Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ametnikutöö osakond
NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES
Tallinn 2015
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS 3
1. PÄRIMISMENETLUS 4
1.1Pärimismenetluse olemus 4
1.2Avaldus pärimismenetluse algatamiseks 4
1.3Pärimise alused 5
1.3.1Seadusjärgne pärimine 5
1.3.2Pärimine testamendi järgi 5
2. TOIMINGUD PÄRIMISMENETLUSES 7
2.1Pärijate ring 7
2.2 Pärimisregister ja registripäringud 8
2.3 Pärimismenetlusega seotud teated 8
3.PÄRIMISMENETLUSE LÕPETAMINE 10
3.1Pärimistunnistus 10
3.2 Pärandvara inventuur 10
3.3 Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamine 11
2.KOKKUVÕTE 12
3.KASUTATUD ALLIKAD 13
  • SISSEJUHATUS


    Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse.
    25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus . Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament , mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi.
    Ametlikes teadaannetes avaldatud teatele (pärimismenetluse algatamise teade ja üleskutsemenetlus) ei reageerinud ükski sugulane ning registritest ei tulenenud samuti ühegi sugulase elusolekut.
    10.06.2012 tõestas notar pärimistunnistuse, mille kohaselt oli Malle pärijaks Leisi vald. 05.08.2012 esitas Leisi vallavalitsus ( vallavanem Priit Puuk ) avalduse pärandvara inventuuri läbiviimiseks. 10.08.2012 koostas notar pärandi inventuuri määramise otsuse, millele laekus kohtutäituri pärandvara inventuuri akt.
    07.02.2013 saabus notarile taotlus 10.06.2012 välja antud pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks. Taotluse esitaja oli Pille (kellele Malle oli vanatädi tütar).Pille oli teadlik Malle koostatud testamendist ning seetõttu oli ta arvamusel, et Malle vara päritakse testamendi järgi. Seetõttu ei olnud ta ka teadlik Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatest.
    Notar koostas otsuse pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta ja avaldas selle kohta ka Ametlikes teadaannetes teate. Pärimisseaduse kohaselt peab tunnistuse kehtetuks tunnistamisel läbi viima uue pärimismenetluse. Notar saatis uue menetluse käigus tuvastatud pärijatele teated pärimismenetluse algatamise kohta. 05.08.2011 andis notar välja uue pärimistunnistuse, mille kohaselt oli pärijaks Pille.
  • PÄRIMISMENETLUS


  • Pärimismenetluse olemus


    Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule1. Kuna isiku surmaga lõppeb ka tema õigusvõime, siis ei saa ta enam olla õiguste ja kohustuste kandja. Viimased aga enamasti isiku surmaga ei lõppe, vaid lähevad üle pärijale. Eesti õiguses on pärija pärandaja, ehk surnud isiku, kelle vara pärimisele läheb üldõigusjärglane2. Seega pärandajaks on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle. Pärandaja vara nimetataksegi pärandiks. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga3.
    Pärijate jaoks omandavad pärimisõiguslikud normid tähenduse alles pärandi avanemisega, see tähendab pärandaja surmaga. Enne pärandi avanemist pärijatel subjektiivset õigust pärandvarale ei teki.4 Nagu öeldud , avaneb pärand isiku surma korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ja pärandi avanemise koht on pärandaja viimane elukoht5.
    Alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis pärimise puhul loobumissüsteem: pärandi avanemisel, (st pärandaja surma korral) läheb pärand üle pärijatele. Pärijatel on õigus pärandist loobuda . Kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks.
  • Avaldus pärimismenetluse algatamiseks


    Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse. Avalduse, mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. 6
    Pärimismenetluse algatamiseks tuleb notarile üldjuhul esitada pärandaja surmatunnistus ; pärija isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart); sugulust, abielu vms tõendavad dokumendid (seadusjärgsel või sundosa pärimisel); testament (kui see pärijal olemas); muud dokumendid, mis on vajalikud pärimisõiguse tõendamiseks; andmed pärandajale kuulunud vara ja teiste võimalike pärijate kohta.7
  • Pärimise alused


    Pärimise aluseks on seadus ( seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe , mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi).8
  • Seadusjärgne pärimine


    Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.9 Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses nimetatud sugulased. Seadusjärgne pärija võib olla ka kohalik omavalitsusüksus või riik. Sugulased pärivad kolmes järjekorras. Teise järjekorra pärijad pärivad, kui esimese järjekorra pärijaid ei ole. Kolmanda järjekorra pärijad pärivad, kui esimese ja teise järjekorra pärijaid ei ole. Sugulaste seadusjärgse pärimise kohta käivaid sätteid kohaldatakse, arvestades pärandaja üleelanud abikaasa õigust pärandile.10
  • Pärimine testamendi järgi


    Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Testament võib olla notariaalne või kodune. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.11
    Testamendiga saab testaator (pärandaja) muuta seadusjärgsete pärijate ringi-jätta keegi pärijatest pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi. Kuni testaator on elus, ei anna testament pärijale õigusi ega kohustusi pärandiga seoses. Testamendis märgitud varaga on testaatoril õigus teha tehinguid . Testamendiga ei saa pärandaja jätta pärandist ilma jätta oma vanemat, alanejaid sugulasi ega abikaasat siis, kui pärandajal on seaduse järgi kohustus teda ülal pidada. Kui testament on tehtud, võib testaator selle tühistada hilisema testamendiga või pärimislepinguga. Testamendi tegemisel peab väga täpselt järgima testamendi vormistamise nõudeid, sest muidu testament ei kehti ja pärimine toimub pärimisseaduse järgi.12 Näiteks kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine13.
  • TOIMINGUD PÄRIMISMENETLUSES


  • Pärijate ring


    Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping ei käi kogu pärandvara kohta, siis päritakse ülejäänud osa pärandist seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja sugulased.14 Pärandaja sugulased on jagatud vastavalt sugulusastmele pärandajaga kolme pärimisjärjekorda15.
    Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased – need on pärandaja lapsed võrdsetes osades. Kui laps on surnud enne pärandajat või loobunud pärandist, siis pärivad tema asemel tema lapsed. Kui pärandajal ei ole ühtegi alanejat sugulast, asuvad pärima teise järjekorra pärijad, kelleks on pärandaja vanemad. Kui üks või mõlemad vanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja vennad-õed, poolvennad-poolõed. Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad. Kui üks või mõlemad vanavanemad on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud pärivad selle vanavanema asemel tema alanejad ehk esmalt pärandaja tädid-onud. Ka teise ja kolmanda järjekorra pärijate osas kehtib reegel, et kui pärija on surnud enne pärandajat või pärandist loobunud, siis tema asemele asuvad pärima tema lapsed, kui laps on surnud, siis tema lapsed. Järgmise järjekorra sugulased pärivad vaid siis, kui pole ühtegi eelmise järjekorra pärijat.16
    Kui pärandajal ei ole abikaasat, kes elab temast kauem ega seadusjärgseid pärijaid esimesest , teisest ega kolmandast järjekorrast, läheb pärand üle kohaliku omavalitsuse üksusele või riigile. Kohaliku omavalitsuse üksus ja riik on seadusjärgsete pärijate nn sundpärijad- nemad ei saa pärandist loobuda. Eesti Vabariik on seadusjärgne pärija üksnes siis, kui pärand avanes välismaal ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust.17
  • Pärimisregister ja registripäringud


    Pärimisregister on riiklik elektrooniline register , kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta18. Notarid kannavad pärimisregistrisse pärimismenetlusega seotud andmeid ja testamendi andmeid. Lisaks notaritele on õigus pärimisregistrisse kandeid teha kohtul ja konsulaarametnikul.19
    Pärimisregistrist on võimalik pärandaja kohta saada andmeid selle kohta, kas tema pärimismenetlus on algatatud, kas tema pärimismenetlus on lõpetatud ning kes on pärijad, kas pärijad on loovutanud pärandvara ühisuse osasid, kas ta oli teinud testamendi ning kas on rakendatud pärandvara hoiumeetmeid.20
    Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar pärimisseaduse § 167 lõike 2 alusel päringu abieluvararegistrisse, liiklusregistrisse, Eesti väärtpaberite keskregistrisse, kinnistusregistrisse, rahvastikuregistrisse, pensionikeskusesse ja kohtute registriosakondade keskandmebaasi.21
  • Pärimismenetlusega seotud teated


    Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate pärimismenetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse.22 Kui ükski pärija ei ole teada ega teata endast ühe kuu jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates või kui endast teatanud isik ei suuda ühe kuu jooksul üleskutsemenetluse tähtpäeva möödumisest arvates oma pärimisõigust tõendada, eeldatakse, et seadusjärgne pärija on pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus või riik.23
  • PÄRIMISMENETLUSE LÕPETAMINE


  • Pärimistunnistus


    Pärimistunnistus on dokument, mille notar väljastab pärimismenetluse lõppedes.24 Pärimistunnistusega tõendatakse üldõigusjärglust, st pärijaks olemist. Pärimistunnistus on vajalik tõendamaks pärandajale kuulunud õiguste üleminekut pärijale nt kinnistusosakonnas (KRS § 36 lõige 3), täitemenetluses (TMS § 18), autoregistris, võlausaldajate ees jne. Pärimistunnistus iseenesest ei muuda tegelikku õiguslikku olukorda, sellel ei ole õigustloova tähendust.25
    Riigikohus on korduvalt selgitanud, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine ei mõjuta iseenesest pärimisõigust – pärimistunnistus ei lõpeta ega takista omandiõigust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on26.
  • Pärandvara inventuur


    Kui pärija on pärandi vastu võtnud , on tal võimalik esitada pärandi inventuuri nõue. See tähendab varade nimekirja koostamist kohtutäituri poolt. Inventuuri nõude saab notarile esitada ka kolme kuu jooksul pärast seda, kui pärija sai teada (või oleks pidanud teada saama) asjaoludest, mis näitavad, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui pärija nõuab pärandvara inventuuri, võib ta kuni inventuuri tegemiseni keelduda pärandaja kohustuste täitmisest.27   
    Kui pärija on esitanud inventuuri nõude või kui inventuur on kohustuslik, vaatab inventuuri nõude läbi pärimisasja menetlev notar ja määrab inventuuri otsusega. [...] Inventuuri läbiviimiseks määrab notar inventuuri tegija. Inventuuri tegijaks saab olla üksnes kohtutäitur (PärS § 138).28
    Lähtuvalt antud kaasusest viidi läbi pärandvara inventuur tulenevalt pärimisseaduse § 136 lg 1, mis sätestab, et pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik.29
    Inventuuri käigus kogutakse andmeid nii pärijalt (PärS § 139 lõiked 1 ja 3), notarilt (PärS § 139 lõige 2, § 167, PärSKord § 17) kui krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt, kelle valduses on pärandavara või kellel on pärandvara kohta andmeid (PärS § 139 lõige 3), samuti avalikest andmekogudest ning Maksu- ja Tolliametist (Kohtutäiturimäärustik § 262).30
  • Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamine


    Kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus,  tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks.
    Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist.31
  • KOKKUVÕTE


    Tulenevalt kasutatud kaasuse iseärasustest anti töös põgus ülevaade pärimismenetluse etappidest juhul, kui on tegemist üldisest keerukama pärimismenetlusega.
  • KASUTATUD ALLIKAD


    Kasutatud kirjandus
  • Claudius Õigusbüroo, õigusteenused, pärimisõigus , http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-parimisoigus#pärimistunnistuse või muu tunnistuse kehtetuks tunnistamine (21.01.2015).
  • Eesti.ee, õigusabi, pärimine, https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/parimisest_ja_parandusest/parimine_1 (21.01.2015).
  • Justiitsministeerium, eesmärgid,tegevused, pärimine, pärimisregister. http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/parimisregister (21.02.2015).
  • Laidvee, K. Pärand tuleb vormistada ka uue seaduse kohaselt. http://tarbija24.postimees.ee/808058/parand-tuleb-vormistada-ka-uue-seaduse-kohaselt (21.01.2015).
  • Mikk , T. Pärimisõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2012.
  • Notarite Koja koduleht . https://www.notar.ee (21.01.2015).
    Kasutatud õigusaktid
  • Pärimisseadus . RT I 2008, 7, 52, RT I, 29.06.2014, 10.
    Kasutatud kohtulahendid
  • RKTKo 8.02.2006, nr 3-2-1-121-05.
  • RKTKo 18.12.2007, nr 3-2-1-125-07.
    1 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    2 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 10
    3 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13
    5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553 . (19.01.2015)
    7 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553 . (19.01.2015)
    8 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/528 . (21.01.2015)
    9 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    10 Claudius Õigusbüroo koduleht. http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-parimisoigus#pärimistunnistuse või muu tunnistuse kehtetuks tunnistamine (21.01.2015).
    11 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    12 https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/parimisest_ja_parandusest/parimine_1 . (17.01.2015)
    13 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    14 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/528 . (21.01.2015).
    15 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 29
    16 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/528 . (21.01.2015).
    17 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 37
    18 Justiitsministeeriumi koduleht. http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/parimisregister . (21.02.2015).
    19 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/18376 . (21.02.2015).
    20 Ibid.
    21 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    22 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/528 . (21.01.2015).
    23 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    24 http://tarbija24.postimees.ee/808058/parand-tuleb-vormistada-ka-uue-seaduse-kohaselt . (21.01.2015)
    25 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 113.
    26 RKTKo 2-1-123-96, RKTKo 3-2-1-121-05, p 36, RKTKo 3-2-1-125-07, RKTKo 3-2-86-08.
    27 https://www.eesti.ee/est/teemad/oigusabi/parimisest_ja_parandusest/parimine_1 . (21.01.2015)
    28 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 121.
    29 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10.
    30 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 121.
    31Claudius Õigusbüroo koduleht. http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-parimisoigus#pärimistunnistuse või muu tunnistuse kehtetuks tunnistamine. (21.01.2015).
  • Vasakule Paremale
    NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #1 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #2 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #3 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #4 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #5 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #6 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #7 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #8 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #9 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #10 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #11 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #12 NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tiinuliinu Õppematerjali autor
    Aines nõutav essee.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Pärimisõigus
    20
    docx

    Pärimisõigus

    saada. Enamasti vaidlustatakse kohtutes testament, kas otsusevõimetuse või mittepiisava teovõime tõttu siis, kui testamendi on teinud näiteks vanad inimesed, kes on raskelt haiged või isikud, kes on olnud ravil psühhoneuroloogiahaiglas ja tugevate ravimite mõju all. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi liigid: 1. notariaalne testament (notariaalselt tõestatud testament, notari hoiule võetud testament); 2. kodune testament (tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament, omakäeliselt kirjutatud testament). Notariaalselt tõestatud testament-notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator, testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament-testaator annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari

    Õigus
    PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS
    52
    doc

    PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

    Surma puhuks tehtavad tehingud erinevad inter vivos tehingutest, s.t. elavate vahelistest tehingutest Kuna pärimisleping jõustub selle sõlmimise momendist, seega juba pärandaja elu ajal, siis on oluliselt oma mõjult tehingu tegija enda varalisele sfäärile. Erinevalt kinkelepingust, jääb nii notari seadusandja pidanud vajalikuks rõhutada, et pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust juures kui ka kodus testamendi teinud isik või ka pärimislepingu sõlminud isik endiselt oma vara vallata, kasutada ja käsutada oma vara (PärS § 96 lg 1). omanikuks ja seda ka sel juhul, kui ta loetleb testamendis või pärimislepingus üles isegi oma konkreetsed esemed ja õigused

    P?rimis?igus
    Pärimisseadus
    3
    doc

    Pärimisseadus

    Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud. Osaõigusjärglus tekib testamendi või pärimislepingu alusel. Pärandaja - on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärandajaks saab olla ainult inimene ehk füüsiline isik. Juriidiline isik (firma, asutus, ühing jne) pärandajaks olla ei saa, sest tema ei sure, vaid likvideeritakse või ta lõpetab tegevuse. Pärandi avanemine - alates pärandi avanemisest algab pärimismenetlus ja pärijal tekib õigus pärida. Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise ajaks loetakse pärandaja surmapäeva. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht. Pärand - on pärijale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijatele üle. Pärandvara hulka kuuluvad pärandaja omandiks olnud asjad ning nendega seotud õigused ja kohustused, nagu

    Õigusteadus
    Tsiviili vastused
    8
    doc

    Tsiviili vastused

    kogu pärandi. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus. Kui ei ole teisi pärijaid, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal, on seadusjärgne pärija riik. 17.Testament ja selle liigid, nende sisu ja erisused: Testamendi mõiste(1) Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Liigid : Notariaalselt tõestatud testament: (1) Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. (2) Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament (1) Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar

    Tsiviilõigus
    Pärimisõigus
    3
    doc

    Pärimisõigus

    Kodune testament- tunnistajate juuresolekul ja/või omakäeline testament. 5. Kodune testament aegub kuue kuu järel. Samuti peab ta olema väga täpselt vormistatud. 6. Notariaalset testamenti saab ka tühistada koduse testamendiga. Kehtib kõige viimasena tehtud testament. 7. Testamenti saab vaidlustada vaid siis, kui isik on surnud. Vaid see isik saab vaidlustada, kes on sellega seotud ja ainult kohtule haigi esitamise kaudu. 8. Pärimist viivad läbi a) notar: korraldab inventuuri, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine; b) kohus ­ hoiumeetmete rakendamine sh inventuuri korraldamine, vaidluste lahendamine; c) kohtutäitur ­ inventuuri läbi viimine, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine: d) riik ja KOV ­ algatavad pärimismenetlust, kohtule hoiumeetmete rakendamise vajadusest teatamine.

    Õigus
    Testament ja selle liigid
    4
    doc

    Testament ja selle liigid

    pärimislepinguga. Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi. Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemisest testamendi või pärimislepinguga ning nende korralduste tühistamisest saab igast notaribüroost. Testamentide liigid Pärimisseaduse kohaselt võib testament olla vormistatud kas notariaalse või koduse testamendina. Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Notariaalselt tõestatud testament Notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul. Notari hoiule antud testament Testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma

    Õigusõpetus
    Õiguse spikker 2
    2
    rtf

    Õiguse spikker 2

    Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem ­ lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvane

    Kategoriseerimata
    PÄRIMISÕIGUS
    16
    docx

    PÄRIMISÕIGUS

    Preetor tegii muudatuse:Su heredes-pärandaja perekondliku võimu alla kuulujad võisid pärandi vastuvõtmisest loobuda, nei oli pärandist loobumise soodustus. II-Pärija võis lasta enda endise varanduse ja pärandivara lahus hoida.See on eraldamise soodustus. III-Intervari soodustus-pärija vabaneb pärandi aktivast ületavas osas võlgade eest vastutusest , kui ta 30 päeva jooksul alates pärandaja surma hetkest asub pärandivara nimestiku koostamisele ja tunnistajate ja notari abil lõpetab selle 60 päeva jooksul . Vastutab vaid nimestikku võetud pärandi ulatuses. RASKUSED: 1. Mitu pärijat ja üks või mõned ei võta pärandit vastu. Vabaksjäänud osa jaotatakse kaaspärijate vahel proportsionaalselt. JUURDEKASVUÕIGUS-tegu on osade juurdekasvuga-ius accrescendi- 2. Pärandist saavad võrdse osa ka need pärijad, kes on pärandaja eluajal saanud poole osast juba kätte

    Õigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun