Juhtimine kordamisküsimuste vastused 2017 I kontrolltöö (0)

KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused?
Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide saavutamiseks moodustatud terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni kuulub vähemalt kaks inimest, kellest üks on juht ja teine alluv.
2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks ?
Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule. Organisatsioon peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi.
3. Mida nimetatakse juhtimiseks ?
Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil.
4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud?
• Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine])
• Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur)
• Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile)
• Mehitamine (valitsemine) – et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.
• Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.
5. Millised on kolm juhtimistasandit?
1. Esmatasandi juhid – kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega.
2. Kesktaseme juhid – juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust
3. Tippjuhid – organisatsiooni tipus olevad juhid, kes juhivad kogu organisatsiooni ja esindavad seda
6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
Suur pilt vs väike pilt
7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks?
Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor.

Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.

Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad).

Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd. Eesmärgiks: luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks.

Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust.
8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
Teaduslik juhtimine seisnes põhimõttel, et organisatsiooni edukuse määravad töötajad – tükitöö , töö normeerimine ja pideva eneseareng . Administratiivne juhtimine seisnes pigem kindlates käsuliinides ja võimusuhetes, kontrollimises ja rohkemas bürokraatias.
9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne ´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid?
Hawthorne’i ja E. Mayo eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis.
10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused?
x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad , võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid)
y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand)
11. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?
Süsteemi koolkonna põhimõteteks on:

• organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest;
  
• muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi;
  
• Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda;
  
• Avatud süsteem – on seotus väliskeskkonnaga. Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas.
  

12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse?
Organisatsioonil on sise-ja väliskeskkond või teisisõnu mikro -ja makrokeskkond.
13. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid.
o Paikkonna kultuurilised põhiväärtused , majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused.
o rahvusvahelised (ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid, EL laienemine, keskkonnakaitse ),
o majanduslikud ( rahvamajanduse kogutoodang, krediidi saamise võimalused, keskmine töötasu , inflatsioon ),
o sotsiaal-kultuurilised (kultuuritase, demograafia, haritus , eetika ),
o poliitilised ja õiguslikud (valitsuse otsused, seadusandlus ),
o tehnoloogilised ( tehnoloogia tase).
14. Mida võib mõista organisatsiooni mikrokeskkonna all?
o Vahetu keskkond, kus organisatsioon tegutseb. Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad üksikisikud , grupid ja ettevõtted, kellega organisatsioon on koostegevuses.
o Konkurendid (võisteldakse klientide pärast),
o Kliendid ( nendest sõltub äriedu),
o Tarnijad (kas materjalid saabuvad õigeaegselt ja on kvaliteetsed),
o Regulaatorid (kontrollivad organisatsiooni tegevust – keskkonnakaitse, töökaitse jmt),
o Strateegilised liitlased (tehakse koostööd).
15. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr?
Keerukus: Kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja millised need on?
16. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
Muutlikkus: Kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist
17. Mis on PEST analüüsi olemus ja eesmärk
„ Political , Economical, Social , Technological analysis “
Kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevus keskkonna analüüsil.
18. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit?
Isiksuseomadused, juhtimise meetodid ja situatsioon.
19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks?
Ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadustest tulenevate kohustusteta sotsiaalsete ja keskkonna alaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses
Rõhk on tulemuste saavutamiste meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel. Oluline pole kasumi suurus, vaid millistel meetoditel kasum saavutati.
20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima ?
Sotsiaalne vastutus puudutab kõiki ärieetika valdkondi: oma töötajate, nende töö- ja elutingimuste eest hoolitsemine nii kodu- kui ka välismaal, vastutustundlikkus investeeringute tegemisel ja tootmise planeerimisel, kogukonna vajaduste arvesse võtmine ja koostöö, tahe säästa keskkonda ning edendada sotsiaalset õiglust ja heaolu.
21. Mida nimetatakse planeerimiseks? Milleks on vaja planeerida ?
Planeerimine on tuleviku tegevuste kindlaksmääramine ja kujundamine. Kavandamine seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide saavutamise ja abinõude kindlaksmääramises
Aitab koordineerida tegevust: alluvad saavad teada eesmärgid, hakkavad rohkem kooskõlastama oma tegevusi ja töötama meeskonnana. Vähendab ebaselgust, aitab juhtidel näha eesolevaid muudatusi ja neid alluvatele jagada. Vähendab toppelttegevusi, kuna tegevus on koordineeritud. Võimaldab kontrollida, kuna on teada eesmärgid, näitab kõrvalekaldeid ning võimaldab tegevusi korrigeerida
22. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi?
I. Strateegilised - (pikaajalised) 5-10 a. Tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
II. Taktikalised - mõnest kuust paari aastani. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonda. Tegelevad keskastmejuhid.
III. Operatiivsed - (lühiajalised, kuni 1a) Kitsas tegevusala . Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid. Tegelevad esmatasandijuhid.
23. Milline on Gantti graafiku toimimise põhimõte? Näide
Ülesanded ühel teljel, teisel aeg. Näeb ära, mis ajal tuleb mingeid tegevusi teha ja sujuval protsessil seeläbi silma peal hoida.
24. Mida nimetatakse strateegiaks?
Strateegia on kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.
25. Mida nimetatakse missiooniks? Näide
Kirjeldab organisatsiooni olemusolu põhjuseid ja suunda. (Kuidas me sinna jõuame?)
26. Mida nimetatakse visiooniks ? Näide
Kirjeldab kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. (Kuhu me tahame jõuda?)
27. Milline on strateegilise juhtimise protsess?

Organisatsiooni missiooni, eesmärkide ja strateegiate kindlaks määramine.

Väliskeskkonna analüüs: millised trendid võivad mõjutada org.

Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine

Org ressursside analüüs

Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine

Org missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemusel)

Strateegiate rakendamine

Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive
28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit ?

Korporatsiooni strateegia

Äritaseme strateegia

Konkurentsi strateegia
29. Mis on SWOT analüüsi olemus ja eesmärk?
SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud.
30. Milline on Juhtimine eesmärgi kaudu põhimõte?
Tulemusjuhtimine tähendab, et on kokkulepitud selgelt ja mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt.
31. Mida selgitab M. Porteri Viie konkurentsijõu mudel?
Analüüsimeetod , mille abil saab määrata ettevõtte tegevusvaldkonna
konkurentsiolukorda.
32. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide
Pideva parendamise tsükkel : planeeri , teosta, kontrolli, korrigeeri. Aitab muuta protsesse sujuvamaks ja paremaks.
Nt: ainekava -> õpetaja õpetab -> õpetaja teeb eneseanalüüsi -> õpetaja parendab oma töö läbiviimist
33. Mida nimetatakse organiseerimiseks kui juhtimistegevuseks?
Ülesannete grupeerimine , töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine, mille tulemuseks on organisatsiooni struktuuri väljakujunemine.
34. Kuidas on planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud?
Kuna ettevõtlus on suuresti pidev planeerimine, siis oskus efektiivselt organiseerida on ülimalt tähtis. Iga planeerimise samm on lihtsustatud, kui see õigesti organiseerida.
35. Millised on juhi tegevused organiseerimisel?

• Töö ratsionaalne jaotamine
  
• Iga töötaja töö selge piiritlemine
  
• Töö täitjate valik
  
• Töötajale on kohustuslik talle määratud kohustuste täitmine
  
• Juhi volituste delegeerimine
  
• Juhil on õigus anda korraldusi tema allutatud töötajatele
  
• Töötajatele arusaadavate ja täidetavate ülesannete andmine
  
• Korraldamise ühtsus
  
• Töötajate väljaõpe
  
• Töötajate toetamine
  

36. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks?
On organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. Eesmärgiks on sellise süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses.
37. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik.
Organisatsiooni struktuur peegeldab viisi, kuidas organisatsioonis on korraldatud kaks peamist protsessi: tööjaotus ja koordinatsioon . Tööjaotus ja koordinatsioon määravad, kuidas ülesanded organisatsioonis jaotatakse, kes kellele raporteerib ning kuidas formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad . Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja vastutuse. Väiksemates organisatsioonides pole tihti vajadust struktuuri järele, kuna nendes puudub selge tööjaotus.
38. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist?
Organisatsiooni strutkuuri loomisel, organisatsiooni laienemisel ja uute töötajate palkamisel
39. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Näide
Lahutades töö väikestesse standardiseeritud tööülesannetesse, mida sooritatakse korduvalt.
Spetsiifiline, korduv tööülesanne.
40. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Näide
Töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. Selliselt arendamist kasutatakse enam juhtide puhul;
Töö vaheldumine.
41. Mida nimetatakse töö laiendamiseks? Näide
Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse . Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu. Tööulatus on erinevate tööülesannete arv ühel ametikohal ja sagedus, millega need korduvad. Sellist tüüpi töökujundamise valik on töötsooni laiendamine.
42. Mida nimetatakse töö rikastamiseks? Näide
Vastutuse lisamine näiteks planeerimises ja arendamises.
Töö rikastamine suurendab töö sügavust, mis on töötajatel olev kontrollimäär oma töö üle.
43. Millised on levinumad organisatsioonistruktuurid ja millised on nende põhilised tunnused?
Funktsionaalne - tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest
Asukoha järgi – tuleneb osakondade grupeerimisest asukoha järgi
Toodete järgi - tuleneb osakondade grupeerimisest toodete järgi
Tarbijate järgi – tuleneb klientide järgi grupeerimises
44. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted?
Mehhanistlikes organisatsioonides:
1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud.
2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine.
3. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt.
4. Valitsev on võimukas käitumine
Orgaanilistes organisatsioonides:
1. Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu ettevõtte kontekstis.
2. Tööd on defineeritud nii, et jääks ruumi muutustele.
3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt .
4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni
45. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid?
Ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma (optimaalseks loetakse 3-7 in)
Mõjutavad:

• Organisatsiooni kui terviku olemus, funktsioonide ühetaolisus ja vastutuse ulatus.
  
• Aeg, mis jääb juhil üle teistest tegevustest alluvate jaoks.
  
• Alluvate treenitus ja võimekus
  
• Juhtimissüsteemi effektiivsus ja infovahetus ja kontrollsüsteemi korraldatus
  
• Erinevate alluvate füüsiline paiknemine ruumis
  
• Juhtimisketi pikkus
  

46. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?
Juhtimistasand kujutab endast ühel ja samal tasandil olevate juhtimise ametikohtade kogumit. Struktuur peab sisaldama võimalikult vähe juhtimistasandeid. Iga täiendav tasand tekitab raskusi juhtimises ja vastastikuses arusaamises
Madalamatel juhtimistasanditel, kus vastutus on väiksem ja põhimureks on konkreetsete spetsiifiliste tööde elluviimine , võib olla otseseid alluvaid rohkem. Keerulisemate ülesannete puhul peaks alluvaid olema vähem.
47. Kuidas on juhtimisulatuse suurus ja juhtimistasandi arv omavahel seotud?
Juhtimise ulatus tähendab alluvate arvu, kes alluvad otseselt antud juhile või järelvalvajale. See ei tähenda kogu alluvate hulka, vaid neid töötajaid, kes otse teatavad ilma mingite vahetasanditeta sellele juhile.
48. Mida nimetatakse rivi (liini)- ja staabiorganisatsiooniks?
Riviorganisatsioon – ülesehituselt organisatsiooni osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärke vahetult taotlevatest põhitegevuse ametikohtades ja allüksustest.
Staabiorganisatsioon – organisatsiooni ülesehituse osa, mis koosneb organisatsiooni eesmärkidele kaasaaitavatest erialastest ametikohtadest ja allüksustest.
49. Millised on võimalikud rivi(liini)- ja staabiorganisatsiooni vastuolu põhjused?
Rivi seisukohalt
Staabi seisukohalt

• Staap haarab võimu
  
• Staapi seisukohad on teoreetilised
  
• Staa on kitsalt kinni oma valdkondades
  

• Rivi hakkab vastu oma eesmärkidele
  
• Rivi ei suuda kasutad staapi efektiivselt
  
• Staabil ei ole piisavalt õigusi hoida rivi oma raamides
  

50. Mida tähendab juhtimise tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine?
Tsentraliseerimine – kõrgelt tsentraliseeritud organisatsioonides teevad kõik otsused tippjuhid ning madalamad juhid järgivad nende direktiive.
Detsentraliseerituse määr iseloomustab töötajate õigust võtta vastu otsuseid ja vastutada.