ALKOHOLID Alkohol Ained, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH. Eeter Orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R. Amiin Ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. Hüdrofiilsus Veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Alkoholide füüsikalised omadused: Füüsikalised omadused on määratud vesiniksidemete moodustamise võimalustest ja süsivesiniku ahelast. Alkoholidel on hea lahustuvus vees ehk hüdrofiilsus ning madal keemistemperatuur. Alkoholide keemilised omadused: Oksüdeerumine Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Alkoholide füsioloogilised omadused: narkootiline toime, alkoholide põlemise vaheühendid võivad olla väga mürgised (kesknärvisüsteemi kahjustused), pikema ahelaga alkoh...
Uurimistöö Pavel Smirnov ja Vladislav Virtonen 10. klass 2017 Sisukord ● Hüpotees ● Uurimisküsimus ● Töö eesmärgid ● Mõisted ● Töökäik ● Fotod ● Järeldused Uurimusküsimus Kas toiduvärv lahustub vees paremini kui toiduõli? Hüpotees Toiduvärv lahustub vees paremini, kui taimeõli, seega on toiduvärv hüdrofiilne, aga taimeõli on hüdrofoobne. Töö eesmärgid: ● Uurida erinevate ainete segunemist ● Selgitada mõisteid: hüdrofoobsus ja hüdrofiilsus Mõisted: ● Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. Selline aine ei märgu ega lahustu vees ega saa moodustada vesiniksidemeid ➢ Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja teatud orgaanilised ained ➢ Hüdrofoobsed ained on õlid ja rasvad. ● Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. ○ Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. Töökäik
Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Molekuli graafiline kujutis molekuli projektsioon tasandil. Vesinikku ja süsinikku ei märgita. Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomite rühmadon omavahel seotud. Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguste struktuuri ning erisugust...
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühe...
5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. A vitamiini saame : Kalamaksaõli, porgand, kõrvits C - vitamiini saame: Apelsin, sidrun, greip K vitamiini saame: Bakterid soolestikus toodavad. Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. 2.Too näiteid, kuidas organismid kasutavad pindpinevuse nähtust. 3. Rräägi pikemalt vee viiest erinevast ülesandest. 4.Millistes inimese kudes on kõige rohkem/kõige vähem vett? Kui palju peab inimene saama vett ühe keha kg kohta? 5.Mida nimetatakse metaboolseks veeks, palju seda tekib erinevatest ainetest? 6.Mida nimetatakse pH-ks, millest see sõltub? Nimeta 3 inimese kehavedeliku pH. Miks on oluline, et see ei kõiguks suurel määral
SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. Süsiniku erilisus: Aatomi ehitus: C: +6 2) 4) 1s22s22p2 C= 2 valente Süsinik ergastub to (kuumutamisel) C= 4 valente Süsiniku valentsolekud: 1) Kaks üksik-, üks kaksikside 2) Neli üksiksidet 3) Üks üksik- üks kolmikside 4) Kaks kaksikside Struktuurivalemid: 1) Sumaarne valem C3H8 2) Tasapinnaline 3) Lihtsustatud CH3-CH2-CH3 4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer: Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiils...
Keemia, Halogeenid. Mõisted: 1. Halogeenid – org. ühendid , milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. 2. Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, kannab negatiivset laengut. 3. Elektrofiil – tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. 4. Hüdrofiilsus – veelembeline 5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi
Alkaanid Süsivesinik orgaaniline aine mis koosneb ainult vesinikust ja süsinikust. Alkaan ainult tetraeetilisi süsinikke sisaldav süsivesinik. Alkeen süsivesinik mille molekulis esineb kaksiksidemeid. Alküün süsivesinik mille molekulis esineb kolmiksidemeid. Aromaatne süsivesinik süsivesinik, mis sisaldab aromaatset tsüklit. CnH2n+2 H ja C arvutamise valem süsivesinikes. o-side ühekordne side kui orbitaalid kattuvad(alkaani süsinikeahelas) -aan alkaani tunnuse liide. -üül alküüli tunnuse liide. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm. -tsüklo määrab ära et tegu on tsüklilise ahelaga. Hüdrofoobsus - veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikumõjuks veega. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikumõjuks veega. Inertsus aeglaselt või üldse mitte reageerumine, püsivus. Radikaal osake millel on paadumata elektron. Radikaalne asendusreaktsioon reaktsioon kus radikaal üri...
Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus, hüdrofoobsus. Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega. Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC- Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed
jpg autotööstuses aina enam kasutama Kanepikiud on enim levima hakanud Põhja- hakatud, põhjuseks Euroopa autotööstuses. Selle suurimaks taaskasutatavus eeliseks klaaskiu ees on kergus (tihedus ning hind. poole väiksem), puuduseks aga hüdrofiilsus. Kanepikiud ja https://en.wikiversity.org/wiki/Design_for_the_Environment/A polüetüleen paneelis utomotive_Interior_Door_Panels https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/69/T %C3%BCrinnenverkleidung_Hanf-PP_nova.jpg/310px-T %C3%BCrinnenverkleidung_Hanf-PP_nova.jpg
Korda kontrolltööks- halogeenühendid 1. Halogeenühendid- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi(tega) 2. Nukleofiil- osake, mille on negatiivne laeng või vaba elektronpaar (NH2, Cl, Br, S2, OH) nõrkadeks nukelofiilideks on halogeenid(Fl, Cl, Br, I) ja tugevate hapete anioonid (HSO4, NO3) ELEKTROFIILSUSTSENTER PAIKNEB ALATI NÕRGA NUKLEOFIILI KÕRVAL!!!!!!! 3. Elektrofiil- osake, millel on positiivne laeng või vaba orbitaal. Kõik katioonid on elektrofiilid. (H, Li, Ca) 4. Hüdrofiilsus- aine omadus märguda e. Seonduda vee molekulidega 5. Hüdrofoobsus- veega vastastikmõju puudumine. Ei moodusta veega vesiniksidemeid. 6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju vee...
Elektrofiil tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks kom...
KEEMIA 1. Mõisted 1) süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. NT metaan- CH4 2) alkaanid- süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult sigma-sidemeid. Nt: heksaan C6H14 3) alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. Nt. CH3- metüül 4) trivaalnimetus- aine (peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele.Nt. Met(aan) 5) süstemaatiline nimetus- aine nimetus, mis on antud nomenklatuurireegleid järgides. Nt soogaas, süstemaatiline nimetus metaan(CH4) 6) tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedi tippudesse. Nt. CH4 7) pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. Nt. Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks 8) hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega Nt. Alkaanid (etaan) ...
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks...
KEEMIA RIIGIEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED: mõisted Orgaaniline aine koosnevad peamiselt C, H, N, O aatomitest. Orgaaniline keemia uurib orgaanilisi aineid. Isomeeria nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Struktuuriisomeeria isomeerid erinevad aatomite omavaheliste seoste poolest Ahelaisomeeria süsinikahela kuju on erinev Asendiisomeeria kordsed sidemed/funktsionaalrühmad paiknevad erinevalt. Funktsiooniisomeeria ainetel on erinevad funktsionaalrühmad. Stereoisomeeria erinev on ainult ruumiline paigutus (nt geomeetriline ehk cis- trans-isomeeria) Süsivesinik koosneb C ja H. Süsivesinikud on järgnevad: Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid. Alkeen süsivesinik, mille molekulis esineb kaksikside(meid). Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside(meid). ...
· Esterdumine estrite tekkereaktsioon. · Formaliin formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli. · Halogeenid VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. · Halogeenimine reageerimine halogeenidega. · Hüdraatumine keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega. · Hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) · Hüdrofoob ei lahustu vees, ei märgu. · Hüdrogeenimine vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. (CH2=CH2 + H2 CH3-CH3) · Hüdroksüülrühm orgaanilise ühendi molekuli osa, selle funktsionaalrühm. (ArOH) · Indikaator Indikaator on mingi nähtuse olemasolu näitaja, vahend mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks. (happesuseindikaator)
Halogeenid-7A rühm mittemet,tugev oksüdeerija(+),inim mürgised Halogeenühend-on orgaanilised ained,mis asendusrühmana sisald üht 7A rühma mittemet. Halogeenühe agregaatolekud on üldiselt vedelad ja tahked. Hüdrofoobsus-puudub vastasmõj veega,ei moodus vesiniksidemeid. Hüdrofiilsus-veelembus Füsik om-toatemp üldiselt tahked v vedelad, ei moodust vesiniksidemeid e hüdrofoob, tihedus vee omast suurem. Füsoloogil-kõik v.a polümeerid on mürgised-kesknärvisüst,maksa kahjust, narkootilised,ladest organismi,looteea mürgitus muudab vaimne aren(alakaalus imik) Kem om-elektronegat,süsinik ning vesinik seega omavad negat osalaengut. Elektrofiil-fiil=armastama,osake,millel on pos laen v osalaeng soovib liit elektroni(katioon) osakesel on tühi orbitaal. Nukleofiil-osake,millel on negat laeng v osalaeng,soovib liit prootonit(anioon) osakesel on vaba elektronpaar Elektrofiilne tsenter-aatom molekulis,millel pos laeng v osalaeng Nukleofiilne tsen-aatom ...
Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1. hüdrofiilsus a) vees lahustumine (keedusool, suhkur) b) vees märgumine (tselluloos) hüdrofoobsed ühendid ei lahustu, ei märgu 2. hüdrolüüs tärklis+vesi+ amülaas (ensüüm) = glükoos 3. vesi on taimse fotosünteesi lähteaine, veest pärineb eralduv hapnik 4. vesilahustes avaldub biovedelike pH väärtus Vere pH on vahemikus 7,3 7,4 Uriinil 5 8 Puhas vihmavesi 5,5 6,3 (happevihmadel alla 5) Uriin pH-ga 5 uriinist pH 7 on 100x happelisem (ühiku vahe 10x) Raku tasand 1. Veerikas tsütoplasma tagab ühtse raku sisekeskkonna (tavaliselt 60 80%) 2. Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakkudes siserõhu ehk turgori. Eriti suur on see kestaga rakkudes nt taimerakkudes. nt hiidsekvoiad on kuni 140m kõrged, selleks on ju vaja rõhku, et vesi sinna latva saaks. 3. Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest nt...
Üldiselt oleks soovitatav juua väikeste koguste kaupa, sest ka ülearu joomine ei mõju hästi ning taksitab harjutuse sooritamist. Samas kui makku koguneb liiga palju vett põhjustab see vaevusi kõhus ja isegi oksendamist. Jahe vesi imendub kiiremini kui soe. Vee funktsioonid 1.molekulaarsel tasandil - universaalne lahusti (lahustatava aine molekulide vahelised sidemed lagundatakse ja molekulid ümbritsetakse vee molekulidega, nt soolad, suhkur) - hüdrofiilsus (vesi koos vastava ensüümiga lagundab polümeerse ühendi väiksemateks osadeks) 2.raku tasandil - omab suurt soojusmahtuvust (takistab ülekuumenemist ja alajahtumist) - põhjustab rakkude siserõhku - omab suurt tähtsust normaalse ph säilitamisel 3.organismi tasandil - kaitsefunktsioon (ülekuumenemine näiteks) - ringelundkonna töötamine - hüdrostaatiline skelett (vee langus organismis põhjustab näiteks kortse nahal)
orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või ...
Kordamine kontrolltööks: Alkaanid 1. Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline
polaarseid O-H või N-H sidemeid. (pos. Laeng) Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsed tsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik-hapnik. Füüsikalised omadused Võib hästi osaleda vesiniksideme modustamises, võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel aga ka vee molekulidga. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ja hea lahustuvus vees.(lühema süsinikahela korral). Keemilised omadused Hüdroksüülrühmaga seotud süsiniku aatomil asub elektrofiilne tsenter. Nukleofiilse asenduse korral selle tsentri juures osutuks lahkuvaks osakeseks hüdroksiidioon. Teine tähtis omadus on happelisus. Alkoholid on süsivesinike osalise oksüdeerimise saadused. Nad võivad nii oksüdeeruda kui ka redutseeruda. Alkoholid põlevad. Juhitava oksüdeerimisprotsessi abil valmistatakse alkoholidest aldehüüde,
· Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. · Polükondensatsioonireaktsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega. · Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). · Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. · Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. 2. Teada süsiniku, vesiniku, hapniku ja lämmastiku valentsolekuid orgaanilistes ainetes. · Süsinik 4 · Lämmastik 3 · Hapnik 2 · Vesinik 1 3. Teada järgmiste ainete valemeid/koostist. · Looduslik gaas ehk maagaas CH4 · Bensiin · Petrooleum
BIOLOOGIA 11.klass MÕISTED: 1. ANATOOMIA - teadus, mis uurib organismide siseehitust. 2. AUTOTROOFID - organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi ühendeid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. 3. BIOLOOGIA - teadus, mis uurib elu. 4. BIOSFÄÄR - maad ümbritseb elu sisaldav kiht ( atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär ) 5. BOTAANIKA - teadus, mis uurib taimi. 6. ELUNDKOND ühise talitluse alusel moodustavad organid organsüsteeme. 7. ETOLOOGIA teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. FÜSIOLOOGIA teadus, mis uurib organismide talitlusi ja regulatsioone. 9. GENEETIKA teadus, mis uurib organismide pärilikust ja muutlikkust. 10. HETEROTROOF - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine ...
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. ...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,ALKAANID" 1.Mõisted: Alkaanid süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega Tüviühend orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel vastavalt IUPAC-i reeglitele Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm Nomenklatuur keemiliste ainete nimetuste süsteem Hüdrofiilsus veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega Hüdrofoobsus aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju vedelikuga ning aine ei märgu ega lahustu vedelikus ja aine ei saa moodustada vesiniksidemeid Molekuli graafiline kujutis struktuuri lihtsustatud kujutusviis, kus tähistatakse vaid C-C sidemed, funktsionaalrühmad ja sideme nendega Lihtsustatud struktuurvalem valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassi...
5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) 1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. a) Polaarsus - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees b) Vesiniksidemed - positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomiga c) Pindpinevus - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele d) Hüdrofiilsus - ainete omadus vees lahustuda
PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena. Alkoholid lagunevad ehk dissotseeruvad vees hüdrooniumiooniks (H3O+) ja alkoholi aniooniks ehk alkoksiidiooniks
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O ...
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsim...
Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 – 7 – happeline
lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O. Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne
lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O. Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. · Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) · Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. · Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline
C6H12O6 + 6O2 = 6CO2 + 6H2O + 38 ATP (glükogeen ja glükoosi molekulid = süsihappegaas + vesi + energia) Veesisalduse vähenemine organismis: 1,5-3% - janu 6-8% - kehatemperatuuri tõus, südamepekslemine, peapööritus ja –valu, hallutsinatsioonid 10% - pöördumatud muutused organismis 15-12% - surm (veri on niivõrd “paks”, et süda ei suuda tagada normaalset vereringet) Hüdrofiilsus – ainete omadus lahustuda vees Hüdrofoobsus – ainete omadus mitte lahustuda vees Hüdratatsioon – keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine veega Dehüdratsioon – vee kaotus Hüdrolüüs – keemiliste sidemete lõhkumine vee molekuli toimel (keerulisemast lihtsamaks) Vee dissotsiatsioon e vee dissotsieerumine – vee molekuli lõhkumine ioonideks Vee ülesanded elusorganismis: 1. Rakkude sisekeskkond ja rakuvaheruum
VESI BIOELEMENDID Vesiniku aatomi ainus elektron on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi aatomi poole, mistõttu see omandab väikese negatiivse ja vesinik väikese positiivse laengu Positiivse laenguga vesiniku aatom seotakse järgmise molekuli negatiivse laenguga aatomiga jne, st molekulid liituvad üksteisega Vesinikside on elektrostaatiline ja moodustub erinimeliste laengute külgtõmbe tulemusena Vesi on dünaamiline süsteem, vesiniksidemed tekivad ja lagunevad Vesinikside seob omavahel kokku üksikuid vee molekule. Ilma vesiniksidemete olemasoluta oleks vesi gaasilises olekus ja elu Maal võimatu. Kõikide biosüsteemide eksisteerimiseks on vaja vett. Klaster erineva arvuga vee molekulide kogum. Endo Sees. Ekso väljas. H O bilanss organismis - Organismi siseneva vee mass peab võrduma organismist -väljuva 2 vee massiga, normaalse elutegevuse puhul on ve...
Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed.
Keemiline side - viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Keemis temp sõltub vesiniksidemetest. Nende esinemisel sulamis ja keemis temp kõrgem. 3. Vedelikus molekulide vaba liikumine molekulidevahelise jõudude tõttu takistatud, kuid need jõud on nõrgad. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Sellega on seletatav hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus ning tilga moodustumine. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel vähendab vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed.
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulid...
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
68. suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustunud vedelikus. 69. emulsioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. 70. vaht pihussüsteem , milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. 71. aerosool pihussüsteem , milles pihustuskeskkonnaks on õhk (nt.suits, udu jm) 72. märgumine vedeliku laialivalgumine tahke kehapinnal, mis on tingitud vedeliku molekulide tugevast vastastiktoimest tahke keha pinnaga. 73. hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 74. hüdrofoobsus veetõrjuv, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 75. elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. 76. elektrolüüt aine, mis lahustumisel v sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 77. dissotsiatsioon 78. dissotsiatsioonimäär 79. tugev elektrolüüt elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikut ioonideks;
j o d o - k l o r o - f l u o r o - 24. Alkoholid 25. - 26. R- 27. CH3CHCH3 - Hüdrofiilsus, hea lahustuvs- o OH OH lühema ahela korral o propaan-2- - Nõrgad happed l ool - Alkohol+leelism=alkoholaat 28. Amiinid 29. - 30. - 31. CH3CH2-NH- - Alused- võtab hap-lt prootoni a NH2 CH3 - Nukleofiil- ründab
Töö teoreetiline osa, töö käik ja tulemuste analüüs PARANDUSED Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab uurida, kas on mingil materjalil teatud keemilise elemendi funktsionaalne rühm, ühendite rühm või ei ole. VALGUD - polüpeptiidid (aminohappejäägid seotud peptiidsidemetega), omavad 4 struktuuri. Valkude detekteerimiseks(=kindlakstegemiseks) kasutatakse: värvusreaktsioonid, väljasadestamine, väljasoolastamine. Kvalitatiivsed reaktsioonid: universaalsed (üldreaktsioonid) ja spetsiifilised (erireaktsioonid). BIUREEDIREAKTSIOON Kasutatakse et määrata ühendit millel on kaks või enam peptiidsidet aluselises keskonnas Cu2+-ioonidega moodustavad violetse kompleksi. Valkude üldreaktsioon. 1.1ml munavalgu 2.1ml 10%-list NaOH, 1 tilk 1%-list CuSO4 3.Loksutasin Lahus muutus sinakasvioletseks => Cu2+-ioonid moodustusid valgumolekulidega biureetkompleksi => lahuses olid valgud. KSANTOPROTEIINREAKTSIOON (MULDERI REAKTSIOON) Kasutata...
Orgaanilised ühendid- süsnikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. Anoorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla Biomolekulid- organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Makroelemendid – elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsin, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik. Polaarus-nõrga positiivse ja negatiivse laenguga esinemine ühe molekuli sees. Vesiniksidemed- posiiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuulva negatiivse osalenguga aatomitega, nendel sidemetel põhinevad ka vee erilised omadused Pindpidevus – vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Prganismi veebilanss – tasakaal organismi siseneva vee massi ja organismist väljuva vee m...
kuid ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille molekulmass on alla 10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis eraldati filtrimisel. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu, moodustub albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses.
Võin oletama, et see on denatureerunud valk, mille molekulmass on suurem kui 10000, siis lahuses on jäänud ka väikesed denatureerimata valku molekulid. Järelikult TKÄ denatureerib valgu suure molekulaarmassiga, kuid ei sadesta väikese molekulaarmassiga(alla 10000) 1.1.6 Valkude väljasoolastamine. Teoreetilised alused: Neutraalsete soolade kõrged kontentratsioonid denatureerivad (pöörduvalt). Väljasadenemise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus, laeng, molekulmas jne. Töö käik: · 2ml munavalgu + 2ml küllastanud (NH4)2SO4 · 5 minutiks jäetakse seisma · Filtritakse · Filtraat + (NH4)2SO4 (kristall) · Jälgitakse albumiide sademe modustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Poolküllastanud lahuses (NH4)2SO4 sadenevad globuliinid. Need on jäänud filtris. Albumiinid aga ei sadene poolküllastunud lahuses. Nende sadenemiseks on vajalik küllastunud lahus. (NH4)SO4
- Parandab tekstuuri - Vähendab sünereesi (sünerees - lahusti eraldumine geelist; sünerees on jogurtitehnoloogias tõsine kvaliteediviga) - Pulbri ja stabilisaatorite osakesed jagunevad ühtlaselt - Optimaalne homogeniseerimisrõhk 15-20 MPa, temperatuuril 55-70 °C 18. Jogurtipiima kuumtöötlemine Jogurti kuumtöötlemine on oluline, kuna: - Suureneb viskoossus ja paraneb tekstuur (denatureerunud vadakuvalgud vähendavad sünereesi, valkude hüdrofiilsus suureneb). - Hävitatakse patogeenne mikrofloora ning väheneb bakterite hulk, mis võiksid mõjutada juuretiskultuuride kasvu. Kui piim sisaldab hulgaliselt spoore, kasutatakse aeglaselt arenevate bakterite puhul (nt Bifidobacterium) puhul UHT- töötlust. - Kuumtöötlus stimuleerib juuretisbakterite arengut seoses piima hapnikusisalduse vähenemisega. 19. Jogurti juuretise valmistamine. Juuretise kultuuri bakterite sümbioos.
10000. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati mõni tilk trikloroäädikhapet. Tekkis valge sade. Järeldus: Valge sade tekkis valgu denaturatsioonist. Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. 1.1.6 Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis, eraldati umbes poole lahuse filtrimisel. Algne lahus jäeti võrdluseks. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustunud, moodustus albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
