ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus. Ämblike paaritumine on isasele sageli surmatants. Et ämblikud söövad kõike, millest jõud üle käib ja mis liigub, peab emasele lähenev isane juba eemalt daamile delikaatselt selgitama, et ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad potentsiaalsele partnerile sageli pikki koregraafilisi etendusi, mis peaksid mõtte söögist mujale viima. Kes tantsida ei oska, meelitab kingiga- heidab daamile ette mõne kinnipüütud ja seotud putuka
Kõrgaeg 3. XVI langusperiood klassitsismi teke. Varase perioodi esimeseks autoriks on Dante Alighieri(1265-1321), kelle peateoseks on allegooriline poeem ,,Jumalik komöödia". Poeem koosneb 100 laulust, mis jahunevad 3 osa: 1. ,,Põrgu" 2. ,,Puhastustuli" 3. ,,Paradiis" Kahes esimeses osas on autori saatjaks kuulus Vergilius. Viimases osas tema aemastatu Beatrice.Teine kuulus luuletaja on Francesco Petrarca, kes pühendas enamiku oma armastusluulest imekaunile daamile Laurale. Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tuntuim prosaist oli Giovanni Boccaccio, kelle peateos on ,,Dekameron". See sisaldab 100 novelli. Prantsuse kirjanduses pääseb renessanss mõjule 16 sajandi alguses. Tuntuim naisautor on Marguerite de Navarre, kelle peateos ,,Heptameron" on mõjutatud teosest ,,Dekameron". Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee.
Lipsukandja meelespea: Lipsu hoitakse riidepuul või lamavas asendis. Lipsusõlm avatakse selle kaelast eemaldamisel ja kaela pannes tehakse alati uus sõlm Lipsud üldjuhul ei talu märgpesu Lipsu ei triigita, lipsu servad peavad olema ümara kujuga Õige pikkusega lips ülatub pükste värvlini, kuid ei tohi katta püksirihma pinnalt. Viisakas meesterahvas: Märkab daami rasket kotti ja aitab seda kanda. Laseb daami enda ees uksest sisse ja välja, ka bussiuksest. Avab daamile autoukse. Juhatab daami teatris, kinos või restoranis õigele kohale. Aitab daamil ühistranspordist väljuda või muid pikemaid samme nõudvaid takistusi ületada. Küsib daamilt luba tema juuresolekul suitsetamiseks. Küsib luba pintsaku ära võtmiseks daami seltskonnas. Aitab daamile üleriided selga ning abistab seljast ära võtmisel. Õpetajal tasub meeles pidada: Sind ja su riietust jälgivad kogu aeg mitmed kriitilised silmapaarid
Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr), epigramm (pilkeline lühiluule, tihti lõppeb puändiga), madrigal(galantne daamile adresseeritud, ilma kindla rütmita laul või luuletus) Pedro Calderon Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño ,,La vida es sueño“ Dramatist, poeet, kirjanik Hispaania kuldsel ajastul Oli sõdur ja ka roomakatoliku kiriku preester Näidendid: Amor, honor y poder (Love, Honor and Power) (1623) La dama duende (The Phantom Lady) (1629) Los tres mayores prodigios (The Three Greatest Wonders) (1636)
Lugemiskontroll Giovanni Boccaccio ,,Dekameron´´ 1. Jutusta oma lemmiknovelli sisu : Federigo degli Alberighi armub, kuid ei leia vastuarmastust. Ta pillab armastatud naise eest kogu oma varanduse, kuid alles jääb ainult pistrik. Selle annab ta külla tulnud daamile lõunasöögiks, kuna tal midagi muud pakkuda pole. Kuid ta ei tea, et naine on tulnudki just sellesama pistriku järgi, mida tema haige poeg niiväga endale soovis saada. Alles selle ära söödud saab naine teada, et lõunaroaks oli pistrik. Poeg sureb ära. Peale sellist suurt sammu muudab naine suhtumist Federigosse, läheb talle naiseks ja jagab mehega oma vara. 2. Nimeta nime või mingi rolli alusel tegelasi ja märgi juurde mille poolest ta huvitav oli (10).
armastus", ,,Igavene armastus") valmis aastal 1944. Filmivõtted toimusid Prahas ja selle läheduses. Filmi peaosas Gary Oldman Beethovenina. ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Film on ehitatud üles kolme naise, hotellihoidja ning helilooja sekretäri Schindleri vestlustena, kus viimane peab välja selgitama Beethoveni igavese armastuse, kuna kogu tema pärandus oli pärandatud just sellele daamile ja Schindler pidi kindlameelselt oma sõbra viimase soovi täitma. Draama avaneb killukaupa, kokku sulandatud Beethoveni elu ning väljamõeldistega. Filmist käib taustamuusikana läbi palju helilooja teoseid, näiteks ,,Kreutzer", ,,Für Elise", ,,Kuupaistesonaat" ning teisigi. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja rahutust, mõneti ka talumatust iseloomust
pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed keldi müüdid, mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristanist ja Isoldest. "Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte:
Täpsus on tulevase meistri juures tähtsaim omadus, tuletatakse mulle ikka ja veel meelde. Oh kui ükskord meistriks saaks, see on minu elu unistus. Hetkel aga lähen praeguse meistri majja magama, nagu see meil meistriga kokku lepitud oli, sest ometigi on temal ju üks tuba vaba ja minul on tarvis öömaja. Mis ta seal tühjana seisab siis. Tegelikult on ju mul oma tagaplaan ka, nimelt on meistril ilus tütar kes minulegi silma on jäänud. Ometigi ei kõlbaks ju sellisele daamile minusuguse sellikspürgijaga tegeleda. Sellepärast unistangi ma kunagi oma meistrieksami ära tegemisest, et saaks ikka kauni Greete kätt paluda. Mine sa tea, võibolla osutubki see võimalikuks. Nagu olla üks kuulus mees kunagi kusagil öelnud, siis ,,Kõik on võimalik, kui ainult tahta." ja minul seda tahtmist jagub, vähemalt omaarust. Eks ma siis heidagi raske südamega magama, et homme alustada oma sellieksami teist päeva, mis
tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu arust on novell üles ehitatud sellele, kuidas üks mees suudab olla tark ja samas ka loll. Tegevus pingestus siis, kui mees korrutas samu sõnu ja jooksis endiga metsa kuid naine aitas ta sealt välja, tehes nalja. Kuues päev"Teine novell"
Novelli analüüs Giovanni Boccaccio ,,Dekameron" Seitsmes päev Kuues novell · Novell jutustab rüütliga abielus olevast aadlidaamist, kellel on armuke ning keda armastab kirglikult rüütel, kelle tunnetele daam ei vasta. Ühel päeval, kui aadlidaami mees kodust ära sõidab, kutsub naine külla oma armukese, kuid ka mehe ärasõidust kuulnud rüütel ratsutab daamile külla. Naine peidab oma armukese ära ning läheb rüütlile vastu, kuid mõne aja pärast saabub ootamatult tagasi ka aadlidaami abikaasa. Abitusse olukorda sattunud naine mõtleb aga välja hiilgava plaani, et oma salategevustest mitte mehele teada anda. Kõik laabub väga hästi ning daami mees ei saa juhtunust teda ning aadlidaam ja tema armuke saavad veel tihemini kohtuda kui varem. · Novelli keskseks probleemiks on see, et tihti ei suuda üks suhte osapool
Mõlemad on aadliseisusest. Oretta on väga auväärne, sõnakas ja heade kommetega. Rüütli lugude jutustamise oskamatuse tõestamiseks on autor väga hea näite toonud: ,,Rüütlihärra, kelle puusale mõõk sama vähe sobis kui jutt ta keelele..." Sellest lausest võib järeldada, et ka rüütlina polnud ta osav. Novelli lõpus aga on kirjas, et tema arusaamine on õnneks suurem, kui jutustamisoskus, sest peale Oretta teravat lauset lõpetas ta jutustamise kohe ja sai aru, et see daamile ei meeldinud. Autor naeruvääristab antud novellis enesekindlat rüütlit, kes hoolimata oskamatusest lugusid jutustada daamile siiski muljet tahtis avaldada. Autor hindab naise kiiret, lühidat ja väga iroonilist lauset rüütlile, et viimane oma jutustamise lõpetaks. Autor räägib avameelselt ja detailselt vigadest, mis rüütel novelli vestmisel tegi nagu näiteks tegelaste nimede ära vahetamine, sama sõna liiga tihe kordamine ja jutujärje segamini ajamine.
Ta ei armunud Erikasse esimesest silmapilgust ning ei teadnud isegi miks ta end teda esmakordselt koju saatma pakkus. Armastus tärkas temas aga õige pea ning seejuures tõstis pead ka klassidevaheline suhe. Mingil moel asetas ta Erika kuskile endast kõrgemale ning imetles teda madalamalt, võrdles teda kuuga, mille poole hundid uluvad. Erika oli tema silmis siiski paruness. Oskari armastus ei tundunud mulle alguses siirana vaid pigem püüdlusega kõrgemale daamile meele järele olla. Tema sisemonoloogid olid suunatud pigem tema armastusele, mitte Erikale endale. Erikas aga ei olnud midagi sellist, mis taolist kohtlemist nõuaks. Tema tahtis olla samasugune nagu teised tüdrukud. Vestelda tõelistest asjadest ning õppida ja areneda. Talle ei meeldinud, et temasse suhtuti teistmoodi kui teistesse tüdrukutesse, kes joovad koos meestega baaris õlut. Tema armastus Oskari vastu oli tõeline. Nende vahekord arenes õhtust õhtusse ühistel
- Naeratades muudab ka teised inimesed rõõmsamaks. Kombed tänaval vanadel aegadel 1. Teretamine. Härra võtab parema käega peakatte ja tõstab selle kas üles või paremale poole, sealjuures teeb ta aga väikese kummarduse. Daam vastab peakummardusega. Härra teretab kõige enne vanemaid isikuid, daame ja ülemaid. Härra võtab tervituse vastu püsti ja kummardusega. 2. Seisab daam kusagil koha puudusel püsti, tõuseb härra üles ja pakub oma istme daamile. On daame rohkem, siis vanemale neist. Noor daam olgu ka vana või haige härra vastu tähelepanelik ja andku sarnasel korral oma istme ära. 3. Tänaval ei kõnelda valju häälega, vaid nii, et möödaminejad ei kuulata. Käimisel tagasi vaatamine ja möödamineja üle õla piilumine on ebaviisakas. Paberitükke ja sõidupileteid ärgu loobitagu maha, vaid pandagu nad selleks seatud korvidesse. Kasutatud kirjandus : www.miksike.ee www.wikipedia.org ,, Suhtlemine on lahe "
Pagar sai aga tunnustust ja tõusis tähtsate kodanike sekka. 3.novell Kolmandas novellis on juttu meestest ja naistest. Kord tahtis üks mees teise mehe naisega magada ja leppis selleks kokku hinna 500kuldraha. Teine mees ei tahtnud sellist summat välja käia ja lasi tavalised hõberahad üle kullata. Kui see lõpuks välja tuli oli piinlik mõlemal. Ühel päeval ratsasõidul märkas üks meestest kena daami ja küsis teiselt kõva häälega, kas härra pakub ka sellele daamile raha . Daam kuulis seda ja , et enda au kaitsta, ütles ta vastu, et ta eelistaks vähemalt õige rahaga maksmist. Mehed tundsid seda kuuldes piinlikkust ja läksid ära. 5.novell Antud novell räägib härrast ja kunstnikust. Kuigi kunstnikke peetakse alamaks klassiks, siis antud mees oli oma töös väga hea ja osav ning seetõttu kuulus ja omajagu jõukas. Kord suvel juhtusid mõlemad mehed kokku, kui nad tulid oma valdusi vaatamast. Ühel
Teisest küljest võib seda armastust vaadelda kui Oskari fantaasiat. Erika ja Oskari vahekorra komplitseeritus algab sellest, et barjäär nende vahel on suhtelise iseloomuga. Erika silmis barjäär puudub, Oskar loob selle pigem oma fantaasia kui tegelikkuse abil. Erika ja Oskar lõunatavad päevast päeva koos, nad sooritavad pikki jalutuskäike pimedatel alleedel. Annus on oma artiklis öelnud, et Oskari esialgsed tähelepanekud ei osuta kuidagi Erikale kui rüütliideaalide Daamile. Näiteks toob ta esile ühe tsitaadi: ,,Tugeva kondiga, nagu minagi." Erika on algselt keegi, kes on Oskariga võrreldav, kes asub sellessamas reaalsuses, mitte kättesaamatus kauguses. Hiljem lisanduvad tugevale kondile vinniline nägu ja karedad tööinimese käed ent need detailid kuuluvad armastuse-eelsesse aega, armastuse puhkedes pühitakse need meelest. Samas ei teki nende asmele teist, ideaalset Erikat: Oskar ei kirjuta
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toe...
Oli ka neid kes rändasid ringi. Et saada rüütliks pidi alustama seitsme aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus õpetati head käitumist ja kombeid. 15-aastaselt sai paazist kannupoiss kes oli rüütli relvakandja ja saatja, kes õppis samal ajal võitlusvõtteid. 20-aastselt löödi tseremoonial rüütliks. Mõõgaga õlale. Rüütlid kirjutasid luulet daamidele, kuigi daamid olid teiste meestega abielus. Oli daamikultus, pidi olema daamile truu. Rüütlid moodustasid sõjaväe põhijõu, rahu ajal toimusid rüütliturniirid. Kirjanduses oli oluliseks zanriks rüütliromaan. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes välja pärilik seisus aadel. Trubaduurid rändlaulikud 4)talupojakultuuri mõiste; talupojad oli väga paiksed ja ei rännanud. Sügavalt usklikud ja kirjaoskamatud. Funktsiooniks oli varustada ühiskonda toiduainetega
USA oli dzässi sünnimaa. 21.Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas? Naisõiguslaste võitlus hakkas nüüd vilja kandma, naised said valimisõiguse, hakati nõudma meestega võrdseid õigusi, soovisid pärast sõda meestega võrdselt töötada ja arutada tähtsaid küsimusi. Naised olid edukad ajakirjanikud, arstid, teadlased, õpetajad. Tänu inimeste liikumisvabadusele, hakkasid need ideed levima ka maakohtades, naised õppisid ära suitsetamise, mis vanasti polnud daamile kohane, samas paljudes maades nähti naisi, kui pereemasid, kelle ülesandeks on kodu hoidmine, laste sünnitamine ja kasvatamine
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. T...
· Tuleks jääda viisakaks · Tuleks tunnistada oma süüd · Ei tohiks võtta KOGU süüd enda peale 1.8 Tervitamine, suudlemine Tervitamise reeglid · Noorem vanemat · Mees naist · Alluv ülemat · Saabuja kohalolijaid · Võrde vanuse puhul lähtutakse soost ja vanusest 2. Igapäevane etikett 2.1 Mees ja naine · Mees tervitab enne naist · Mees laseb naise alati enne uksest sisse · Mees pakub daamile istet 6 · Naine ulatab käe enne, v.a. Vanemad härrasmehed · Kui mees tutvustab ennast, siis ta tõuseb püsti (erand vanemad härrasmehed) · Naine ei pea tutvustamisel püsti tõusma. Erand vanemad naisterahvad. Omavanuliste naisterahvaste suhtes oleks viisakas ennast koha pealt veidi kergitada. · Mees kergitab kübara, naine naeratab ja viisakalt teretab. 2.2 Lifti ja eskalaatori juures
Sageli märkame mõnda tuttavat vaid kaugelt ning siis on noogutamine, viipamine või kummardamine ainuke võimalik tervitamiseviis. Tervitamisel noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma, kus juures näoilme on lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Klassikalise arusaama kohapealt kummardavad noored vanemate ees sügavalt. Naine ei kummarda isegi temast tunduvalt vanemale daamile (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitusele tuleb alati vastata, aga nii, et see ei häiriks teisi. Ametiasutuses tervitatakse ainult tuttavaid. Kui teie kaaslast tervitab kolmas isik, siis vastakse isegi juhul, kui tervitaja on võõras. Samuti käituge nii kui kaaslane tervitab oma tuttavat. Kui naine ei tea ega tunne isikut, kes tervitab tema kaaslast, siis võib jätta ka vastamata. Kui tuttavat märgatakse liiga hilja, et tervitada, siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada
ja mõtetest jutustanud. Lisaks kassidele on peategelase, kirjaniku, elus ka teisi olulisi inimesi, kellest saame aimu taaskord läbi tema mõtete. Kasside esimesed inimesed Valja, siis Joosep koos ema ja Vennaga, mõisakass Kriimu ja tema inimesed härra ja proua N. Autor viitab paljudele tegelastele initsiaali kasutades. Nende tegelaste puhul ei ole oluline inimene ise, vaid ajastu või inim(loom)grupp, keda ta esindab. Nimed on antud vaid loomadele ja paarile kirjanikule lähemal seisvale daamile. Tegelaste vahel ei ole konflikte, õigupoolest ei puutugi nad üldse lähemalt kokku. Samuti pole neis näha mingisugust erilist arengut, areng toimub ainult kirjaniku puhul. Isegi kassid, kes truult alati tegevusega kaasas käivad, on suuremalt jaolt muutumatud. Noor emakass Rulli on energiline ja sõbralik ning krutskeid täis ka vanaduspõlves ja Sihvka jääb alati oma ema lapseks ning temale alistuvaks ka siis kui ta on emast juba suuremaks ja ilusamaks kasvanud
Kasvatus algab kodust ja mõned akadeemilised tunnid etiketi teemadel ei tee noortest täiskasvanutest kõige kombekamaid inimesi. Maaja Kallast (2010: 143) nendib, et gümnaasiumi lõpetav noormees võiks kanda nn pärastlõunaülikonda. Kui paljud meist teavad, mis on pärastlõunaülikond? Ilmselt väga vähesed. Juba see on progress, kui saab praegusel ajal noormeestele selga viisipüksid ja triiksärgi. Samuti on Kallast nentinud, et etikett näeb noorele daamile ette tagasihoidlikke rõivaid. Tagasihoidlikeks rõivasteks ei saa pidada riideid, mis paljastavad tüdrukut liigselt. 3 Samuti on toimunud suured muutused ka riietuse osas näiteks teatris ja erinevatel vastuvõttudel. Teatrisse minnakse vabaajariietuses ja vastuvõttudele pannakse selga seda, mida arvatakse parajast ilus ja maitsekas olevat. Samas, keegi ei vaevu isegi
naist teo eest. Mees ei saanud kunagi Isabella armukestest teada. Selle loo moraaliks leian, et kavalus ja nupukus on kasuks igal eluhetkel ja neid omadusi oleks igal inimesel kasulik omada. Kaheks lugu rääkis ilanos elavast saksa palgasõdurist Wolfartist. Ta armus Ambruogiasse, kuid naine oli aga juba abielus. Naine oli nõus mehe armastusele vastu tulema raha pärast. Mees oli sellest kuuldes aga väga nördinud, sest ta ootan naisest rohkemat ja tahtis teda narrida. Wolfart ütles daamile, et on nõus raha maksma aga kui nad kokkusaamise kokku leppisid läks mees naise abikaasa käest laenu küsima. Kui Wolfart ja naine kokku said, ütles mees, et see raha on Ambruogia abikaasale. Naine arvas, et mees ütles seda, sest ei tahtnud teiste juuresolekul muud öelda. Mees ja naine lõbutsesid mitmel ööl ja kui daami abikaasa koju tagasi tuli, ütles Wolfart mehele, et andis võla tagasimaksu naise kätte. Nüüd ei jäänud naisel muud üle, kui raha mehele anda
Põhiidee oli inimmõistuse vabastamine. Ta ei astunud vastu usule, vaid kiriku diktaadile, sest ta ütles: ,,Kui jumalat ei oleks olemas, tuleks ta välja mõelda". J. J. Rousseau (1712-1778) Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu. Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne.
13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist keha põlatakse, hing on see, mis tegelikult austust väärib. Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu. Enamik katareid sai inkvisitsiooni tuleriitadel otsa. Viimased 205 katarit põletati pärast Montseguri kindluse langemist 15. märtsil 1244 aastal
Arsinoe ütles, et Celimene on kibestunud. Celimene ütleb, et tema pole süüdi, et ausatajate parv tema ümber on, et tema ei saa panna neid Arsinoe'd tahtma. Arsinoe aga vastas, et Celimene peab nagunii mingit hinda selle eest maksma, et mehed temast huvituksid, et süütus ei tõmba kedagi ligi. Siiski otsustasid nad edasi mitte vaielda, sest see sõnavahetus ei vii neid edasi. VI stseen: Saabus Alceste ning Celimene palus tal daamile seltsiks olla. Celimene lahkus. VII stseen: Arsinoe räägib, kui väga ta Alceste'st lugu peab, ta arvab, et õukond peaks midagi tema heaks tegema, ta pakub Alceste'le ka, et tal on tutvusi, kes võivad ta õukonda aidata, kuid Alceste ei soovi seda. Arsinoe räägib ka, et Alceste ei ole armuasjus õigel teel, räägib, et see naine teda petab ja reedab. Alceste ütleb, et see on kõik võimalik, kuid ei mõista miks Arsinoe oma sõbrannast nii räägib
lasta lõunaks teha aga kuna tal ei olnud mdiagi, ta oli juba nii vaene siis tal tuli meelde tema pistrik ning lasi kokal sellel suled kiiresti maha võtta ja praadida. · Lõunasöögi ajal kui oli söödud siis Giovanna lõpuks rääkis ka miks ta sinna läks. · Ta läks kuna tahtis oma pojale seda pistriku aga kuna nad sõid selle ära siis ei olnud Federigol neile midagi anda, ta oli kurb kuna ei saanud nii kenale daamile abiks olla. · Giovanna läks koju ilma pistrikuta ning ta poeg suri natukese aja pärast ära. Siis sai Giovanna varanduse endale ning ta vennad käskisid tal kellegiga abielluda kuna ta veel nii noor ja ilus jne. · Siis ta ütles et kas jääb leseks või abiellub suurepärase ja heasüdamliku Federigoga, kes oli vaene kuid kuna ta oma linnu sellepärast praeks tegi et Giovannale lõunasöök teha siis oli ta meelepärane mees.
· Petmine · Kahtlustamine, ei usaldatud oma partnerit · Segased tunded · Lapse kaotus Kahtlustamine ja pidev usaldamatus rikkus Joonase ja Irma suhte. Irma oli oma olemuselt väga veetlev daam, meeldis meestele ning oli ihaldusväärne, mistõttu oli Joonas tihtipeale armukade ning kahtlustas Irmat petmises. Ta justkui lootis, et Irma teda petab, sest siis tema ettekujutlustel oleks kinnitus. Näiteks matustel jooksis Joonas järgi ühele daamile, kes meenutas Irmat. Teda piinasid pidevalt küsimused "Kas Irma oli poliitiku matuste või mitte? Kes ta poliitikule oli." Koju jõudes ta ei suutnud ta nendele küsimustele otse vastust küsida, vaid selle asemel ootas, kuni naine pesema läks ning seejärel asus tema asjades sorima, lootes leida tõendeid, et matustel käinud daam oli Irma. Samuti tuli usaldamatus välja juba varasemalt, kui Joonas ei usaldanud Irmat ning avas karbi, et oma uudishimu vähendada.
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
"
- Charlie Chaplin, 1924
"Alkohol on hea tuju laenamine järgmisest päevast kõrge intressiga"-kender
Väikese musta kleidi kandis kuulsaks Edit Piaf. Kõige kuulsam on aga vast Hubert de Givenchy loodud liibuva silueti, paatkaeluse ja varrukateta väike must kleit, mida Audrey Hepburn kandis filmis “Hommikueine Tiffany juures”. Väike must kleit ehk väike õhtukleit on sobivaim riietus peaaegu kõikidel pärastlõunastel üriustel. See kleit on kindel valik väga paljudeks elujuhtumiteks - kokteilipidudeks, õhtusöökideks (kui peokutsel pole just märgitud pidulik riietus, mis tähendab daamile pikka õhtukleiti), teatrisse ja kontserdile minnes. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hipid_kerdasigrid.htm http://www.retrowow.co.uk/retro_style/60s/60s_fashion.html http://en.wikipedia.org/wiki/1960s_in_fashion http://en.wikipedia.org/wiki/Twiggy http://www.femme.ee/hoolitsetud/ilusoovitus/2876 http://www.ringsurf.com/online/727-70_s_fashion.html http://en.wikipedia.org/wiki/Punk_fashion http://i37.tinypic.com/r1mols.jpg http://www.pulmad.ee/node/12
Lugu Pygmalionist inspireeris G. B. Shaw'd6 samanimelise komöödia kirjutamisel. Hiljem komponeeris F. Loewe7 selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi". Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees, karjatanud terve päeva Ida mäe jalamil lambaid, seadis end päikeseloojangul oma onni magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest. Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris..............................
Kiriklikke väljendeid kasutati seksuaalsuse tähistamiseks k.ajal. (123) Homme lige [armastuse teener] (126) Põhjalik allegooria rahuldas kõiki k.aegse fantaasia nõudmisi. Ilma personifikatsioonideta poleks vaim suutnud tundeid väljendada ja neid uuesti tunda. (127) Veel 15. Saj lõpul võib Jean Molinet teatada, et ,,Roosiromaani" väljendid olid käibel üldlevinud vanasõnadena. (131) On silmatorkav ja ometi arusaadav, et õukond pooldab ülla truuduse ranget ideaali. (132) .... daamile, kes kaotab oma armastatu surma läbi, tuleb vähem kaasa tunda kui truudusetu kallima armukesele. (135) ... palverännakud olid armuseiklusteks väga populaarsed. (137) ... kombed ideaaliga sobitusid, on kahjuks vägagi harvad neil sajandeil.... (139) Oma olulisimas tähenduses on pastoraal midagi rohkemat kui üksnes kirjanduszanr. Siin pole tegu lamburielu lihtsate ja loomulike rõõmude kirjeldusega, vaid selle elu jäljendamisega; see on imitatio.
vähem ohtlikuks, kuna rasv on kogunenud põhiliselt naha alla, mitte siseorganite vahele. Paraku on sellist rasvumist raskem likvideerida, sest vaatamata vähese energiasisaldusega dieedile ja kehalise koormuse tõstmisele kaob rasv kõige raskemini just reitelt. Rasvumise vältimine. Tuntud on tõde - rasvumist vältida on palju kergem kui rasvunuid ravida. Juba Bernhard Shaw olevat öelnud kord ühele daamile: "Proua, jätke see kook söömata ja te olete mulle eluaeg tänulik". Ja ometi on sageli just sellest ühest maitsvast suutäiest raske loobuda. Kogu probleemi lahenduse võti peitub ikkagi õige toiduratsiooni valikus ning võitlust rasvumise vastu tuleb alustada juba esimese üleliigse kilo korral. Seega tuleb hoolitseda selle eest, et toiduga saadav energia oleks alati tasakaalus organismi kulutustega. Ülekaalulisuse riskid.
Peened improvisatsioonilaadsed kaunistused viisides lasevad aimata mauride vallutatud Hispaania, aga ka ristisõdijate kaudu tulnud araabia muusika mõjutusi. Truvääride ja minnesingerite laulude viisid on tunduvalt lihtsamad ja meie kõrvajaoks ,,rahvalikumad". Tähtsaim nimi 12. sajandi trubaduurilüürikas on Bernart de Ventadorn (u 1130-1195), kes teenis aastaid Akvitaania Eleonore'i õukonnas ja lõi sellele daamile ka hulga laule. Peaaegu kõik tema laulud on pühendatud kõrgele ja poeetilisele armastuskunstile, kõrgest seisusest daami armastusteenistusele. Paljude tekstide kõrval on Bemart de Ventadomilt säilinud küll vaid 19 viisi, ent ometi ei tunne me neid üheltki teiselt trubaduurilt rohkem. Ka Põhja-Prantsusmaa truvääride hulgas on väga kõrgest soost laulikuid: esimeste truvääride hulgas oli III ristisõja kangelane, Inglise kuningas Richard 1 Lõvisüda
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukraina majandus ning milline roll on seal poliitikutel? Olles Välisilma ja teiste huvitavate dokumentaalfilmide abil põgusalt
Kui abielupaar soovib end kellelegi esitleda, teeb seda traditsiooniliselt mees, tutvustades esmalt oma abikaasat. Kui ei olda abielus, otsustab paar ise, kas esitleda end elukaaslastena. Kui kedagi soovitakse kõrgele ametiisikule tutvustada, küsitakse viimaselt luba. Mainitakse esitletava tiitel ja nimi, kõrget ametiisikut ei esitleta ühepoolne tutvustamine. Mees peab esitlemisel alati seisma, naine siis, kui teda esitletakse kõrgemalseisvale isikule, tolle abikaasale, vanemale daamile või härrale. Üksikisikut esitletakse grupile Külalise vastuvõtmine ja saatmine Külalise aukoht vastuvõtjast paremal Sissepoole avanevate ustega ruumis avab vastuvõtja ukse ning palub enesele järgneda Vastuvõtjal on soovitatav liikuda külalisest veidi eespool Tervitamine äris ja diplomaatias Tuleb arvestada, et diplomaatia on konservatiivsem kui ärimaailm, kus etikett märksa paindlikum ja ajas muutuvam! Äris: klient on alati kuningas äripartnerid on alati võrdsed
Lõhnade vallas jäi Chanelile vaid kaks konkurenti maailma parfüümide kuningas firma Guerlain [gerlä(n)] ja Dior. Äge võitlus kolme gigandi vahel kestab tänase päevani. Chaneli kostüüm eile ja täna. Gabrielle Chanel suri 10. jaanuaril 1971 vaikselt Ritzi hotelli numbritoas. Viimastel aastatel eelistas Coco Chanel elada hotellis, et mitte tüüdata sõpru. Suurim moereformaator elas siin ilmas 87 aastat. Väärikas vanus väärikale daamile! Coco Chaneli loodud moeimpeerium on endiselt edukas. Seda juhib tema sakslasest õpilane Karl Lagerfeld14. Prantsuse kõrgmoe ja selle kaudu ka vaimu tutvustamisel on Coco Chaneli teened suuremad kui kõigil XX saj Prantsuse diplomaatidel kokku. Tema loomingut saab endiselt nuusutada, silitada, puudutada ja vaadata igas maailma lennujaamas, igas kaubanduskeskuses ja moeajakirjas. Ça sent bon, Chanel!15 Karl Lagerfeld ja modell Karmen Kass ________ 1
See kadus ja mõne aja pärast leiti rätik apelsinist. Teise apelisini lõikas mustkunstnik pooleks. Sellest väljusid kaks paberist liblikat ja hakkasid peenikeste niitide otsas apelsinipuu kohal lendlema. 14 Automaat ,,Antonio Diablo" 25 Teiselt daamilt laenas artist sõrmuse, mille ta pani laekasse. Seejärel lukustas ta laeka ja andis võtme daamile. Lavale ilmus valge mütsiga automaat ,,Palais Royali kondiiter", käes kandik värskete kuumade pirukatega. Illusionist pakkus külakosti. Daam murdis oma saia pooleks ja leidis sellest... oma sõrmuse."15 ,,Fantastiliste õhtute" menu oli vaatamata kallitele piletihindadele tohutu kolme aasta jooksul oli teater iga õhtu puupüsti täis. Alles 1848. aasta revolutsiooni ajal, kui
Ideaalne kui hoop ulatub südameni ja loom sureb silmapilkselt. Kui ei sure, väsitavad kapeadoorid looma lõplikult ja PUNTILLEEROD tapavad härja pistoda löögiga kaela. Rahvas on vaimustuses ja lehvitab valgete rätikutega. Areenile kihutab kolmemuulaline rakend koos areenitöölistega. Härjale seotakse köis ümber sarvede ja veetakse tapamajja. Rahva soovi korral premeeritakse matadoori tapetud härja kõrvade või sabaga. Matadoor võib pühendada võidu härja üle oma daamile või mõnele lugupeetud isikule publiku seast. Kogu võitlus kestab umbes 20-25 minutit ja põhineb vanadel traditsioonidel. Tapmisega lõppevad võitlused on Portugalis juba 70 a. eest keelatud. Manolete. (1917-1947) Manuel Laureano Rodriguez Y Sanches sündis Cordobas härjavõitlejate suguvõsas. Manolete tõusis tippu tänu kunagisele kuulsale matadoorile Jos Flores Camar`le, kes tema esinemist juhtus nägema ning seejärel Manolete ülesehitamist alustas
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdist...
ka ise. TERVITAMINE JA ESITLEMINE Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võib otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsaimad esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Noogutamine ja kummardamine Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile. Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid. Peakatet hoitakse põhi enda poole. Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku või muud vormimütsi ning peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna barett, spordimüts, läkiläki va matustel. Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitusele tuleb alati vastata.
aga lennatakse, et istuda. ANN Ma pean vist jälle lendama. Ann suundub WC-sse, teised naeravad endiselt. FELIX Ma tean veel üht anekdooti. KAREEN Räägi... FELIX Mida ütlevad oma daamidele restoranis viibivad venelane, sakslane ja prantslane kui tekib vajadus minna tualetti? Venelane ütleb otse: "Ma lähen kusele." Sakslane vabandab, et peab WC-s ära käima. Prantslane ütleb aga oma daamile: "Vabandage, ma lähen kätlen oma head sõpra, keda on mul au Teile veel täna õhtul tutvustada..." KAREEN Vastik... Kareen ja Felix naeravad. 51 KAREEN Sa võid olla täitsa tore, kui sa vaid tahad. FELIX Sul pole ka viga. KAREEN Kuigi su naljad jätavad endiselt veidi soovida. FELIX Ja sina ei saa ikka veel neist aru.
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio. Boccacciol oli suur austus Dante loomingu vastu. Dante "Uus elu" ("Vita nuova"). See on kirjutatud ja valminud u 1292-1293. Teos on pühendatud daamile nimega Beatice. Ta oli noor aadlidaam, oli abielus. Ka Dante ise oli abielus, kokku kuue lapsega, nende hulgas ka üks tütar, kellele pandi ka nimeks Beatrice. Dante lubab raamatu lõpus, et ta ülistab naist nii, nagu ta pole kedagi teist varem ülistanud. "Uus elu" on mahult üsna väike raamat. Eesti keeles on üsna vana tõlge (1924, Johannes Semper (Semper tõlkis ka "Dekameroni". On andunud väga palju Eesti kirjanduskultuurile ja tõlkimisele. 1920 aastal avaldas tõlke raamatust
korral isik, keda ta peab õpetama, ei pääse tal käest nii kergesti kui esimesel korral.» «Ei pääse tal käest?» kordas tundmatu kulme kortsutades. 18 «Ei, sest ühe daami juuresolekul ei julge ta põgeneda.» «Ärge unustage, et kõige väiksemgi viivitus võib ära rikkuda kogu asja,» hüüdis mileedi, nähes aadlikku kätt mõõga külge panemas. «Teil on õigus,» hüüdis aadlik. «Sõitke siis edasi ja ka mina lähen oma teed.» Tundmatu noogutas daamile lahkumiseks ja hüppas hobuse selga; samal ajal andis ka tõllakutsar oma hobustele tugevasti piitsa. Nii kihutasid mõlemad vestlejad kapates minema -- kumbki eri suunas, «Hei, teie arve!» kisendas peremees, kelle hea arvamus oma külalisest muutus korraga sügavaks põlguseks, kui ta nägi, et see arvet maksmata lahkus. «Maksa ära, lontrus!» karjus edasi kihutav aadlimees oma teenrile, kes peremehe jalge ette kolm-neli hõbetükki viskas ja siis oma isandale järele galopeeris.
võimalik omistada kõikide selles puus olevate tüüpidega muutujatele. Enese tüübi puhul küsib ta vanuseks 19, nagu käsklusele kohale. Ka lihtsalt Beib-tüüpi muutuja kaudu küsib ta enesele 19, sest klassi Beib meetod YtleVanus on virtual ning tegelikult käima läheb objekti enese ehk klassis KavalBeib loodud meetod. Edasi muutub lugu keerulisemaks. Daami-muutujast välja kutsutav Kavala Beibe vanus tuleb 12, sest ta lahutab aastad maha nagu Daamile kohane. Ning ka hariliku inimese kaudu tuleb 12, sest virtual-piiritleja kaudu võetakse käsklus võimalikult objekti enese lähedalt. using System; namespace Asendus{ class Inimene{ protected int vanus; public Inimene(int uvanus){ vanus=uvanus; } public virtual void YtleVanus(){ Console.WriteLine("Minu vanus on "+vanus+" aastat"); } } class Daam:Inimene { public Daam(int vanus):base(vanus){} public override void YtleVanus(){ Console
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
