Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. Kõrgeim tipp: Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Jõed: Arda, Iskar, Marica Järved: Bourgas, Pomorie, Srebarna Loodus: Maavarad: kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, ammutatakse maapõuest rauda, vaske, tsinki, pliid, mangaani, kulda, hõbedat ja boksiite. Loodusvöönd: Rohtla Taimed: Päevalill, õliroos, piparmünt, lavenel Loomad: Karud, hundid, rebased, metskassid,
kaks on juba seisatud. Bulgaaria pinnamood on ka omapärane. 2 Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam- Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere rannikumadalik) ning
Kellaaeg Eestil ja ja Bulgaarial on täpselt sama, kuna mõlemad asuvad samas ajavööndis. (wikipedia) Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta
2 Pinnamood Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres
*Kultuurilised vaatamisväärsused:Lepenski Vir, Gamzigrad, Mediana, Sirmium, Belgrade, Decani, Djurdjevi Stupovi, Golubac, Gornjak, Kalenic, Krusedol and Hopovo, Lazarica, Ljubostinja, Maglic, Manasija, Naupara, Nis, Novi Pazar, Novi Sad, Oplenac, Pec, Prizren, Ravanica, Smederevo, Soponica,Sremski Karlovici, Studenica ja Zica jne. * Mägironimisspordi harrastamise mäed:BrezovicaSara, Divcibare, Kopaonik, Tara, Zlatibor jne. * Rahvuspargid:Djerdap, Sara, Fruska Gora Kopaonik, Tara, Golija Studenica jne. * Kaitsealad:Obedska raba, Ludasko järv, Stari BegejCarska raba jne. * Reservaadid: Deliblatska Pescara, Djavolja Varos, Zasavica, Karadjordjevo, Uvac´i jõe kanjon, Gradac´i jõe kanjon, Vrelo Mlave ja Krupjasko,Vlasinsko järv. * Koopad: Ceremosnja, HadziProdanova ,Mermerna, Rajkova, Resavska, Risovaca, Stopica, Zlotske, jne. * Terviskeskused: Bogutovacka, Bukovicka, Bujanovacka,
oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Ida- lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam- Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres (Musta mere
Bulgaaria Loodus Bulgaari on riik Kagu-Euroops Balkani poolsaarel, Musta mere läänerannikul. Tema naabriteks on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Montenegro ning Makedoonia ja lõunas Kreeka ja Türgi. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam-Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Neist omakorda lõuna poole jääb Traakia tasandik sinna jäävad ka Bulgaaria parimad põllumaad. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila, Pirini ja Rodope mäed. Rodope mäed moodustavad Kreekaga piiri. Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Lisaks Alam-Doonaule madalikule on Bulgaarias Musta mere ääres Musta mere rannikumadalik ning maa lääneosas ja pealinna Sofia ümbruses. Mäed ja madalikud
Lisaks palju hämmastavaid sildu, sajad järved ja koopad, mis on oma ilu poolest kogu maailmas tuntud. Samuti on Bulgaarias rohkem kui 600 sooje ja külmasid mineraal- ja geothermilisi allikaid. Ida-lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaeks osaks. Need mäed tõusevad 2100 m kõrgusele merepinnas. Neid läbib mitu kuru. Neist põhja jääb Doonau jõe Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb teine mäeahelik nimega Sredna gora mäeahelik. Edelaosa on Bulgaarias väga mägine seal asuvad Rila, Pirini ja Rodope mäed. Rodope mäed moodustavad Kreekaga piiri. Bulgaaria kõrgeim mäe tipp on Musala mägi asub 2925 m kõrgusel merepinnast Rila mägedes. Madalikud on Alam-Doonau madalik ning Musta mere rannikumadalik. Doonaud kulgeb Bulgaarias 471 km ja tema lisajõed on: Lom, Iskar, Ogosta, Jantra. Suuremateks jõgedeks on veel Arda jõgi Balkani poolsaarel ja Marica parempoolne lisajõgi.
Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb Traakia tasandik, mille moodustab Marica jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad Rila, Pirini läänes ja Rodope mäed lõunas. Bulgaaria kõrgeim mäetipp Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta
Poola linnadest nagu Krakow, Katowice, Warsaw, Gliwice, Przemysl, Krosno ja Mielec on otsene bussiühendus Bieszczady'sse. Raudteeühendus jõuab kõige lähemale Zagorzisse, 6 kilomeetri kaugusele Sanokist. (Ibid.) 7. Czestochowa Czestochowa asub Lõuna-Poolas 140 kilomeetri kaugusel Krakowist ja Warta, Konopka ja Stradomka jõgede ääres. See on katoliku usku poolakate jaoks oluline vaimnekeskus, sest seal asub Jasna Gora klooster. Jasna Gora klooster on kaasajal kristlastest palverändurite sihtkohaks. Czestochowa pühamu on silmapaistev monument 15. sajandist. Aastas saabub sinna ligikaudu 5 miljonit palverändurit ja turisti, enamus neist piirduvad kiriku ja kloostri külastamisega, sest ülejäänud osa linnast ei ole nii huvitavad. Kuigi Czestochowas tasuks külastada unikaalset tikumuuseumi, mis asub vanas tehases ja ei ole võrreldav teiste sarnastega Euroopas. (Czestochowa)
Sirmium, Belgrade, Decani, Djurdjevi Stupovi, Golubac, Gornjak, Kalenic, Krusedol and Hopovo, Lazarica, Ljubostinja, Maglic, Manasija, Naupara, Nis, Novi Pazar, Novi Sad, Oplenac, Pec, Prizren, Ravanica, Smederevo, Soponica,Sremski Karlovici, Studenica ja Zica jne. Mägironimisspordi harrastamise mäed:Brezovica-Sara, Divcibare, Kopaonik, Tara, Zlatibor jne. Rahvuspargid:Djerdap, Sara, Fruska Gora Kopaonik, Tara, Golija- Studenica jne. Kaitsealad:Obedska raba, Ludasko järv, Stari Begej-Carska raba jne. Reservaadid: Deliblatska Pescara, Djavolja Varos, Zasavica, Karadjordjevo, Uvac´i jõe kanjon, Gradac´i jõe kanjon, Vrelo Mlave ja Krupjasko,Vlasinsko järv. Koopad: Ceremosnja, Hadzi-Prodanova ,Mermerna, Rajkova, Resavska, Risovaca, Stopica, Zlotske, jne. 16 Terviskeskused: Bogutovacka,
külakoolmeistrid67.Suuremates asundustes ehitati endale ikka rahvamaja, kirik või palvemaja ja rajati lastele kool.Ainuüksi Oudovamaal oli 1904.aastaks 23 palvemaja (neist viiele ehitati hiljem torn, mille tõttu neid kirikuks hakati nimetama) ja 17 köstrikooli 500 õpilasega.Pärast 1905.aasta revolutsiooni nõuti koolide lahutamist kirikutest ja loodi eraldi semstvokoole, mida 1917.aastal oli Oudovamaal kuus.Mjasnikova Gora asunduses töötasid köstri- ja sektsikool kõrvuti. Kus kooliõpetajaid väljarännanute hulgas ei olnud, õpetasid kas lapsevanemad ise või vanemad õed-vennad nooremaid lugema-kirjutama, ilmselt Piibli, katekismuse, kaasavõetud või hiljem kodumaalt järelsaadetud kirjavara abil68.Kiriklike talituste jaoks polnud tavaliselt omade hulgast kirikuõpetajat võtta, nii hakkasid seda ametit pidama kodumaalt või mujalt, näiteks Peterburist, tulnud rändõpetajad
- Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr al Baydā’), Fergana (Farg’ona) on meie keelde teisest keelest tulnud. Nimede eestistamise põhjused: kokkupuude rahvastega, eestlaste asumine paigas. 3. Kohanimede liigitused suuruse, päritolu ja denotaadi järgi. Kohanimede vorm ja keelsus. Mis on kohanimi? Inimese jaoks olulise geograafilise objekti nimi. Ebaolulist ei nimetata. Kui huvi kaob,
Eesti piiri lähedal (2 km) asub Petseri linn. Petseri lähedal ületavad piiri Valga poolt (tolli teeninduskoht Võrus) ja Tartu poolt (piiri- ja tollijaam Oraval, 2011. aasta sügisest üleviimisel uude Koidula tolli- ja piiripnkti) Petseri raudteesõlme kaudu Pihkvasse suunduvad raudteeliinid. Riia–Pihkva maanteel on ajakohane Luhamaa-Sumilkino tolli- ja piiripunkt, Tartu ja Räpina poolt Petserisse sõitjad ületavad piiri Koidula-Kunitšnaja Gora tolli- ja piiripunktis. Kohalik piiripunkt on Saatse ja Krupi vahel. Ajalooliseks looduspiiriks on Eesti ja Venemaa vahel olnud Peipsi järv. Selle lõunaosas – Pihkva järves – algab pidev piirijoon Popovitsa lahest (Värska lahe suudmest idas; sellest kirdes kulgeb ka umbes 2 km pikkune järvepiir ümber Kulje lahe ja Dubki lahe vahelise poolsaare) ja kulgeb sealt läbi Kulkna kurgu, mis põhjasuus on alla 0,7 km lai. Suhteliselt
annaabi.ee 
