Eduard Vilde "Pisuhänd" (0)

1 Hindamata

EDUARD VILDE
„Pisuhänd“

Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu.
Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit. Pooldav suhtumine avaldub minu arust kõige paremini Laura puhul, kes on tagasihoidlikum ja vaiksem, kui Matilde . Suhtub teistesse hästi ja austusega ning lõpuks leiab ta oma õnne.

Vilde on püüdnud tegelasi üsna täpselt iseloomustada, et tekiks hea ülevaade tegelastest ja koomilisest olukorrast. Näiteks kirjeldab ta Piibelehe riietust, millest võib järeldada, et ta pole väga jõukas, samuti see, et Piibeleht räägib murdes. Ning Vestmani üleolev suhtumine Sandrisse, vastukaaluks teistele tegelastele on välja toodud Laura headus ja siirus. Tegelastel palju omapäraseid omadusi, igaüks on omamoodi karakter, kõik on teineteisest väga erinevad ja suhteliselt vastandlikud.

Ludvig Sander- Otsis erinevaid võimalusi, et saada jõukaks ja rikkaks, seega püüdis oma äiale ja Matildele meelejärele olla, sest nad olid rikkad. Täitis kõik Matilde soovid. Vestmaniga rääkis alandlikult. Oli libekeelne ja lubas asju mida ta täita ei suutnud, seda tegi ta valetades. Vestman suhtus temasse üsna halvasti ja üleolevalt, sest talle ei meeldinud luuletajad . Matilde suhtus temasse nagu mängukanni, kamandas teda pidevalt ja esitas nõudmisi.
Matilde- Auahne, natuke ülbe, pidi alati saama oma tahtmise, seega oli ära hellitatud. Oli huvitatud jõukusest ja kuulsusest . Ka oma välimuses oli ta uhke ja väljapeetud, kandes alati kauneid rõivaid. Suhtumine teistesse oli üleolev, kamandas nii Sanderit kui ka oma õde, kes ka alandlikult ta soove täitsid. Oma suhtes Sandriga oli ta domineeriv ja võimukas. Nii ka perekonna suhetes võrreldes oma õe Lauraga.
Sandri suhtumine temasse oli alandlik, kuuletus Matildele, kes käskis tal kirjutada romaani.
Piibeleht- Oli oma suhtumisega alati väga rahulik, ei ärritunud kergesti. Tundus hästi abivalmis, mida sai ära kasutada Sander, kes palus tal enda eest raamatu valmis kirjutada, millega Piibeleht ka ilma pikema mõtlemiseta valmis tegema oli. Kuigi tegelikult oli Piibeleht päris kaval ja oskas hiljema asjast kasu saada, see oli temast väga üllatav.
Piibelehes oli iseäralik, see et ta kõneles murdes, rääkis alati väga rahulikult ja ei öelnud midagi ülearust.
Kandis vanu ja kulunud riideid , mitte just väga rikas. Sõi alati sihvkasid.
Teiste suhtumine temasse oli hea, esmamulje võis tema suhtes olla petlik , võis jääda mulje kui lihtsameelsest ja alandlikust inimesest, aga siiski oli tal kõik läbi mõeldud, ei näidanud välja oma tegelikku kavalust.
Vestmann- Jõukas ärimees. Ta oli haritud ja rikas,mis põhjustas ka ta enesekindluse , ka oma kõneviisilt oli ta väga kindel jatihti solvav , kuigi vahel ärritus kiiresti. Teda austati, oli võimukas. Ei sallinud luuletajaid , seega ei sallinud ta ka Ludvig Sanderit, keda ta kohtles ülbelt ja tihti solvavalt. Ta oleks tahtnud, et Sander oleks olnud ehitaja, siis oleks Vestman temast lugu pidanud.
Teised suhtusid temasse väga lugupidavalt ja austusega, püüdes olla tema meelejärele, kuigi seda oli väga raske saavutada ning teose lõpuks on Piibeleht selle ka saavutanud. Pidi alati saama kõike, mis soovis. Välimus oli tal härrasmehelik ja soliidne.
Laura- õrn ja tütarlapselik, jäi natuke oma õe varju, sest ta oli tagasihoidlik . Jäi teoses natuke tahaplaanile. Ta oli heatahtlik ja abivalmis, unistaja . Paraku kasutati tema alandlikkust ära, eriti Matilde, kes teda tihti kamandas. Oma välimuselt tagasihoidlik, ei uhkeldanud oma rikka isa varandusega, talle ei olnud seltskondlik positsioon nii tähtis kui Matildele. Armus Piibelehte, keda ta kutsus öökulliks. Jätsid teineteisele sügava mulje.
Üldiselt said teised temaga hästi läbi, ning suhtusid ka temasse hästi, kuigi tihti jäi ta tahaplaanile ja märkamatuks.

Karakterikoomika - On tähelepanu pööratud tegelaste iseäralikele omadustele. Kõige paremini hakkab see silma Piibelehe puhul, nii tema kõneviisist, kui ka olemusest ja käitumisest. Ütleks, et ta oli suhteliselt kiiksuga inimene. Sõi koguaeg päevalilleseemneid, oli tasakaalukas nimene, aga siiski oli tal kavalust teisi ninadpidi vedada, mis avaldub teose lõpus, kus ta hakkas Sandrilt „Pisuhänna“ eest vastutasu nõudma, et ennast Vestmannile majanduslikult tõestada.
Situatsioonikoomika- see avaldub kõige paremini lõpus, kus tuleb Sandri ja Piibelehe tehing välja, et Piibeleht tahtis Laurat kosida Vestmanni enda varaga. Kõik on väga šokeeritud, eriti Vestmann ning esialgu tundub, et ta on Piibelehe peale väga vihane , kuid siis avaldab ta hoopis oma austust Piibelehele, kes sai Vestmanni arvates hakkama tõelise ärimehena.
Samuti ka Sandri „geniaalne“ idee, kui ta palub Piibelehte, et too talle raamatu valmis kirjutaks ning lõpuks tuleb kõik välja ning Sander saab vastu pükse ja Piibeleht väljub situatsioonist võitjana ning pälvib Vestmani austuse, kuigi ta seda nii väga ei ihaldanudki, rohkem oli see Laura pärast näitamaks, et ta on sobilik kosjakandidaat.
Sõnakoomika- Kasutatakse palju huvitavaid väljendeid, näiteks Vestman: „Niisugust masuurikut näeb mu silm esimest korda!“. Eriti palju kasutab Piibeleht teistmoodi keelekasutust , millest on tegelikult vahel raske aru saada, sest ta räägib murdes. Tema väljend on näiteks: „Piä’nd.. piä!”
Palju ka lühendatakse sõnu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 62 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mailam Õppematerjali autor

Põhjalik ülevaade, iseloomustused, Sõnakoomika, Situatsioonikoomika, Karakterikoomika.

eduard vilde pisuhänd

Sarnased õppematerjalid

docx

Pisuhändi kokkuvõte

Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli

Eesti keel

doc

"Pisuhänd" E. Vilde

Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 1. Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks

Kirjandus

doc

Pisuhänd

Autori suhtumine kogu teosesse on veidi tragikoomiline kirjanik pilkab inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada. Seda kogu raamatu ulatuses. Kõige drastilisemalt on määratletud Ludvig Sanderi isiksus luuser, kes on mingisuguse kavaluse abil end üsna kõrgele suutnud upitada, elab oma naise ning tema isa kulul, nimetades end ise inseneriks ning teisalt ka luuletajaks, kunstnikuhingega inimeseks. Vaatamata oma plaanidele põrub Sander konkreetselt läbi tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis põrub samuti läbi. Kõige eitavam suhtumine kuulubki autori poolt temale. Vestman on tark mees, elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud äritegevusele ning ta liigub paremate tehingute suunas. On suutnud elus läbi lüüa nagu ta ise öelda armastab, on ta ,,Vestman Vestmani uulitsast". Autori suhtumist konkreetsesse tegelasse on raske määratleda. Samal ajal kui väljendub mehe ettemõtlemisvõime ja kavalus, jääb

Eesti kirjandus

rtf

Eduard Vilde "Pisuhänd"

"Pisuhänd" Eduard Vilde 1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt

Kirjandus

docx

Eduard Vilde PISUHÄND kokkuvõte

Iseloomustused: Vana Vestman Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kõne oli jäik, range ranhe ning sihipärase ütlemisega. Peab mehetööks vaid äri- ja ehitustegevust, seega on tema suhtumine Sandrisse üsna kriitiline üritab viimane ju kuulust koguda kirjanikutööga; tehes märkuseid noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatu

Kirjandus

pdf

Pisuhänd E. Vilde

E. Vilde ”Pisuhänd” 1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. Pere vanem tütar Matilda nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja õhutab teda kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osaliseks saak

Kirjandus

rtf

Pisuhänd kokkuvõte

Eduard Vilde " Pisuhänd" Villu Mikk 10a 1. Vilde pooldas - Vestmanit , Piibelehte, Laurat . Vestman oskas oma sõna majas paika panna ja oli väga enesekindel isik. Piibeleht teadis täpselt mida ta tahab. Laura oli aga abivalmis. Vilde eitas - Sandrit ja Matildet. Matilde oli paljunõudev ja tahtis et Sander keerleks ainult tema ümber. Sander oli see-eest aga laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. 2. Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt . Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik. Teised tegelased suhtusid temasse erinevalt - kord positiivselt, kord negatiivselt. Ta nägi välja vana ja kõndis ringi hõbenupuga kepiga. Matilde

Kirjandus

rtf

Pisuhänd

Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid

Kirjandus

Rohkem sarnaseid