Juhtimine vastused (0)

1. Millised on organisatsiooni tunnused?
• Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele.
• Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud.
• Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks.
2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks ?
Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ja peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi .
3. Mida nimetatakse juhtimiseks?
Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks.
Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil.
4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud?
Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegemist: planeerimine ehk kavandamine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Veel on otsustamine, delegeerimine, koordineerimine, mehitamine ja suhtlemine. Kõik need tegevused on suunatud isemoodi eesmärkide saavutamiseks.
• Asjade juhtimine – on seotud tehnoloogilise sü steemiga , vastab küsimusele mida?
• Inimeste juhtimine – on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?)
• Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine – endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek .
5. Selgitage kolme juhtimistasandi olemust.
Juhtide jaotus juhtimistasandite järgi:
• Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad). Nende ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine , see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine.
• Keskastme juhid. Nende ülesandeks on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. Spetsialistide tegevuse suunamine.
• Esmatasandi juhid (esmasjuhid). Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tehniliste täitjate suunamine ja kontrollimine.
6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning
esmatasandi ja tippjuht?
Suur-ettevõttes tuleb juhil kõige sagedamine täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija -eestvadaja rolli ja olla infojagajana.Väikeettevõttes tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagaja rolli, sidepidaja, info vastuvõtja , arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli.
Tippjuhtide jaoks kontseptuaalsed oskused esmatähtsad ja tehnilised oskused vähem tähtsad. Esmastasandi juhtidel on see vahekord vastupidine .
(Väikefirmajuht peab omama ülevaadet kõige firmas toimuva kohta ning palju tööd ise ära tegema.
Suurettevõttejuhil on palju alluvaid juhte, kes selle töö tema eest ära teevad.
Esmatasandi juhidel on vastupidi, kui tippjuhtidel. Nende ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida.
Tippjuhtide jaoks on kontseptuaalsed oskused on esmatähtsad ja tehnilised oskused on vähem tähtsad. Nende ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine.)
7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks?
Teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed: tööd tuleb teaduslikult uurida, töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, töötajad tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel.
Koolkonna rajajad Frederick Winslow Taylor, Henry Ford , Henry Gantt .
8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast?
Teadusliku juhtimise koolkond puutus tigedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega, aga administratiivse juhtimise koolkond uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja üleshitust (planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordinerimine ja kontrollimine).
9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne ´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid?
Eksperimentide eesmärk oli tuvastada seos füüsiliste töötingimuste ja tööviljakuse vahel.
Eksperimentide tulemusena tõestati, et sotsiaal-psühholoogiline kliima mõjutab tootlikkust rohkem kui palju tootmisprotsessi tehnilisi aspekte .
(Eksperimendid tõestasid, et tootlikus tõusis, kuna eksperimendi käigus pöörati tööliste tähelepanu. Nähtus, mille käigus indiviidi või grupi sooritust mõjutatakse käitumuslike faktoritega.)
10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused?
X-tüüpi juhid arvavad , et inimesed ei taha töötada ja ei armasta tööd. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on töötajaid vaja pidevalt kontrollida , tööle sundida ja karistada. Niisugused inimesed väldivad tööd ja eelistavad turvalisi ning stabiilseid töökohti. Nad väldivad vastutust ning eelistavad töötada alluvatena. Juhi jaoks on inimesed nagu vahendid taotluste realiseerimiseks. (autoritaarne juhtimisstiil )
Y-tüüpi juhid peavad töötajaid loomingulisteks, aktiivseteks ja innovaatilisteks organisatsiooni probleemide lahendamisel. Nad peavad endastmõistetavaks, et inimesed armastavad tööd, tahavad vastutada. Niisugustel inimestel on peamiselt kõrgemad vajadused ja töö on neile hobiks. Nad on vastutusvõimelised, suudavad end ise kontrollida. Juhi ülesandeks on kujundada tingimused ning julgustada alluvaid enda ja organisatsiooni eesmärke saavutama. Töötajaid on vaja motiveerida , tasakaalustades töö eesmärgid ja tasud nende eesmärkide realiseerimise eest. (kaasav juhtimisstiil)
11. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted?
Süsteemikoolkonna põhimõtted on:
Organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest.
Muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi.
Süsteem aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees või väljaspool seda.
Avatud süsteem – seotus väliskeskkonnaga.
Suletud süsteem – seotus sisekeskkonnas.
Süsteemi iseloomustavad entroopia , sünergia, allsüsteemide olemasolu.
Entroopia on süsteemi märamatuse ja korrapäratuse määr ehk info määramatu hulk. Organisatsioonid peavad jälgima keskkonda, kohanema muutustega ning pidevalt tooma organisatsiooni uusi sisendeid .
Sünergia tähendab, et tervik on suurem kui tema koostisosade summa.
Allsüsteemid on süsteemi osad, mis üksteisest sõltuvad. Muutused ühes organisatsiooni osas mõjutavad teisi organisatsiooni osi.
12. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse?
Organisatsiooni keskkond - välimiste ja sisemiste faktorite kokku sobitamine, mis on võimelised mõjutama kehtestatud sihid ja organisatsiooni käitumist huvitatud poolte jaoks.
Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Väliskeskkond jaguneb mikro - ja makrokekkonda.
13. Mida nimetatakse organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna teguriteks? Nimetage
organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonna tegurid.
Mikro- ja makrokeskkonna tegurid - faktorid , mis on väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad tema tulemusi.
Makrokeskkond koosneb teguritest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaal-kultuurilised, poliitilised ja õiguslikud ,tehnoloogilised.
Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad , regulaatorid, strateegilised liitlased.
14. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid?
Organisatsiooni sisekeskkonda mõjutavad järgmised tegurid:

• Inimesed , nende teadmised, oskused, võimed, haridustase.
  
• Organisatsiooni kultuur - normid, väärtused ja üldtunnustatud tõekspidamised.
  
• Juhtimine ja struktuur, mis koosneb juhtimisest, organiseerimisest, töökorraldusest ja nendega seotud süsteemidest: informeerimine, töötajate värbamine, motiveerimine jms.
  

15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
Keskkonna muutlikkuse määr näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad. Mõni keskkond on suhteliselt stabiilne, midagi märkimisväärset ei juhtu, mõni on suhteliselt dünamiliine, muutub väga sagedasti.
16. Selgitage PEST analüüsi olemust ja eesmärki.
PEST-analüüs (ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil. Analüüsi eesmärk on näidata, kuidas väliskeskkond mõjutab organisatsiooni tegevust.
17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit?
Juhtide eetilise käitumise kujundavad tegurid on
*Juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud , religioon)
*Firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine)
*Keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima).
18. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks ?
Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses.
Organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks nimetatakse juhtkonna kohustust oma tegevustes üheaegselt silmas pidada nii ühiskonna kui organisatsiooni huve.
19. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima ?
Vastutustundlik organisatsioon püüab tagada, et tema ettevõtte mõju inimestele, loodusele ja meie planeedile oleks võimalikult positiivne. Ettevõtteid suunavad vastutustundlikkusele rahvusvahelise üldsuse poolt kokku lepitud nõuded, mida iga ettevõtja peab täitma, sest need nõuded põhinevad inimõiguste ülddeklaratsioonil ja rahvusvahelistel tööõiguse reeglitel.
20. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Miks on vaja kavandada/ planeerida ?
Kavandamine (planeerimine) – organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine.
Planeerimine on vaja selleks, et võimaldada ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja, lihtsustada praktilist tööd, koordineerida tegevust,vähendada ebaselgust, väheneda topelt tegevus ja “tühi töö”.
21. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi?
Plaane võib liigitada kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi. Eristatakse kolme liiki plaane:

• pikaajalised (strateegilised), mis on kavandatud 5-10 aasta peale, tegeleb tippjuhtkond. Sisaldavad prioriteete ja meetmeid, mis on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
  
• taktikalised (vahepealse kestusega plaanid), mille kestus on mõnest kuust paari aastani, tegelevad keskastmejuhid. On konkreetsemad. Haaravad mingit osa organisatsioonist või tegevusvaldkonna.
  
• lühiajalised,vähema kui 1 aasta peale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmatasandijuhid.Täpsustatakse üldeesmärkide saavutamise teid.
  

22. Selgitage mõistet „eesmärk“. Selgitage SMART mudelit.
Eesmärk – mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada.
SMART- mudel
S – specific - eriline
M - measurable – mõõdetav
A –achievable - saavutatav
R – realistic - reaalne
T – time based – ajaga seotud
23. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Näide.
Gantt-i graafiku põhimõtteks on ülesannete esitamine ajagraafikul. See lihtsustab ülesannete järgnevuse mõistmist ja valmiduse järgu määramist. Vertikaalteljel – konkreetsed ülesanded ja horisontaalteljel aeg ( ajaühikud ) konkreetse ülesande täitmiseks.
24. Mida nimetatakse strateegiaks?
Strateegia on pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava.
25. Mida nimetatakse missiooniks? Näide.
Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda.
( Smarten Logistics missioon on olla parim partner klientidele, tagades nende äri edu läbi efektiivsete logistikalahenduste).
26. Mida nimetatakse visiooniks? Näide.
Visioon on vaade organisatsiooni tulevikule, kontseptsioon sellest,milleseks organisatsioon tahab saada. (Smarten Logistics visioon on olla Baltimaade hinnatuim logistikalahenduste pakkuja ).
27. Milline on strateegilise juhtimise protsess?
Strateegilise juhtimise protsess koosneb mitmest etapidest:
1. Organisatsiooni visiooni, missiooni ja eesmärkide määratlemine.
2. Väliskeskkonna analüüs (missugused trended võivad mõjutada org.-ni. ning võimaluste ja ohtude väljaselgitamine)
3. Sisemine analüüs (tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine)
4. Strateegiate sõnastamine
5. Strateegiate rakendamine
6. Tulemuste hindamine
28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit ?
Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni , püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”.
Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”.
Funktsionaalse ehk talitustasandi strateegia - kuidas teostada äritaseme strateegiaid , töötades välja arengu, tootmise, marketingi, inimressursside ja finantsstrateegiad. Vastab küsimusele “ Kuidas me toetame äritasandi strateegiat”.
29. Selgitage SWOT analüüsi olemust ja eesmärki?
SWOT analüüsi eesmärk on selgitada väliskeskkonnast tulenevad ohud ja võimalused ning organisatsiooni tugevad ja nõrgad küljed johtuvalt tema sisekeskkonnast. Lisaks sellele SWOT analüüs annab lugejale võimalus haarata kiiresti kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon.
S – strenghts – tugevused
W – weaknesses – nõrkused
O – opportunities - võimalused
T – threats – ohud
30. Selgitage Juhtimine eesmärgi kaudu põhimõtet.
Tegutsemisviis organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd. Vaadeldav teooria keskendub lõpptulemusele, millest lähtuvad hinnangud ja hüvised.
31. Mida selgitab M. Porteri Viie konkurentsijõu mudel?
Porteri viie konkurentsijõu mudel aitab välja selgitada tegevusvaldkonna olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad.
32. Mida selgitab Demingi ring (W.Demingi järgi)? Näide.
Demingi ring( PDCA (Plan-Do- Check -Act)) kirjeldab kontseptsiooni, mis toetab süstemaatilist lähenemisviisi protsesside pideval parendamisel. Lühidalt koosneb protsess neljast loogilisest sammust: planeerimine(P), teostamine(D), kontrollimine ehk uurimine (C) ja realiseerimine(A).
P - plan - planeeri
D - do - teosta
C - check – kontrolli/uuri
A - act - korrigeeri
33. Selgitage Tulemusjuhtimise põhimõtet.
Tulemusjuhtimine tähendab, et kokku on lepitud selgelt mõõdetavates tulemustes ning neid jälgitakse pidevalt.
Tulemusjuhtimise peaidee seisneb juhtide tähelepanu koondamises firma tegevuse lõpptulemustele, millised on nii ärifirma kui ka juhtide tegevuse hindamise peamisteks kriteeriumiteks.
Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma (strateegiliste) eesmärkide saavutamise tähenduses, st:
• kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke?
• kuidas nende saavutamist mõõta, hinnata?
• kuidas motiveerida töötajaid kõigis nendes protsessides osalema, eesmärke saavutama (kui ka ületama )? jne.