- , , , , , , P . , 3/4 , , , . ... ... ... - Rysy 2499 - - - , -, , , .
Poola Kätlyn Jürisaar Üldandmed · Pindala- 312,679 ruutkilomeetrit. · Rahvaarv- 38,482,919 (Juuli 2009 seisuga) · Naabrid- Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki. Rahvastik ja kultuur · Üle 95% elanikkonnast poolakad. · Umbes 60% rahvastikust elab linnades. · Rahvastiku iive 4.11 promilli. · Kirjaoskuse tase on 99%
Rahaühik: zlott Poola vapp Poola lipp Geograafiline asend Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega, ning põhjast Leedu ja Venemaaga(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Loodus Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m). Suuremad jõed on Wisla ja Odra. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Majandus Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Autosan, Solaris, Solbus), helikoptereid (PZL widnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm. Poola köök
Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Poola asub Euroopa keskosas ning kuulub mõõduka parasvöötme alla. Haritava maa osatähtsus Poolas on 40% ning põllumajanduse protsent sisemajanduse kogutoodangust on 4,8%. Poola lõunaosa on kõrgustikuline, ülejäänud osa Poolast enamasti tasandikuline, kuid põhjaosas leidub samuti mõningaid kohti, kus maapind on mäestikuline. Kõrgeim mägi on Rysy, mille kõrgus on 2499 meetrit. Poola aastane sademetehulk on 500 mm, Kesk-Poolas ka 250 mm. Jaanuaris on keskmine temperatuur maapinnal -5°C, juulis 15°C. Taimkatteks on valdavalt laialeheline mets ja niit. Kõige sobivamad tingimused põllumajanduseks Poolas on Põhja-Poola alad, kus pinnamood on tasandikuline. Samuti on ka Kesk-Poolas tasaseid alasid. Peamised majandusharud riigis on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse
Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood Pinnamood on erinevates piirkondades suuresti erinev. PõhjaPoola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad.
ØPeaminister: Beata Szydlo President Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt) ØPoola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499m Tatra mäestikus) kuni merepinast allpool asuvate aladeni (Visla jõe suudmeala Zulawy -1,8m) ØPoola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved ØPool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnas Kliima ØPoola kliima on parasvöötmeline (küllalt sarnane Eestile) ØKeskmine temperatuur talvel on -2 °C ja suvel 18 °C kraadi ØAasta keskmine sademete hulk on 495 mm
okaspuud, eriti mänd), haritav maa moodustab umbes 46% kogu maismaa pindalast. Poola Geograafiline asukoht Poola asub Kesk-Euroopas ja piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga . Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on
idas – Ukraina ja Valgevene, põhjas – Venemaa (Kalingrad) Poola asub ka Läänemere ääres Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Riigi sümboolika Lipp Vapp Looduse üldiseloomustus Pinnamood on Põhja-Poolas on tasandikuline Riigi lõunaosas on pinnamood on mägine Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze Tatrates asub ka kõrgeim tipp – Rysy mägi (2499m) Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder) Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²) Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine Poola asub parasvöötme segametsa vööndis Kliima on mõõdukas – talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega Mets katab u. 30% Poola pindalast Riigi majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt raske-,
Poola keel (polski, jzyk polski [jenzõk polski]) on lääneslaavi keel. Geograafiline asend Poola asub Kesk-Euroopas, Läänemere kaldal. Poolal on ühine piir Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (210 km), Leedu (103 km), Valgevenemaa (416 km), Ukraina (529 km), Slovakkia (539 km) Tsehhimaa (790 km) ja Saksamaaga (467 km). Merepiir on 528 km. Loodus Põhilise osa Poola pinnamoest moodustavad madalikud. Edelas on Sudeedi mäestik, lõunas Karpaadi mäestik. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Rahvastik Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29.
Samadel pikkuskraadidel näiteks Rootsi, Slovakkia ja Ungari. Samade pikkuskraadide sisse kuuluvad ka meie suured saared, mille all mõtlen ma Saaremaad ja Hiiumaad. Metsade all on 28% territooriumist. Poola kaart meenutab ringi, väga kõverat ja lainetavat ringi. Poola kaart: Poola keskmine maapinnakõrgus merepinnast on 173 meetrit ja kõigest 3% Poola territooriumist on kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna. Kõrgeim mägi on Rysy, mis ulatub 2499 meetrini Karpaatia mäestiku Tatra piirkonnas. See asub 95 kilomeetrit Krakovist lõunas. Alla merepinna on umbes 60 ruutkilogrammi Gdanski lahe ääres. Poola jaotatakse tavalislt viieks topograafiliseks piirkonnaks. Suurim neist on keskmadalik, mis on läänest kitsas ja laieneb idapoole liikudes. Selle piirkonna pinnamood on üpris lame ning seda lõikavad mitu suuremat jõge, nagu Oder ja Vistula.
Samuti on jääliustiku liikumine tekitanud maasse süvendeid, millest on saanud laiad jõesängid. 7 Lõuna pool muutub maastik mägisemaks. Piirkond, mida nimetatakse kõrgustikuks, kujutab endast maa lõunaosas asuvate mägede eelmäestikku. Tsehhi piiri äärsed mäeahelikud kuuluvad Karpaatide ja Slovakkiaga piirnevad mäeahelikud Sudeetide koosseisu. Poolas on 70 mäge, mis on kõrgemad kui 2000 meetrit. Kõrgeimaks mäeks on Rysy, mis on 2499 meetrit merepinnast ning asub Tatra mäestikus. Poolas asub ka Bledowi kõrb, mis asub lõuna Poolas ning mille suurus on 32 km2 . Bledowi kõrb on üks viiest kõrbest terves Euroopas ning kõige soojem sellel laiuskraadil. (Ibid.) Poola madalikud paiknevad kolmes eri piirkonnas. Põhjas asuvad need Läänemere rannikul. Rannajoone pikkus on 500 km, kus on laia liivaribaga mererandu. Paljudes kohtades on tuul vorminud ka liivast luiteid. Samuti on lained liiva rannalt merre
(Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Põhjalaius: 49° - 55°, suurem osa Saksamaast, Inglismaast ning Ukrainast samadel laiuskraadidel. Idapikkus: 14° - 24°, suurem osa Rootsist, kogu Kreeka, Slovakkia ja Ungari ja Eesti saared mahuvad samade pikkuskraadide vahele.Poolas kehtib Kesk-Euroopa aeg CET=GMT+1, mis on tund taga Eestis kehtivast ajast. Poola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499 m Tatra mäestikus) kuni merepinnast allpool asuvate aladeni (Visla suudmeala Zulawy: -1,8 m). Pool riigi territooriumist asub 150 m kõrgusel merepinnast. Riigi keskosa moodustavad Masoovia-Podlaasia, Suur-Poola ja Sileesia madalikud, neist põhja poole jäävad Kagu-Eesti sarnane moreenkünkaala (läänes Pomorje, idas Masuuria kõrgustik) ning Läänemere kohati künklik rannikumadalik. Riigi lõunaserv on
kohal. Tegu on suhteliselt homogeense riigiga, kuna rahvastikust on 98% poolakad (ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid, slovakkid ja leedukad.) Poola Vabariigi pindala on 312 685 km², suuruselt on ta maailmas 68. (Rahvastiku tihedus 123 in/km² ). Riigikeeleks on poola keel ja. 91% inimestest on katoliiklased. Rahaühik on zlott (PLN)2 Poola territoorium on jaotatud 16-ks maakonnaks ehk vojevodstvoks, suurim nendest on Mazowieckie. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega.3 1 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola 2 Maailma teatmeatlas, 2005. lk 34. 3 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html