· Üks tüüpilisemaid hüdrolüüsireaktsioone on nõrga happe või nõrga aluse soola lahustamine vees · Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu Sarnasus: · Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördprotsess 3. Kas järgmistel juhtudel toimub soolade hüdrolüüs? Põhjendage vastust. Milline on sellisel juhul soolalahuse pH? Lisage näited sooladest. a) Nõrga aluse ja tugeva happe sool - jah - hüdrolüüsuvad katiooni järgi pH<7, NH4Cl b) Tugeva aluse ja nõrga happe sool - jah hüdrolüüsuvad aniooni järgi pH>7, CH3COONa, KCN c) Tugeva aluse ja tugeva happe sool ei, sest peale vee pole süsteemis ühtegi nõrka elektrolüüti, NaCl d) Nõrga aluse ja nõrga happe sool jah - hüdrolüüsuvad nii aniooni, kui katiooni järgi, pH=7, NH3, PH3 4. Mida näitab pH skaala, mida pOH skaala? Kuidas arvutatakse?
aluseline keskkond •H2O →H+ + OH− • tugev alus + nõrk hape aluseline (pH>7) Na2CO3 t.a. n.h. • nõrk alus + tugev hape happeline (pH<7) n.a. t.h. ZnSO4 • tugev alus + tugev hape neutraalne (pH=7) Na2SO4 ta th Tugevast happest ja tugevast alusest moodustunud soolad ei hüdrolüüsu, nende soolade lahused on neutraalse keskkonnaga Tugevast alusest ja nõrgast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on aluselise reaktsiooniga (K2S, Na4SiO4 jt.) Nõrgast alusest ja tugevast happest tekkinud soolad hüdrolüüsuvad, nende lahused on happelise reaktsiooniga •(CuCl2, FeSO4, ZnSO4, NH4Cl, Al2(SO4)3, FeCl3) Milline keskkond (aluseline, happeline, neutraalne) tekib järgmiste soolade lahuses: Na2SO4, K2CO3, ZnSO4. Kirjuta dissotsiatsioonivõrrandid.
mitmesuguste ühendite koostises, kuid ka vabal kujul leidub neid kõigis organismides. Rohkesti on neid puuviljades, millest ka vanemad rahvapärased nimetused viinamarjasuhkur (glükoos) ning puuviljasuhkur (fruktoos). Sahhariidide korral nimetatakse eetreid glükosiidideks. Niisiis on glükosiidid üks eetrite alaliike. Glükosiidid on eetritest vähem püsivad. Nad moodustuvad kergesti hapete kui katalüsaatorite manulusel ja seepärast ka hüdrolüüsuvad hapete toimel kiiresti. Käelisus Paljude ühendite vasak- ja parempoolsus on üldine loodusnähtus, mis esineb ka molekulidest kõrgemal tasandil. Seda nimetatakse käelisuseks ehk teaduslikult kiraalsuseks. Disahhariidid Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel, nimetatakse glükosiidsidemeks. See ei ole küll eriti korrektne nimetus, kuid biokeemias ja looduslike ühendite keemias
DNA ja RNA võrdlus DNA RNA 1.Pentoos Desoksüriboos Riboos 2.Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G 3.Nukleotiidijääkide arv Suurem Väiksem 4.Denatureeruvus Aeglasemalt Kiiremini 5.Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) 6.Leidumine päristuumses a)tuumas a)tuumas rakus b)mitokondris b)mitokondris c)kloroplastis c)kloroplastis d)ribosoomides [e)tsütoplasmas] 7.Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku in...
Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud · Liitvalgud ehk proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist: a) Nukleoproteiidid mittevalguline osa on
Estrid on karboksüülhapete funktsionaalsed derivaadid, mis saadakse alkoholide ja karboksüülhapete omavahelises reageerimisel. Üldvalem R1COOR2 Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad happelises ja aluselises keskkonnas a) happeline CH3COOC2H5+H2O -> CH3COOH+C2H5OH b) aluseline CH3COOC2H5+H2O NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester)
pesuaine hüdrofoobses osas, kus need hüdrofiilse osa kaudu tõmmatakse pestavalt esemelt mustusetilgakestena lahusesse. Keskkonnasõbralik, ei sobi ta pesemiseks ei karedas ega happelises vees. Ebasobivaks võib osutuda isegi vihmavesi, kui see on liialt happeline. Esmalt tekkivad vees lahustumatud soolad, mille puhul seep ei vahuta ega pese. Happevihmas pesemisel eraldub vees lahustumatu rasvhape. Seebid kui nõrga happe ja tugeva aluse soolad hüdrolüüsuvad vees, mistõttu seebivesi tundub tekkinud naatriumhüdroksiidi tõttu alati libedana. Aluseline keskkond pole just kõige sobivam villase või siidesemete pesemiseks nind seda eriti kõrgemal temperatuuril, kus tavalise seebi pesevad omadused on kõige paremad.
mõningad teised. Orgaanilised ained, mis on ülesehitatud alfa aminohapetes polüpeptiidselt. (polükondensatsiooni protsess) C=O-NH vahel on peptiidside polüpeptiidid -> valgud Keemilised omadused: 1) Amfoteersed omadused a) hapetega NH2-R-COOH+HCl -> NH3-R-COOH+Cl- b) alustega NH2-R-COOH+NaOH -> NH2-R-COONa+H2O 2) Hüdrolüüsuvad Valk+H2O->aminohape(ensüüm toimel) R-CH2-CO-NH2-CH2-R+H2O -> R-CH2COOH+NH2-CH2-R Füüsikalised omadused: vedelad, poolvedelad, tahked ained, lahustuvad vees või happes kolloidlahusteks ja lagunevad kuumus käes. Elus: piim, kohupiim, muna jne
Miks? 10. Kumb lahus on happelisem ja mitu korda? a) pH=2, b) pH=6 11. Dissotsiatsioonivõrrandid: a) H2SeO4 <---> b) Ba(OH)2 <---> c) Fe(NO3)3 <---> 2A + B ----> 3C + D ( H > 0 ) <---- 12. Kuidas nihutab tasakaalu: a. aine A lisamine b. aine D eemaldamine c. aine B eemaldamine d. aine C lisamine e. temp. tõstmine f. rõhu alandamine ( kõik ained on gaasid ) 13. Millised soolad hüdrolüüsuvad? Milline on lahuse keskkond? a) K2S, b)FeCl3, c)Na2SO4 d)Zn(NO3)2 14. Lõpeta lõpunitoimuvate reaktsioonide võrrandid. Kirjuta täielik ja taandatud või ioonvõrrand ühe reaktsiooni puhul. Ülejäänute puhul piisab taantatud ioonvõrrandist. Reaktsiooni mittetoimumise puhul nimeta põhjus. NaOH + H3PO4 HCl + Na2CO3 KCl + NaNO3 NaOH + CuSO4 KOH + Na2SO4 Head õppimist! :)
Monosahhariid-aldoosid, ketoosid Disahhariid-sahharoos, laktoos, maltoos Polüsahhariidid-tselluloos, tärklis Tselluloos- Tselluloos on polüsahhariidide hulka kuuluv looduslik polümeer (C6H10O5) Kuidas jaotatakse kiudaineid. Too mõlema liigi kohta näide Mis iseloomustab valkusid? Too 4 kriteeriumi. Kuidas liigitatakse valke koostise alusel? Millised on valkude omadused Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad seedimisel – tekivad aminohapped 2) Denatureeruvad välistingimuste mõjul Kus leidub ja milleks on vajalikud lipiidid? Leidub taimsetes ning loomsetes organismides. Lipiidid on kõige energiarikkamad komponendid. Millest koosneb nukleotiid? DNA ja RNA võrdlus 3 aspekti ulatuses Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatgrupp 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos) lämmastikalus
Oksüdeerija liidab elektrone, o-a
reaktsioonis väheneb.Redutseerija
loovutab elektrone, o-a reaktsioonis
kasvab.R- universaalne
gaasikonstant=8,314J/K*mol=0.0821
atm/K*mol=62400cm3*mmHg/K*mol
Keemistemp:väärisgaasid
toiduainete töötlemisel Koostas: Janika Lensment KK-12 Mis need on ? Süsivesikud on taimsete toiduainete põhiline koostisosa, moodustades 60- 90% nende kuivainest. Loomsetest toiduainetest on süsivesikuid enim piimas. Suhkrud – glükoos, fruktoos, maltoos, sahharoos, samuti tärklis, paiknevad rakumahlas, tselluloos ja teised polüsahhariidid rakukestas. Suhkrute muutumine... Disahhariidid (sahharoos ja maltoos) hüdrolüüsuvad veega kuumutamisel happete või fermentide juuresolekul. Kuumutamisel suhkrud karamellistuvad, olemuselt on see käärimisprotsess. Tärklise muutumine... Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstrrinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess algab temp 110 C. Tekkinud tekstriinid annavad toodete pealmisele pinnale kooriku ja iseloomuliku värvi ning maitse. Tärklise tekstriinistumine leiab
Rasvad ehk lipiidid minu elus Mis on rasvad? Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid. Nad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Nende olek sõltub rasvhappe radikaalist. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Vedelad rasvad on taimsed õlid ja vahad on nii taimsed kui ka loomsed. Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad. Nad on veest kergemad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped, taimedel aga enamasti küllastumata rasvhapped. Rasvu liigitatakse: 1. lihtlipiidid 2. liitlipiidid 3. tsüklilised lipiidid Rasvade funktsioon: 4. põhiülesandeks on energia saamine ja selle säilitaminene 5. võtavad osa kasvuprotsesside ka muu elutegevuse reguleerimisestainevahetuslik funktsioon 6. varuaine funktsioon 7. kaitse funktsioon 8. lahusti funktsioon 9
Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioone, mis põhjustavad aluselise keskkonna. Tugevamini hüdrolüüsuvad kõrge laenguga väikeste mõõtmetega ioonid nt Al 3+. 2. Temperatuuri mõju hüdrolüüsile. Katseklaasi valan ~2 cm3 CH3COONa-lah↔ust ja lisan 2 tilka fenoolftaleiini ja kuumutan kuni keemiseni. Toatemperatuuril on lahus värvusetu, keemistemperatuuril muutub lahus roosakaks. CH3COONa ↔ CH3COOˉ + Na+ CH3COOˉ + Na+ + H+ + OHˉ ↔ CH3COOH + NaOH (aluseline kk) Järeldus katsest: Temperatuuri tõstmisel nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, paremale kulgev
Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui glükogeenivarud on täis, võib suhkrutest moodustuda ka rasvasid. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul). Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut
seostuvad aluse katioonidega – tekib nõrk alus, ja H+ ioonid seostuvad happe anioonidega – tekib nõrk hape. lahus jääb neutraalseks. NH4+ + CH3COO− + H2O -> NH3·H2O + CH3COOH tugevast happest ja tugevast alusest tekkinud soolad (NaCl, Na2SO4) EI HÜDROLÜÜSU! nõrgast happest ja tugevast alusest tekkinud soolad (Na2CO3, FeCl3) ja tugevast happest ja nõrgast alusest tekkinud soolad (NH4Cl) hüdrolüüsuvad osaliselt tavaliselt ei toimu hüdrolüüs lõpuni, vaid peatub esimeses-teises astmes. täielikult hüdrolüüsuvad näiteks järgmised lahustuvustabelis kriipsuga märgitud soolad: Al2S3, Fe2S3, Al2(SO3)3, Al2(CO3)3, Fe2(CO3)3, (CH3COO)3Fe hüdrolüüsikonstant K a) nõrga happe sool b) nõrga aluse sool c) nõrga happe ja nõrga aluse sool hüdrolüüsimäär β
tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks. Lisades saadud alkoholaadile süsinikdisulfiidi, tekib tselluloosi ksantogenaat, mis lahustub vees. Merseriseerimine. Tselluloos annab leelise toimel alkoholate. Kange (20...30%) leelisega töödeldakse peamiselt puuvilla ja seda nimetatakse merseriseerimiseks. Töötlemise aeg on kuni 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt leeliskomplekse. Kui merseriseeritud lõnga või kangast veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on natuke muutunud. Käärimisprotsessid toiduainetööstuses. Käärimise all mõistetakse prottsesse, milles mikroorganismid muudavad monosahhariidid, aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaadusteks. Paljud käärimised kulgevad ilma õhuhapniku osavõtuta (anaeroobselt). Käärimist põhjustavad pärmseenekesed (alkoholkäärimne) või bakterid (piimhapekäärimine)
Keemilised omadused Keemilised omadused · Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks.
Detergendid Detergendid · Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees. · Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep)...
Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid. Hügieenitarvete tööstuses: Detergentide põhikoostisosa. Näiteks: seep. Keemilised Omadused Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. kui rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi):
või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained jne Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. Rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep Rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem
Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul). Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut
Kõigil organismidel on eri disahhariidide jaoks omaette ensüümid. Laktoosi puhul on vaja laktaasi. Mõnedel inimestel seda pole ja see tekitab tervisehäireid omastamata laktoos tekitab soolestikus käärimist. Disahhariidide omadused Füüsikalised omadused: kõik on tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, tihti lagunevad enne kui sulavad, magusa maitsega. Keemilised omadused: 1. Disahhariidid hüdrolüüsuvad. Hüdrolüüs tähendab reaktsiooni veega, lahjendatud hapete või ensüümide toimel (katalüsaatorite juuresolekul). Hapetega keetmisel või ensüümide toimel hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut
Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju mono...
6.2.3. Lipiidide seedumine ja imendumine. Seedumiseks vajavad lipiidid emulgeerimist. Emulgaatoriteks on: · sapphapped ja nende soolad · valgud · HCO3- neutraliseerib H+ CO2 mullikesed Maos hüdrolüüsub 10-30 % triglütseriididest, 70 90 % peensooles ja jämesoole ülemises osas. Pankrease lipaasi aktiveerimiseks on vaja sapphappeid, kolipaasi ja Ca 2+ ioone. Kõige aeglasemalt hüdrolüüsub side 2. süsiniku juurest, tekkinud monoglütseriidid hüdrolüüsuvad aeglaselt ja moodustavad mitselle. Samas võib Ca 2+ anda vabade rasvhapetega lahustumatuid seepe, mis väljuvas väljaheidetega ( palju Ca2+, vähe monoglütseriide). Lühiahelalised rasvhapped (n 10 ) imenduvad vabalt verre, pikemad rasvhapped (n 10) moodustavad mitselle koos monoglütseriidide, kolesterooli ja sapphapetega. Mitselli pinnale seostuvad lõhustumata fosfolipiidid.. Hüdrolüüsumata jäänud triglütseriidid imenduvad vähesel määral mikrotilkadena
on lõpp aat. Amiidide nimetused moodustatakse karboksüülhapete nimetusest, asendades liite- hape tunnusliitega-amiid. Estrite leidumine looduses ja omadused- leidub taimede lehtedel, vartel ja viljadel õhukese kihina,meeldiva lõhnaga lenduvad vedelikud. Estrite hüdrolüüs-reageerimine veega, mille tulemusena tekivad uuesti estri lähteained- karboksüülhape ja alkohol. Ekstrahheerimine- Räästuma- Hüdrolüüs loomorganismis- rasvad hüdrolüüsuvad seedetraktis ensüümide toimel rasvhapeteks ja propaantriooliks. Estrite kasutusalad- plastmassid,puuviljaessentsid,taimekaitsevahendid,ravimid,lõhkeained,lahustid,tehiskiud. Õli-vedelad rasvad. Rasv- kõrgema karboksüülhapete glütserooliga estrid. Vaha- estrid, mille alkoholijääk ei pärine glütseroolist. Rasvad Rasvade leidumine- Oliivide viljalihas 60%, kakao ubades 55%,linaseemnetes 40%, päevalilleseemnetes kuni 24%. Leidub igas loomas ja inimeses.
glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustab tärkliseklistiiri. Peale selle, et tärklis moodustub -glükoosist, on teiseks suureks erinevuseks tselluloosiga võrreldes tärklise polümeerahelate hargnemine. Tärklise hüdrolüüsil moodustub glükoos. Ahelate hargnemiskohtade sidemed on püsivamad. Seepärast hüdrolüüsuvad ahelasidemed, eriti alates ahelate otstest, kiiremini. Lõplikult hüdrolüüsimata sega koosneb dekstriinidest. Dekstriinide molekulid on väiksemad ning võrreldes amülopektiini struktuuriga, meenutab dekstriini molekul kulunud luuakontsu. Dekstriini kasutati varem liimide valmistamiseks. Tärklis hüdrolüüsub samuti organismides. On erinevad ensüümid sirgete ja hargnenud ahelate lammutamiseks ja spetsiaalselt hargnemissidemete hüdrolüüsimiseks. Organismis on ka ensüümid
aminohapete järjestuse poolest. Fibrillvalgud-on vees lahustumatud ja enamasti kiulised (kollageenid, keratiinid, müsosiinid) Globulaarvalgud on korrapäratu, keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. (ensüümid, O2 transport valgud). Valgu denatureerumine on protsess, kus orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Valkud hüdrolüüs valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel nii nagu polüamiinid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saaduseks on aminohapped. N:seedimise käigus valgud hüdrolüüsitakse ning organitesse ja kudedesse lähevad ainult valkude lammutamise saadused aminohapete, vähesel määral ka oligopeptiididena. Kanamuna kuumutamisel munavalge globulaarvalgud denatureeruvad , valgupäsmad kerivad end lahti. Peptiidahelad ühinevad omavahel ja nii moodustub
Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad valgud. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud: ensüümid, hormoonid ja antikehad. Valkude denatureerimine Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel valgud sadestuvad, seejuures valgumolekuli ehitus muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerimiseks. Valkude hüdrolüüs Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste ja ensüümide toimel. Hüdrolüüsi protsessi toimel tekivad aminohapped. Valkude leidumine elusorganismides ja valgurikkad toiduained Organismis on valgud pidevas vahetuses. Neid lahutatakse aminohapeteks, millest sünteesitakse uusi valke. Elusorganismi koostisesse kuuluvatest ainetest on valgud kõige tähtsamad. Valke leidub piimas, lihastes, luudes, kudedes juustes, karvades ja villas. Elusorganismis on valke 14% - 20%. Mõned organid sisaldavad valke veelgi enam,
päriliku informatsiooni realiseerimine. · Fosfaatrühm · Riboos · Polümeer · Nukleotiid · lämmastikalus (A;U;C;G) · suhkur (riboos) · fosfaatrühm · Komplementaarsus ( A -U; C - G) Üksikahel (mitu kuju) Sarnasused · Nukleiinhapped · Koosnevad nukleotiidijääkidest · Koostises pentoos, fosforhappejääk; esinevad ühesugused lämmastikalused(A, C, G) · Leidub rakkudes samades struktuurides · Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad · Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassig Erinevused DNA RNA Pentoos Desoksüriboos Riboos Lämmastikalused A, T, C, G A, U, C, G Nukleotiidijääkide ärv Suurem Väiksem Denatureeruvus Aeglasemalt Kiirem Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas Ribonukleaas (RNA-
1. Tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KCIO4 jne.) need ei hüdrolüüsu! 2. Aluselisi lahuseid annavad tugevad aluse ja nõrga happe soolad (Na2S, KCN, Na2CO3, KF, CH3COONa jne.). Veega reageerib nõrga happe anioon. 3. Happelisi lahuseid annavad nõrga aluse ja tugeva happe soolad (FeCl3, Al2(SO4)3, Bi(NO3)3, NH4NO3, SbCl3 jne.). Veega reageerib nõrga aluse katioon. 4. Nõrga happe ja nõrga aluse soolade (NH4)2S, CH3COONH4 korral hüdrolüüsuvad nii katioon kui anioon. Hüdrolüüsiaste () näitab hüdrolüüsunud soola kontsentratsiooni ja soola üldkontsentratsiooni suhet. Mida nõrgemast happest ja alusest on sool moodustunud, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. HAPPED JA ALUSED. Brønsted Lowry teooria. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (ehk vesinikioone), alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Lewis teooria. Happed on elektronpaari aktseptorid, alused on elektronpaari doonorid
molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena, mis koosnevad glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidi molekulide jääkidest (eraldunud on H2O) 2. Glükoosi füüsikalised ja keemilised omadused. Osata kirjutada : a)fotosünteesi võrrandit, b)glükoosi oksüdatsioonireaktsiooni, c)glükoosi käärimise võrrandit Füüsikalised omadused: tahked, vees lahustuvad, valged, lõhnatud, madala sulamistemperatuuriga, magusa maitsega. Keemilised omadused: hüdrolüüsuvad. (reaktsioon veega) a) CO2+H2O=O2+C6H12O6 b) c) C6H12O6=2CO2+2CH3CH2OH 3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid
Valgud ehk proteiinid Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Molaarmass asetseb piirides 10 astmes 4 6 korda 10 astmes 7. Valgud erinevad üksteisest ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Ruumiline struktuur on ebapüsiv. Temp. tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Valgud hüdrolüüsuvad hapete, leeliste, eriliste ensüümide ja proteaaside toimel, saaduseks on aminohapped. Valkude ruumiline ehitus: - fibrillaarvalgud vees lahustumatud ja enamasti kiulised. NT: kollageenid (sidekoe, kõhrede, luude ja naha struktuurivalgud), keratiinid (vill, karvad, küünised), müosiinid (lihasvalgud) - globulaarvalgud korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad NT: ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad
Toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 Kõrgemal temperatuuril veeauruga: 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 *Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid (leelised): Na2O + H2O= 2NaOH *Mittemetallioksiidiga reageerimisel saadakse happeid: SO2 + H2O= H2SO3 * Vesi on neutraalne ühend, mis väga vähesel määral annab lahusesse H+ ja OH- ioone: H2O=H++OH- Et vastasnimeliste ioonide arv on võrdne, siis on puhtal veel pH=7. *Estrid ja rasvad hüdrolüüsuvad vee toimel (tekivad happed ja alkoholid): CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH+ C2H5OH Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb. Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri, uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap
koos võib anda positiivse hõbepeeglireaktsiooni. 3. C12H22O11 + H2O ® 2C6H12O6. On suurem hüdrolüüsireaktsioonis osalenud vee massi võrra. COOH 4. Pidades silmas sihtsaadusena salitsüülhapet OH , CH 2 OH pidid vanad kreeklased salitsiini O Glc hüdrolüüsima ja siis oksüdeerima (või vastupidi). Glükosiidid ehk atsetaalid hüdrolüüsuvad hapekatalüütiliselt. Arvatavasti kasutati katalüsaato- riks äädikat (etaanhappe lahust). Oksüdeerijana tuleb arvesse vaid õhuhapnik. Tugevamaid ok- südeerijaid kreeklastel polnud ja pealegi oksüdeeriksid need selle ühendi lõhustades fenooli. Seepärast võib oletada, et pajukoore kestval lahtises nõus keetmisel äädikaga saadi salitsüül- hapet sisaldav lahus. 5. Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest
Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge- ja vaalarasv. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, ...) Keemilised omadused 1) Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool seep. kui rasv + NaOH propaantriool + Na-sool - tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + K-sool - vedel seep 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid vedelad rasvad räästuvad
saastatuse eest. Näiteks lisatakse teatud tüüpi ammooniumühendeid ujumisbasseinide vette või vetesüsteemidesse, et see toimiks algitsiidina, mis kaitseb vett saastatuse ja vetikatekasvu eest. Kuna on tihti ebapraktiline kasutada mürgist kloori veepuhastuseks, kasutatakse alternatiivseid meetodeid, milleks on näiteks hüpokloriidi lahused. Need lahused, lisatuna väikses koguses vette, klooriaatomid hüdrolüüsuvad ning moodustavad hüpokloorhappe, mis töötab kui üldine biotsiid, mõjudes surmavalt bakteritele, mikroorganismidele, vetikatele jne. Meditsiinis kasutatavad antibiootikumid on ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu, mistõttu on need heaks raviks bakteriaalsete haiguste vastu. Pestitsiididena on tegemist ainetega, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, hävitamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiide kasutatakse inimesele kasu
Sissejuhatus Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama järjenumbriga) aatomite klass.Keemilist elementi saab veel erinevalt defineerida- keemiline element on sama järjenumbriga aatomite kogum; keemiline element on aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama järjenumbriga aatomid; keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Valdav enamik elemente võib keemiliste reaktsioonide tulemusel moodustada keemilisi ühendeid (liitaineid). Liitaine koosneb kindla ehitusega ja molekulidest. Liitaine iga molekul sisaldab erinevate elementide aatomeid. See, milliste elementide aatomid millisel arvul molekuli kuuluvad, määrab liitaine keemilise koostise.Liitained on näiteks vesi, soolad, oksiidid ja orgaanilised ühendid. Näiteks vesi H2O on ühend elementidest vesinik H (2 aatomit molekulis) ja hapnik ...
Lipiidid Lipiidid on ühendid, mis koosnevad estersidemega seotud rasvhappejääkidest ja alkoholist. Jaotus: 1. Lihtlipiidid: õlid, rasvad, vahad 2. Liitlipiidid: fosfolipiidid, gangliosiidid 3. Tsüklilised lipiidid: kolesteriidid, fütosteriidid Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused: 1. hüdrofoobsed 2. veest väiksem eritihedus 3. olekud kas a) vedelad- taimsed õlid; või b) tahked - loomsed rasvad 4. hüdrolüüsuvad - tekivad rasvhapped ja alkohol 5. võivad rääsuda ehk osaliselt laguneda, tekivad kahjulikud ühendid. Rääsumist soodustavad valgus, hapnik ja kõrge temperatuur Õlide, rasvade biofunktsioonid 1. Energetiline a) need on kõige energiarikkamad - 1g umbes 9 kcal b) inimese ööpäevasest energiatarvidusest peaksid katma 30-32% c) iga kehakaalu kilo kohta peaks saama 0,8-0,9g lipiide päevas
Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida harilikult nimetatakse valgud ,,proteetiliseks rühmaks". Proteiinid ehk lihtvalgud Proteiinid moodustavad peamisi koe- ja varuvalkaineid. Albumiinid on valgud, mis kergesti lahustuvad vees, lahjendatud hapetes, leelistes ja neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne.
Lahustuvuskorrutis Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses. Ks = K · [MmAa] = [Ma+]m · [Am-]a = const Hüdrolüüs lahustunud soola ioonide reageerimine vees, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelised või aluselised. Ei hüdrolüüsu nn tugeva happe ja tugeva aluse soolad NaCl, KNO3. Tugeva aluse katioonideks võib lugeda Li+, K+, Mg2+, Ba2+, samuti tugeva happe anioonid. Hüdrolüüsuvad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Veega reageerin nõrga happe anioon: CO32- + H2O HCO3- + OH- (lahus aluseline); nõrga aluse ja tugeva happe soolad veega reageerib nõrga aluse katioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ (lahus happeline); nõrga happe ja nõrga aluse soolad veega reageerivad nii katioon kui anioon: NH4+ + H2O NH3 · H2O + H+ ; S2- + H2O HS- + OH- Hüdrolüüsi tasakaalu saab vasakule nihutada tugeva aluse ja
molekulis on kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside, selletõttu on ta lihtainena keemiliselt passiivne ehk väheaktiivne gaas ja mittemetallidega toatemp. ei reageeri, ainult mõnede metallidega. Lämmastikku saab akiivseks muuta väga kõrgel temperatuuril, sel põhjusel tekib nt äikese ajal õhku lämmastikoksiidi. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku kasutusalad Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides, inertse keskkonna loomiseks, et vältida hõõgniidi kiiret läbipõlemist, säilitus- ja pakkegaasina toidupakendites. Vedelat lämmastiku kasutatakse materjalide sügavjahutamiseks ja säilitamiseks. Tuntumate ühendite iseloomustus: NH3 Ammoniaak on värvusetu, terava lõhnaga, õhust 2x kergem, vee ülihästi lahustuv gaas.
Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus üldvalemiga RCOOR' Amiid karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus karbonüülrühma kuuluva OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Leeliseline hüdrolüüs hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul. Happeline hüdrolüüs hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid nimetatakse nii nagu nende soolasid. Nad hüdrolüüsuvad sarnaselt karboksüülhapete estritega. Nitraadid moodustuvad alkoholist ning lämmastikhappest väävelhappe(vajalik katalüsaatorina) manulusel. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Mitme nitraatrühma olemasolu korral kaasneb lagunemisega plahvatus. Nitroglütseriin on õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks.
NB! Metall asendab ainult OH-rühma H-aatomi! 3) Väävelhappe (H 2 SO 4 ) juuresolekul saadakse etanoolist eeter (dietüüleeter) Kahest etanoolist 1 mool eetrit: CH 3 CH 2 OH *kahepeale annavad ära ühe vee CH 3 CH 2 O H CH 3 CH 2 - O - CH 2 CH 3 + H 2 O Etanooli ja teiste alkoholide tootmine - saadakse sahhariide sisaldavatest ainetest: o kartul, teravili tärklis hüdrolüüsuvad glükoos pärm etanool + CO 2 o puit tselluloos (~40%) = 12-14% 78° kange alkohol o suhkruroog, -peet sahharoos 2 *kuid võib saada ka naftast: eteen + H 2 O etanool CH 2 = CH 2 + H 2 O CH 3 CH 2 OH Alkohole saadakse üldjuhul järgmise skeemi kohaselt: Alkeen alkaan
kepikesi või kiude. kollageen, aktiin, müosiin b. Globulaarsed valgud kompaktsed sfäärilised või elliptilised molekulid. Transpordivalgud. 4) Kvaternaane struktuur valguahelate mittekovalentne seondumine. Aktomüosiin lihastes, kaseiinimitsellid piimas. Füüsikalised omadused Amfoteersed Omavad isoelektrilist punkti pH, mille juures valk on elektriliselt neutraalne. Peptiidid ja valgud hüdrolüüsuvad proteolüütilised ensüümid Veesidumisvõimega 1) Lahustuvus, hüdratsioon, pundumisvõime Sõltub polaarsete ja apolaarsete rühmade arvust ja nende rühmade järjestusest piki molekuli Lahustuvad ainult tugevalt polaarsete lahustites Lahustuvus vees sõltub pHst ja soola kontsentratsioonist Hüdraatumise aste on varieeruv Lahustumatud valgud punduvad 2) Valkude denatureerumine Omadused muutuvad keemiliste(happed, raskemetalli soolad jne) või füüsikaliste tegurite toimel
60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: -karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja - ning -karoteenist üks molekul. Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse. Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel. Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85- 90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks
lämmastikoksiidiks: N2 + O2 2NO Vesinikuga reageerib lämmastik samuti ainult kõrgtemperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel: N2 + 3H2 2NH3 Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm (kartulikrõpsupakkides aitab lämmastik säilitada krõpsud värskemad). Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide
p 57. CH3-CH- e COOH NH2 2- aminopropaa nhape 58. Karboksüülh 60. - 62. 66. ENNE VT - Hüdrolüüsuvad leeliste või apete a 63. TAGUMI hapete toimel derivaadid: a 64. R- etüülpropana - Estri valm: hape+alkohol Estrid t CO at - Rasvad on estrid 59. Amiidid 61. - O-R naatriumetan a 65. R- aat m CO- 67
a) Difenüülmetaani derivaadid – fenoolftaleiin, bisakodüül, pikosulfaatnaatrium (Toimemehhanism ei ole täpselt teada – suurendab prostaglandiinide hulka, inhibeerib Na+K+- ATPaasi; bisakodüül toimib peensooles vähendades resorptsiooni ja jämesooles stimuleerides peristaltikat). b) Antrakvinoonid – rabarbrijuur, paakspuukoor, aaloe, sennalehed (Derivaadid toimivad peamiselt jämesooles. Seotud glükosiididega. Jämesooles hüdrolüüsuvad nad bakterite toimel ja vabanevad vabad antrakvinooni derivaadid, mis stimuleerivad plexus myentericus‘t). c) Lahtistid-surfaktandid – dokusaadid, poloksameerid, dihüdrokolaat, kastoorõli (Anioonsed surfaktandid, mis toimivad peamiselt muutes väljaheidet märjaks ja pehmeks. Muutes sooleseina läbilaskvust suurendavad lahtistid surfaktandid vee ja elektrolüütide sekretsiooni soole valendikku). 25. Mis põhjustel tekib rasedal patsiendil kõhukinnisus?
Väga energiarikkad toitained inimestele, loomadele. Puhtad rasvad on värvitud, maitsetud, lõhnatud. Looduslikel rasvadel on lõhn ja maitse (lambarasv näiteks) On veest kergemad Ei lahustu vees Lahustuvad orgaanilistes ainetes eetris, bensiinis, piirituses, atsetoonis. Räästuvad õhu käes tekib ebameeldiv lõhn, ei kõlba süüa. Vältimiseks lisatakse rasvadele antioksüdante: C-vitamiini ehk askorbiinhapet näiteks. Biokatalüsaatorite (ensüümi lipaas) toimel hüdrolüüsuvad organismis tekib energia + CO2 ja H2O Rasv + lipaas = energia + CO2 ja H2O Oksüdatsioonil vabanevat energiat kasutab organism: liikumiseks, aju tööks, füüsiliseks tööks, kasvamiseks, keha to säilitamiseks, rakkude uuendamiseks, südame tööks...jne. Rasvade tähtsus / kasutamine: 1. On organismi energiaallikateks kasutatakse toiduainetena, 2. Neli vitamiini (A, D, E ja K-vitamiin) lahustuvad organismis ainult rasvades. Rasva eemaldamisega piimalt kaovad ka osad vitamiinid. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
