(all või peal) räägitakse - glükoosist ja kui erinevatel pooltel siis - glükoosist. Lahuses valitseb glükoosi erinevate vormide vahel tasakaal, kui üks eemaldada tekib ta uuesti ~35% ~65% - glükoos ahelvorm - glükoos Esimese süsiniku juures olev hüdroksüülrühm on eriline: palju reageerimisvõimelisem. Reageerivad kergesti alkoholidega, moodustavad eritüüpi ühendeid. Tsükkliline -vorm + HOCH3 -glükosiid + H2o (Glükosiidid- orgaanilised ühendid, mille üheks osaks on kindlasti mingi monosahhariidijääk. Erinevad komponendid on omavahel ühendatud nn. glükosiidsideme abil, tekib komponentide reageerimisel. Reaktsiooni käigus eraldub vee molekul. Glükosiidid on eetrist vähem püsivad, moodustuvad kergesti hapete ja katalüsaatorite manulusel, hüdrolüüsivad hapete toimel.) Käelisus: Fischeri projektsioon- saksa teadlase, Emil Fricheli järgi nime saanud. Sahhariidide
taimedega kokkupuutumist tuleb alati käsi pesta ja neid mitte suhu ega silma toppida. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega. Sel teel annavad nad just kui märku, et neist on parem eemale hoida. Eesti kõige ohtlikemaks mürktaimedeks peetakse mürkputke, täpilist surmaputke ja harilikku sügislille. Eestis on mürktaimede liike kõige enam tulikaliste, sarikaliste ja liilialiste sugukondades. Taimedes sisalduvad mürkainete põhirühmad on alkaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral sisaldub neid kõigis kõrgemates taimedes eelkõige seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem (harilik maavits, sinine käoking, täpiline surmaputk ja harilik jugapuu). Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud. Enamasti kahjustavad need südant (näsiniin, maikelluke, leseleht,
Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool nimetatud monosahhariidid on looduses väga levinud. Nagu hiljem selgub, esinevad fruktoos, eriti aga glükoos, põhiliselt mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur (glükoos) ning puuviljasuhkur (fruktoos). Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike. Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks
Valisin selle teema ja need taimed seetõttu, et need on Eestis laialt levinud ja tihtipeale inimesed ei oskagi oodata, milliseid omadusi nendel taimedel on. Töö eesmärgiks on tutvustada nende taimede negatiivset ja positiivset mõju tervisele. Samuti ka tutvustada, millised osad taimest on mürgised ja millised ei ole ning millised osad taimedest on tervisele kasulikud. Mürktaimed on taimed, milles sisalduvad mürgised toimeained. Need on peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja ka mõruained (Meitern, 2009). Sellised toimeained avaldavad organismile mõju juba nii väikestes kogustes kui ka üliväikestes kogustes, millega kokkupuutel tekivad häired kudede elutegevuses ja elundite biokeemilistes protsessides, mille tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib juba väikesest kogusest, kas siis närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes või ka allergiana.
Monosahhariidid ● Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma ● Süsinikahel on tavaliselt hargnemata ● Sahhariidi nime tunnus on lõppliide -oos ● Aldehüüdrühmaga monosahhariidi nimetatakse aldoosiks ● Ketorühmaga monosahhariidi nimetatakse ketoosiks ● Tähtsaimad monosahhariidid on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) ● Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Disahhariidid ● Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. ● Glükosiidsidemeks nimetatakse eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel. ● Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks, mille tuntuim looduslik lahus on mesi.
- Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad. Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest. Taimne tooraine on aluseks materjalitööstuses: paberitööstuses-puit, twekstiilitööstuses-puuvill, mööblitööstus, ravimid. Mürktaimed Mürkained- ained, mille kahjustustoime on tugev ja ilmneb juba aine väikeste koguste kasutamise korral. - alkaloidid, glükosiidid ja eeterliud õlid. Alkaloidid: kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad närvisüsteemi. N: harilik maavits, sinine käoking, harilik jugapuu, täpiline surmaputk. Glükosiidid: kahjustavad südant. N: näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk, võsaülane. Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville. N: harilik jugapuu, koirohi, sookail. Bioinvasioon Bioinvasioon- võõrliikide laialdane sissetung mingile alale. See on seotud piiride tähtsuse
seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Võrreldes teiste taimedega on mürktaimedes alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem ning selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele ning vereringe talitlusele. Eeterlikud õlid võivad ärritada nahka ja tekitada allergilisi reaktsioone. Samas peetakse paljusid mürktaimesid õige kasutamise korral ka väga headeks ravimtaimedeks. Eestis leidub umbes 100 erinevat liiki mürktaime
3. vahustamiseks kasut. Seebilillejuure ekstrakti, mis kindlustab halvaa poorsuse ja kiulisuse 4. vahustatud karamellimass peab olema plastiline, piisava niiskusesisaldusega 5. süsivesikud pruunistuvad karamellistumisel, annavad pruunika taustvärvingu 6. õlirikka toorme haakumiseks karamellimassiga lisatakse emulgaatorit seebijuure keeduleent, mis sisaldavad saponniine 7. saponiinid keemiliselt olemuselt glükosiidid, mis vees moodustavad heade omadustega kolloidlahuse 8. viimasel ajal kasutatakse selleks magusjuurest saadavat lagritaekstrakti 9. kõikide toorainete segamisel moodustub kiulis-kihilise struktuuriga mass 10. maitse korrigeerimiseks sidrunhapet, vanilli, kakaod, rosinaid... 11. valmissegatud halvaa pakendtatakse 12. pärast jahtumist kõvastub, võtab pakendustaara vormi Säilitamine, kasutamine 1
võib naistepuna põhjustada mürgistusi. Seejuures sageli avaldub mürk alles siis, kui heledale nahale paistab päikesevalgus. Seega muutub inimene või loom valguse suhtes ülitundlikuks. Õnnetumatel juhtudel võib naistepuna mürgistus viia ka krampide ja ajukahjustuseni. Kasvukoht: niitudel, puisniitudel, teeservades. Kokkuvõte Enamusi mürktaimi kasutatakse meditsiinis ravimina. Taimedes sisalduvad mürkainete põhirühmad on alkaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral sisaldub neid kõigis kõrgemates taimedes eelkõige seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem. Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html · https://www.google.ee/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Koirohi · http://www.miksike
muudatusi: sööme rohkem kiirtoitu, juurvilja ja puuvilja osakaal on väike, toiduainetes on hulgaliselt säilituaineid ja lisaaineid, kasutatakse palju mikrolaineahju. Kokkuvõttes meie toidus pole piisavalt Mg. Mg paikneb kehas: 60% luudes, 40% rakkudes, !1% vereseerumis. Mg vajadus samas suureneb füsioloogilistes eriseisundites: aktiivne liikumine, rasedus, rinnaga toitmine, stress, alkoholi tarbimine, erinevate dieetide katsetamine, ravimite toimel (diureetikumid, hormoonid, südame glükosiidid). Keha biokeemiat mõjutab ka üha saastunum elukeskkond ja toit (raskemetelli ühendid kuhjuvad meie kehas). Eriti vajavad Mg: füüsilise- ja vaimsetöö tegijad, õppurid, diabeetikud, ainevahetushäiretega inimesed, südamehaiged, hüpertoonikud, eakad (veresoonte lupjumine), rasedad, dieedipidajad, kaalulangetajad, stressi olukorras töötavad inimesed, osteoporoosi haiged, lihas-skeleti haigustega isikud, diabeetikud, hüperaktiivsed lapsed,
Mürgistuse põhjustamise järgi võib taimed laiemalt jaotada kolmeks: esiteks taimed, kes põhjustavad vaevusi otsesel kokkupuutel (nt karuputke, nõgese mõned liigid jt); teiseks taimed, kes põhjustavad vaevusi vaid siis, kui neid süüakse ja kolmandaks taimed, kes tervena on ohutud, kuid kelle mahl on mürgine ning võib nahale või limaskestadele sattudes vaevusi põhjustada (Kaur jt 2010). Taimedes sisalduvad mürkainete põhirühmad on alkaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud. Enamasti kahjustavad need südant või põhjustavad vere erütrotsüütide lagunemist. Eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku lõhna, kuid võivad ärritada nahka ning tekitada põletikku või ville (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürgistuse tunnused ja esmaabi
metabolism ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32. metsistunud taimed taimed, mis kasvavad vahel väljaspool ala, kuhu nad on istutatud, kuid iseseisvalt ei paljune (nt lehis, sirel) 33. mikroelemendid elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo) 34. mürkaine aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36. naturaliseerunud liik taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40
- süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, kahe molekuli osa vahel. Peale disahhariide esineb looduses veel trisahhariide ja oligosahhariide. Tuntumad disahhariidid: - sahharoos (glükoos + fruktoos) kristalne aine, sulab temp. 185 C, kõrgemal temp. tekib karamell NT: roo- või peedisuhkur (tavaline suhkur) - maltoos (glükoos + glükoos) lahustub vees hästi ja on magusa maitsega NT: linnasesuhkur - laktoos (galaktoon + glükoos) lahustuvus väiksem, pole nii magus, sisaldub piimas
Ei tsükliseeru. · Suhkuralkoholid nt. mannitool, glütserool. NB! Ei tsüklseeru. C-1 asendis hüdroksüülrühm. · Desoksüsuhkrud nt. 2-desoksü-D-riboos DNAs. Üks või mitu hüdroksüülrühma asendatud vesinikuga. · Suhkurestrid nt. ATP. Mõni hüdroksüülrühmadest fosforüleeritud. · Aminosuhkrud nt. beeta-D-glükoosamiin. Aminorühm C-2 asendis hüdroksüül-rühma asemel. · Atsetaalid, ketaalid, glükosiidid alus oligo- ja polüsahhariidide tekkeks. 16. a) D-glükoos ja D-mannoos = epimeerid b) D-glükoos ja D-fruktoos = aldoos-ketoos c) alfa-D-galaktoos ja beeta-D-galaktoos = anomeerid d) D-riboos ja D-ribuloos = aldoos-ketoos 17. Suhkur on redutseeriv, kuna on vaba hemiatsetaalne ots. (Koosneb kahest beeta-D-glükoosist NB! Tsüklilisest, mis on ühendatud omavahel 1. ja 4 süsiniku vahelise glükosiidsidemega) 18. Ainuke mitteredutseeriv on d
kahjuri ja haiguskindlad ning küpseid vilju. vähenõudlikud aiataimed. Perekond tsitrusele on iseloomulikud sisaldavad rohkesti Cvitamiini. näärmetäpilised lehed. Laukudel iseloomulik lõhn eeterlikest Need täpid on sekreedimahutid, mis õlidest ja kibeda maitse annavad sisaldavad aromaatseid eeterlikke glükosiidid. õlisid Sibul ajab nutma Kui sibulat lõikuda, Eeterlikke õlisid leidub tihti ka viljade vabaneb ensüüm, mis tekitab silmadele koores ärritavat gaasi. Pisarad tekivad, et ärritust likvideerida. LEVIK MAAILMAS JA EESTIS LIILIALISED RUUDILISED Liilialised on levinud põhjapoolkeral Ruudilised kasvavad põhiliselt Hiinas, Põhja Ameerikas, Euroopas
Suhkruasendajatena dieettoitudes, et vähendada vee aktiivsust, pehmenditena ja kuivatatud toiduainete rehüdraatumise parameetrite täiustamisel. Suhkur-alkoholid ei põhjusta kaariest (kasutatakse närmiskummides, pastillides), aga pole kalorivabad. 2) Reaktsioonid hapete ja aluste juuresolekul a. Reaktsioonid tugevalt happelises keskkonnas Glükosiidi hüdrolüüs läheb tagurpidi (s.t. moodustuvad uuesti glükosiidid) Veetustumisreaktsioonid monosahhariidide kuumutamisel happelises keskkonnas (nt. puuviljamahlade pastöriseerimisel, rukkileiva küpsetamisel) b. Reaktsioonid tugevalt leeliselises keskkonnas Aluselised tingimused esinevad nt. sahharoosi isoleerimisel suhkrupeedist ja leelisega küpsetatud toitude valmistamisel. Enoolimisreaktsioonid nt. sahharoosi isoleerimisel suhkrupeedist
parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm.
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi
o Söövad kindlatliiki taimi (koaala, panda, kartulimardikas) o Söövad eri liiki taimi (jänes, põder) o Söövad kindlat taime osa (käbilind, lehetäi) · Karnivoor- lihasööja loom, nt rebane, hunt, karu · Omnivoor- nii taim- kui lihasööja loom, nt siga · Taimede kohastumused o Ogad ja okkad o Mürgised taimed Alkaloide sisaldavad taimed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi, nt kohvipuu Glükosiidid. Lagundavad punaseid vererakke, nt ussilakk, maikelluke Kisklus Nirk ja uruhiir. Toakärbes ja ristämblik. Taimtoidulisus Ploomipuu ja lehetäi. Sümbioos Sipelgas ja lehetäi. Liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Samblik ja puu. Konkurents Männid männinoorendikus.
Kui tegemist ketoosiga, siis nimetusele lisandub ul+oos (pentuloos, ribuloos jne) 2. Monosahhariidide molekuli ehitus - hemiatsetaalid ja hemiketaalid. D,L- ja S,R isomeeria, anomeersed vormid, teised stereoisomeerid. Molekulide esitamine Fischeri ja Haworth'i projektsioonidena. Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkrute derivaadid 1. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel 2. Suhkuralkoholid: hüdroksüülrühm C-1 asendis (näit. glütserool, inositool lipiidides) 3. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi on asendatud vesinikuga (2- desoksü-D-riboos DNAs) 4. Suhkurestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud (5'-dATP) 5. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel (leidub oligo- ja polüsahhariidides) 6
Meie jahedas ja niiskes kliimas kasvavad maitsetaimed ei suuda nendega võistelda, kuid siiski kultiveeritakse meilgi mitmeid liike ja seemnedki kaubandusest saadaval. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades. Flavonoididest
normaliseerivad südamerütmi ning alandavad vere kolesteroolisisaldust. Ravimina tarvitatakse lehti ja õisi, mida kogutakse õitsemise algul. Harilik viirpuu Pärismaised puud-põõsad mürgiks Jugapuu Mürgine on kogu taim. Talvel 3-4 korda murgisem. Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt taksiini kompleks taksiin ja taksifülliin), glükosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud õlid (jugapuuõli). Mürgitu marikäbi. Kasutatud mõrvadeks ja enesetappudeks. Harilik kikkapuu Viljad on väga mürgised. Harilik kuslapuu Marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma, kuid kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Laukapuu Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama nõidadega, kes väidetavalt
glükoos, fruktoos, riboos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on aldehüüdid või ketoonid, mis sisaldavad vähemalt ühte hüdroksüülrühma. D- ja L-suhkrud on enatiomeerid. Looduses esinevad peamiselt D-konfiguratsiooniga suhkrud. D,L-deskriptorid määravad kõrgeima järjekorra numbriga stereogeense süsiniku konfiguratsiooni. 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel. Suhkuralkoholid: hüdroküülrühm C-1 asendis. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga. Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel. Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: nt metüül-,etüülglükosiid. 4. Oligosahhariidid. Glükosiidsidemete tüübid ja nende tähistamine, glükosiidid.
Katteseemnetaimed 144 mat Kriidis INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Taimede tähtsus: 1. orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele. 2. põllumajandus karja-, heinamaad, põllud 3. energiaallikaks fossiilsed kütused, puit, kütteõlid. 4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd) b) Tulnukad tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk)
fagotsüüdidega, hapniku reaktiivsete osakeste kasutamine, parasiidi isoleerimine sidekoe lubikapsliga, põletik Herbivoorsus - taimede kaitsekohastumused: ogad, astlad, eeterlikud õlid, kivisrakud luustunud viljad, mürgised ühendid nagu alkaloidid, glükosiidid, elutähtsate organite paiknemine sügaval mullas Loomade kohastumused : ensüümsüsteemid, mis lagundavad mürgiseid ühendeid, muutused suulae, hammaste ja keele ehituses, märkimisväärse nokajõu kasutamine luustunud seemnete puhul,
10. Võrdle naerist ja kaalikat. Koor on mõlematel kollane aluse poolt, maapealse osa koor on violetse vearjundiga. Sisu mõlematel on valge või kollane. Naeris on natuke väiksema toiteväärtusega, aga on mahlakam ja pehmem. 11. Mis on õlikaalikas? Õlikaalikas ehk raps 12. Mis on õlinaeris? Õlinaeris ehk rüps 13. Nimeta varajasi köögivilju. Söögipeet, kaalikas, varajane porgand, suuremad tippsibulad, peakapsas, suhkrumais. 14. Millise maitse annavad glükosiidid redisele? Glükoosid annavad redisele kibeda maitse. 15. Millest on tingitud redise eriline lõhn? Eteerlikutest õlidest redise sees. 4 16. Millise kujuga võivad olla redised? Põhilised ümarad või silindrikujuga. 17. Millist värvi rediseid oled näinud? Punast või valget. 18. Mille poolest erineb (kuju, maitse jm) valge redist punasest?
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini
koos võib anda positiivse hõbepeeglireaktsiooni. 3. C12H22O11 + H2O ® 2C6H12O6. On suurem hüdrolüüsireaktsioonis osalenud vee massi võrra. COOH 4. Pidades silmas sihtsaadusena salitsüülhapet OH , CH 2 OH pidid vanad kreeklased salitsiini O Glc hüdrolüüsima ja siis oksüdeerima (või vastupidi). Glükosiidid ehk atsetaalid hüdrolüüsuvad hapekatalüütiliselt. Arvatavasti kasutati katalüsaato- riks äädikat (etaanhappe lahust). Oksüdeerijana tuleb arvesse vaid õhuhapnik. Tugevamaid ok- südeerijaid kreeklastel polnud ja pealegi oksüdeeriksid need selle ühendi lõhustades fenooli. Seepärast võib oletada, et pajukoore kestval lahtises nõus keetmisel äädikaga saadi salitsüül- hapet sisaldav lahus. 5. Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest
riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4) Monosahhariidide omadused • Käituvad sarnaselt alkoholidele ja karbonüülühenditele. Moodustavad molekulisiseseid tsükleid. • 3)Tsüklilistel molekulidel on 2 isomeerset kuju: α-vorm ja β-vorm • Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). Sahhariidid • Disahhariidid – kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Näiteks: maltoos, laktoos, sahharoos • Polüsahhariidid – monosahhariidi jääkidest koosnev pikk ahel • 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos); • 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen); • 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). Valgud • Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil.
3-metüül-4-oktanoliid Kooospähkli-sarnane Alkohoolsed joogid (viski- või tammelaktoon) Terpeenid Terpeenide lõhnalävi varieerub laiades piirides. Mõningad terpeenid on maitsetaimedes suurtes koguses iseloomulikud võtmekomponendid Hüdroksü-rühmaga monoterpeenid (nt linalool, geraniool, nerool) on puuviljamahlas glükosiidide koostises. Terpeeni glükosiidid hürdolüüsuvad kas ensümaatiliselt (-glükosidaas) või tingituna mahla madalast pH-st ja temperatuurist (kuumtöötlemine). Monoterpeenid 1) Atsüklilised (mürtseen (I), linalool (IV), neroolb (VI), ... ) 2) Mono-tsüklilised (limoneen (IX), -terpineen (X), mentool (XIV), ... ) 3) Bitsüklilised (sabineen (XXV), kamper (XXXIII), tujoon (XXVI), ... ) Seskvi-terpeenid 1) Atsüklilised (trans--farneseen (XXXV), -farneseen (XXXVII), farnesool (XXXVIII), ... )
Monosahhariidid käituvad sarnaselt alkoholidele ja karboksüülühenditele. Nad moodustavad molekulisiseseid tsükleid. (Tuulmets 2006: 74-75) Oligosahhariidideks nimetatakse liitsuhkruid. Nad moodustuvad monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Nendest tuntumad on laktoos ja sahharoos ehk harilik suhkur. Samuti võib moodustuda monosahhariidide molekulide liitumisel polüsahhariidid. (Martma 2005: 35) Disahhariidid on kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis reageerides käitub üks sahhariid kui alkohol. Nad on ühendatud omavahel hapnikuga, mida kutsutakse glükosiidsidemeks. Tuntumad sahhariidid on sahharoos, mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Rahavakeeli on see tavaline suhkur ja seda leidub roo- või peedisuhkrus. Teine tuntuim on maltoos, mis on tekkinud kahe glükoosi liitumisel ning seda leidub linnasesuhkrus. Viimane tuntuim disahhariid on laktoos, mis
Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadesr fosforüleeritud (ntks 5'-ATP). Suhkurestrid on olulised metaboolsed intermediaadid. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel (leidub oligo- ja polüsahhariidides, ntks kitiinis) 1 Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: metüül-, etüülglükosiidid. Lehekülg 4. Oligosahhariidid on liitsuhkrud, mis koosnevad väikesest arvust monosahhariidi molekuli jääkidest, mida seovad glükosiidsidemed. -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel; -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel. Glükosiidsidet tähistatakse: Glc1-4Glc; Glc14Glc; Glc4Glc.
Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid. On suhkrud: mono-, oligosahhariidid, polüsahhariidid, pektiinid ja glükosiidid Mono riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligo (koosnevad kahest- kolmest monosahhariidist) sahharoos (taimemahlades), maltoos, laktoos. Polü tärklis, tselluloos, kitiin, inuliin. Pektiinid suhkruhappe polümeerid. Glükosiidid rasvhape, alkoloid, fenoolsed ühendid. Energeetiline ülesanne on kiireimini kasutatav energiaallikas. Strukuurne on rakukestas. Varuaine Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Oligopeptiidid ja valgud e
köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat, rabarber, puuviljadest sidrunid, limetid Glükosiidid annab kibeka maitse. Sinigriin- mädarõigas, rõigas, kaalikas, redis kapsaitsiin punases kaunpipras solaniin kartul, tomat parkained maitseomaduste kujundajad, andes iseloomuliku maitse. eriti rikkad kreegid, pihlakad, aiva. Vähesel hulgal õuntes, pirnides, enamus marjades. Köögiviljad sisaldavad vähe. Värvained teise nimetusega pigmendid, annavad kindla värvuse: klrofüll roheline; karotiin oranz, oranzikaspunane, likopiin punane
asendis sisaidab karboksüülrühma OH-rühmad 3., 7. ja 12. asendis.; Glükokolaat - kolaadi glütsiini- derivaat.; Desoksükolaat - OH-rühmad 3. ja.12. asendis. STEROIDHORMOONID: 1. Seksuaalhormoonid süntees munasarjades; vastutavad sootunnuste arengu, menstruaaltsükli ja ainevahetuse regulatsiooni eest.; 2. Kortikosteroidid süntees neerupealiste koores; reguleerivad süsivesikute ja soolade ainevahetust. STEROIDALKALOIDID - taimsed, väga tugeva füsioloogilise toimega glükosiidid, mis aglükoonina sisaldavad steroidse ehitusega komponenti. Taimedes omavad kaitsefunktsiooni. Esindajad: Solaniin = solanidiin (steroid) + süsivesik Sisaldub kartulis, tomatis jt Solanumi perekonda kuuluvates taimedes; kõrgenenud sisaldus idanenud kartulis. NB! Mürgine!; Tomatiin = tomatidiin (steroid) + süsivesik. Peamiselt tomatis, kuid ka teistes Solanumi perek taimedes. PROSTAGLANDIINID: Rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe (C20:4) derivaate.; Sisaiduvad
* lämmastikku sisaldavad ühendid milliseid nimetatakse toorproteiiniks ehk lihtsalt proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes
2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1. Rasvad, õlid (glütserool+rasvhapped; küllastumata rasvhapped)Taimeõlid 5.2
35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur).
35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur).
2glükoosijäägist, idanevad seemned). c) Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks; Tärklis (glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos (taimede rakukestades), inuliin (fruktoosi monomeeridest, korvõielistes asendab tärklist), kummivaigud ja limaained (mitmesugustest monosahhariididest). d) Pektiinid – suhkurhappe ja uroonhappe polümeerid. e) Glükosiidid – rasvhapped, alkoloidid, sahhariidina nt monosahhariid. Aminohapped ja valgud – aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede energiallikaks ning seemnetes varuaineks.
35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur).
Ehitus, nimetused, omadused, tähtsamaid esindajaid. Glükosiidside ja kuidas see tekib. Liitsüsivesikud, koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiissidemega. Sõltuvalt moonoosijääkidest arvust liigendatakse oligosahhariide di-, tri, tetrasahhariidid. Olulisemad on 2 monoosijäägiga disahhariidid. Glükosiidside on hüdrolüüsitav oligosahhariidid võivad hüdrolüüsuda monosahhariidideni. disahhariid-kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina tähtsamad: Sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijääk )(roo-ehk peedisuhkur, · Maltoos (kaks glükoosijääki)Linnasesuhkur. Tärkilise ja glükogeeni põhikompdonent · Laktoos (galaktoosi- ja glükoosijääk)Piimasuhkur Glükosiidside-hapnikside, kahe molekuli osa vahel. Glükosiidside moodustub poolatsetaale süsiniku ja mingi aine (teine suhkrutsükkel) alkoholrühma vahel
normaalseks kasvuks. Ainevahetuse ja püsiva kehasoojuse tagamiseks Sidekoe, naha, juuste ja küünte normaalseks talitluseks Kust saame? Kalast , merekoorikloomadest, karpidest, merevetikatest, vähem munast ja piimatoodetest. Taimede puhul sõltub joodisisaldus pinnase joodisisaldusest. Joodipuuduse tundemärkideks On struuma e. kilpnäärme haiguslik suurenemine, koordinatsioonihäired ja ainevahetusehäired. Joodi imendumist takistavad mõned glükosiidid ja fenoolsed ühendid, mida leidub kaalikas ja muudes ristõielistes, spinatis ja aedsalatis. Kaltsiumi ja magneesiumirikas joogivesi võib samuti joodiimendumist takistada. Joodi ületarbimist On täheldatud joodipreparaatide liigse tarvitamise puhul, selle sümptomiteks on esialgu alakõhuvalud, iiveldus, metalli maitse suus jpm. Joodiga liialdamine raseduse ajal võib põhjustada imiku kilpnäärme suurenemist ja alatalitlust ning nahalöövet. Joodi on vaja:
proteiiniks (n.o. valgud ja amiidid), * lämmastikuvabad ained: toorrasv süsivesikud: toorkiud lämmastikuvabad ekstraktiivained. PROTEIIN KUI TOITAINE Proteiini all mõistetakse kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid, millest peamise osa moodustavad harilikult valgud ja väiksema osa lämmastikku sisaldavad mittevalgulised ühendid (üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%,
normaalseks kasvuks. Ainevahetuse ja püsiva kehasoojuse tagamiseks Sidekoe, naha, juuste ja küünte normaalseks talitluseks Kust saame? Kalast , merekoorikloomadest, karpidest, merevetikatest, vähem munast ja piimatoodetest. Taimede puhul sõltub joodisisaldus pinnase joodisisaldusest. Joodipuuduse tundemärkideks On struuma e. kilpnäärme haiguslik suurenemine, koordinatsioonihäired ja ainevahetusehäired. Joodi imendumist takistavad mõned glükosiidid ja fenoolsed ühendid, mida leidub kaalikas ja muudes ristõielistes, spinatis ja aedsalatis. Kaltsiumi ja magneesiumirikas joogivesi võib samuti joodiimendumist takistada. Joodi ületarbimist On täheldatud joodipreparaatide liigse tarvitamise puhul, selle sümptomiteks on esialgu alakõhuvalud, iiveldus, metalli maitse suus jpm. Joodiga liialdamine raseduse ajal võib põhjustada imiku kilpnäärme suurenemist ja alatalitlust ning nahalöövet. Joodi on vaja:
on eeterlikud õlid. Eeterlikel õlidel on tugev antiseptiline või desinfitseeriv toime ja neid kasutatakse meditsiinis. Rohkesti eeterlikke õlisid sisaldavad troopilised maitsetaimed. Maitsetaimedes on palju mõruaineid, mis on tavaliselt taimedes mitmesugustes segudes koos eeterlike õlide, orgaaniliste hapete, süsivesikute ja teiste ainetega. Tüüpiline mõru maitse on koirohul, humalal, estragonil. Mõruained on söögiisu tekitajad, nad suurendavad maomahla eritust. Glükosiidid on taimedes sisalduvad orgaanilised ühendid, milles mingi monosahhariid (enamasti glükoos) või disahhariid on seotud mõne mittesuhkru molekuliga. Nad on enamasti mõrud, tihti mürgised, kuid väikeses koguses stimuleerivad organismi. Parkained on enamasti viljades, vartes, vähem lehtedes. Parkainete toimel muutuvad taimed kuivatamisel tumedaks (salvei, iisop, mint, basiilik jt). Falvonoidid on taimsed pigmendid. Neid leidub õistaimede kõigis osades
Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm. Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites. Alkaloidid on närvisüsteemi ergutava toimega. Nendeks on kofeiin tees ja kohvis, teobromiin kakaos ja sokolaadis, nikotiin tubakas. Glükosiide ja alkaloide esineb rikkalikult mitmesugustes ravimtaimedes. Ekstraktiivained on seedetegevust ergutava toimega. Neid leidub lihas ja kalas.
Pikaajalise liigniiskuse tingimustes tekivad gleimineraalid; ajutise liigniiskuse korral aga roostetäpid. Gleirendiina gleimullad, milledel on kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Gleistunud leetmuld happelised mullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont on selgelt väljakujunenud. Gleistunud leedemullad happelised liivmullad, mis on kujunenud ajutise liigniiskuse tingimustes. Huumushorisont pole selgelt väljakujunenud. Glükosiidid on ained, kus süsivesikud on liitunud teiste orgaaniliste ainetega, sageli annavad glükosiidid taimedele maitse ja aroomi. Ohtlikud on südameglükosiidid, mida leiame nt. maikellukesest ja sinihappe glükosiidid, mida sisaldavad luuviljaliste seemned. Glükosiidide hulka kuuluvad saponiinid, flavonoidid, värvained (antotsüaanid). Harjas eoskupart kandev, enamasti püstine, peenike, jäik ja värvunud varreke leht- sammaldel.
Reeglina on see teise süsiniku juures (C-2). Näiteks: 2-desoksü-D-riboos Suhkruestrid - Mõni hüdroksüülrühm (OH) on asendatud fosfaatrühmaga (fosfoesterside). Näiteks: riboos-5-fosfaat, glükoos-1-fosfaat ja teised. Fosfaatrühm võib asuda ükskõik millise süsiniku küljes, kindlaid reegleid ei ole. Aminosuhkrud - Aminorühm on asendatud C-2 juures OH asemel! Aminosuhkrud esinevad oligo- ja polüsahhariidides. Näiteks: glükoosamiin, galaktoosamiin. Glükosiidid - hemiatsetaalne OH rühm on kondenseerunud alkoholiga. Selline juhtum on ainult siis kui alkoholiks on teine oligo- või polüsahhariid! 11. Kirjutage järgmiste monosahhariidi derivaatide struktuurivalemid Haworth'i projektsioonis. Panen netist leitud pildid siia! a) alfa, D-2-desoksüriboos b) beta, D-2-glükoosamiin c) 6-desoksü-alfa-L-galaktoos (L-fukoos) d) alfa,D-glükuroonhape e) beta,D-riboos-1,5-difosfaat 12
välise osa. Rahvasuus kutsutakse jugapuu marikäbi lihtsalt marjaks. Alust sellele annab ka jugapuu nimetus eri keeltes. Ladinakeelne Taxus baccata viitab otseselt marjadele: bacca on ´mari´, baccata aga ´marju kandev´. Samalaadsed nimeversioonid on käibel ka soome keeles (marjakuusi) ja vene keeles ( ). Jugapuu mürgisus toetub laias laastus kolmele suurele sambale: alkaloidid (eeskätt taksiini kompleks taksiin ja taksifülliin), glükosiidid (taksikatiin) ja eeterlikud õlid (jugapuuõli). Ehkki loo nimitegelane hõlmab kõik kolm ühendirühma, tekitavad kõige rohkem probleeme jugapuu alkaloidid. Okaste maksimaalne taksiinisisaldus on kuni 2%, seemnetel vahemikus 0,21%. Katsetega on tõestatud, et laboriloomadest pisiimetajatel (hiired-rotid) jääb taksiini LD50 vahemikku 4,520 mg kehakaalu kilo kohta, kusjuures alkaloidide toime oleneb ka manustamisviisist. LD50 on keskmine surmav annus, mis põhjustab poolte katseloomade
annaabi.ee 
