HOLOKAUST Sõna "Holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas "tuleohvrit" või siis "täielikku hävingut". Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, a...
600 venelase ja 250 juudi eduka hukkamise järel, võeti Auschwitzis gaas kasutusele. Ehitati erialdi gaasikambrid ja krematooriumid. Gaasikambreid kasutati 1941-1942 aastal ja seal hukati kokku umbes 60 000 inimest. Auschwitz II-Birkenau Birkenau laager oli Auschwitzi suurim. See asustati Brzezinka külla Auschwitzi lähedale. Laager asutati Heinrich Himmleri käsul, kes sai selleks inspiratsiooni, külastades Auschwitz I 1. Märtsil 1941 aastal. Birkenau ehitamist alustati oktoobris 1941 aastal. Laager pidi mahutama 125 000 inimest ja koosnes 40 laagrist. Auschwitz II jagunes neljaks. Esimene osa pidi mahutama 20 000 vangi ja ülejäänud kolm 60 000. Birkenau sai valmis 1942 aastal ja kattis 175 aakrist maa-ala. Sarnaselt Auschwitz I rajamisega, aeti ka kõik Brzezinka küla elanikud oma kodudest välja. Esimene Birkenau sektror BI, ehitati Brzezinka külla 1941 ja 1942 aasta talvel. BI jagati
AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individu...
Auschwitzi koonduslaager Lizette Tarlap 9.c Sissejuhatus Oli suurim ja tuntuim Saksamaa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Asus Lõuna-Poolas. Maailma suurim holokaust. Ajalugu 1940.a Laagrid. Birkenau e. Auschwitz Hukkamised Gaasikambrid. Mahalaskmised. Poomised. Surnuks näljutamine. Karistused Põhjused. Kõige sagedamad. 11.Osakond Post Juhid ja töökorraldus Meestest: Naistest: Rudolf HöB Johanna Langefeld,
HOLOKAUST Silver Klaar XII klass Kiili Gümnaasium Holokausti mõiste · Sõna "holokaust" on pärit vanakreeka keelest · Keskajal tähendas holokaust "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" http://usk-lootus- armastus.blogspot.com/2011/09/ott o-kiisel-juutlus-ja-vabamuurlus.html Holokaust (1933-1945) · Esimene koonduslaager (1933) · Nürnbergi seadus (1935) · Kristallöö (1938) · Auschwitzi-Birkenau massitapmine (1942) http://en.wikipedia.org/wiki/Kristallnacht Holokaust Mida tehti juutidega? · Eksperimendid · Orjatöö-, koondus-ja surmalaagrid · Tagakiusamine http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad %20usundid/juutide_tagakiusamine.html Holokausti lõpuaastad · Sakslaste hirm kättemaks...
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest ...
Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine Saksamaal ja Ausrias. 910 nov. 26000 juuti saadeti koonduslaagisse ja nende lapsed eemaldati koolidest. Dets juutidelt sundvõõrandati nende varandus. Holocausti käik 1942 Jaanuar Massiline tapmine Auschwitz Birkenau koonduslaagris. 20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee konverentsile, et koordineerida Goeringi resolutsiooni täitmist. Juuli 100 000 juuti Varssavi getost saadeti Treblinka surmalaagrisse. Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta N...
Antud 2.000.000 4.000.000. Bauer avaldas selle arvu 22.09.1989a. Ajalehes ,,Jerusalem Post" . Ta summeeris üldised vasturääkivused , mis neid arve puudutasid ja teatas ; ,,Kõrgemad arvud (koonduslaagrites hukkunutest) olid ammuilma ümber lükatud , kuid need teadmised pole veel saanud laiale üldsusele teadmiseks ,, . 17)1.500.000 See Auschwitzi hukkunute arv sai ,,ametlikuks" Poola Presidendi Lech Walesa poolt 1995a. avaldatuna . Kirjutati Auschwitz Birkenau mälestusmärgile Oswiecimis Poolas , ,,vahetades" sellega välja endise arvu 4.000.000 , mis oli ametlikult ümber lükatud ( ja mälestusmärgilt kõrvaldatud) 1990a. 18)1.471.595 see arv tuuakse ajaloolase George Wellersi poolt 1983a. , kes (nagu ülalpool osutatud) väitis 1973a. , et hukkunuid oli 2.000.000 . Oma viimastes arvestustes otsustas Wellers , et Auschwitzis hukkunute koguarvus - 1.471.595 oli 1.352.980 juuti . 19)1.433.000 see arv figureerib 01.09.1989a
oma asjad maha jätma ning gaasikambritesse astuma. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Auschwitz 1 Vange koheldi julmalt 3 sept 1941 kasutati esmakordselt surmavat gaasi, 600 venelase ja 250 juudi eduka tapmise järel võeti kasutusele Eraldi gaasikambrid ja krematooriumid Auschwitz II- Birkenau Suurim laager Pidi mahutama 125 000 inimest Koosnes 40 laagrist 1942 esimene gaasikamber "Pisike punane majake " Eesmmärk uurida juute ja nende peal inimkatseid teha Kümnest üheksa olid juudid Auschwitz III - Monowitz Tööstuspiirkond Poolakad, kes olid võimelised jäid linna tehast ehitama Kõik pidid tööd tegema Ähvardati saata Birkenausse, kui tööd ei tee Click to edit Master text styles Second level Third level
AUSCHWITZ Teise maailmasõja ajal juhtis natsilikku saksamaad Adolf Hitler. Tema ideoloogia seisnes kõikide juutide ning muude vähemusrahvaste hävitamises Saksmaal. Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suu...
Poola on riik Kesk- ja Ida-Euroopa piiril. Ta on Euroopas suuruselt seitsmes riik. Poola rahvaarv on 2001 aasta seisuga 38,6 miljonit inimest, mis on peaaegu protsent maailma rahvastikust. Rahvastikutihedus on 122,9 inimest ruutkilogrammi kohta. 62% rahvast elab linnades. Suur arv poolakaid elab välismaal, lausa 12 miljonit. Suurim kogukond on Ameerika Ühendriikides, kus elab 5,6 miljonit poolakat. Keskmine eluiga on meestel 69,7 aastat ja naistel 78 aastat 2000 aasta seisuga. 98 protsenti rahvast on poolakad, 1,3% sakslasi ja suurema osa allesjäänud 0,9-st protsendist moodustavad leedukad, juudid, valgevenelased ja ukrainlased. Poola pealinn on Varssavi, elanikearvuga 16 miljonit. Riigikeel on poola keel, mis kuulug slaavi keelte hulka. Poolas kehtib Keks Euroopa aeg, CET (Central European Time). Eesti ja Poola aegade vahe on üks tund, Eestis tõuseb päike tund aega varem, kui Poolas. Poola riigilipp: Poo...
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki....
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud. Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal) 3. II maailmasõda a) algus - Pärast M...
Lale pandi loomavagunile koos teiste meestega ning algas sõit teadmatusse, ta suutis kogu reisi jääda rahulikuks ning aitas ka sellega teisi, eriti Aronit. Nad jõuavad lõpuks kohale ning kõik vara, mis neil kaasas on, võetakse ära. Nad juhatatakse edasi, läbi raudväravate, kus peal on kirjas saksa keeles „töö teeb vabaks“, varsti jäävad nad seisma ning relvastatud SS-lased valvavad neid, laagri ülem hakkab rääkima, nende koduks saab Auschwitz II – Birkenau. Kõik saavad enda vasakule käsivarrele numbri, Lale numbriks on 32407, see ongi nüüd tema nimi, kogu identiteet. Peale seda viidi nad pesuruumi, kus paluti riidest lahti riietuda ning end ära pesta – kui mehed pesid võeti ära kõik nende riided ning asendati need SS-i sõjaväevormidega. Juuksed aeti maha. Kõik mehed jaotati plokkide vahel ära, Lale ja Aron jõuavad 7.plokki, voodeid on liiga vähe, nad jagavad neljakesi üht. Meeste tööks saab uue ploki ehitus,
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriik...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Teele Jänes Katriin Mats Annaliisa Orro TH2 POOLA VABARIIK Referaat Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................2 1. POOLA VABARIIK....................................................................................................3 1.1 Poola Vabariigi üldandmed.............................................................................................3 1.2 Poola riigi ajalugu............................................................................................................5 1.3 Poola Vabariigi loodus..................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
