Notar- kas eraõiguse või avaliku õiguse esindaja (0)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala
Mait Adoma NOTAR - KAS ERAÕIGUSE VÕI AVALIKU ÕIGUSE ESINDAJA Referaat
Juhendaja: Karin Ploom
TARTU 2011
Elame õigusriigis, kus poliitiline kohustus on inimese moraalne suhe riiki. Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline , nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja ?
Esialgu aga pöörame pilgu minevikku ja alustame vabakutselise notariaadi loomisest Eestis. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. ning põhiseaduse kehtestamist 1992. a. hakati Eestis looma uut õigussüsteemi, mille aluseks valiti Mandri-Euroopa õigussüsteem. Õigussüsteemi reformi üheks osaks oli notariaadireform. 1990. aastate alguses sai selgeks, et riik ei suuda kõiki talle uutes turumajanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes pandud ülesandeid täita. Üles oli vaja ehitada uus ja aja nõudmistele vastav notariaadi süsteem. Justiitsministeeriumi kaasabil alustasid notarid notariaadiseaduse väljatöötamist ja tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadi süsteemile. Ladina notariaadi printsiipide kohaselt on notari puhul tegemist vabakutselise, sõltumatu ja erapooletu ametipidajaga, kes nimetatakse ametisse eluaegsena. Oma ametitegevuse eest vastutab notar isiklikult, kahju tekitamisest tulenevate nõuete tagamiseks on ette nähtud kohustuslik ametikindlustus. Ladina notariaadis kehtiv printsiip näeb ette kindlaks- määratud notarite arvu elanikkonna suhtes. Konkreetse arvu määrab õiguskäibe vajadus ning vastavalt sellele on Eestis taasiseseisvusaastate jooksul notarite arvu justiitsministri poolt jätkuvalt suurendatud . Sellest perioodist said alguse ka Eesti notarite kontaktid välisriikide notaritega. Eraldi tuleks välja tuua suhteid Saksa notaritega ning rõhutada nende panust notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel.
2 17. juunil 1993. aastal vastuvõetud notariaadiseadusega taastati vaba ja sõltumatu notarite institutsioon , mis jätkas Eestis kuni 1940. aastani kehtinud ladina notariaadi traditsioone ( Justiitsministeerium ).
Notari ametinimi kõlab uhkelt ja aupaklikult. Uhkus ja aupaklikkus on täiesti põhjendatud, kuna notariks saamine pole üldse kerge ja selleks peab läbima päris pika kadalipu. Kõigepealt peab notar omama akadeemilist juriidilist haridust. Peale hariduse omandamist peab notar osa võtma konkursist, mille edukal läbimisel saab ta väljaõpet kaks aastat õigusliku notari käe all. Kui kaks aastat on möödas, tuleb sooritada eksam ja selle läbinutele kuulutatakse välja konkurss vabade notarikohtade täitmiseks. Eksamil kõige parema tulemuse saanu valib sobiva koha esimesena ja nii pingerida pidi edasi (Sakala, 2007). Eestis oli 1.jaanuar 2010 seisuga notareid ametis 100, notarikandidaate teenistuses 24 (Notarite Koda). Pikk õppeperiood ja konkursid peaks tagama meile usaldusväärse ja sõltumatu ameti kandja, kelle kätte võib oma probleemide lahendamist usaldada . Just sõltumatus ongi oluline notari staatust iseloomustav tunnus ja võrreldav kohtuniku sõltumatusega. Olulised on siinkohal sõltumatus riigist ja vabade otsuste tegemise tagatised. Notar peab olema erapooletu nii ametitoimingu vahetute osaliste kui ka isikute suhtes, kelle õigusi ja huvisid toiming puudutab. Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus, pidades silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata. Ametikohustustega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu peab notar hoidma saladuses. Selleks on ta enne tööle asumist andnud ametivande. Infot notaritoimingute kohta annab notar ainult selles osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil,- kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele (Notarite Koda). Notar saab veel anda, tänu oma erialasele ettevalmistusele, isikutele abielu sõlmimise ja lahutamise toiminguga seotud õiguslike tagajärgede kohta ulatuslikke selgitusi, mida oleks vaja silmas pidada edasise elu korraldamisel (Riigikogu). Seega täidab notar veel
3 nõuandja rolli. Inimesed, kes soovivad oma vara kindlustada, saavad sealt vastavad juhised, kuidas toimida ja milliseid lepinguid sõlmida. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu, tõestab tehinguid ja tahteavaldusi , allkirja ja ärakirja õigsust ning dokumendi tõlke õigsust või tõlkija allkirja õigsust. Sealhulgas on notaril õigus tõestada hääletamis-ja loosimistulemusi. Notar võtab hoiule ja annab edasi raha, väärtpabereid ja väärtasju, väljastab registriseisu tõendeid ja registri väljatrükke, koostab varaloendeid. Kui ühe riigi asutuste poolt väljaantud dokumente kasutatakse teises riigis, on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada. Viimasega on õigus ka notaril tegeleda (Riigi Teataja ). Notarite tööd reguleerivate seaduste järjepidev täiustumine on kaasa toonud uute ülesannete ja funktsioonide lisandumise. Kõik see on aidanud kaasa Eesti õigussüsteemi tugevamaks muutmisele. Eraldi tuleks siinkohal välja tuua tehingute õiguskindluse järjepidev suurenemine.
Et küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja, paremat vastust leida seletan lahti, mis vahe on eraõigusel ja avalikul õigusel. Eraõigus reguleerib õigussuhteid, millest tulenevad õigused ja kohustused võivad puudutada igaüht meist. Näiteks saab igaüks omada kinnisvara, sõlmida lepinguid. Aga igaüks ei või trahvida hooletuse eest, kehtestada maksukohustust ega konfiskeerida piraatkaupa- see kuulub riigi valdkonda ehk avaliku õiguse alla. Eraõiguslikus suhtes osalejad on võrdsed ehk nad ei allu üksteisele. Iseloomulikuks tunnuseks eraõiguse puhul on üksikisiku tegevusvabadus, mis väljendub lepinguvabaduses, kus leping on tüüpiline tegevusvorm. Vastupidiselt eraõigusele reguleerib avalik õigus õigussuhteid, kus vähemalt üks pooltest tegutseb kõrgema võimu kandjana . Avalikõigusliku suhte puhul peavad pooled olema alluvussuhtes (näiteks kohtunik - kahtlusalune). Avaliku õiguse tüüpiliseks tegevusvormiks on haldusakt . Samas ei tähenda avalikõigusliku isiku osalemine õigussuhtes alati seda, et tegemist on avalikõigusliku suhtega. Kui riik näiteks rendib bussi reisile minekuks, ei esine ta mitte kõrgema võimu kandjana, vaid tegutseb eraisikuna. Eraõigust ja avalikku õigust ei saa täielikult eristada, vaid nad on üksteisega mitmeti seotud. Era- ja avaliku õiguse omavaheline seotus saab selgeks eraõigusliku nõude maksmapanekul, kui teine pool
4 keeldub lepingujärgset summat tasumast, on selle sissenõudmine võimalik ainult kohtus ning vajaduse korral vastavaid ametnikke kasutades (kohtutäiturid). Need mõlemad on avaliku võimu esindajad ning tegutsevad avalikku õigust järgides. Põhiline vahe avaliku õiguse ja eraõiguse vahel ongi see, et avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Tulles tagasi notari ameti juurde, siis seadus ütleb, et notar on avalik- õigusliku ameti kandjast füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar on täiesti sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Tema põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Eestis osutab notar kliendile dokumentide koostamisel sageli ka õigusabi, konsulteerib registrile esitavate dokumentide osas. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Veel tegeleb notar kohtu juhendamisel ametlike toimingute tegelemisega hagita asjades. Kohtuvolinikuna kaasatakse notareid pärimisasjade lahendamisse. Notari eesmärgiks oleks tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus ning hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi (Notari Koda). Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustislikke juhendeid.
Kõik Eestis tegutsevad notarid on Notarite Koja liikmed. Notarite koda alustas tegevust 1.novembril 1993 mil jõustus notariaadiseadus. Notarite Koda on alates 1995. aastast Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu liige ja alates 2004. aastast Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu liige.
Notarite Koja põhilisteks ülesanneteks on: notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse- eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle järelevalve teostamine ; notarite ametitegevuse üle järelevalve teostamisest osavõtmine; notarite ametialase praktika ühtlustamine; notarite ja
5 notaribüroode töötajate väljaõppe korraldamine; kandidaaditeenistuse korraldamine; notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve teostamine; Notarite Koja lepitus - ja vahekohtu tegevuse korraldamine; notarite elektroonilise infosüsteemi haldamine ja arendamine. Järelvalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister ja tegevust ei finantseerita riigieelarvest, vaid peamiselt notarite poolt makstavatest liikmemaksudest. Notarite Koda ei tegele notariaaltoimingutega, samuti ei saa Notarite Kojas registreeruda notari vastuvõtule ega notarit koju kutsuda; Notarite Kojal ei ole andmeid notarite poolt tehtud konkreetsete notariaaltoimingute kohta; Notarite Koda ei lahenda notariaaltoimingute tegemisel tekkinud õiguslikke vaidlusi ega anna notaritele konkreetsete notariaaltoimingute tegemiseks kohustuslikke juhtnööre; Notarite Koja juures ei säilitata ametist lahkunud notarite poolt tõestatud avalikke dokumente ega notariaalregistreid, mis kuuluvad üleandmisele riigiarhiivile (teatud juhtudel võivad need olla ajutiselt Notarite Koja valduses seoses üleandmise ettevalmistamisega); Notarite Koda ei ole varem tegutsenud riikliku notariaadi õigusjärglane (Notarite Koda). Nagu eeltoodust välja võib lugeda on Notarite Kojal kanda vastutusrikas roll notarite usaldusväärsuse ja kutse-eetika tagamisel.
Kõigest eelnevast lähtudes saame järeldada, et notar on täiesti sõltumatu avalik-õigusliku ameti kandjast füüsiline isik, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Notari tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Notari amet on loodud selleks, et aidata lahendada inimestel erinevaid õigusabiga seotud küsimusi, probleeme ja kanda hoolt õigussuhete selguse eest. Notarite töö järelevalve eest kannab hoolt Notarite Koda, kuhu kõik notarid on koondunud.
6 Kasutatud kirjandus: 1) Ajaleht Sakala http://www.sakala.ajaleht.ee/091107/esileht/artiklid/5029766.php 2) Justiitsministeerium http://www.just.ee/111 3) Notarite Koda http://www.notar.ee/258 ; http://www.notar.ee/518 4) Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/12993259 5) Riigikogu http://www.riigikogu.ee/?...notariaadiseaduse%20muutmine%20seletuskiri%20(412) ...
7