Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Notariaaltoimingud – arvestus 2017 (0)

1 HALB
Punktid
Notariaaltoimingud – arvestus 2017
  • Notari tegevus pärimismenetluses
    Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande.
    Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/ .
    Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda .
    Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi , kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.
    Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu:
    1) abieluvararegistrisse;
    2) liiklusregistrisse;
    3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse;
    4) kinnistusregistrisse;
    5) rahvastikuregistrisse;
    6) pensionikeskusesse;
    7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi.
    Samuti saadab notar päringud kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele selgitamaks välja, kas tal oli panga ees rahalisi kohustusi ja kas pangakontodel on raha. Kui pärandaja oli abielus ja abikaasade vahel kehtiva varasuhte kohaselt moodustab nende vara ühisvara , siis teeb notar päringud ka üleelanud abikaasa kohta. Kui pärijad soovivad teeb notar päringu ka muudele asutustele, kui neil on alust arvata, et pärijal võis olla mingeid kohustusi või nõudeid. Näiteks on teada, et ta ostis midagi järelmaksuga, võis võtta kiirlaenu või andis ise kellelegi laenu jne.
    Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta ka krediidiasutustele.
    Kui kõik pärijad on välja selgitatud, siis saab menetluse lugeda lõppenuks ning notar tõestab pärimistunnistuse ning teeb selle kohta kande pärimisregistrisse. Kõigil on õigus pärimisregistrist teada saada, kes on surnud isiku pärijad.
    Pärimistunnistus on tõend selle kohta, kes on surnud isiku pärijad ja nende pärandiosa suurus. Pärimistunnistusele ei märgita pärandvara koosseisu.
  • Notari tegevus kinnisvaratehingute juures
    Tehinguid kinnisasjadega tehakse üldjuhul notari juures. Tehing kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingu tõestamisel peab notar tehinguosalisi nõustama, selgitama välja olulised asjaolud ning koostama dokumendiprojektid. Notar esindab tehinguosalisi kinnistusraamatut pidavas kohtus, esitades kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale. Võib kokku leppida, et ostu- või laenusumma makstakse notari deposiiti ning notar kannab selle üle siis, kui on kinnistamisavalduse kohtusse esitanud .
    Kui kinnistusraamatu kande tegemine, selle muutmine või kustutamine ei eelda asjaõiguslepingu sõlmimist (näiteks õiguse lõpetamisel, kinnisasja koormamisel omanikuhüpoteegiga, kinnistu jagamisel mitmeks kinnisasjaks, märgete kandmisel kinnistusraamatusse), on notari roll väiksem, piirdudes tavaliselt allkirja õigsuse kinnitamisega. Allkirja õigsuse kinnitamine notari poolt on võrdsustatud digitaalallkirjaga. Seetõttu, kui asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole nõutav, võib kinnistamisavalduse esitaja allkirjastada avalduse digitaalselt ilma notari poole pöördumata.
    Kui kande tegemine, muutmine või kustutamine puudutaks kellegi kolmanda isiku kinnistusraamatusse kantud õigusi, siis ei saa kannet teha muidu kui selle isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekul või kohtuotsuse alusel.
    Digitaalselt allkirjastatav kinnistamisavaldus tuleb koostada ja esitada kinnistusosakonnale kinnistuportaali kaudu. Soovi korral võib kinnistuportaalis anda ka nõusoleku kinnistusraamatu kande tegemiseks või volituse kinnistamisavalduse esitamiseks . Samuti võib koostada kinnistamisavalduse muutmise või tagasivõtmise avalduse ning esitada lisadokumente või määruskaebuse tehtud kandemääruse peale.
    Lisaks notariaalselt tõestatud või kinnitatud tehingule tehakse kinnistusraamatusse kandeid ka kohtulahendi alusel ning kohtutäituri taotlusel. Teatud liiki kandeid tehakse ka muude ametiasutuste taotlusel.
    Kinnistamisdokumendid esitatakse kinnistusraamatut pidavale kohtule originaalina või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirjana (kohtul säilib õigus nõuda originaali esitamist ). Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos tõlkega, mille kinnitab vandetõlk või notar. Välismaal välja antud ametlikud dokumendid tuleb notari juures legaliseerida või apostillida.
  • Notariaalne tõestamine
    Notariaalne tõestamine tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud. Muu hulgas tuleb notariaalselt tõestada: kõik kinnistute võõrandamise tehingud ja kinnistule asjaõiguste seadmise tehingud; elamute , suvilate ja muude ehitiste kui vallasasjade võõrandamise ja pantimise tehingud; abieluvaraleping ; äriühingu asutamisleping või asutamisotsus ; osaühingu osa võõrandamise leping; õigusvastaselt võõrandatud vara nõudeõiguse loovutamise leping.
  • Notariaalne kinnitamine
    Notariaalne kinnitamine tähendab lepingu vormistamist kirjalikult ning lepingupoolte allkirjade tõendamist notari poolt. Lepingu notariaalset kinnitamist asendab lepingu notariaalne tõestamine.
    Tõlgitud dokumentide teises riigis kasutamiseks tuleb need notariaalselt kinnitada, et oleks võimalik nende ehtsuse tõestamiseks dokumente apostillida või legaliseerida.
  • Abielu sõlmimine ja lahutamine
    Abielu sõlmimine
    Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida.
    Abielu registreerimise eest tuleb maksta riigilõivu perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, lisaks käibemaks . Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet .
    Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuamet):
    • ühine kirjalik avaldus
    • isikut tõendavad dokumendid
    • sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad
    • varem abielus olnud inimese abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus
    • vajadusel kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta
    • vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument
    abieluvõimetõend , kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu
    • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega
    • riigilõivu tasumist tõendav dokument.
    Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei näe ette teisiti.
    Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend. Selle saab tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine.
    Abielu lahutamine
    Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult ühise kirjaliku eestikeelse avalduse ning abielu sõlmimist tõendava dokumendi. Dokumendi või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist. Enne avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv .
    Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuvatel põhjustel isiklikult perekonnaseisuasutusse kohale tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega, kui välisleping ei näe ette teisiti.
    Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abielulahutuse avalduse esitamisest. Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel abielu lahutamise päeval perekonnaseisuasutusse tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Abielu lahutamise kande tegemise järel väljastab ametnik avaldajatele nende soovil abielu lahutamise tõendi. Tõendi võib väljastada mõlemale avaldajale. Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv.
    Notari juures lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel ühise avalduse alusel, mis täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, abielu sõlmimist tõendav dokument. Kui üks abikaasadest ei saa ühise avalduse esitamiseks mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse. Kõik välisriigi dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.
    Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mil ta lahutab mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui üks abikaasadest ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
    Notari tasu abielu lahutamise kinnitamisel makstakse notari tasu ning see hõlmab abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.
  • Testamendid
    Testament on ühepoolne tehing, vara omaniku viimse tahteavaldus , millega pärandaja ehk testaator annab korraldusi, kuidas tema varaga ehk pärandiga tuleb käituda peale tema surma.
    Testamendi koostamine on vajalik siis, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid korraldusi.
    Notariaalne testament annab kõige suurema õiguskindluse ja aitab vältida tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Notariaalne testament kehtib tähtajatult kuni pärandi avanemiseni või uue testamendi tegemiseni. Notar registreerib testamendi pärimisregistris. Notariaalsed testamendid jagunevad notariaalselt tõestatud ja notari juurde hoiule antud testamendiks.
    Notariaalselt tõestatud testamendi on notar koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või on testaator ise koostanud testamendi, mille ta annab notarile tõestamiseks. Oluline on, et testaator kirjutab testamendile alla notari juuresolekul.
    Notarile hoiule antud testament on isiku enda koostatud ja isiklikult kinnises ümbrikus
    notarile hoiule antud dokument. Notar kinnitab, et see on testaatori testament, ja koostab
    testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar.
    Testaator võib notarile hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar samuti notariaalakti, millele kirjutavad taaskord alla testaator ja notar.
  • Äriühingute tegevusega seonduv (asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud)
    Äriühingu saab registreerida kas elektrooniliselt või notari abil. Elektrooniliselt e- äriregistri ettevõtjaportaalis saab registreerida osa-, täis- ja usaldusühingut, mittetulundusühingut ning füüsilisest isikust ettevõtjaks. Tulundusühistut ning aktsiaseltsi saab registreerida ainult notariaalselt. Notari poole tuleb pöörduda ka siis, kui äriühingu põhikapitali sissemakse ei ole rahaline või asutajad ei saa asutamisdokumente digitaalselt allkirjastada.
    Avalduse, asutamis -, ühinemis- ja jagunemislepingu tõestamine notari poolt sisaldab projekti koostamist, õiguslikku konsultatsiooni ning infot selle kohta, kui palju on vaja riigilõivu maksta. Asutajal on õigus nõuda notarilt, kes tõestas või kinnitas kandeavalduse, et ta esindaks teda asjaajamises kohtu registriosakonnas, sh edastaks dokumente (notariaadiseaduse § 30 lg 2 ja 21 ja § 33 lg 1 ning notari tasu seaduse § 312). Lisaks on notaril osalejate taotlusel õigus ja kohustus koostada ja edastada aktsiaseltsi aktsiate Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus , käibemaksukohustuslase registreerimise avaldus ja notariaadimäärustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa , litsentsi ja registreeringu taotlus (vt notariaadimäärustiku § 37).
    Äriühingute restruktureerimise peamised viisid on ühinemine ja jagunemine. Ühinemisel üks äriühing (ühendatav ühing) ühineb teise äriühinguga (ühendava ühinguga) ning ühinemisel ühendatav ühing lõppeb. Alternatiivina võivad äriühingud ühineda ka selliselt , et asutavad ühinemise käigus täiesti uue äriühingu ning sel juhul loetakse ühinemise tulemusena mõlemad senised äriühingud lõppenuks.
    Jagunemine saab toimuda kahel viisil – jaotumise või eraldumise teel. Jaotumise korral annab äriühing kogu oma vara üle omandavatele ühingutele, mis võivad olla juba varem eksisteerinud ühingud või siis jagunemise käigus loodavad uued ühingud. Jagunemisel jaotumise kaudu loetakse jagunev ühing lõppenuks. Eraldumise korral aga annab jagunev ühing vaid osa oma varast üle omandavale ühingule või ühingutele, mis võib samuti olla juba olemasolev ühing või ühingud või mis luuakse spetsiaalselt jagunemise käigus.
    Vastavalt Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 321 lg-le 3 peab notar tõestama äriühingute ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava või nendele allakirjutamiseks antud volikirja.
    Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele.
    Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut (ÄS §149 lg 2).
    ÄS § 149 lg 3 kohaselt võib osaühingu põhikirjas ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellise osanike nõusoleku tingimuse sätestamisega saab põhimõtteliselt osa võõrandamise kolmandale isikule välistada, kuna vastava nõusoleku puudumisel on osa käsutamine tühine. Kui põhikirjaga on ette nähtud osa võõrandamiseks osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusoleku vajadus, peab esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse nõusolek võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest, kusjuures seadus ei sätesta nõusoleku andmisest keeldumisele põhjendamiskohustust. Mõjuval põhjusel võib vastava nõusoleku saamiseks esitada kohtusse hagi .
    Osaühingu osa võib ka pantida, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Osa pantimise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Notar edastab teate lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale. Osa pantimisel teostab osast tulenevaid õigusi pantija . Osaniku nõudel kannab osaühingu juhatus pantimise kohta märke osanike nimekirja ja pantimisest teatamine või pandi kandmine osanike nimekirja ei mõjuta pandi kehtivust. Panditud osa võõrandamisel jääb pandiõigus osale kehtima, välja arvatud juhul, kui osa omandaja tõendab, et pandiõigusest ei olnud võõrandamise ajaks äriregistri pidajale teatatud ja ta ei teadnud pandiõigusest ega pidanudki sellest teadma. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu (9, § 151).
    Osa võib ka jagada, kui osanik soovib pantida osa oma osast. Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud.
  • Muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus , reaalservituut , kasutusvaldus , isiklik kasutusõigus )
    Hoonestusõigus piiratud asjaõigusena annab võimaluse omada ehitist teisele isikule kuuluval kinnisasjal ja lubab maaga püsivalt ühendatud ehitise tsiviilkäivet lahus maast. Isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse .(Asjaõigusseadus, edaspidi AÕS , § 241 lg 1) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.(AÕS § 241 lg 2-3)
    Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks on vajalik kohustav tehing ja asjaõigusleping, mis peavad mõlemad olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 242). Hoonestusõigus seatakse ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat. (AÕS § 251 lg 1)
    Kuna hoonestusõigus ei lõpe maatüki omaniku ega hoonestaja vahetumisel, siis
    peavad hoonestusõiguse põhitingimused olema kantud kinnistusraamatusse ning
    edasise sisu täpsustamine toimub juba eelpoolnimetatud hoonestusõiguse
    seadmise ja asjaõiguslepingu alusel.
    Hoonestusõiguse võib lõpetada poolte kokkuleppel. Selleks on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek, mis tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestajale). Nõusolekut tagasi võtta ei saa. (AÕS § 244)
    Hoonestusõigus võib ka teatud asjaoludel langeda kinnisasja omanikule. Kinnisasja omaniku õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks tekib, kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi. Omanik võib nõuda ka enda nimele kandmise asemel hoonestusõiguse ülekandmist tema poolt nimetatud isikule. Omaniku nõudeõigus aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada eelkirjeldatud asjaoludest, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest.(AÕS § 2441)
    REAALSERVITUUT
    Reaalservituudi seadmisel koormatakse üks kinnisasi (teeniv kinnisasi) teise kinnisasja (valitsev kinnisasi) igakordse omaniku kasuks.
    See tähendab, et valitseva kinnisasja omanikul on õigus teenivat kinnisasja mingis osas ja/või mingil viisil kasutada või peab teeniva kinnisasja omanik oma kinnistul mingist tegevusest hoiduma. See õigus kehtib edasi ka siis, kui teeniva või valitseva kinnistu omanik muutub. Näiteks kinnistu müüakse.
    Praktikas on kõige sagedasemaks reaalservituudiks teeservituut, mis annab valitseva kinnisasja omanikule õiguse sõita üle teeniva kinnisasja. Reaalservituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks vee või kanalisatsiooni juhtimiseks läbi teise kinnistu.
    Servituudi võib seada ka teatud tegevusest hoidumiseks. Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine ). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks.
    Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad.
    Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse servituut annab ja millisel kinnistu osal reaalservituudist tulenevat õigust teostada saab. Ehk teeservituudi näite korral, kus asub see ala, mida mööda saab valitseva kinnistu omanik sõita ja milliste sõidukite ja mis ajal seda teha võib.
    Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus , mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju .Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega.Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
    Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldus ei ole tänapäeval enam väga levinud ning selle asemel sõlmitakse rohkem võlaõiguslikke rendilepinguid. Kui kasutusvaldus kinnisasjale siiski seatakse, siis on tavapäraselt tegemist mingit liiki põllu- või metsamajanduslikul eesmärgil kinnistu kasutusse andmisega, kus kinnisasja kasutamise eesmärgiks ongi saada kinnisasjalt mingit liiki vilju. Näiteks puitu, või kasvatada ja lõigata vilja jne.
    Isiklikku kasutusõigust on kahte liiki sõltuvalt kinnistu kasutamise eesmärgist. Eesmärgist lähtuvalt võib isiklik kasutusõigus olla sisult sarnane reaalservituudile selle vahega, et teise kinnisasja suhtes ei ole õigustatud isikuks , mitte mõne teise kinnisasja igakordne omanik vaid kas juriidiline või füüsiline isik. Selline kasutusõigus annab neile isikutele õiguse rajada ja omada võõral kinnisasjal mingit liiki kommunikatsioonisüsteeme nagu – vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, side-, küttevõrke ja süsteeme.
  • Abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud
    Abieluvaraleping
    Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Lepingu sõlmimiseks tuleb see osapooltel isiklikult allkirjastada. Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, jõustub see abielu sõlmimise päeval.
    Abieluvaralepinguga on võimalik:
    - valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei saa abieluvaralepinguga ette näha, et uus varasuhe kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt omandatud vara suhtes;
    - valitud varasuhe lõpetada – kui lõpetatakse varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varalahusus. Kui lõpetatakse varalahususe varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varaühisus;
    - sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid (nt ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale).
    Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks varaühisuse, on abieluvaralepinguga võimalik:
    - tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (nt konkreetne kinnisasi või sõiduk);
    - anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale – temal on õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada (sh võõrandada, pantida), arvestades seaduses ja abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos;
    - ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses.
    Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara juurdekasvu tasaarvestuse, on abieluvaralepinguga võimalik:
    - ette näha, et perekonna eluaseme ühise käsutamise nõue ei kehti;
    - määrata erinevalt perekonnaseaduses toodust põhivara ulatust ja arvestamist.
    Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara lahususe, ei ole abieluvaralepinguga võimalik seaduses toodud režiimis erisusi luua.
    Abieluvaralepingus ei saa reguleerida neid abielusuhtega seotud varalisi kohustusi, mis ei ole seotud vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega (nt ülalpidamisega seotud kokkulepped).
    Kuna abikaasade varasuhe puudutab ka kolmandate isikute (nt võlausaldajate) õiguslikku seisundit , siis peab ka neil olema võimalik saada teavet selle kohta, milline varasuhe abikaasade varalisi suhteid reguleerib. Selleks ongi mõeldud abieluvararegister. Sõlmitud abieluvaralepingu kohta abieluvararegistrisse kande tegemine ei ole lepingu kehtivuse seisukohalt kohustuslik (leping jõustub alates selle notariaalsest tõestamisest) ja abieluvaralepingu sõlmimise kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse ainult siis, kui vähemalt üks abikaasa seda soovib. Samas kui abieluvararegistris kannet ei ole või puudub kanne muudatuste kohta, võib kolmas isik tugineda senise varasuhte jätkumisele, välja arvatud, kui ta teadis, et asjaolud on muutunud.
    Abieluvaralepingu registreerimiseks kohtute kinnistusosakondades, kes on abieluvararegistri pidajateks, vajalikud nõuded kehtestab abieluvararegistri seadus. Üldjuhul sisaldub avaldus kande tegemiseks abieluvararegistris juba notariaalses abieluvaralepingus ja notar edastab lepingu kohtu kinnistusosakonnale.
    Teavet selle kohta, kas abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu, on võimalik saada abieluvararegistri sisujuhist internetiaadressil https://abieluvararegister.rik.ee/ .
    Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varasuhte lõpetamisel kohtus.
    Kulutused, mis kaasnevad abieluvaralepingu sõlmimisega sõltuvad vara väärtusest, mille suhtes kokkulepet sõlmitakse. Notari tasu arvutatakse lepingus toodud vara väärtuse järgi vastavalt notari tasu seadusele. Notari tasule lisandub käibemaks.
  • Volikirjade koostamine ja tõestamine, samuti volikirjade kehtetuks kuulutamine
    Volituse andmine toimub tahteavalduse tegemisega isikule keda volitatakse või kolmandale isikule, kelle suhtes volitus peab toimima , või tehakse volituse andmise kohta avaldus avalikkusele. Volituse võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule. Viimasel juhul on võimalik määrata, kas esindajad esindavad esindatavat ühiselt või iga esindaja eraldi.
    Esindatav võib volituses anda esindajale edasivolitamise õiguse. Samuti võib volituses anda esindajale õiguse teha tehinguid iseendaga või isikuga , kelle esindajaks esindaja samaaegselt on.
    Põhimõtteliselt võib anda volituse vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud vormis). Kuid sellel üldreeglil on oluline erand - kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Nii näiteks võib vallasasja müümiseks anda volituse suulises vormis. Volitaja esindamiseks kohtus tuleb volitus vormistada vähemalt kirjalikus vormis. Kui aga volitaja soovib anda volitust näiteks kinnistu müügiks, peab volitus olema notariaalselt tõestatud vormis.
    VOLITUSE SISUST JA ULATUSEST
    Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel.
    Esindajal võib lubada teha tehinguid tema äranägemise kohaselt, kuid vajadusel on võimalik esindaja õigusi tehingute tegemisel piirata esindatava poolt määratud tingimustega (tehingu tegemise tähtaeg, tehingu hind, muud tingimused).
    Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata, et volitus on tagasivõtmatu. Seadusega on esindatavale jäetud võimalus ka tagasivõtmatuna antud volitus mõjuval põhjusel tagasi võtta.
    Siiski ei ole volituse alusel võimalik teha kõiki tehinguid. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tuleneda seadusest. Nii näiteks ei saa volituse alusel teha testamenti, sest vastavalt pärimisseadusele teeb testaator testamendi isiklikult. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tulla ka poolte vahelisest kokkuleppest, kui neis on sätestatud, et mingi tehing tuleb teha isiklikult.
    VOLIKIRJAST
    Kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi, on volikiri .
    Kinnistu, sealhulgas korteriomandi, jagamise, võõrandamise, üleandmise või muul viisil käsutamise tarvis volikirja andmiseks tuleb pöörduda notari poole, sest vastavalt seadusele peavad need tehingud olema tehtud notariaalselt tõestatud vormis. Samuti tuleb notari juurde pöörduda, kui soovitakse anda volitust esindaja nimel näiteks pärimismenetluses osalemiseks, äriühingu asutamiseks, osaühingu osa võõrandamiseks, esindatava pangaarve kasutamiseks, esindatavale väljamaksmisele kuuluva pensioni vastuvõtmiseks ja mitmete muude tehingute tegemisel.
    Üldjuhul piisab volikirja vormistamiseks notari juures sellest, kui võtta notari juurde kaasa volitaja isikut tõendav dokument ja esitada notarile esindaja täpsed isikuandmed (nimi, isikukood , aadress) ning täpsustada esindaja vahendusel teha soovitava tehingu sisu.
    Volituse notariaalsel tõestamisel nõustab notar volitajat seoses õiguslikele küsimustele lahenduste leidmisel, selgitab välja volitaja tahte ja vormistab selle arusaadavalt volikirjas. Notar vormistab volikirja kahes originaaleksemplaris, millest üks jääb notari arhiivi, teine aga väljastatakse volitajale.
    Kui volitaja või volitatu volikirja originaali kaotab, on tal küll võimalik saada notarilt kinnitatud ärakiri volikirja originaalist, kuid uut originaali samast volikirjast enam teistkordselt ei väljastata. Juhul kui volikirja ärakirjaga ei ole võimalik soovitud toimingut teha, tuleb volitajal vormistada uus notariaalselt tõestatud volikiri.
    VOLITUSE LÕPPEMINE, VOLIKIRJA KEHTETUKS KUULUTAMINE
    Volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Kui volitus oli antud kindlaksmääratud tähtajaks, siis lõpeb volitus selle tähtaja möödudes . Volitaja võib volituse lõppemise seada sõltuvusse mingist tingimusest, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu: äramuutva tingimuse saabumisel volitus lõpeb. Volitus lõpeb ka siis kui esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb või kui esindatav sureb või kui kuulutatakse välja esindatava pankrot . Volitus lõpeb ka volituse tagasivõtmisel. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, ja seda isegi siis kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele.
    Pärast volituse lõppemist tuleb esindajal volikiri esindatavale tagastada.
    Kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Kui notari poolt tõestatud volituse andja soovib volituse lõpetada, kuid mingil põhjusel ei ole tal võimalik volikirja tagasi võtta, siis tuleb tal pöörduda notari poole, kes tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks. Seejärel avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded volikirja kehtetuks kuulutamise kohta vastav teade. Kümne päeva möödumisel peale teate avaldamist muutub volikiri kehtetuks.
  • Apostill
    Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Apostillida võib avaliku dokumendi
    • originaali,
    • notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja,
    • väljatrükki või väljavõtet.
    Apostilliga kinnitamine ehk ametliku dokumendi tõestamine välisriigis kasutamiseks on üha nõutavam teenus, sest inimestel tuleb märksa sagedamini ette asjaajamist välisriigis. Apostilliga kinnitamiseks sobivad näiteks koolidiplomid, sünnitunnistused või arstitõendid. Järgnevalt on toodud kõige olulisem info, mida on vaja teada dokumendi kasutamisel väljaspool Eestit.
    Apostillimise puhul on oluline, et dokumendil oleksid õiged andmed:
    dokumendi välja andnud ametiisiku ees- ja perekonnanimi
    allkiri
    ametikoht
    asutuse pitser
    Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud
    .
  • Raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine
    § 35. Hoiustamine
    (1) Notar võtab ametitoiminguna hoiule raha, väärtpabereid ja dokumente. Notar ei võta hoiule sularaha.
    (2) Hoiustamine on tõestamistoiminguga kaasnev ametikohustus, kui see on seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga ja hoiulevõtmist taotlevatel isikutel on tehingust tulenev õigustatud huvi tehingu täitmise tagamiseks hoiustamise teel.
    (3) Muu hoiustamine väljaspool võlaõigusseaduse § 120 ja käesoleva paragrahvi lõiget 2 on notari ametiteenus.
    (4) Hoiulevõtmise aluseks on hoiustamist taotleva isiku notariaalselt kinnitatud avaldus, kui see ei sisaldu juba tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis.
    (5) Hoiustatu käsutamine on lubatud üksnes hoiustatu väljaandmiseks õigustatud isikule või tema poolt nimetatud kolmandale isikule või hoiustatu tagastamiseks hoiustajale.
    (6) Notar keeldub hoiustatu käsutamisest, kui käsutamisega rikutaks tagatava tehingu sõlminud isikute või kolmandate isikute õigusi.
  • Notari roll rahapesu ja terrorismi tõkestamisel
  • Notariaadikorraldus – kirjeldada erinevaid süsteeme s.h nende tugevaid ja nõrku külgi.
  • Õigusnõustamine väljaspool ametitoimingut
  • Tegutsemine vahekohtunikuna
    Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja lepitus - ja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu.
  • Lepitamine vastavalt lepitusseadusele
    Notari avalduse alusel registreerib Notarite Koda notari lepitajana. Andmed lepitajana tegutseda soovivate notarite kohta edastatakse valdkonna eest vastutavale ministrile.
    (2) Notarite Koda ja Justiitsministeerium avaldavad andmed notaritest lepitajate kohta oma veebilehel.
    (3) Notari poolt lepitustegevuse läbiviimise suhtes, sealhulgas selle tegevusega kaasneva varalise vastutuse suhtes, kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele notari ametitegevust reguleerivate õigusaktide sätteid.
    (4) Notar võib lepituse läbiviimisest keelduda. Kui notar on asunud lepitust läbi viima, võib ta selle läbiviimise katkestada üksnes seaduses sätestatud juhul, sealhulgas käesoleva seaduse § 11 lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhul.
    Notarist ja vandeadvokaadist lepitajad lähtuvad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule nende ametitegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevatest erapooletuse ning sõltumatuse nõuetest.
    Lepitus läbirääkimised ei ole avalikud.
    Lepitaja võib suhelda lepitusmenetluse käigus kõigi lepitusosalistega koos või igaühega eraldi.
    Lepitajal on keelatud esindada lepitusosalist lepitusmenetluse aluseks olevaid asjaolusid käsitlevas muus menetluses.
    Lepitusmenetlust alustades on lepitaja kohustatud selgitama lepitusosalistele lepitusmenetluse olemust ja õiguslikke tagajärgi ning lepitaja tasustamisega seonduvat.
    Lepitamisel järgib notar tõestamisseaduse §-s 18 sätestatud selgitamiskohustust ning dokumenteerib lepituse käigu.
  • Notarite Koda
    Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid.
    Notarite Koja põhilised ülesanded on:
    1. notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse- eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle järelevalve teostamine ;
    2. notarite ametitegevuse üle järelevalve teostamisest osavõtmine;
    3. notarite ametialase praktika ühtlustamine;
    4. notarite ja notaribüroode töötajate väljaõppe korraldamine;
    5. kandidaaditeenistuse korraldamine;
    6. notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve teostamine;
    7. Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse korraldamine;
    8. notarite elektroonilise infosüsteemi haldamine ja arendamine.
    Notarite Koja kõrgeim organ on Notarite Koja koosolek ja täitev-korraldav organ Notarite Koja eestseisus.
    Järelevalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister.
  • Notariks saamise nõuded ja notari ametist vabastamine, tagandamine.
    Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele.
    (1) Notari vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister järgmistel alustel:
    1) notari algatusel ;
    2) notari terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada;
    4) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud aja jooksul;
    5) kui notar ei asu ametikohustusi täitma pärast käesoleva seaduse § 18 lõike 6 alusel ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist;
    6) kui notar ei kandideeri pärast ametisoleku peatamise tähtaja lõppemist käesoleva seaduse § 18 lõike 7 kohaselt notari ametikoha täitmise konkursil .
    (2) Valdkonna eest vastutav minister tagandab notari ametist järgmistel alustel:
    1) kui notari suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, samuti notari suhtes tehtud muu süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina tegutsemise;
    2) raske ametialase üleastumise korral;
    4) muude asjaolude ilmnemisel , mis teevad võimatuks notarina töötamise.
    (3) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab valdkonna eest vastutav minister ära notari selgitused ning Notarite Koja seisukoha, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul.
  • Notari ametitegevuse põhimõtted
    Sõltumatus
    Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustuslikke juhendeid.
    Erapooletus
    Notar on erapooletu nii ametitoimingu vahetute osaliste kui ka isikute suhtes, kelle õigusi ja huvisid toiming puudutab. Notar tagab, et toimingu tegemisel ei oleks kahjustatud kogenematu ja asjatundmatu osaleja huvid. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu.
    Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus. Notar peab erapooletuna silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata.
    Usaldatavus
    Notar on usaldatav kõigi isikute suhtes, kelle õigusi ja huve tema ametitoimingud puudutavad.
    Saladuse hoidmine
    Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot notariaaltoimingu kohta annab notar ainult selles osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal - ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele.
    Isiklik vastutus
    Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest isiklikult. Kõigil notaritel on kohustuslik ametikindlustus.
  • Notari ülesanded tehingute tõestamisel
    (1) Tehingu tõestamiseks koostab notar käesolevas peatükis sätestatud korras notariaalakti. Ilma notariaalaktita on tõestamine tühine.
    (2) Tehingu osaks oleva tahteavalduse tõestamise suhtes kohaldatakse tehingu tõestamise kohta sätestatut.
    (3) Juriidilise isiku organi otsuste tõestamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatut.
    • Notariaalakti märgib notar osaleja kohta nii täpsed isikuandmed, et kahtlus ja segiajamine on välistatud.
    • Kui notar on veendunud, et osalejal puudub vajalik teo- või otsusevõime, keeldub ta tõestamast.
    • Notar märgib notariaalakti esindusõiguse aluse ning selgituse, kuidas ta selle tuvastas.
    • Tehingu tõestamiseks tuleb notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada. Ilma heakskiitmise ja allkirjastamiseta on tõestamine tühine

  • Järelevalve notari tegevuse üle
    Haldusjärelevalvet notari ametipidamise üle teostab Justiitsministeerium. Justiitsministeerium võib haldusjärelevalve teostamisele kaasata Notarite Koja.
    Justiitsministeerium võib haldusjärelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, aga ka haldusjärelevalve muudes üksikküsimustes delegeerida Notarite Kojale. Justiitsministeerium võib delegeeritud haldusjärelevalve valdkonnas anda juhendeid haldusjärelevalve teostamiseks ning muuta neis valdkondades Notarite Koja poolt vastu võetud otsuseid.
    Haldusjärelevalve eesmärgiks on kontrollida notari nõuetekohast ametipidamist, sealhulgas notaribüroo töökorraldust, ametitegevuse raamatute pidamist, dokumentide säilitamist, elektroonilist isikuandmete töötlust notaribüroos ning ettenähtud ühendust arvutivõrgu kaudu registritega, käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud ametitoimingute täitmist, osalejate esindamist käesoleva seaduse § 30 lõike 2 alusel ning nõutava ametikindlustuse olemasolu. Haldusjärelevalve ei laiene ametitoimingute sisule .
    Haldusjärelevalve seisneb notari ametipidamise korrapärases kontrollimises. Täiendav kontrollimine on lubatud vaid põhjendatud juhtudel, kui on andmeid, mis viitavad kontrollimise vajadusele. Uue notari puhul korraldatakse esimene kontrollimine teise ametiaasta jooksul.
    Notar on kohustatud esitama haldusjärelevalve teostamiseks vajalikud ametitegevuse raamatud ja muud materjalid.
  • Vasakule Paremale
    Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #1 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #2 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #3 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #4 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #5 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #6 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #7 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #8 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #9 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #10 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #11 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #12 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #13 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #14 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #15 Notariaaltoimingud – arvestus 2017 #16
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sigrid sild Õppematerjali autor
    notariaaltoimingute kordamisksimused

    Sarnased õppematerjalid

    Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna
    12
    pdf

    Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna

    Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1

    Ev õiguskaitsesüsteem
    Tsiviili vastused
    8
    doc

    Tsiviili vastused

    kogu pärandi. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. 17.Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused: Testamendi mõiste(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Liigid : Notariaalselt tõestatud testament: (1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. (2) Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament (1) Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar

    Tsiviilõigus
    Pärimisõigus
    20
    docx

    Pärimisõigus

    Notariaalselt tõestatud testament-notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator, testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament-testaator annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament, notar koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Seda on võimalik igal ajal tagasi võtta - tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament-testaatori tehtud kodune testament, millele kirjutab ta alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad viibima testamendi allakirjutamise juures üheaegselt, nad ei pea teadma testamendi sisu.

    Õigus
    Kinnistusraamat
    16
    docx

    Kinnistusraamat

    kanne tehakse. Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esitatakse koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Notar selgitab isikule, millised dokumendid tuleb kinnistamisavaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad. Kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kande taotlemisel avatavasse registriossa märgitakse kinnistamisavalduses registriosa numbri asemel katastritunnus. Kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing,

    Õigus
    NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES
    26
    docx

    NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

    hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi. Ametlikes teadaannetes avaldatud teatele (pärimismenetluse algatamise teade ja üleskutsemenetlus) ei reageerinud ükski sugulane ning registritest ei tulenenud samuti ühegi sugulase elusolekut. 10.06.2012 tõestas notar pärimistunnistuse, mille kohaselt oli Malle pärijaks Leisi vald. 05.08.2012 esitas Leisi vallavalitsus (vallavanem Priit Puuk) avalduse pärandvara inventuuri läbiviimiseks. 10.08.2012 koostas notar pärandi inventuuri määramise otsuse, millele laekus kohtutäituri pärandvara inventuuri akt. 07.02.2013 saabus notarile taotlus 10.06.2012 välja antud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks. Taotluse esitaja oli Pille (kellele Malle oli vanatädi tütar)

    Õigus
    Notar- kas eraõiguse või avaliku õiguse esindaja
    7
    pdf

    Notar- kas eraõiguse või avaliku õiguse esindaja

    Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja ? Esialgu aga pöörame pilgu minevikku ja alustame vabakutselise notariaadi loomisest Eestis. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. ning põhiseaduse kehtestamist 1992. a. hakati Eestis looma uut õigussüsteemi, mille aluseks valiti Mandri-Euroopa õigussüsteem. Õigussüsteemi reformi üheks osaks oli notariaadireform. 1990. aastate alguses sai selgeks, et riik ei suuda kõiki talle uutes turumajanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes

    Õigusõpetus
    NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
    48
    doc

    NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL

    .............................................................................................................. 18 3. Notariaadi korraldus Eestis ja Venemaal......................................................................... 19 1. Notarite õiguslik staatus.................................................................................................. 19 1. 1 Notari õiguslik staatus Eestis...................................................................................... 19 1.1.1 Notar kui avalik-õigusliku ameti kandja...................................................................... 20 1.1.2 Notar kui vaba elukutse esindaja............................................................................... 21 1.2 Notari õiguslik staatus Venemaal.................................................................................. 22 . Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.garant.ru/law/10002426-000.htm................................................. 22 2

    Õigusteadus
    Perekonnaõigus
    21
    docx

    Perekonnaõigus

    Abielu lahutatakse samuti kohtus, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; 3. Notari juures- kui pooled on lahutuses kokku leppinud, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ning soovitakse samaaegselt jagada ühisvara või leppida kokku elatises. Notar ei ole perekonnaseisuametnik, vaid täidab abielu lahutamisega seotud PSA ülesandeid. Abielu lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele abielu lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Abieluvaraõigus- reguleerib abikaasade varasuhte küsimusi. Abikaasade varasuhet peab eristama teistest abieluga kaasnevatest varalist laadi õigustest ja kohustustest (ülalpidamiskohustus, tehingud perekonna vajaduste

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun