati juba aastal 1368 . (Wroclaw) Poznan on Lääne-Poolas Warta jõe kaldal asuv linn, mis on hetkel kaubandus- ja hariduskeskus . Seal toimub mitmeid spordi ja kultuurisündmusi, näiteks jalgpalli EM aastal 2012. (Poznan)
Tavad ja kombed
Poolas on Euroopa kõige religioossem riik. Ligi 90% elanikkonnast on katoliku usku, seega on mitmed pühad selle religiooniga seotud. ( Religion 2011) Poolas tähistatavad pühad (Information ...):

• 1. jaanuar – Uusaasta
  
• 6. jaanuar – Kolmekuninga päev
  
• Lihavõttepühad
  
• 1. mai – Töörahvapüha
  
• 3. mai – Põhiseaduse päev
  
• Nelipüha
  
• Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha
  
• 15. august – Rukkimaarjapäev
  
• 1. november – Pühakutepäev
  
• 11. november – Poola Vabariigi aastapäev
  
• 25. detsember – Esimene jõulupüha
  
• 26. detsember – Teine jõulupüha
  

Religioossed pühad on poolakatele väga olulised ning sageli on pühade ajal ettevõtted suletud. Kõige tähtsam püha poolakate jaoks on jõulud, mille tähistamist alustatakse 24. detsembri õhtul kuni 26. detsembri õhtuni. 1. november Pühakutepäev on samuti oluline püha nende kultuuris. Sellel päeval käiakse surnuaial ja mälestatakse elavate hulgast lahkunuid. (Polish Culture...)
Kuna kiriku roll ühiskonnas on suur, siis on inimeste eludes väga tähtsal kohal sellised sündmused nagu pulmad, ristimine ja matused. Pere on oluline sotsiaalne struktuur ning kohustused perekonna ees seatakse alati esikohale . Vahel kuuluvad perekonda isegi väga lähedased sõbrad ning sellised suhteid hoitakse au sees. Kombeks on saanud kasutada perekonda, lähisugulasi ja sõpru, kui vajatakse abi bürokraatiaga, küsida nõu otsida tööd jms. (Ibid.)
Poolakad tervitavad alati tagasihoidlikult ja aupaklikult, heaks tooniks on käepigistus ja silmsideme loomine. Inimese eesnime võib kasutada ainult juhul kui selleks on antud luba, sest Poolas on kombeks kasutada eesnime ainult lähedastel tuttavatel. Kinke tehakse inimeste sünnipäevadel, nimepäevadel ja jõulude ajal. Töökeskkonnas toob sageli nimepäevaline kaaskolleegidele kooki või midagi muud meelepärast. Küllakutse korral tuleks võtta kaasa lilled, pudel veini või midagi magusat. Lilli peab olema alati paaritu arv, taunitud on tuua valgeid ja punaseid lilli ning kollaseid krüsanteeme. Õhtusöögil on kombeks öelda tooste ning küllakutsutul võidakse paluda seda samuti teha. Toosti öeldakse ainult kanget alkoholi juures, mis on serveeritud pitsides. (Ibid.)
Tegevusalad
Poolat peetakse üheks tugevaimaks endise Nõukogude Liidu liikmesriigiks majanduses. Poola oli ainus Euroopa Liidu riik, mis ei langenud paar aastat tagasi majanduskriisi. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism . Toodetakse elektroonikat, riideid , transpordivahendeid maal, õhus ja veel liikumiseks, militaartehnikat, kodutehnikat, ravimeid ja toiduaineid. ( Economy of Poland)
Poola kasutab peamiselt fossiilkütuseid elektrienergia tootmiseks, kuid olulised maavarad on Poolal maagaas ja nafta . Põllumajanduses töötab 14,80% töölistest ning põllumajandus moodustab 3,8% SKP-st, mis viitab üpriski kesisele tootlusele. Poola on Euroopa Liidu suurim kartuli, rukki ja suhkruroo tootja. Mitmed farmi majapidamised suudavad enda toiduainete vajadused katta ning ei pea ostma poest. Poola ekspordib peamiselt juur - ja puuvilju , liha ja piimatooteid , kuid impordivad teravilja, taimeõlisid ja kaunvilju. (Ibid.)

2. POOLA VABARIIGI TURISMI PÕHINÄITAJAD JA PEAMISED VAATAMISVÄÄRSUSED

2.1 Turismi põhinäitajad ja trendid

Poolal on suur osa ülemaailmsel turismiturul ning on jälgimas kasvutrendi külastajate arvult . See algas pihta peale liitumist Euroopa Liiduga. Turism Poolas aitab kaasa riigi majandusele ning moodustab suhteliselt suure osa riigi teeninduse turul. Kõige atraktiivsemad turistide sihtkohad on Varssavi, Krakow, Wroclawi, Poznan, Lublin ja Torun , lisaks neile ka ajalooline ala Auschwitzi koonduslaagri lähedal asuv Oswiecim, mis on märkimisväärne koht palverännakuks. See kujutab endast tänapäeval suurt monumenti sõja ajale ja kannatustele Lõuna-Poolas. Populaarsed sihtkohad loodust uurides on kirdes asuvad Poola Masuuria ja Bialowieza metsad . Poola peamise turisti eelistused on enamasti linnade vaatamisväärsustega ja linnavälistele monumentidega tutvumine , komandeeringud, maaturism , mägedes seiklemine ning muud. Poola asub populaarsuselt 17. kohal enim külastatavatest riikidest. (Wikipedia 2011)
Poola turiste ei meelita ainuüksi kaunid maastikud. Seal käiakse ka arhitektuurimonumente imetlemas. Ehkki Teise maailmasõja ajal hävisid paljudes linnades terved rajoonid , mis pärast uuesti üles ehitati, on ka tuhandeid säilinud hooneid . Arhitektuuris annavad tooni gooti stiil ja barokk. Turistid külastavad samuti kirikuid ja kindlusi ja imetlevad puupühamuid, mida võid näha kõikjal üle Poola. Seal leidub palju turismi-marsruute, näiteks selliseid, kus külastatakse tsistertslaste kloostreid ja kirikuid ning Teutooni Ordu losse . Ida- ja Lõuna-Poolas on palju ehtsa puuarhitektuuri näiteid, eriti väikseid katoliku ja õigeusu kirikuid. Nii poolakate usu- kui ka peokombed on omapärased ja värvikad ning nendega tasub tutvuda. Siia kuuluvad palverännud pühadesse kohtadesse , Kristuse ihu ja vere püha ristikäigud, toidu õnnistamine enne ülestõusmispüha ja Kristuse sündi kujutavad näidendid jõulude ajal. (Kadziolka, Wojciechowski 2004:45)
2003. aastal hinnati Poolas väljamineva turismi kasumiks 3,5mld eurot ning väljamineva turismi kasumiks 2,5 mld eurot. Saldo sissetuleva ja väljamineva turismi vahel oli 1,1 mld eurot. Sissetuleva ja väljamineva turism moodustab 4,6% Poola sisemajanduse koguproduktist. ( Tourism in..2011)
Esimese 10 kuu jooksul 2004 aastal toimus 31,8 miljonit väljasõitu välismaale, 51,8 miljonit saabumist, milles 12 miljonit moodustasid turistid. Üle 20% saabujatest olid pärit Kanadast, Luksemburgist, Austraaliast, Slovakkiast, Portugalist , Maltalt, Koreast, Saksamaalt, Soomest, Sveitsist, Ungaris, Iirimaalt, Türgist ja Hollandist. Kogu sissetulev turism kasvas 9 % võrra. (Ibid.)
Poolas oli 2003 aastal turistide majutuskohti kokku 7116, kus oli kokku üle 596 500 voodi. Kokku oli 1155 hotelli, 132 motelli, 388 noorte hotelli ja 1625 puhkekeskust. 2002 aastal oli 8 viie tärni hotelli, 51 nelja tärni hotelli, 380 kolme tärni hotelli ja 177 ühe tärni hotelli. (Ibid.)

2.2 Poola Vabariigi peamised vaatamisväärsused

1. Wroclaw
Wroclawil, mis on Alam-Sileesia vojevoodkonna keskus, on suursugune vanalinn , mis on ehitatud mitmele saarele ja on ühenduses üle 100 sillaga. Lisaks oma unikaalsele asukohale, Wroclaw võlub oma gooti-, baroki- ja juugendarhitektuuriga. Mitmed muusika -ja teatrifestivalid, lisaks ka ööelu, meelitavad loendamatul arvul külastajaid üle kogu Poola ja välismaalt. Wroclawi äärmiselt keeruline ajalugu koos Saksamaa, Austria ja Poola kultuuriliste mõjudega on jätnud linna atmosfäärile oma märgi.
Wroclaw on Sileesia vojevoodkonna keskus, mis asub Poola edela osas, olles ühenduses Saksamaa ja Tšehhi territooriumitega. Linna rahvaarv on 632 000, mis teeb temast Poola neljanda suurima linna. Linna vanalinna võib võrrelda Krakowi ilu ja suurusega ning seal asuvad gooti stiilis Püha Johannese katedraal, renessansi stiilis majad turuväljaku lähedal, baroki-stiilis ülikool ning palju näiteid juugend ja funktsionalismi stiilist. Lisaks neile vaatamisväärsustele asub Wroclaw Odra jõel, mistõttu on ehitatud palju sildasid ühendamaks väikeseid saari . Linn on unikaalne oma ajaloo tõttu. Wroclaw on kuulunud Poolale, Tšehhile, Austriale ja Saksamaale. Wroclaw on oluline kultuuri-ja akadeemiakeskus, kus asub suur üliõpilaste kommuun , mis kujundab suuresti linna ööelu.
2. Varssav
Poola pealinn Varssav ehitati praktiliselt uuesti üles peale Teist maailmasõda. Varssavi linna iseloomustab ärikeskuse atmosfäär, kus asuvad mitmed pilvelõhkujad. Linna siluetil domineerib aga endiselt Teaduse ja kultuuri palee ehk Stalini palee. Varssav on maailm iseendas koos Ida-Euroopa maitsega. Linnas asub imeilus vanalinn, kuningaloss ja kuningalossi väljak, Chopini muuseum ning endine Juudi geto .
Varssav on olnud Poola pealinn 16. sajandist. Seni on ta olnud kõige kiiremini arenev Poola linn. Linna rahvaarv on umbes 1,71 miljonit ning kuna see on mõjuvõimas majandus-ja kultuurikeskus meelitab linn inimesi üle kogu maa, kes otsivad paremat haridust, tööd ja võimalusi. Mõnede andmete kohaselt kolib linna 18 uut inimest päevas. Varssavi külastavad iga aasta tuhanded turistid kogu maailmast, seda eriti suvekuudel. Tänapäeval iseloomustab linna kolm olulist faktorit : Tine maailmasõda, üle 40 aastat kestnud kommunistlik võim ja tänapäeva sise-ning välisinvesteeringud. Nagu igas teises Euroopa pealinnas on Varssavis palju kontraste. Ajaloolised monumendid, mis ehitati umber peale Teist maailmasõda eksisteerivad üheskoos sõjajärgsete elamutega, mis on ehitatud hallist betoonist, ja modernsete ärikeskustega. Samuti on liiklus ja kiire linnaelu kontrastiks ilusatele maalähedastele parkidele.
3. Tatra mäed
Tatra mäed on kõrgeim mäestik Alpide ja Kaukaasia mäestike kõrval. Sealt võib leida kiviseid mäetippe, mis on aasta läbi kaetud lumega, teravaid servi , maalilisi järvi, koski ja orge, mis kõik koos moodustavad Poola kõige imelisema paiga. Seal on ligikaudu 250 km radu ja suur hulk nõlvasid, mis peaksid rahuldama kõige nõudlikumaid matkajaid ning suusatajaid. Neile, kes armastavad nautida ilusat maastikku ja originaalset folkkultuuri, soovitatakse öövbida linnas nimega Zakopane, mis asub mägede jalamil.
Tatra mäed, mis on osa Karpaatide mäestikust, on noorimad selles Euroopa osas ning moodustusid samal ajal, mil Alpid . Kõige kõrgem tipp Poola poolel on Rysy (2499 meetrit merepinnast). Tatra mäed on koduks mitmetele loomadele, see hulgas kotkastele, ilvestele, mägikitsedele, pruunkarudele ja koopaoravatele. Kaitsmaks kohalikku loodust kuulub kogu mäeala Tatra rahvuslikule pargile ja on UNESCO biosfääri nimekirjas.
Tatra mäed asuvad Poola lõunapiiri ääres. Mäed on jagatud Poola ja Slovakkia vahel, millest viimasele kuulub suurem osa. Enamik turiste, kes Poola Tatraid külastavad viibivad Zakopanes, 30 000 inimesega linnas mägede jalamil.
Kõige lihtsam viis sinna pääsemiseks on minna läbi Krakowi, mis asub mägedest ainult 110 km põhja pool. Sinna on võimalik sõita autoga (kestus kaks tundi), rongiga või bussiga. Teised suuremad linnad Zakopane juures on Katowice (200 km) ja Czestochowa (250 km). Riigipiir Slovakkiaga asub Lysas ja on ainult 23 km linna keskusest . See annab suurepärase võimaluse külastamaks Slovakkia kuulsaid kuurorte nagu Tatranska Lomnica ja Stary Smokovec, samuti ka linnu nagu Poprad ja Kežmarok.
4. Oswiecim
Tagasihoidlik provintslinn Oswiecim, rohkem tuntuid oma Saksa nime järgi Auschwitz , oli tunnistajaks kurjusele, mille põhjustas inimkond . Ligikaudu 1,5 miljonit inimest hukkus suurimas Natsi hävituslaagris Teise maailmasõja ajal. Õudne ekspositsioon endises laagris paneb külastajad mõtlema põhilistele inimväärtustele nagu humaansus ja inimväärikus.
Oswiecim on linn, kus elab umbes 45 000 inimest, ja on oluliseks kaubandus-ja tööstuslinnaks. Kuigi enamus inimesi Poolas ning maailmas seostavad linna koonduslaagriga on teisigi põhjuseid külastamaks Oswiecimi. Kohalik elanikkond rõhutab, et nad elavad Oswiecimis, mitte ja Auschwitzis ja erinevad linna organisatsioonid tõestavad, et lisaks olemast mälestusmärk hirmsaimale eksperimentidele inimkonna ajaloos, on Oswiecim koht, kus elu läheb endiselt edasi. Üks kõige aktiivsemaid organisatsioone on Auschwitzi Juudikeskus, mis koosneb hariduskeskusest, muuseumist ja sünagoogist, mis mitte ainult ei mälesta ohvreid, vaid mis pakuvad sügavamat mõistmist juudi kultuurist. Sünagoog on ainus juudi tempel, mis säilis sõja käigus ja esimene koht, mis anti tagasi juutidele peale sõda.
Vanalinn on rahulik koht mitmete kirikutega ja lossivaremetega. See on hea koht puhkamaks peale laagri külastust. Turistid, kellel on rohkem aega, võiksid minna Pszcynasse, mis on üks Sileesia vanimaid linnu. Samuti võiks külastada Wieliczkat ja seal asuvat keskeagset soolakaevandust.
Oswiecimi ajalugu ulatub tagasi 12. sajandisse ja umbes sajand hiljem anti sellele linnaõigused. Linna anti edasi-tagasi Tšehhi ja Poola kuningriikide vahel ja pikka aega oli linn oluline soolakaubanduse keskus.
Juudid asusid Oswiecimi 16. sajandi keskel ja peagi ehitasid sinna oma esimese sünagoogi. 1920. aastatel moodustas juudi kommuun 40% linna rahvastikust. Teine maailmasõda oli traagiline Oswiecimile. 1940 ja 1945 aastate vahel ehitati sinna suurim natside koonduslaager Auschwitz- Birkenau ning alustati operatsioonidega linna ümbruses. Laagri esimesed ohvrid olid Poola poliitvangid, kuid peagi muudeti laager massiliseks juutide hävituslaagriks, mis oli Hitleri ettekujutus “viimasest võimalusest”. Inimesed toodi Oswiecimi kinnistes veiste vedamiseks mõeldud rongides üle kogu Poola ja Euroopa. Seal kasutati neid orjatöödel, näljutati või tapeti. Enamik neist surid gaasikambrites, kus neid mürgitati gaasiga nimega Keeristorm B.
Aastal 1945 vabastas Punaarmee laagri, kuigi natsidel õnnestus evakueerida mõned vangid. Enne kui natsid lahkusid laagrist, hävitati mõned kambrid ja krematoorium , samuti ka suur osa arhiivimaterjalidest. Seetõttu pole võimalik kindlaks teha kõikide ohvrite arvu. Arvatavasti suri natside eksperimendi tõttu 1,5 – 2,5 miljonit inimest. Neist enamik olid juudid, kuid samuti ka poolakad, venelased, mustlased ja veel inimesi 20 rahvusest.
5. Masuuria järvistu
Maaliline maastik oletatavasti 3000 järvega. Masuuria on täiuslik sihtkoht purjetajatele, kalastajatele, matkajatele, ratturitele ja neile, kes otsivad rahu. Peale veespordi ja matkamise on võimalik uurida rohkeid ajaloolisi kohti. Reszelis, Nidzicas ja Cizyckos on lossid, Swieta Lipkas on barokkkirik ja Ketrzynis Hitleri sõjaaegsed peakorterid.
Maa, mis on kaetud paksude metsadega ja suure hulga järvedega, mis on ühenduses jõgede ja kanalitega, meelitab suurel hulgal veespordi harrastajaid. Hästi arenenud turistikeskus pakub võimalust laenutada vajalikku varustust ilma raskusteta. Need, kes eelistavad külastada ajaloolisi paiku, ei pea Masuurias pettuma. Seal asuvad Teutooni lossid, ilusad kirikud ning paleed ja samuti ka Hitleri peakorterid.
Masuuria järvistu asub Poola kirdeosas, Leedu ja Venemaa piiril. Peamised linnad sellel alal on Elk, Ketrzyn, Gizycko, Mikolajki, Mragowo ja Wegorzewo, kuid kõige lihtsam viis sinna minemises on läbi Olsztyni, millel on ühendused enamike Masuuria linnade ja küladega. Olsztyn asub 200 km kaugusel Varssavist, 150 km kaugusel Gdanskist ja 200 km kaugusel Bydgoszczist. Parim viis reisimaks on auto.
6. Bieszczady mäestik
Bieszczady mäestik asub Ida-Karpaatide lääneotsas asuvast Ida-Beskiidide kompleksist, kogupikkusega 1560 km2. Bieszczady mäestikuks loetakse Łupkówi kuru (640 m) ja Võškivskõi kuru (933 m) vahelist kirde-kagu suunalist ahelikku, millest suurem osa asub Poola kaguotsas ning mis ulatub otsati Slovakkiasse ja Ukrainasse. Mäestiku Poola-osa kõrgeim tipp on 1346 meetri kõrgune Tarnica. Bieszczady mäestikust võib leida 900 erinevat taime, millest 42 on looduskaitse all Bieszczady rahvuspargis. Bieszczady mäestik on eriline veel fauna poolest, seal on 200 erinevat liiki loomi, millest levinumad on piison, pruunkaru , metssiga, ilves, hunt, metskits ja metskass. (Bieszczady)
Alates 1991. aastast kuulub mäestik UNESCO maailmapärandi nimistusse. Sanok on Bieszczady regiooni olulisem linn, mis on väravaks Bieszczady. Suurimatest Kagu- Poola linnadest nagu Krakow, Katowice, Warsaw, Gliwice, Przemysl, Krosno ja Mielec on otsene bussiühendus Bieszczady’sse. Raudteeühendus jõuab kõige lähemale Zagorzisse, 6 kilomeetri kaugusele Sanokist. (Ibid.)
7. Czestochowa
Czestochowa asub Lõuna-Poolas 140 kilomeetri kaugusel Krakowist ja Warta, Konopka ja Stradomka jõgede ääres. See on katoliku usku poolakate jaoks oluline vaimnekeskus, sest seal asub Jasna Gora klooster . Jasna Gora klooster on kaasajal kristlastest palverändurite sihtkohaks. Czestochowa pühamu on silmapaistev monument 15. sajandist. Aastas saabub sinna ligikaudu 5 miljonit palverändurit ja turisti, enamus neist piirduvad kiriku ja kloostri külastamisega, sest ülejäänud osa linnast ei ole nii huvitavad. Kuigi Czestochowas tasuks külastada unikaalset tikumuuseumi, mis asub vanas tehases ja ei ole võrreldav teiste sarnastega Euroopas. (Czestochowa)
Czestochowa on raudteekeskus, mis asub oluliste lääne-ida ja põhja-lõuna liinide keskpaigas. Czestochowas asub kuus raudteejaama. Olulisemad maantee ühendavad linna Varssavi ja Katowicega euroopa maanteega E75. (Ibid.)
8. Gdansk
Gdansk on linn Poolas Gdanski lahe ääres Motlawa jõel Wisla suudmes Läänemere kaldal. Gdansk on Poola suurim sadam ja hansalinn, mis on sajandite jooksul olnud Poola väravateks merele. Linna peamiseks vaatamisväärsuseks on vanalinn ja Gdanski peetakse Läänemere kaunimaks linnaks. Linna peamisele sissetulekule laevandusele ja merevaigu müügile on lisandunud elektroonika ja telekommunikatsioon . Gdansk on oluline transpordisõlm tänu rahvusvahelisele lennujaamale ja laevasadamale. (Gdansk)
9. Krakow
Krakow on Poola suuruselt teine linn 755 tuhande elanikuga ning oli 16. sajandi keskpaigani Poola pealinn ja on siiani kultuurikeskuseks. Krakow on akadeemiline linn tänu vanadele ülikoolidele ja kestvale õppetööle. Krakow on Poola populaarseim turismisihtkoht . Seal asuv Wawel kindlus on nimetatud kõige populaarsemaks sihtkohaks. Tähtsamaid monumendid asuvad vanalinnas ringikujulises pargis , mida nimetatakse Planty ’ks. Vanalinna keskuses asub Euroopa suurim turuplats , mis on asunud seal alates 14. sajandist ja on Krakowi tuntuim tähis. Krakow on populaarne sihtkoht igal aasta-ajal.
10. Malbork
Malborki külastatakse ennekõike seal asuva kuulsa linnuse pärast. Malbork koosneb kolmest üksteise sisse ehitatud kindlusest. Praegu on Malborki linnus suurim telliskivist ehitatud linnus ja suurim gooti stiilis linnus maailmas. Alumise lossi müürid piiravad 21 hektari suuruse ala. Ülemist, keskmist ja alumist lossi eraldavad tornid ja kuivad vallikraavid. Ringkäik algab keskmisest lossist, uuem ja suurim osa kolme tiivaga ümber aia. Lossis on kaunis interjöör, lisaks suve- ja talveaiad. Mitmetes saalides asuvad näitused, mis tutvustavad merevaiku ja sõjatehnikat. Loss on alates 1997. aastast UNESCO pärandi nimekirjas. Lisaks kuulsale linnusele on seal kaunis gootistiilis raekoda, kirik 15. või 16. sajandist ja 16. sajandi Jeruusalemma haigla . (Malbrok)

KOKKUVÕTE

Poola Vabariik, mille pealinn on Varssav, asub Euroopa südames, tema madalad tasandikud ulatuvad põhjaosas paiknevalt Läänemere rannikult lõunas Tšehhi ja Slovakkia piiril paiknevate Tatra mägedeni. Suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott.
Poola riik tekkis 1000 aastat tagasi. Selle asutas Mieszko I, kuulsusrikka Poola dünastia prints. Keskajal oli Poola suur ja võimas riik, võttes enda alla peaaegu miljon ruutkilomeetrit. 18. sajandi lõpuks olid Poola kolm naabrit – Venemaa, Preisimaa ja Austria – kokku leppinud, et maa tuleb vallutada ja omavahel ära jagada. Neid sündmusi tuntakse ajaloos Poola jagamistena. Viimase jagamisega 1795. aastal kaotas maa täielikult oma iseseisvuse ning Poola riik lakkas olemast.
Aastal 1914 puhkes Esimene maailmasõda. Novembris 1918, pärast 123 aastat kestnud teiste maade ülemvõimu, saavutas Poola viimaks iseseisvuse. Septembris 1939 tungisid Saksa väed Poola territooriumile ning algas Teine maailmasõda. Poola jaotati taas – seekord Saksamaa ja Venemaa vahel. Teise maailmasõja lõppedes kohtusid liitlasriikide juhid mitmel konverentsil, kus arutati, kuidas valitseda rahvaid, kelle eest nad olid võidelnud, ning mida teha okupeeritud maadega. Kolm suurt jõudu – Venemaa (Nõukogude Liit), Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia – kehtestasid Poolale uued piirid ning andsid kommunistliku Nõukogude Venemaa mõju alla. Poola vabanes kommunistlikust režiimist tänu sotsiaalsele liikumisele ja poolakast paavsti mõjule.
Kliima Poolas on enamasti mõõdukas. Põhjas ja läänes on see ookeaniline ning muutub tasapisi soojemaks lõuna – ja idaosas. Poolas on 70 mäge, mis on kõrgemad kui 2000 meetrit. Kõrgeimaks mäeks on Rysy, mis on 2499 meetrit merepinnast ning asub Tatra mäestikus. Poola suurimad jõed on Odra ja Wisla, mis mõlemad suubuvad Läänemerre. Paljud loomad, kes on mujal Euroopas välja surnud elavad Poolas. Näiteks iidsetes Bialowieza ja Podlaskie metsades elavad piisonid.
Poola rahvaarv oli aastal 2010 Poola Statistikaameti andmetele 38,186 miljonit inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in./km2. Poolas on Euroopa kõige religioossem riik. Ligi 90% elanikkonnast on katoliku usku, seega on mitmed pühad selle religiooniga seotud.
Poolat peetakse üheks tugevaimaks endise Nõukogude Liidu liikmesriigiks majanduses. Poola oli ainus Euroopa Liidu riik, mis ei langenud paar aastat tagasi majanduskriisi. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, transpordivahendeid maal, õhus ja veel liikumiseks, militaartehnikat, kodutehnikat, ravimeid ja toiduaineid.
Poolal on suur osa ülemaailmsel turismiturul ning on jälgimas kasvutrendi külastajate arvult. See algas pihta peale liitumist Euroopa Liiduga. Kõige atraktiivsemad turistide sihtkohad on Varssavi, Krakow, Wroclawi, Poznan, Lublin ja Torun, lisaks neile ka ajalooline ala Auschwitzi koonduslaagri lähedal asuv Oswiecim, mis on märkimisväärne koht palverännakuks. See kujutab endast tänapäeval suurt monumenti sõja ajale ja kannatustele Lõuna-Poolas. Populaarsed sihtkohad loodust uurides on kirdes asuvad Poola Masuuria ja Bialowieza metsad.
Peamised turistide sihtkohad ja vaatamisväärsused Poolas on Wroclaw, Varssav, Tatra mäed, Oswiecim, Masuuria järvistu, Bieszczady mäestik, Czestochowa, Gdansk, Krakow ja Malbork.

VIIDATUD ALLIKAD

Bieszczady 2011. [ http://holidays.staypoland.com/bieszczady-mountains.aspx ] 07.11.11

Czestochowa 2011. [ http://www.staypoland.com/about_czestochowa.ht m] 07.11.11

Economy of Poland 2011. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Poland#Economy ] 07.11.11

Estonian Embassy in Poland. [ http://www.estemb.pl/est/poola ] 27.10.2011.

Euroopa Liidu portaal. [ http://europa.eu/about-eu/countries/member

countries/poland/index_et.htm] 27.10.2011.

Gdansk 2011. [ http://www.staypoland.com/about_gdansk.ht m] 07.11.11

Information about Poland 2011. [ http://www.poland.pl/info/information_about_poland.ht m] 01.11.11

Kadziolka, J., Wojciechowski, T. 2004. Saage tuttavaks..Poola. Amsterdam : KIT Publishers.

Kadziolka, J., Wojciechowski, T. 2006. Poola. Tallinn: Ilo.

Krakow - the jewel in the crown 2011. [ http://www.poland.travel/en/cities-&-towns/krakow-the-jewel-in-the-crown/ ] 07.11.11

Krakow 2011. [ http://www.staypoland.com/about_krakow.ht m] 07.11.11

Lodz – city full of creative energy 2011. [ http://www.poland.travel/en/cities-&-towns/lodz-a-city-full-of-creative-energy/ ] 07.11.11

Maailma teatmeatlas. 1998. Dorling Kindersley. Cambridge , United Kingdom.

Malbork 2011. [ http://www.staypoland.com/about_malbork.ht m] 07.11.11

Pavlovic, Z. Poland. 2008. USA: Infobase Publishing.

Poland: Language , Culture, Customs and Etiquette 2011. [ http://www.kwintessential.co.uk/resources/global-etiquette/poland.html ] 04.11.11

Poznan 2011. [ http://www.poland.travel/en/cities-&-towns/poznan/ ] 07.11.11

Religion 2011. [ http://www.staypoland.com/poland-religion.ht m] 27.10.11

Size and structure of population and vital statistics by territorial division in 2010. [ http://www.stat.gov.pl/cps/rde/xbcr/gus/PUBL_p_population_size_structure_31_12_2010.pdf ] 27.10.11

Tamla, T. 2007. Maailma maad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Warsaw, capital of Poland 2011. [www.poland. travel /en/cities-&-towns/warsaw-capital-of-poland/] 07.11.11

Wikipedia. Poland. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Poland/Geography ] 04.11.2011.

Wrocław – a thousand years is just a beginning ! 2011. [ http://www.poland.travel/en/cities-&-towns/wroclaw--a-thousand-years-is-just-a-beginning/ ] 07.11.11
26