Referaat "Poola" (1)

Poola on riik Kesk- ja Ida-Euroopa piiril. Ta on Euroopas suuruselt seitsmes riik. Poola rahvaarv on 2001 aasta seisuga 38,6 miljonit inimest, mis on peaaegu protsent maailma rahvastikust. Rahvastikutihedus on 122,9 inimest ruutkilogrammi kohta. 62% rahvast elab linnades. Suur arv poolakaid elab välismaal, lausa 12 miljonit. Suurim kogukond on Ameerika Ühendriikides, kus elab 5,6 miljonit poolakat. Keskmine eluiga on meestel 69,7 aastat ja naistel 78 aastat 2000 aasta seisuga. 98 protsenti rahvast on poolakad, 1,3% sakslasi ja suurema osa allesjäänud 0,9-st protsendist moodustavad leedukad, juudid , valgevenelased ja ukrainlased. Poola pealinn on Varssavi, elanikearvuga 16 miljonit. Riigikeel on poola keel, mis kuulug slaavi keelte hulka. Poolas kehtib Keks – Euroopa aeg, CET (Central European Time). Eesti ja Poola aegade vahe on üks tund, Eestis tõuseb päike tund aega varem, kui Poolas.
Poola riigilipp :
Poola asub Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos. See asub põhja ja idapoolkeral. Poola piirneb läänest Saksamaaga, idast Ukraina ning Valgevenega, lõunast Tšehhiga ning põhjast Kaliningradi Oblasti ja Leeduga. Poola Pindala on 322 577 ruutkilomeetrit ja piiri kogupikkus on 3504 kilomeetrit, millest 80 protesnti on maismaapiir . Rannajoone pikkus on 624 kilomeetrit. Poola asub Läänemere lõunakaldal. Poola geograafilised koordinaadid on 49 - 55 kraadi N ja 14 - 24 kraadi E. Riik on põhjast lõunasse 876 kilomeetrit lai ja idast läände 689 kilomeetrit lai. Samadel laiuskraadidel on näiteks ka Saksamaa, Ukraina ja Inglismaa. Samadel pikkuskraadidel näiteks Rootsi, Slovakkia ja Ungari. Samade pikkuskraadide sisse kuuluvad ka meie suured saared, mille all mõtlen ma Saaremaad ja Hiiumaad. Metsade all on 28% territooriumist. Poola kaart meenutab ringi, väga kõverat ja lainetavat ringi.
Poola kaart:
Poola keskmine maapinnakõrgus merepinnast on 173 meetrit ja kõigest 3% Poola territooriumist on kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna . Kõrgeim mägi on Rysy, mis ulatub 2499 meetrini Karpaatia mäestiku Tatra piirkonnas. See asub 95 kilomeetrit Krakovist lõunas. Alla merepinna on umbes 60 ruutkilogrammi Gdanski lahe ääres.
Poola jaotatakse tavalislt viieks topograafiliseks piirkonnaks . Suurim neist on keskmadalik, mis on läänest kitsas ja laieneb idapoole liikudes. Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula.
Madalikust lõunasse jääb mägedevöö, mille laius on erinevatest kohtadest 90 kuni 200 kilomeetrit. Selle piirkonna lääneossa jääb Silesia-Krakovi kõrgendik, mis sisaldab suurt hulka kivisütt.
Kolmas topograafiline ala asub Poola lõunapiiri ääres ning moodustub Sudeedi ja Karpaatia mäestikest. Mõlema mäestiku loodustingimused on imimasustatususele sõbralikud ja selle tõttu on need regioonid tihedalt asustatud, eriti Karpaatia. Sudeedi mäestiku kõrgeim tipp on 1602 meetrit üle merepinna, Karkonosze mäel. Karpaatia mäestik on kõrgeim kogu Poolas ja seal asub ja kõrgeim punkt riigis. Karpaadid ulatuvad veel Tšehhi Vabariiki, Slovakkiasse, Ukrainasse, Ungarisse ja Rumeeniasse.
Keskmadalikest põhja jääb järvepiirkond, kuhu kuulub ka viimane ürgmets terves Euroopas. Järved selles regioonis tekkisid mandrijää liikumisel ning see kuhjas kokku ka väiksemad künkad, muidu suhteliselt lamedale piirkonnale. Enamus Poola 9300-st järvest asuvadki just selles piirkonnas.
Viimaseks nendest viiest regioonist on suur rannikumadalik Läänemere kaldal . Selle piirkonna ja samas ka terve riigi kaldajoon sai oma kuju mandrijää taandumisel.
Loodusvaradest leidub Poolas kivisütt, vaske, looduslikku gaasi, hõbedat, pliid, keedusoola , tsinki , rauda ja väävlit. Viimane moodustab kogu maailma varudest ligi kümnendiku.
Tähtsaimad jõed on Poolas Visla, Oder, Bug, Warta, Narew ja San.
Poola asub parasvöötme merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Meri ongi tähtsaim kliimat kujundav tegur. Läänemere tõttu on Poola põhjakaldal pehme talv ja jahedam suvi. Lõunaosas on aga vastupidi, talved on jahedamad ning suved soojemad. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on läänes -1 kuni -2 kraadi C ning idas -3 kuni -4 kraadi C. Mägedeorgudes võib temperatuur talvel laskuda -40’ni. Juuli keskmine õhutemperatuur on madalikel 18 – 19 kraadi C ning kõrgustikes 16 – 17 kraadi C, mägedes veelgi kõrgem.
Sademete hulk kasvab kõrguse suurenemisel. Madalikel on keskmine aastane sademetehulk 450 – 600 millimeetrit, aga Karpaatides juba kuni 1500 millimeetrit.
Kevad saabub Poolas aeglaselt märtsis ja aprillis , tuues endaga kaasa enamasti päikesepaistelisi päevi. Suvi, mis kestab Poolas juunist augustini, on üldiselt vähem niiske, kui talv. Sajud ja äikesetormid vahelduvad kuiva, päikesepaistelise ilmaga. Varakevad on tavaliselt samuti päikesepaisteline ja soe, oktoobri keskel hakkab ilm muutuma jahedamaks ja vihmasemaks. Sügis hakkab muutuma talveks novembris. Talv, mis võib kesta ühest kuust kolme kuuni , võib tuua endaga kaasa lumetorme, kuid üldiselt on talvine sademetehulk madal.
Oswiecim on tagasihoidlik linnake lõuna Poolas. Seda tuntakse paremini tema saksakeelse nime “ Auschwitz ” all. See linnake oli tunnistajaks suurele inimeste poolt tekitatud kurjusele. Ligi poolteist miljonit inimest hävitati selles, suurimas II Maailmasõjaaegses natsi hävituslaagris. Tänapäeval on sellest tehtud muuseum , mis meelitab ligi miljoneid turiste igal aastal.
Linnakese ajalugu ulatub 12. sajandisse. Linnaõigused sai see linn sajand hiljem. Oswiecim käis kordamööda käest kätte Tšehhi ja Poola kuningriikide vahel ning väga kauaks ajaks jäi ta tähtsaks soolakaubanduskeskuseks.
Esimesed juudid tulid Oswiecimi elama 16. Sajandi keskel ja varsti pärast seda ehitasid sinna oma sünagoogi. Üheksateistkümnendaks sajandiks moodustasid juudid juba 40% linna populatsioonist.
Kui sakslased II Maailmasõja päevil linna vallutasid, saabus ka Oswiecimi traagiline saatus. 1940 ja 1950 aastate vahel ehitati linna suurim natside koonduslaager. Selle nimeks sai Auschwitz-Birkenau. Esimesteks ohvriteks olid poolakatest poliitvangid, aga varsti transformeerus laager juutide massihävituskeskuseks. See laienes kiirelt. Inimesi toodi Auschwitzi iga paari tunni tagant loomavagunites kogu Saksamaa okupeeritud aladelt .
Enamus inimesi leidis oma lõpu gaasikambrites, paljud surid nälga, paljud mürgitati.
1945. aastal sai punaarmee linna üle kontrolli. Natsidel õnnestus evakueerida need vangid, kes suutsid omal jalal kõndida. Enne lahkumist hävitati paljud arhiivid , kambrid ja krematooriumid, mille tõttu on täpse ohvrite arvu leidmine võimatu, aga seda arvatakse olevat 1,5 – 2 miljonit.
Peale juutide olid laagris veel poolakad, venelased , mustlased ja veel üle kahekümne eri rahvuse.
Kasutatud kirjandus:
“Eesti Nõukogude Entsüklopeediake”, Kolmas köide.
“Eesti Entsüklopeedia”, Seitsmes köide.
http://www.staypoland.com/about_oswiecim.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Poland
http://en.wikipedia.org/wiki/Poland
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/466681/Poland/28246/Resources-and-power
http://www.coedu.usf.edu/culture/Country_Maps/Poland.gif
http://www.polskiinternet.com/poland/indexeng.html
http://www.tallinn.polemb.net/index.php?document=50
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Referaat
Poola
Tiit Taat
10A
Juhendaja : Lille Lill
Tallinn, 2008