Poola esmasektor (1)

Rakvere Gümnaasium
’ Eesnimi Perekonnanimi’
11B
POOLA ESMASEKTOR
Referaat
Rakvere 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS 4
PÕLLUMAJANDUS 5
METSANDUS 7
KASUTATUD ALLIKAD 10

SISSEJUHATUS

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.
Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. 1
Poola lipp ja vapp
Poola pealinnaks on Varssavi (Warszawa), kus elab 1 681 000 inimest. Poola rahvaarv aasta 2004 seisuga oli 38 626 00, millega on ta rahvastiku edetabelis 31. kohal. Tegu on suhteliselt homogeense riigiga, kuna rahvastikust on 98% poolakad (ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased , sakslased , juudid , slovakkid ja leedukad.) Poola Vabariigi pindala on 312 685 km², suuruselt on ta maailmas 68. (Rahvastiku tihedus 123 in/km² ). Riigikeeleks on poola keel ja. 91% inimestest on katoliiklased. Rahaühik on zlott (PLN)2
Poola territoorium on jaotatud 16-ks maakonnaks ehk vojevodstvoks, suurim nendest on Mazowieckie.
Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on Śniardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hańcza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega – talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega.3

ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS

Poola on Euroopa Liidu liige alates esimesest maist 2004.4
Riigi sisemajanduse kogutoodang on 10 900 USD/in, aasta 2004 seisuga.5 Vikipeedia andmetel on praegu Poola SKT (kogu) 631,833 miljardit USD ja 16 599 USD elaniku kohta. 1990. aastatel oli Poola majanduskasv väga kiire. Pärast sotsialismi lagunemist viidi läbi suured reformid .
Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism . Toodetakse elektroonikat, riideid , autosid (luksusauto "Leopard"), busse (Jelcz, Autosan, Solaris, Solbus), helikoptereid (PZL Świdnik), lennukeid, laevu, militaartehnikat (tanke), kodutehnikat, ravimeid (Polpharma, Polfa jt), toiduaineid jm.6
Majanduse raskuspunkt on siirdumas põllumajandusest tööstusse ja teenindussfääri. Loodusvarad : pruun- ja kivisüsi, väävel, tsingi- ja tinamaak. Tööstus: rasketööstus, laevaehitus, masinad , toiduained ja tekstiil . 7
Inimarengu indeksi uuringute raportis on Poola 39-ndal kohal maailmas. Indeks aasta 2008 seisuga on 0,875. Mis viitab , et tegu on kõrgelt arenenud riigiga. Poola ees on Ungari ja taga Tšiili indeksitega vastavalt 0,877 ja 0.874. (Eesti on 42. ja ei jää just pikalt maha – 0.871)
Kirjaoskuse protsent on 99.3%. Keskmine eluiga 75,3 aastat ja sellega on nad maailmas 45-ndal kohal.8 Meeste keskmine eluiga on 70 ja naistel 78 aastat. (aasta 2004 seisuga)9
Muutused tööhõives10
Tabelist on näha, et põllumajanduse tähtsus tööhõives on vähenenud (27-lt % 18-le%). Selle muutuse üks tingijatest on vast tehnika areng, enam pole nii palju töölisi vaja kui enne. Jõudsalt on aga arenenud teenindussfääri tähtsus (40-lt % 52-le %). Tööstuse ja ehituse tähtsus tööhõives on aga säilinud suhteliselt stabiilsena selles vahemikus 30% juures.
Aasta 2008 oli Poolas töötuid ~13%.11 Tänavu aasta kindlasti see protsent suureneb tänu ülemaailmsele majanduskriisile.

PÕLLUMAJANDUS

Võrreldes möödunud sajandiga on põllumajanduse osatähtsus riigimajanduses vähenemas. Umbes 49% territooriumist on kasutusel põllumaana ja 13% karjamaana. Põllumajandus on laialdane ja mitmekülgne. Kasvatatakse kartulit, teravilja (rukis, nisu, kaer), juurvilja , tubakat , lina, humalat ja kanepit . Kasvatatakse ka liha- ja piimakarja. Lehmi piimatööstuse jaoks, ja lambaid , kuid kõige rohkem on sigu. Poola sink on tähtsaks ekspordikaubaks, nagu ka munad, mida saadakse linnukasvatusest. Ning tegeletakse kalapüügiga.12, 13
Kuigi Poolas on suur maarahvastiku osa ning ajaloolised põllumajandustavad, soovitab Euroopa Liit arendada seal nišitootmist. Väikepõllumajanduse ajakohastamine nõuaks suuri toetusi, EL aga soovib neid pigem vähendada.
Põllumajanduses töötab riigis üle 2,4 miljoni inimese. See on 17,1% kogu töövõimelisest elanikkonnast. Alla 35aastaste põllumajandusettevõtjate arv on suurem kui ükskõik millisel teisel Euroopa Liidu liikmesmaal - ligikaudu 313 000.
Märkimisväärselt suur on ka põllumajandusettevõtete arv - 2,4 miljonit. Samas on Poola põllumajandusettevõtted ELi keskmisega (18,4 ha) võrreldes tunduvalt väiksemad (6-8 ha). Kui enne liitumist olid talunike sissetulekud 15 korda väiksemad kui vanades liikmesriikides, siis ühe aastaga kasvasid need 74% (teistes uutes liikmesmaades 53,8%). Alates 2006. aastast on kasvanud ka tegelik, hindade muutusi arvestav põllumajanduses töötavate inimeste sissetulek.
Poolas võib ettevõtete suuruse osas märgata kahte iseloomulikku suunda. Järk-järgult suureneb üle 20ha talude, kuid samas ka alla 5ha talude osakaal. Pisikeste ettevõtete haldamisega kaasneb lisaelatise teenimine muudest valdkondadest või on tegu pensionäride harrastusega.
Üks kriitilisemaid teemasid on maapiirkondade ülerahvastatus, mis põhjustabki põllumajandusettevõtete väiksuse. Pooli ettevõtteid võib pidada majanduslikult jätkusuutmatuks.
Selliste talude hulga vähendamiseks püütakse elavdada põllumajandusmaade turgu. Siiani on see andnud tagasihoidlikke tulemusi: ka ebaefektiivselt tegutsevad põllumajandusettevõtjad on kiivalt oma maa küljes kinni, kuna see on nende ainuke kindel sissetulekuallikas. Samas on maapiirkonnas põllumajandusega mitte seotud tegevuste võimalusi vähe. Lisaks on paljude kommunismiajal võõrandatud maade tagastamise küsimused ikka veel lahendamata .
Avaliku sektori valduses on vaid 5% põllumaast.14
Poola valitsusametnike ning Euroopa Liidu poliitikute hinnangul võiks Poolas laiendada mahetootmist, sest ollakse vahetud naabrid Euroopa suurima ja ahnema mahetoodete tarbija Saksamaaga. Kuna mahetootmine vajab rohkem tööjõudu, võimaldaks see vähendada maapiirkondade tööpuudust.
2004. aasta seisuga oli Poolas vaid 0,2% mahetalusid ning nende kasutuses 0,5% kogu haritavast maast. Euroopa Liidu keskmised näitajad olid 1,5 ja 3,47%. Ka Poola valitsus plaanib mahetootmisele üleminekut toetada.
Kahjuks pole suur osa põllumehi tavapäraselt põllumajanduselt mahetootmisele üleminekust huvitatud. (Seadused keelavad mahetooteid müüa kaugemal kui 100 km talust, nõuetekohaste tapamajade puudumine) 15
Põllumajandussektor on viimastel aastatel kannatanud olulise majanduslanguse all. Alles 2004. aastal oli märgata teatud põllumajandussektori tootmise kasvu. Põhiline kasv toimus taimekasvatuses .16
Haru
1995
2000
2001
2002
2003
2004
PLN mln
Kogutoodang
Kokku
43347,4
55985,4
60319,5
55706,0
56263,6
69742,2
Taimekasvatus
25388,4
29790,2
31591,3
29416,9
29700,7
38589,2
Loomakasvatus
17959,0
26195,2
28728,2
26289,1
26562,9
31153,0

METSANDUS

Metsad katavad 28% Poola pindalast (pms. mägedes ning Lääne- ja Kirde-Poola sanduritel). Ülekaalus on okaspuu - (eriti männi-) kultuurpuistud. Looduslikke pöögi- ja tammemetsi kasvab Karpaatides. Põhjaosas on palju soid ja niite .17
Metsas kasvavad põhiliselt männid ja kuused. Loomastik on suhteliselt sarnane teistele Euroopa maadele. Poola metsades elab ka selliseid väljasuremisohus imetajaid nagu euroopa piison , hunt ja pruunkaru . Palju on põtru, hirvi ning eri liike linde. Jõed ja järved on kalarikkad.18
Poola metsad on vähem haiged kui naaberriikides Saksamaal ja Tšehhis. Kui Euroopa Liidus jääb metsi vähemaks, siis Poolas on nende pindala kasvanud.19
Maailma juhtiv keskkonnaorganisatsiooni World Wildlife Fund (WWF) on 2004. aastast alates võrrelnud illegaalse metsanduse olukorda Euroopa riikides. Enim on WWF hinnangul illegaalse metsandusega hädas Poola ja Iirimaa .20
Poola on üks suurimaid ümarpuidu toodanguga riike, 23 mln m³ aastas (kümne suurima seas).21 Ta toodab ka puidugraanuleid võimsusega 356 000 tonni aastas, kuigi potentsiaal võiks olla 1 660 000 tonni aastas. Poolas on mitmeid tõkkeid, mis takistavad saepuru kasutamist puidugraanulite tootmisel. Seal on palju väikesi saeveskeid, mis raskendavad puidugraanulite tegemiseks vajaliku tooraine kogumist. Teine takistus on see, et riigis on konkureerivaid kasutajaid, näiteks puitkiudplaatide tootjad. 22
Poolal on oluline koht Euroopa mööbli tööstuses. 2000. aastal oli Poolast pärit puitmööbli impordi väärtus 1,29 miljardit dollarit, jättes kaugele maha nii teised KIE riigid kui ka kõik Aasia riigid. Poola on oluline konkurent kõigile mööblit tootvatele riikidele maailmas. 2000. aasta netoekspordi ( eksport miinus import) järgi oli Poola maailmas neljandal kohal Itaalia, Hiina ja Kanada järel, osakaal maailma mööblikaubandusest 3,8%.

KALANDUS

Nagu enamikes Euroopa liidu liikmesriikideski moodustab kalandus Poola majandusest üsna väikese osa, piirdudes vähem kui 1%-ga, ometi ei saa alahinnata selle valdkonna majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust rannaaladele. Kuigi väliskaubanduse bilanss on negatiivne (-137,5 miljonit eurot), moodustab kalatoodete eksport umbes 10% toiduainete koguekspordist. Kalandussektoris on hõivatud ligikaudu 30 000 inimest, neist pooled töötlevas tööstuses.
2001. aastal ulatus Poola kalalaevastiku kogupüük 225 000 tonnini. Poola püüab suurema osa kalast Läänemerel. Poola vetel kalastab umbes 400 väikelaeva (15–50 m) ja 860 paati (väiksemad kui 15 m). 2001. aastal ulatus püük Läänemerel 156 500 tonnini (peamiselt kilu , heeringas ja tursk ). Süvamere kalalaevastik, mis kunagi tegutses sellistel kaugetel vetel, nagu Antarktikas , Falklandi saarte ümbruses ning Beringi meres, on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, nii et 2004. aasta alguseks oli alles jäänud ainult kolm alust.
Laevastiku keskmine vanus on kõrge (30 aastat), kuigi mõningaid väikelaevu on moderniseeritud tehnilist varustust uuendades. Poola kalalaevastik annab tööd 5 400 kalurile.
Poolas leidub üle tuhat kalakasvanduse ja sisevete püügikoha. Neist umbes 300-s kasvatatakse karpkala ja 150-s vikerforelli. Ülejäänud on mõeldud kalapüügiks sisevetel. Akvakultuuritoodangu kogumahuks on umbes 35 500 tonni ning väärtuseks ligikaudu 72 miljonit eurot. Karpkala ja vikerforelli aastatoodang ulatub vastavalt 22 000 ja 11 000 tonnini. Lõhet ja forelli kasvatatakse ka kalade asustamiseks veekogudesse , et toetada kutselist ja harrastuspüüki. Kutselise ja harrastuspüügiga sisevetel on hõlmatud 600 000 hektarit Poola jõgesid, järvi ja mageveehoidlaid. Kutselised kalurid püüavad aastas umbes 5 000 tonni
mageveekalu, samas kui harrastuskalastajad – peamiselt õngitsejad – püüavad ligikaudu 40 000 tonni kala. Akvakultuuritootmise ja kutselise kalapüügiga sisevetel on hõivatud umbes 4 500 inimest.
Juba mitmeid aastaid on töötlevat tööstust iseloomustanud kiire kasvutempo ning praegu moodustab see 2% Poola toiduainetetööstuse toodangu väärtusest. 2003. aasta lõpus tegutses 340 kalatöötlemisettevõtet. Töötleva tööstuse kogutoodang ulatub umbes 273 000 tonnini, kusjuures peamisteks toodeteks on kalakonservid ning värske ja külmutatud kalafilee. Töötlevas tööstuses on hõivatud umbes 14 000 inimest.23

KASUTATUD ALLIKAD

Eesti Entsüklopeedia 7. köide, 1994.

Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/

Maailma teatmeatlas, 2005.

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, 2003

Maaleht . http://www.maaleht.ee

Vaba Euroopa. http://vabaeuroopa.org/

Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola

Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Poland

http://www.estemb.pl/est/

http://ec.europa.eu/fisheries/

http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html

http://hdrstats.undp.org

http://www.indexmundi.com/poland/unemployment_rate.html

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/poola_liina.ht m
1 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola
2 Maailma teatmeatlas, 2005. lk 34.
3 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html
4 Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Poland
5 Maailma teatmeatlas, lk 35.
6 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola
7 Maailma teatmeatlas. lk 35.
8 http://hdrstats.undp.org/2008/countries/country_fact_sheets/cty_fs_POL.html
9 Maailma teatmeatlas, lk 34.
10 http://hdr.undp.org/en/reports/nationalreports/europethecis/poland/poland_2004_en.pdf
11 http://www.indexmundi.com/poland/unemployment_rate.html
12 Maailma teatmeatlas. lk 35.
13 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html
14 Maaleht. http://www.maaleht.ee/2009/01/15/maamajandus/4368-poola-talunik-on-euroopa-rypes-nagu-kala-kuival
15 Maaleht. http://www.maaleht.ee/2009/01/15/maamajandus/4368-poola-talunik-on-euroopa-rypes-nagu-kala-kuival
16 http://www.estemb.pl/est/ariinfo/aid-188#majandus
17 Eesti Entsüklopeedia 7. köide. 1994, lk 395.
18 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/poola_liina.ht m
19 http://vabaeuroopa.org/Article.aspx?ID=22096A43-72F5-48B8-BB08-74853FC7BFB7&m=11&y=2000
20 Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/artikkel/322242
21 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2003, lk 105.
22 Maaleht. http://paber.maaleht.ee/print.php?page=20081&grupp=maamajandus&artikkel=83
23 http://ec.europa.eu/fisheries/enlargement/info_poland_et.pdf
10