2) majanduslike protsesside ja struktuuride kujundamise eesmärkide ja vahendite analüüs. 2 Uurimuse tulemused tootmises esinevate majanduslike suhete ja nende baasil kujunevate huvide ja eesmärkide ning tegevuse kohta formuleeritakse majandusteoorias: 1) majanduslike kategooriatena (hind, omahind, kasum, rentaablus jne.); 2) majanduslike protsessidena (spetsialiseerimine, intensiivistamine jne.); 3) seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena, abinõude süsteemina, jne, mis tulenevad objektiivsete majandusseaduste tunnetamisest. Tänapäeval uurib majandust majanduse üldteooria (economics). Enamlevinud on ka aine määratlus: majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks.
inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde abimajandid nt konservitehased. Tööstus- ja tsiviilehitus, rekonstrueeriti ehitusmaterjalide mitu vana suurettevõtet ja rajati uusi. Tal, Tar majaehituskombinaadid. 1970- pingelõdvendus, Käbini võim polnud enam nii kindel, ei rahuldanud Moskvat, ta asemele tuli Karl Vaino- ei eksisteerinud tema jaoks kohalikud huvid, vaid Moskva suunised. Truu täitja
efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale Fordi töötajale oli määratud
· Muud tööd 6. Mida nimetatakse looduslikuks tootmisprotsessiks? Looduslikuks tootmisprotsessiks nimetatakse seda, kus protsessi käigus tööobjektid muutuvad loodusjõudude mõjul ilma tööliste vahetu osavõtuta ( metalli vanandamine) ja samas kulgevad osad protsessid suuremal või vähemal määral inimese kontrolli all ( värvi kuivamine, taigna kerkimine ) 7. Tootmise korraldamise põhinõuded? · Kitsas spetsialiseerimine · Tööobjektide võimalikult otsesuunaline liikumine · Tootmise rütmilisus ja pidev toimimine · Kitsa nomenklatuuriga toodete valmistamist on lihtsam juhtida ( ühel liinil üks toode ) · Ajaline kooskõlastus · Osaprotsesside õigeaegne sooritamine 8. Loetlege tootmistüüpe ja erinevusi? · Tellimusjärgne tootmine · Saritootmine · Hulgitootmine · Koostamisliinid
= ehk organisatsiooni kujundamine ehk struktuur. 34. Kuidas on planeerimine ja organiseerimine omavahel seotud? Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 35. Millised on juhi tegevused organiseerimisel? Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine - kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. liigendamine- iga organisatsioon klassifitseerib ja grupeerib töötegevused omal viisil. käsuliin - on katkematu võimuliin, mis kulgeb kõige kõrgemalt organisatsiooni
Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 38. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine liigendamine käsuliin kontrolliulatus tsentraliseeritus - detsentraliseeritus formaliseerimine. 39. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimine (Work specialization) st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale.
MRTS, mis võrdub isokvandi tõusuga,võrdub ka sisendite piirproduktide suhtega: MRTSLK = Sisendite ja väljundi vahekord pikal perioodil Mastaabiefekt sisendite üheaegne proportsionaalne suurendamine: 1) Konstantne mastaabiefekt kõigi sisendite proportsionaalne suurendamine suurendab kogutoodangut samas proportsioonis 2) Kasvav mastaabiefekt kogutoodangu proportsionaalne kasv on suurem kui sisendite kasv. Seda põhjustab: a. Tööjaotus ja spetsialiseerimine b. Teatud tehnoloogia või seadmete kasutamine, mis on võimalik üksnes suurtootmise tingimustes. 3) Kahanev mastaabiefekt kogutoodang kasvab vähem kui sisendid Tootmis- kasvav mastaabiefekt maht konstantne efekt suureneb kahanev mastaabiefekt vt joonis 6.7 lk 136
Tuuleenergia Suurimad tuuleenergia tootjad on saksamaa, usa, hispaania. Plussid: tasuta ja ei saasta loodust, loodussõbralikud Miinused: liiga kallis on ehitamine, linndude rändamist segab. Saksamaa hispaania india Uus õps: Masinatööstus- masinate valmistamise haru. Allharud: tööpingid, aparaadid, kodumasinad, elektroonika jne... Keemiatööstus- keemiatoodete valmistamine ja töötlemine. Koopereerimine- toote ühiselt valmistamine tehnoloogiline protsess jaotatakse osadeks Spetsialiseerimine- tootmis korraldus kui spetsileeritakse mingi kindla detaili valmistamiseks Kõrgtehnoloogia- teatus mahukas ja keerukate toimingute tehnoloogia Omahind- Dumping- Innovatsioon- Tehnoloogiakeskus- Laeva ehituses: inglismaa, usa ja saksamaa Autotööstus tootmisprotsess: Uurimis-ja arendustegevus Detailide ja sõlmede valmistamine Kokkumonteerimine Müük ja hooldus Elektroonikatööstus: Millega tegeleb elektroonikatööstus ja mida ta toodab?
tootmisprotsessist osa ei võta - Talu - omanik võtab tootmisprotsessist ise osa Segatalu Suurem osa toidust toodetakse enda tarbeks, kuid osa toodangust läheb ka müügiks, näiteks riis ja teepõõsas Industriaalsed ja postindustriaalsed 1. Kõrgeltarenenud riigid 2. Põhivormiks on spetsialiseeritud suurtalu 3. Sellele eelneb: - Agrotööstuskompleksite moodustamine - Suurtalude teke - Talude spetsialiseerimine ATK On majanduskompleks, mis ühendab toiduainetetööstuse ning neid abistavad tootmis- ja teenindusharud, näitkes kuivatid, külmhooned, teadusnõustamine 4. Väheneb talus kasvatavate kultuuride või peetavate loomade arv 5. Lõpuks talud spetsialiseeruvad Teisi põllumajandusliku tootmise vorme Ekstensiivsed teraviljatalud 1. Hõredasti asustatud, kuivema kliimaga aladel eelkõige Põhja-Ameerikas ja Austraalias 2. On enamasti nisutalud 3
• Tagada firma tegevuse efektiivsus; • Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; • Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; • Määratleda ametikohtade aruandekohustused 18. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel või uue ameti sisseviimisel on tegemist töökoha kavandamisega. 19. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimine (Work specialization) • st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. • Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. Nt. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse standardiseeritud tööülesannetesse,
• Tagada firma tegevuse efektiivsus; • Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; • Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; • Määratleda ametikohtade aruandekohustused 18. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel või uue ameti sisseviimisel on tegemist töökoha kavandamisega. 19. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimine (Work specialization) • st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. • Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. Nt. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse standardiseeritud tööülesannetesse,
• Tagada firma tegevuse efektiivsus; • Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; • Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; • Määratleda ametikohtade aruandekohustused 18. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel või uue ameti sisseviimisel on tegemist töökoha kavandamisega. 19. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimine (Work specialization) • st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. • Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. Nt. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse standardiseeritud tööülesannetesse,
säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale
tagades mõõduka uuenduslikkuse, lähtudes põhjalikust analüüsist ja tehakse muudatusi ainult siis, kui risk on minimaalne); kaitsja strateegia (kaitstakse oma väljakujunenud stabiilset tegevusvaldkonda, ei olda huvitatud mõjuvõimu suurendamisest); Reageerija strateegija (puuduvad head valikus; tegutsedakse vastavalt keskkonna poolt pealesunnitud tingimustele või üldse mitte; ei omata selget strateegiat). 12. Mille poolest erinevad töö spetsialiseerimine, laiendamine, rotatsioon ja rikastamine? Spetsialiseerimine on tööjaotus, mis näitab kuidas ülesanded on ametikohtade vahel ära jaotatud (eristatakse laia ja kitsat spetsialiseeritust). Töö laiendamine on ühe ametipositsiooni raames tööülesannete lisamine eesmärgiga muuta töö vaheldusrikkamaks. Töö rotatsiooni raames liigub töötaja samal tasandil ühelt ametipositsioonilt teisele. Töö rikastamine on see kui lisatakse tööülesandeid ja
14. Kuidas toimub ametikohtade kavandamine? Selleks, et kavandada uusi ametikohti peab mõtlema sellest: Mis ülesanded peavad olema organisatsioonis täidetud? Kuidas neid ülesandeid saab jagada inimeste ja seadmete vahel? Kuidas ülesandeid rühmitada, et tekiksid ametikohad? Milline on optimaalne ülesannete hulk töötajale? (et ei oleks liiga üle koormatud) Milline peaks olema vahekord organisatsiooni efektiivsuse ja inimeste rahulolu vahel? 15. Mis on töö spetsialiseerimine? Töö spetsialiseerimine iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud (kitsas tööülesannete hulk). 16. Mis on tööde rotatsioon? Tööde rotatsioon töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele (rotatsioon on tugev tööelement kaitseväes, välisministeeriumis). 17. Mis on töö laiendamine? Töö laiendamine suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu. 18
*Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks. *Muutuvate tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. 29. Piirkulu Piirkulu on tootmiskulu, mida tehakse täinedavalt ühe tooteühiku tootmiseks. 30. Mastaabisäästu olemus Mastaabisääst ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab. 31. Mastaabisäästu põhjused Mastaabisäästu põhjused: 1)Spetsialiseerimine ja tööjaotus 2)Jagamatus. 3)Mahuti (konteineri) põhimõte. 4)Suurtemasinate parem efektiivsus 5)Kõrvalsäästud 6)Mitmeetapiline tootmine 7)Organisatsioonist põhjustatud mastaabisääst. 8)Tootmise üldkulude jagamine 9)Finantssääst ja Profiilisääst. 32. Negatiivse mastaabisäästu põhjused 1)Juhtimisprobleemid 2)Töötaja võib tunda end juhtimisest kõrvalejäetuna, kui tema töö igav on. 3)Ettevõtte sisesed suhted halvenevad. 4)Üks masin seiskub, terve liin siis seisma jääb!
Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. · Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. · Organiseerimise põhielemendid: · Organisatsiooni struktuuri loomine ja strateegiale kohandamine · Personalijuhtimine · Infovahetus 2. Töö spetsialiseerumine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse
saavutamise teed. Organiseerimine määratleb kuidas seda teha. 22. K 23. Mis on organisatsiooni struktuur? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha funktsioonid ja seos teiste ametikohtadega. 24. Mida mõistetakse järgmiste terminite puhul: töö spetsaliseerimine, töö rotatsioon, töö laiendamine, töö rikastamine? Töö spetsialiseerimine iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel jagatud. Töö rotatsioon töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö laiendamine suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu. Töö rikastamine suurendatakse lisaks ülesannete arvule ka töötaja otsustusõigust ja vastutust. 25. Milles seisneb töö tegurite kaudu lähenemine? Põhineb töötajate motivatsiooni ja töörahulolu suurendamisel vastavate tegurite kaudu. 26
Tagada firma tegevuse efektiivsus Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 38. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Töökohtade kavandamine- rakendatakse siis, kui luuakse uus organisatsioon või kui uus amet. 39. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Näide Töö spetsialiseerimine- kogu tööd ei tee üks inimene vaid see on jaotatud etappideks ning iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. NT Autotööstuses teeb igat detaili erinev inimene või grupp inimesi. 40. Mida nimetatakse tööde rotatsiooniks? Näide Tööde rotatsioon- töötaja ajutine töötamine erinevates allüksustes ja ametikohtadel, mille käigus saab ta vajalikke töökogemusi tööspetsiifika kohta antud kohtadel. NT Tippjuht teeb oma alluva tööd. Areneb. 41
toimub vertikaalselt. 4. Valitsev on võimukas käitumine. Orgaanilistes organisatsioonides: 1. Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu ettevõtte kontekstis. 2. Tööd on defineeritud nii, et jääks ruumi muutustele. 3. Suhtlemine on vastastikune ja mõjutamine toimub vertikaalselt kui ka horisontaalselt. 4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 14. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimine see tähendab, et kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse tööülesannetesse, mida sooritati korduvalt, oli Ford võimeline tootma ühe auto iga 10 sekundi järel, samal ajal kasutades töötajaid, kellel olid suhteliselt piiratud oskused. 15. Mida nimetatakse otsustamiseks?
1. Organiseerimine. Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. Otsustatakse mis põhimõtetel organisatsioon üles ehitada ja kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente, s.o. ressursse ja elemente. 2. Töö spetsialiseerimine. Näitab, mil määral on suurem ülesanne osateks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud. Ametikoha loomisel tulebki kõigepealt otsustada, millist spetsialiseerumise taset tahetakse saada. Spetsialiseerumine on organisatsiooni kasvamisega vältimatult kaasnev nähtus. Spetsialiseerumisel on nii eeliseid kui puudusi. Eelised on jägmised: Töötaja võib konkreetse ülesande täita väga tulemuslikult. Aja sääst: kui töötaja peab täitma mitut
49. Organisatsiooni struktuuri mõiste · Organisatsiooni struktuur on org.-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel. · Struktuur ei ole eesmärk omaette, eesmärgiks on niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. · Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv. 50. Organisatsiooni struktuuri kujundamise võtmeelemendid, nende selgitused See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: · töö spetsialiseerimine · liigendamine · käsuliin · kontrolliulatus · tsentralisatsioon - detsentralisatsioon · formaliseerimine. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Organisatsiooni alajaotustega struktuur · Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) · Struktuur asukoha järgi · Struktuur toodete järgi · Struktuur tootmisprotsesside järgi · Struktuur tarbijate järgi 52. Organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted
vahendid, kulutused 49. Organisatsiooni struktuuri mõiste • Organisatsiooni struktuur on org.-ni ametikohtade vaheliste suhete mudel. • Struktuur ei ole eesmärk omaette, eesmärgiks on niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. • Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv. 50. Organisatsiooni struktuuri kujundamise võtmeelemendid, nende selgitused • töö spetsialiseerimine st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. • liigendamin Liigendamine (Departmentalization) Iga organisatsioon klassifitseerib ja grupeerib töötegevused omal viisil. Üks levinumaid viise töötegevuste grupeerimiseks on olnud funktsionaalne liigendamine – klassika
Ulatuslik migratsioon tõstatas keeleprobleemi, mis ahistas eelkõige eestlasi, kuna paljudes kohtades ei saadud enam igapäevaelus eesti keelega hakkama. Põllumajanduse toibumine 1950.aastate alguseks oli NSV Liidu põllumajandus täielikult laostatud. Põllumajanduse toibumise alused: alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme, tõsteti nende varumishindu ja vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse. 1960.aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. Esimesena viidi tööstuslikule alusele linnukasvatus, seejärel piimakarjandus ja seakasvatus. Industrialiseerimise laienemine 7 1950.aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne arendamine. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti täielikult kütte-energeetikale. Üle poole toodetud elektrienergiast suunati Eesti NSV-st välja. 1950
vähendati isiklikelt abimajapidamistelt võetavaid makse; 1954.a hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas; Majanditele müüdi masina-traktori-jaamade likvideerimise käigus nende masinapark, see aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele; 1951a Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomine ning põllumajandustehnikumide võrgu laiendamine; Põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele; Abimajandite loomine. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva, Tallinn, Tartu. Missuguse tähenduse omandas Kirde-Eestis leiduv põlevkivi? SOTSIALISM + EESTI 10
2) Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste ettekirjutamine. 3) Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaali pidi. 4) Valdav käitumine on operatsiooniline. Orgaanilised organisatsioonid: 1) Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu ettevõtte kontekstis. 2) Tööd on määratud nii, et jääks ruumi muudatustele. 3) Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine toimub nii vertikaalselt kui horisontaalselt. 4) Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. Töö spetsialiseerimine näitab, mil määral on ülesanne osadeks jaotatud ja erinevate inimeste vahel ära jagatud. Spetsialiseerumise alternatiivideks: - tööde rotatsioon (süstemaatiliselt liikumine ühelt töökohalt teisele) - töö laiendamine - töö rikastamine (vastutunne) - töö omaduste kudu lähenemine - meeskonnatöö Organisatsiooni struktuuri tüübid: - funktrionaalne - toodete järgi - asukoha järgi - tarbijate järgi - maatriksstruktuur - meeskondlik structuur - multivisjoniline struktuur
Staabi peaülesandeke on varustada rivi mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 31. Mehhanistlik organisatsioon(mechanical organization) - on jäik ja tiheda kontrolliga struktuur. Seda iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, jäik liigendamine, väike kontrolliulatus, kõrge formaliseeritus, piiratud infovõrk (enamasti ülalt-alla kommunikatsioon), madalama astme töötajate väike osalus otsustamisel. Mehhanistlikus organisatsioonis loob töö spetsialiseerimine töökohad, mis on lihtsad, rutiinsed ja standardiseeritud.(Mehhanistlikku tüüpi organisatsiooni struktuurid on nagu säästlikud masinad, mis on hästi õlitatud reeglite, juhiste, rutiinsuse ja samalaadse kontrolliga. Kuigi tegelikkuses puhast mehhanistlikku organisatsiooni ei esine, on paljudes suurtes ettevõtetes ja riigiasutustes paljud või vähemalt mõni nendest mehhanistlikest karakteristikutest.) 32
Staabi peaülesandeke on varustada rivi mitmesuguste erialaste teadmiste, oskuste, andmete, lahenduste ja nõuannetega. 31. Mehhanistlik organisatsioon - on jäik ja tiheda kontrolliga struktuur. Seda iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, jäik liigendamine, väike kontrolliulatus, kõrge formaliseeritus, piiratud infovõrk (enamasti ülalt-alla kommunikatsioon), madalama astme töötajate väike osalus otsustamisel. Mehhanistlikus organisatsioonis loob töö spetsialiseerimine töökohad, mis on lihtsad, rutiinsed ja standardiseeritud. (Mehhanistlikku tüüpi organisatsiooni struktuurid on nagu säästlikud masinad, mis on hästi õlitatud reeglite, juhiste, rutiinsuse ja samalaadse kontrolliga. Kuigi tegelikkuses puhast mehhanistlikku organisatsiooni ei esine, on paljudes suurtes ettevõtetes ja riigiasutustes paljud või vähemalt mõni nendest mehhanistlikest karakteristikutest.) 32
osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi, organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine, aruandekohustuse määramine: kes kellele aru annab? Struktuuri loomise tegevused: Ametikohtade kavandamine, Ametikohtade rühmitamine, Alluvus- ja aruandlussuhete määratlemine, Õiguste ja võimu jaotamine töökohtade vahel, Allüksuste tegevuste koordineerimine, Liini ja staabi eristamine 20. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerumine näitab, mil määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vael ära jagatud. Ametikoha loomisel tulebki kõigepealt otsustada, millist spetsialiseerumise taset tahetakse saada. Spetsialiseerumine on organisatsiooni kasvamisega vältimatult kaasnev nähtus. Eelisteks on, et töötaja võib teha väga kvaliteetset tööd, ajasääst, mida kitsamad on tööülesanded seda lihtsam on välja
Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine 10. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlik organisatsiooni struktuur on jäik ja tiheda kontrolliga. Seda iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, jäik liigendamine, väike kontrolliulatus, kõrge formaliseeritus, piiratud infovõrk, madalama astme töötajate väike osalus otsustamisel. Mehhanistlikus organisatsioonis loob töö spetsialiseerimine töökohad, mis on lihtsad, rutiinsed ja standardiseeritud. Orgaanilisel organisatsiooni struktuur on paindlik, mis lubab seda kiirelt muuta, vastavalt vajadustele. Orgaanilistes organisatsioonides on tööjaotus, aga inimeste töö ei ole standardiseeritud. Töötajad on hästi koolitatud ja vastutavad oma tööga seotud probleemide eest. Orgaaniline struktuur kasutab tihti töötajate meeskondi. Töötajad vajavad minimaalselt formaalseid reegleid ja otsest kontrollimist. 11
Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; Määratleda ametikohtade aruandekohustused 232. 50. Organisatsiooni struktuuri kujundamise võtmeelemendid, nende selgitused 233. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. 234. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: · Töö spetsialiseerimine st kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etapp teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. See suurendab säästlikkust ja tootlikkust. · Liigendamine iga org-n klassifitseerib ja grupeerib töötegevused omal viisil (osakonnad, rühmad) · Käsuliin - on katkematu võimuliin, mis kulgeb kõige kõrgemalt organisatsiooni tasandilt kõige
- keskse võimuorgani puudumine - tehakse vähe tööd - toidu jagamine Aiaviljelus - ekstensiivne põllundus - taimede eest eriti ei hoolitseta - troopilistes piirkondades Karjakasvatajad - ligutakse ringi koos karjaga (nomaadid) või karjatatakse ühel kohal - uhked ja sõjakad Põllumajandus - intensiivne põllundus, kogu aeg elatakse samas kohas - palju tööd - suur ebavõrdsus ja asutustihedus - spetsialiseerimine Industriaalühiskond - enamus inimeis ei tegele toidu tootimisega - spetsialiseerumine - suur asutustihedus - linnastumine Postindustriaalne ühiskond - peamiseks majandussektoriks on teenindus mitte tootmine - olulisemaks ressursiks on informatsioon mitte tehnoloogia Inimühiskonna ja kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest - Emile Dukheim sots. Fakte saab selgitada vaid teist sf kaudu
kogumit. 19. 20. Teadusliku juhtimise printsiibid 21. Kolm nõuet: · Üldkehtivus (ei sõltu juhtimistegevuse liigist ega valdkonnast) · Objektiivsus (ei sõltu üksikute juhtide soovist) · Kohustuslikkus (neid kasutamata on edukas juhtimine võimatu) 22. 23. Juhtimine on sama vana kui inimkond 24. 25. Klassikalised juhtimisteooriad · Klassikalised teooriad = teadusliku juhtimine ja administratiivne koolkond · 20. saj. Algus · Tööstusrevolutsioon 1836-1913 mass-tootmine, töö spetsialiseerimine 26. 27. Klassikalised juhtimisteooriad jagatakse: · Teaduslik juhtimine · Administratiivne koolkond · Bürokraatlik koolkond 28. 29. Teaduslik juhtimine · Teaduslik juhtimine püüdis rakendada teaduslike põhimõtteid tööülesannete täitmise efektiivsuse tõstmiseks. Keskenduti tootlikkuse tõstmine, mitte töötajate heaolu. · Frederick W. Taylori töö organiseerimise printsiibid: 1
Milline peaks olema vahekord organisatsiooni efetiivsuse ja inimeste rahulolu vahel Organisatsiooni loomisel või uue ametikoha sisseviimisel on tegemist töökohtade kavandamisega. 9 Organisatsiooni efektiivsuse seisukohalt ja 9 Inimese rahulolu seisukohalt? b. Töö spetsialiseerimine. Mil määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud, inimeste vahel ära jagatud Eelised: Konkreetsete ülesannete tulemuslikum täitmine Aja sääst Hea võimalus sisseseade väljaareendamiseks Töötaja lihtne asendatavus Negatiivsed kaasmõjud: Igav töö
riigimüüginormid. Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Nimetatud õigused panid aluse põllumajanduse toibumisele. 1951. aastal loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Põllumajandus taastus vaevaliselt. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti 9 NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse
Tööulatus on erinevate tööülesannete arv ühel ametikohal ja sagedus, millega need korduvad. Sellist tüüpi töökujundamise valik on töötsooni laiendamine. • Töö rikastamine - vertikaalne laiendamine, lisades töökohale näiteks vastutust planeerimises ja arendamises. Töö rikastamine suurendab töö sügavust, mis on töötajatel olev kontrollimäär oma töö üle. • Töö roteerimine - töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. • Töö spetsialiseerimine – iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud • Töö karakteristikute mudel võimaldab analüüsida ja võrrelda erinevaid töökohti organisatsioonis ning luua töökohti, mis on oma olemuselt motivatsiooni pakkuvad. • Töö karakteristikute mudelis on viis töö omadust, mis mõjutavad töötajate tootlikkust (tööviljakust), motivatsiooni ja rahulolu tööga. Iga
omakorda aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Põllumajandus hakkas vaikselt toibuma. Aastal 1951 loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia, mis aitas kaasa põllumajandusspetsialistide ametialasele ettevalmistamisele. Toibumine oli aga vaevaline. Halvalt mõjusid Nikita Hrustsovi eksperimendid: maisi sundkasvatamine, kartuli panek ruutpesiti. Aastatel 1960 halgas ulatuslik põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle kindlate põllumajandussaaduste tootmise peale üle. Esmalt viidi tööstuslikule alusele linnukasvatus, seejärel piimakarjandus ja seakasvatus. Hakati rajama ka abimajandeid(nt. konservitehased). Aastatel 1970 hakati looma suurmajandeid ja farme. Pärast väiksemate majandite liitmisega paranesid kohati majandusnäitajad. Rajati korralikud majandikeskused ning maaelanike olme- ning elutingimused paranesid märgatavalt
aastal hakati Eesti NSV-s kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Kaotati isiklikelt abimajapidamistelt kohustuslikud riigimüüginormid. Masinapark müüdi majanditele, mis aitas kaasa põllumajandustehnika otstarbekamale kasutamisele. Nimetatud õigused panid aluse põllumajanduse toibumisele. Halvavalt mõjusid põllumajanduse arengule N. Hrustsovi eksperimendid, nt maisi sundkasvatamine, kartulipanek ruutpesiti jne. 1960. aastate teisel poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerimine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970. aastad olid Eesti NSV-s suurmajandite ja farmide loomise aeg. Maaelanike olme- ja elutingimused paranesid tunduvalt. Vaatamata osalisele edukusele, said kolhoosnikud põhisissetuleku oma isiklikult maalapilt. 1950. aastatel jätkus Eesti NSV tööstuse hoogne areng. Põlevkivi tööstuse kõrval olid ka masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus ja kalapüük. Põlevkivitööstus spetsialiseeriti
Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus . Organisatsiooni struktuur määrab ära oganisatsioonisisesed eesmärkide saavutamiseks vajalikud alluvusahelad, allüksused, ametikohad, mis on püsiva iseloomuga ja õigustavad kulutusi. 5. Millistel juhtudel rakendatakse ametikohtade kavandamist? Organisatsiooni loomisel või uue ametikoha sisseviimisel on tegemist töökohtade kavandamisega. 6. Mida nim töö spetsialiseerumiseks? Töö spetsialiseerimine iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel jagatud. Töö rotatsioon töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö laiendamine suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu. Töö rikastamine suurendatakse lisaks ülesannete arvule ka töötaja otsustusõigust ja vastutust. Töö tegurite kaudu lähenemine töö tegurid aitavad suurendada tööga rahulolu ning lüüa töötajate kõrget
Tööulatus on erinevate tööülesannete arv ühel ametikohal ja sagedus, millega need korduvad. TÖÖ RIKASTAMINE – vertikaalne laiendamine, lisades töökohale nt vastutust planeerimises ja arendamises. Töö rikastamine suurendab töö sügavust, mis on töötajatel olev kontrollimäär oma töö üle. TÖÖ ROTEERIMINE – töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. TÖÖ SPETSIALISEERIMINE – iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud 149. Meeskonnatöö mõiste o Keskne eesmärk on loovuse stimuleerimine, mis suurendab väljapakutavate ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Meeskonnatöö on suhteliselt väikse koosseisuga grupi vaimne ühistegevus, mille eesmärgiks on millegi lahendamine või loomine viisil, mille peale ükski meeskonna liige eraldi poleks tulnud. 150. Sünergia mõiste
sellel sujub ka töö paremini. Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegiaga pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. Otsustatakse, 9 mis põhimõtetel organisatsioon üles ehitada ja kuidas kõige paremini rühmitada organisatsiooni elemente (ressursse ja tegevusi). 15. Töö spetsialiseerimine See näitab, mil määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud. Spetsialiseerumine on organisatsiooni kasvamisega vältimatult kaasnev nähtus. Näiteks organisatsiooni kasvades ei suudeta enam kogu tööd ise ära teha, seega tuleb anda tööd ka teistele organisatsioonidele. Nt Walt Disney, kes tegi algul kogu töö ära oma kätega, kuid organistatsiooni kasvades andis tööd ka teistele, enam ei suudaks mitte keegi teha Disney kompanii kõiki töid
saavutamise teed. Organiseerimine määratleb kuidas seda teha. 22. K 23. Mis on organisatsiooni struktuur? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha funktsioonid ja seos teiste ametikohtadega. 24. Mida mõistetakse järgmiste terminite puhul: töö spetsaliseerimine, töö rotatsioon, töö laiendamine, töö rikastamine? Töö spetsialiseerimine iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel jagatud. Töö rotatsioon töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele. Töö laiendamine suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu. Töö rikastamine suurendatakse lisaks ülesannete arvule ka töötaja otsustusõigust ja vastutust. 25. Milles seisneb töö tegurite kaudu lähenemine? Põhineb töötajate motivatsiooni ja töörahulolu suurendamisel vastavate tegurite kaudu.
See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitööstuses ketrusmasina leiutamine ja täiustamine. Metallurgias oli pöördeline kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses. J. Watti ehitatud aurumasin sai 1870. ail tähtsaks mehhaanilise energia allikaks. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Te a d u s l i k j u h t i m i n e · Teaduslik juhtimine püüdis rakendada teaduslikke põhimõtteid tööülesannete täitmisel
8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8.3 Kaubandus ja kaubandusettevõtted 135 8.3.1 Kaubandusjuhtimise sisu, eesmärgid ja ülesanded 135 8.3.2 Jae- ja hulgikaubandus, kaubanduslik vahendus ja jaekaubandus 137 9
· Dimensioonide võrdõiguslikkus, · Kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. Omadused: · Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm, · Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, · Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: · Ebakindel keskkond, · Vähemalt 2 liigendamistunnust, · Osalejate avatus. Eelised: · Paindlikkus ja uuenduslikkus, · Asjakohased meeskonna otsused, · Ülevaatlik ja selge koordinatsioon, · Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi võimalus kontsentreeruda mõlemale, · Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis, · Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu, · Tööjõu paindlikum rakendamine, · Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Puudused: · Alaline konfliktioht, · Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents, · Ebaselged alluvussuhted, · Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus suured administratiivkulud, · Otsustusprotsessi pikenemine (ajakulu),
Omadused: Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm, Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: Ebakindel keskkond, Vähemalt 2 liigendamistunnust, Osalejate avatus. Eelised: Paindlikkus ja uuenduslikkus, Asjakohased meeskonna otsused, Ülevaatlik ja selge koordinatsioon, Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi võimalus kontsentreeruda mõlemale, Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis, Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu, Tööjõu paindlikum rakendamine, Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Puudused: Alaline konfliktioht, Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents, Ebaselged alluvussuhted, Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus suured administratiivkulud,
kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud. See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Tööstusrevolutsiooni käigus tekkinud uued võimalused tõid kaasa muutusi tootmise organiseerimises. Mass- tootmine, vahetatavad osad, töö spetsialiseerimine kõik see nõudis suure hulga inimeste juhtimist ühel ajal ühe ruumis. Et töökohtadel ei tekiks tõelist kaost, oli vaja hakata looma juhtimispõhimõtteid. Aja edenedes tekkis omanikel ja juhtidel vajadus tõsta efektiivsust ja tootlikkust, mistõttu tuli hakata arendama juhtimise põhimõtteid ja praktikaid , mis aitaksid seda teha. Nii tekkiski klassikaline lähenemine juhtimisele. Klassikalised juhtimisteooriad jagunevad: 1. Teaduslik juhtimine (rajaja W. Taylor)
mitmesse alamklassi (nt. isik võib olla nii hotelli töötaja kui külaline). Alamklass: Olemi eksemplaride eraldi alamgrupp, mida tuleb olemi-suhte diagrammil näidata. Alamklass pärib kõik superklassi suhted ja atribuudid ja lisab nendele omapoolsed atribuudid ja suhted. Ühel alamklassil võib olla mitu superklassi (mitmene pärimine). Pärimissuhted moodustavad nn. tüübi hierarhia. Tüübi hierarhia leidmiseks võib kasutada spetsialiseerimise või üldistamise meetodit. Spetsialiseerimine tähendab, et üritatakse leida olemi tüüpe eristavaid omadusi. Üldistamine tähendab, et üritatakse minimeerida erinevusi olemi tüüpide vahel ja leida nende ühiseid omadusi. Üldistus-seos/spetsialiseerimis-seos: Üldistusseos ühendab omavahel olemi, mis defineerib kategooria ja kaks või rohkem olemit mis defineerivad selle kategooria elemendid. Kategooria defineerivat olemit nimetatakse supertüübiks ja iga kategooria elementi defineerivat elementi nimetatakse alamtüübiks
Omadused: · Funktsionaalse ja divisjonaalse organisatsiooni täiustatud vorm, · Kompetentsiristumiste süstemaatiline korraldamine, · Dimensioonijuhtide meeskonnatöö. Struktuuritüübi valiku eeldused: · Ebakindel keskkond, · Vähemalt 2 liigendamistunnust, · Osalejate avatus. Eelised: · Paindlikkus ja uuenduslikkus, 47 · Asjakohased meeskonna otsused, · Ülevaatlik ja selge koordinatsioon, · Spetsialiseerimine eri dimensioonide järgi võimalus kontsentreeruda mõlemale, · Funktsionaalse autoriteedi psühholoogiline eelis, · Motivatsioon probleemilahendamisprotsessis osalemise kaudu, · Tööjõu paindlikum rakendamine, · Tugisüsteemide efektiivsem kasutamine. Puudused: · Alaline konfliktioht, · Ühe dimensioonijuhi mõjukuse tendents, · Ebaselged alluvussuhted, · Suur kommunikatsiooni ja informatsioonivajadus suured administratiivkulud,
mis tulenevad ühelt poolt tootmisprotsessi läbipõimumisest looduslike tingimustega (mullastik, kliima) ja nende arvestamisest tootmise arendamisel ning ka teiselt poolt ka majanduslikest tingimustest (ettevõtte asukoht turu suhtes). Tööstuses (v.a kaevandav tööstus) on seos looduslike tingingimustega nõrk ning seetõttu pole ka neid vaja nii arvestada, põllumajanduse jaoks on looduslikud tingimused olulised koos majanduslike teguritega . Spetsialiseerimine kui majanduslik protsess kutsub esile vajaduse tootmise koopereerimise järele.Horisontaalne integratsioon tähendab , et põllumajandusettevõtted loovad ühtsete kapitaalmhutuste ja materiaalsete ressurssidega mingi kitsalt spetsialiseeritud ettevõtte. Vertikaalne integratsioon liidab eri majandusharud ühtseks tervikuks hõlmates nii põllumajandustootjaid , töötlejaid, turustajaid.
annaabi.ee 
