Pisuhänd (1)

Pisuhänd
Kadriliis Rääsk
10.a klass
1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse . See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht.
2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad „ rahulikult pead väristades” näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et „jalaga põrutades”. See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu „ohkab”, „ohates” jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase žestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid.
3. Vana Vestman on Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Vihahoos võib käitumine käest ära minna. Peab ennast härrasmeheks. Kõnelaad on väga muutuv. Oma tütardega ja ärimeestega üritab väga mahedalt rääkida, kuid Sandri vastu on alati olnud karm ja igal võimalusel tahab teda häbistada ja teiste ees maha teha. Lastega ja Piibelehega sai ta hästi läbi, aga Sandrit ta ei sallinud isegi siis, kui ta oli midagi suutnud saavutuda. Välimus tundus korralik ja kallid ülikonnad olid seljas . Vaimselt oli üsnagi keskpärane. Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg.
Matilde on Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Mõnikord oli liiga karm ja muutus tüütavaks. Tänu heale perekonnale oli tal korralik kavastus. Kõnelaadi oskad kasutuada vastavalt vajadusele. Kui oli vaja karm olla, siis seda ta ka oli. Sander küll ei sallinud, et Matilda teda luuletusi kirjutama sundis, aga ta armastas teda sellegipoolest. Olid teiste tegelastele meeldmööda. Välimus oli korralik ja tänu perekonna rikkusele kandis ka kalleid riideid . Ta hoolis väga teiste arvamusest. Ta ei tundunud erti haritud inimene, kuna tahtis jätta muljet, et teda huvitab luule, et parem teiste silmis olla.
Laura on Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Käitus nii nagu rikkad daamid käituvad. Kõnelaad tundus kohati naiivne. Ta ei mõelnud eriti enda sõnade üle järele. Näiteks siis kui ütles, et võib isa abita Piibelehega edasi elada. Teistesse suhtus Laura hästi, kuna ei osanud halba karta. Teistega sai ta hästi läbi, tundus heasüdamlik ja optimistlik tüdruk. Teised suhtusid temasse positiivselt, eriti Piibeleht. Välimus oli kena, tänu isa rikkusele sai endale ilusaid riideid lubada ja hoolitses enda enda eest. Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Luule huvitas teda.
Ludvig Sander on Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel . Käitumisele ei saa midagi halva ette heita, kuna käitus teistega hästi. Sama, kui ta vihastas, siis muutus agressiivseks. Kõnelaadilt sarnanes kõige rohkem Vestmanile. Oskas valida õiget kõnemaneeri. Näiteks, kui palus Piibelehelt, et see talle kirjutaks, siis valis ta sellise pehme kõnelaadi, kus ülistas teda ja lubas talle kõike mida teadis. Suhtus teistesse heatahtlikult. Ainule siis, kui talle hakatakse selg keerama või tahtetakse varandusest ilma jätta, siis muutub teiste peale kurjaks. Lõpus oli peaaegu kõike tegelaste peale vihane . Temasse suhtuti üldiselt normaalselt, kuigi äi ja naine pidasid teda laiskvortiks. Naine hakkas temaase peale teose ilmumist paremini suhtuma, kuidas lõpus tõde kuuldes muutus taas põlgavaks. Välimus oli Sandris keskpärane ja tänu rikkale äiale sai ta endale lubada rohkem, kui vaesed inimesed. Vaimselt polnud sander eriti arenenud. Esitles ennast luuletajana, aga seda ta tegelikult ei osanud. Tundus sahkerdaja ja pettur. Polnud piisavalt mõistust peas, et asju saladuses hoida.
Tiit Piibeleht on Sandri koolivend. Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Käitus ülimalt hästi nagu oleks kõrgklassist. Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid tal ka käitumisreeglis paigas. Ta suhtus teistesse hästi ning tagasiside oli samuti positiivne. Teda armastati ja austati. Välimus oli keskmine, kuna ta polnud rikas. Kuigi teose lõpus püüdis ta kõrgklassi muljet jätta, et pettust läbi viia. Piibeleht oli vaimselt väga hästi arenenud. Ta töötas kooliõpetaja ja luuletajana.
4. Karakterikoomika:
Sanderi suhtumine tundus terve teose vältel selline irooniline. Püüdis alati mingit nalja teha ja ironiseerida. „Vestman:--Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte.”
„SANDER: Noo, papa , kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid?
VESTMAN: Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna.”
Situatsioonikoomika:
Teoses oli mitmeid koomilisi situatsioone. Näiteks siis kui Laura väitis, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. See oli ka koomiline kui Sander kõik välja rääkis ja siis pidi piinlikust tundma kui tema ikkagi süüdlaseks jäi.
Sõnakoomika:
Paljud tegelased ütlesid üpris palju erinevaid koomilisi lauseid. Eriti paistis silma Vestman, kes alatasa ütles midagi Sandri kohta.
„Raha on jumal neile loonus, kes oskavad teda sigitada.”
„VESTMAN: Kadedus on vist insenerihärra kupli viltu ajanud!
SANDER: Ei, see seisab loodis…”