Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna (0)

Tarvo   Puri
Notari ametiteenused 
ning notar vahekohtunikuna
1. Klassikaline notariamet
Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigus ruumis traditsiooniliselt olnud 
rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või 
tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi 
loomisest 1. novembril 1993 kuni viimase ajani samalaadne , notar võis tehingute tõestamise ja kinnitamis-
toimingute tegemise kõrval tegeleda vaid teadusliku või pedagoogilise tööga.
Klassikalised notari 
ametis tehtavad toimingud jagunevad tõestamiseks (täistõestusega lepingud: 
kinnis asja müük või koormamine, äriühingu asutamine jne) ja kinnitamiseks (lihttõestused: allkirja kinni-
tamine, ärakirja kinnitamine jne).
Täistõestuse (notariaalne tõestamine) puhul on notari ülesandeks dokument ise koostada, sisuliselt 
kontrollida selle poolte tahtele ja seadusele vastavust ning võimaluste piires ka selles toodud faktide autent-
sust ning pärast sellist kontrolli tehing tõestada. Selliselt toimub kinnis asja müügi tehingu koostamine, 
pooltele ettelugemine ja ülevaatamine, kinnis asja kohta tehingus esitatud andmete kontrollimine avalike 
registrite andmete alusel ning tõestamine. Sama kehtib muude tõestamis toimingute tegemisel.
Lihttõestuse (notariaalse kinnitamise) puhul piirdub notari kohustus ja pädevus üksnes üksiku doku-
mendis kajastatud asjaolu kontrollimise ja tuvastamisega. Allkirja õigsuse kinnitamisel ei ole notari kohus-
tuseks uurida põhjalikult terve sellise dokumendi sisu, millele antavat allkirja kinnitatakse. Notar oma pit-
satiga üksnes kinnitab ühte tema poolt kontrollitud fakti: seda, et dokumendile on notari juures olekul alla 
kirjutanud notari poolt tuvastatud isik. Dokumendi sisu ja selle seadusega kooskõla kontrollimine ei ole 
lihttõestuse puhul notari üles andeks. Toimingu taotleja poolt vaadatuna peaks taotlejal olema võimalik 
kinnitada oma allkirja ka dokumendil , mille sisu seadusele ei vasta – sellise mitte vastavuse avastamine ei 
tohiks notarile olla allkirja kinnitamisest keeldumise aluseks. Sama kehtib muude kinnitamis toimingute 
tegemisel.
Eeltoodud kaks näidet täis- ja lihttõestuse kohta kajastavad, et pelgalt notari ameti pitseri asumine 
dokumendil ei viita alati kogu dokumendi koostamisele ja sisu ülekontrollimisele notari poolt; lihttõestuse 
puhul on notari poolt kontrollitud üksnes mõni üksik dokumendis esitatud asjaolu – näiteks isiku allkirja 
õigsus või dokumendi ärakirja vastavus originaalile.
Kõike eelkirjeldatut peab notar tegema erapooletult ja usaldus väärselt ning täpses vastavuses tõestamis-
seadusega.*1 Klassikalise notari ameti iseloomulikeks tunnusteks võiks muuhulgas pidada:
−  kohustust teha ameti toiming igaühele, kes notari poole pöördub – notar ei saa klienti valida, lähtu -
des isiklikust sümpaatiast või selle puudumisest, taotletava toimingu rahalisest tasuvusest vms;
−  ühtse teenuste hinna kirja kehtimist kõigi notarite suhtes, seega notarite vaheline konkurents ei saa 
tekkida mitte teenusele parema hinna pakkumise, vaid sama hinna eest parema teeninduse või 
teenuse pakkumise alusel;
−  spetsialiseerumisvõimaluse puudumist – iga notar peab olema valmis tegema kõiki ameti toiminguid 
kogu selle ampluaa ulatuses, notar ei saa spetsialiseeruda ühele valdkonnale ning muudes valdkon-
dades teenuseid mitte osutada.
1 
RT I 2001, 93, 564; 2010, 38, 231.
452
JURIDICA  VI/2011
Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna
Tarvo Puri
2. Uuenduslik ametiteenuste regulatsioon
Viimastel aastatel on Eesti õiguslik regulatsioon muutunud notari kõrval tegevuste ja pädevuse laiendamise 
suhtes märgatavalt liberaalsemaks. Lisaks varem lubatud teaduslikule ja pedagoogilisele tööle on ameti-
pidamise raames lubatud tegeleda muude kõrval tegevustega, mida tähistatakse terminiga „ameti teenused“. 
Ameti teenuste normistik lisati notariaadi seadusesse*2 (NotS) 8. juunil 2009 jõustunud muudatustega.*3
Ametiteenuste normide kehtestamisega notari ameti tegevuse struktuur muutus ning on nüüd all-
järgnev:
− ametitoimingud, mis samamoodi nagu varem jagunevad tõestamis seaduse kohaselt täistõestu-
seks ja lihttõestuseks ning mille kohta on küllalt range ja mahukas reeglistik toodud tõestamis-
seaduses;
−  NotS §-s 32 loetletud ametiteenused, mille suhtes ei kohaldu tõestamis seaduse normid, vaid 
notariaadi seaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ameti teenuste sätted.
NotS § 32 kohaselt kuuluvad ameti teenuste hulka:
−  õigusnõustamine väljaspool tõestamis toimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet-
luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldus menetluses ja kohtus 
tsiviil kohtu menetluse  seadustiku*4 ( TsMS ) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita 
asja menetluses ning pärija esindamine pärandvara pankroti menetluses);
−  maksundus - ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamis toimingut või selle raa-
mes;
−  lepitamine vastavalt lepitus seadusele*5;
−  tegutsemine vahekohtunikuna tsiviil kohtu menetluse seadustiku alusel;
−  enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisu heitmise korraldamine ning tulemuste tõestamine 
tõestamis seaduse  alusel;
−  vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamis seaduse alusel;
−  väljaspool NotS §-s 30 sätestatud ameti kohustusi avalduse ja teate edastamine ning tõendi välja-
andmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamis seaduse alusel;
−  raha (välja arvatud sularaha), väärt paberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui 
see ei ole ameti toiming ega sellega kaasnev ameti kohustus;
−  dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine.
Lisaks on notari ametit pidaval isikul võimalik väljaspool ameti tegevust, oma põhitöö ameti toimingute tege-
mise ja ameti teenuste osutamise kõrval tegeleda jätkuvalt õppe- ja teadus tööga, samuti loome  tööga (NotS 
§ 12 lg 1).
2.1. Ametitoimingute ja ametiteenuste sarnasused
Tõestamine ja kinnitamine kui notari ameti tegevus on täpselt reglementeeritud. Notar on kohustatud 
hoidma ameti tegevuse raames saadavaid andmeid saladuses (NotS § 3); kajastama tehtud toimingud riigile 
kuuluvas ameti tegevuse raamatus, tagamaks andmete säilimise ja taas esitamise võimaluse (NotS § 16 lg 1 
ja § 40); tegutsema ainult oma töö piir konnaks olevas maakonnas (NotS § 8 lg 3), vältimaks notarite koon-
dumist üksnes suurematesse keskustesse ning tagamaks notari teenuse ühtlast kätte saadavust üle vaba-
riigi, ning olema oma tegevuses erapooletu ja usaldus väärne (NotS § 2 lg 4). Ameti pidamise kohustuslikuks 
osaks on ka tsiviil vastutus kindlustuse olemasolu (NotS § 15), garanteerimaks võimalike ameti tegevuses 
tehtud vigade puhul kahju hüvitise maksmine.
Kõik eeltoodud nõuded laienevad ka ameti teenuste osutamisele, välja arvatud loetelu üksikutest ameti-
teenustest, mida võib notar osutada ka väljaspool oma töö piir konnaks olevat maakonda (NotS § 36 lg 5). 
Kohustus olla ka ameti teenuse osutamisel erapooletu peaks tagama, et notar ei muutuks selles valdkonnas 
tegutsedes vaid oma kliendi juhtnööride täitjaks, vaid arvestaks teenuse osutamisel ka teiste isikutega, kelle 
huve ameti teenuse osutamine võib puudutada.
2  RT I 2000, 104, 684; RT I 30.12.2010, 2.
3   Notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus. – RT I 2009, 27, 164.
4  RT I 2005, 26, 197; RT I 21.04.2011, 17.
5  RT I 2009, 59, 385.
JURIDICA VI/2011
453
Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna
Tarvo Puri
2.2. Ametiteenuste erisused
Ametiteenuste osutamisele ei laiene kõik ameti toimingute ranged reeglid. Esimese ja kõige suurema eri-
susena võib välja tuua teenuse osutamise eest makstava tasu suuruse. Ameti toimingute tegemisel kehtib 
kõigile notaritele ühtne hinnakiri notari tasu seaduse*6 kujul, ameti teenuste osutamise tasud aga määra-
takse notari ja temalt õigus teenust telliva kliendi kokku leppel. Reegel nõuab vaid seda, et teenuse osuta-
mise tasus tuleb kliendil ja notaril kirjalikku taas esitamist võimaldavas vormis kokku leppida enne teenuse 
osutamist (NotS § 32 lg 2), kuid teenus tasude arvestamise reegleid ning alam- või ülempiire toodud ei 
ole. Nagu teistel õigus teenuse osutajatel, võivad tasu kokku lepped põhineda ajakulul, olla kindla summana 
kokku lepitud, tulu osa põhised jms.
Ametiteenustele ei laiene ameti toiminguna tehtava täistõestusega sarnane dokumentide arhiveerimise 
kohustus. Ameti teenusena koostatud dokumente ei pea notar oma arhiivis säilitama. Küll on sätestatud, et 
osutatud ameti teenuste kohta teeb notar sisse kande oma ameti toimingute raamatusse (NotS § 40 lg 1), mär-
kides seal muuhulgas ameti teenuse saaja andmed, ameti teenuse liigi ja teenuse üldkirjelduse (notariaadi-
määrustiku*7 § 58). Seega andmete talletamise kohustus on piiratud ja väikese mahuline.
Nagu eespool märgitud, on notaril ameti toimingute puhul kohustus teha ameti toiming igale kliendile, 
kes tema poole pöördub. Ameti teenuse osutamisel on notaril algselt õigus teenuse osutamise soovi saamisel 
õigus valida, kas ta on pädev seda tööd vastu võtma, kas jõutakse tasus kokku leppele jne (NotS § 41 lg 2). 
Ameti teenuste osutamisel saab notar spetsialiseeruda teatud valdkondadele, näiteks viia ennast kurssi 
maksu õiguse küsimustega, teatud välis riikide õigusega vms ning osutada siis teenuseid üksnes nendes 
valdkondades. Kuna ameti teenuste osutamine ei ole notari kohustus, võib notar põhimõtteliselt ka otsus-
tada, kas ta üldse soovib ameti teenuseid osutada või piirdub üksnes klassikalise notari tööga ning teostab  
ainult tõestamis seaduse alusel notariaalset tõestamist ja notariaalset kinnitamist. Info selle kohta, milline 
notar millises valdkonnas ameti teenuseid osutab, on kätte saadav Notarite Koja veebi lehel.*8
Ametiteenuste tegemisel on notaril teatavas osas võimalik tegutseda ka väljaspool oma töö piir konnaks 
olevat maakonda. Piirkonnast väljumine on lubatud lepitus menetluse läbiviimisel, vahekohtunikuna tegut-
semisel ning enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisu heitmise korraldamisel (NotS § 36 lg 5).
Samalaadne töö piir konnast lubatud väljumise erisus on ka ühe ameti toimingu puhul: kui notar kin-
nitab abielu sõlmimist, võib ta seda teha ka väljaspool oma töö piir konnaks olevat maakonda (NotS § 36 
lg 4).
3. Üksikud ametiteenused
Ametiteenuste osutamise normistik on kehtinud juba kaks aastat. Praeguseks on kujunenud ka mõningane 
praktika eri teenuse liikide kohta ning on olemas esmased kogemused, millistele teenuse liikidele on ole-
mas nõudlus . Mitmes ameti teenuste valdkonnas on ju võimalik sarnaseid teenuseid (nt nõustamist) saada 
õigus büroode juristidelt, advokaatidelt jne, vahekohtuniku teenusega sarnast teenust aga kohtust. Üheks 
argumendiks, miks ameti teenuste osutamisega notarite tegevus vald konda laiendati, oli see, et notarite 
ameti pidamise piirkonnad on küllalt ühtlaselt (lähtudes elanike arvust) jaotunud üle Eesti ning see võimal-
dab suurtest keskustest kaugemal asuvate paikade elanikel vajadusel saada notari kui kvalifi tseeritud juristi 
teenuseid, sest selles paikkonnas ei pruugi tegutseda ühtegi juristi- või advokaadi bürood ning lähim kohtu-
majagi võib asuda kaugemal kui kohalik notari büroo ja selles tegutsev notar-õigusnõustaja- vahekohtunik .
3.1. Raha või dokumentide hoiustamine ametiteenusena
Raha hoiustamine notari kontole kinnisvara müügi tehingu juures on olnud tavapärane notari osutatav 
ameti toiming ka varem. Ameti toiminguna aga oli notari pädevus kitsalt piiratud üksnes sellise hoiustami-
sega, mis oli seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga. Õiguslikult puudus võimalus kasutada notari 
deposiiti olukorras, kus sama notari juures mingit tõestatud tehingut ei tehtud.
6  RT I 1996, 23, 456; RT I 14.03.2011, 3.
7  RTL 2009, 51, 751.
8 Arvutivõrgus: 
http://www.notar.ee/ .
454
JURIDICA VI/2011
Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna
Tarvo Puri
Ametiteenuste normidega on nüüd määratud, et kui raha hoiustatakse notari juures tõestatava tehingu 
käigus või võla õigus seaduse*9 § 120 jj (võla usaldaja vastu võtu viivitus) kohaselt, on see ameti toiming, mida 
iga notar peab tegema, lähtudes notari tasu seaduses toodud teenuste hindadest, kuid raha notari kontole 
deponeerimise kasutamine on nüüd lubatud ka kõigil muudel juhtudel ameti teenusena. Sellise ameti-
teenuse osutamise kokku leppimiseks tuleb isikutel, kes soovivad notari deposiiti kasutada omavahelise  
mitte notariaalse tehingu tagamise vahendina, leppida notariga kokku sellise ameti teenuse osutamise tin-
gimustes ja tasus. Praktikas on see kasutust leidnud näiteks väärt paberi tehingute puhul (notar edastab 
raha pärast seda, kui Eesti väärtpaberite keskregistris on väärt paberi tehing tehtud), kohtu asjades tagatis -
deposiidina ( võlgnik hoiustab raha pankroti avalduse tõrjumiseks, tõendamaks oma makse võimet), aga ka 
näiteks Liiklus registrisse kantud mootor sõidukite võõrandamisel, kus notar väljastab müüjale raha pärast 
seda, kui ostja on Liiklus registrisse omanikuna sisse kantud. Selliste teenuste osutamise muudab kliendi 
jaoks mugavamaks see, et notar saab mitmeid andme baase kasutada veebis (Eesti väärtpaberite kesk-
register, Liiklus register jne) ning seega raha edastamise eelduste täitumist kontrollida.
Samade reeglite järgi saab notar ameti teenusena hoiule võtta ka dokumente. See on kasutust leidnud 
näiteks kinnistus  raamatus piiratud asja õiguse kannete muutmiseks või kustutamiseks antavate notariaal-
selt kinnitatud nõus olekute hoiustamisel. Kinnistus raamatu seadus*10 ei luba kinnistamis avaldust või kande 
kustutamise nõus olekut esitada kinnistus osa konnale tingimuslikuna (kinnistus raamatu seaduse § 42), kuid 
dokumendi hoiustamisel saab vastava avalduse või nõus oleku allkirjastada ilma selles tingimusi märkimata 
ning notar edastab selle teisele isikule või kinnistus osa konnale pärast ameti teenuse lepingus kokku lepitud 
tingimuste täitumist.
3.2. Teadete edastamine ametiteenusena
Notariaalkorras teadete edastamine on ameti toiminguna kasutusel olnud juba pikka aega, kuid ameti-
teenuste regulatsiooniga viidi selle toimingu tegemine ameti toimingute alt üle ameti teenuste alla, mis 
tähendab, et toimingu tegemine ning tasu selle eest on nüüd kokku leppeline. Enam ei ole ka rangeid reeg -
leid, kuidas notar teate edastamise korraldab, vaid teate edastamist sooviv klient ja notar saavad lähtuvalt 
konkreetsest olukorrast kokku leppida teate edastamise viisi.
Edastamise viisiks võib olla näiteks klassikaline väljastus teatega või tähitud kirjana posti asutuse kaudu 
saatmine , kuller teenuse eri võimaluste kasutamine, vahetult notari poolt teisele isikule käest kätte üleand-
mine, e-postiga saatmine e-kirja tekstina, skaneeritud failina , DigiDoc-failina jne.
Erinevalt kliendi enda poolt posti asutuse kaudu edastatavast saadetisest on sellisel notari kaudu saade-
tise edastamisel võimalik tulevikus tõendada, mis oli saadetise täpne sisu.
3.3. Tõlked
Tõlke õigsuse kinnitamine oli varasema regulatsiooni järgi ameti toiming, kuid on praeguseks ameti-
toimingute alt üle viidud ameti teenuste alla. Pole põhjust arvata, et notarid spetsialiseeruksid nüüd uute 
võõrkeelte õppimisele ja mahukate tõlke tööde tegemisele, kuid piisava keele oskuse olemas olu korral võib 
kliendi huvides olla põhjendatud, et notar tõlgib näiteks mõned tehinguga koos kinnistus osa konnale, äri-
registrile või muule ameti asutusele edastatavad tehingu juurde kuuluvad võõrkeelsed dokumendid (nt 
välismaal tehtud volikirjad , välismaa äriregistrite välja võtted, võõrkeelsed sugulust tõendavad dokumen-
did). Tihti ei ole need keerukad ega mahukad, eelkõige arvestades seda, et varem juba tõlgitud dokumendi 
tõlget on lihtne kasutada alusena järgmise samalaadse dokumendi tõlkimisel.
Notari poolt tõlke teenuse osutamist on kasutatud olukorras, kus kliendi ja notari kokku leppel tõesta-
takse näiteks kinnis asjaga seotud tehing, asutamis tehing vms võõrkeeles, mida klient ja notar mõlemad 
valdavad, ning tehingu järel vormistab notar tehingu ametliku tõlke eesti keelde, et esitada see kinnistus-
osa konnale, äriregistrile või muule ameti asutusele.
9  RT I 2001, 81, 487; RT I 08.07.2011, 6.
10  RT I 1993, 65, 922; 2010, 38, 231.
JURIDICA VI/2011
455
Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna
Tarvo Puri
3.4. Õigusnõustamine
Õigusnõustamine on ameti teenuste valdkond , mille defi nitsioon on kõige laiema sõnastusega, andes nota-
rile õiguse tegutseda õigus nõustajana nendes asjades, mis ei ole seotud selle notari poolt tõestatava tehin-
guga (NotS § 32 lg 3 p 1). Kui tegemist on notari enda tõestatava tehinguga, siis tõestamis toimingu raames 
tuleneb notari nõustamis - ja selgitamis kohustus tõestamis seaduse §-st 18, tõestamis toimingu tegemisel 
saab toimingu taotleja selle tõestamis toiminguga kaasneva õigus nõustamise tõestamis toimingu paketi hul-
gas ja selle hinna sees.
Erandina on nõustamis teenust lubatud ameti teenusena osutada tõestamis toimingu juures, kui ameti-
teenuse valdkonnaks on nõustamine maksunduse või välismaa õiguse valdkonnas (NotS § 32 lg 3 p 2). Nen-
del teemadel nõustamine ei kuulu tõestamis toimingu paketti, vaid seda on kliendi ja notari kokku leppel 
võimalik notarilt eraldi tellida.
Notari ameti teenusena pakutava õigus nõustamise hulka kuulub kõik see, mis on tavapäraselt õigus-
nõustaja ülesanneteks: dokumendi koostamine, avalduse esitamine notari vahendusel, esindamine haldus-
menetluses, esindamine kohtus teatavates hagita asjades (küll mitte hagimenetluses ) ning samuti pärija 
esindamine pärandvara pankroti menetluses.
Praktikas on siiani enim kasutatud ametiteenus kliendi tellimus notarile äriregistri kande avalduse 
juurde kuuluvate lisadokumentide koostamiseks (osanike otsused, põhikirjad jms), väiksemate kohalike 
omavalitsuste (kus ei pruugi olla palgalist juristi) nõustamine erinevates tsiviil õiguse valdkondades ning 
lihtkirjalike lepingute või muude dokumendi projektide koostamine.
Nagu eespool mainitud , kehtib õigus nõustamise korral notari kohustus olla erapooletu, mis peaks 
tagama, et notar ei muutuks ka selles valdkonnas tegutsedes vaid oma kliendi juhtnööride täitjaks, vaid 
arvestaks teenuse osutamisel teiste isikutega, kelle huve ameti teenuse osutamine võib puudutada.
3.5. Notarite Koja vahekohus ja tegutsemine vahekohtunikuna
Vähendamaks riiklike kohtute töökoormust ning võimaldamaks asja osalistele alternatiivina lihtsamatele 
reeglitele alluvat ja paindlikumat menetlust vaidluste lahendamiseks, on tsiviil kohtu menetluse seadustikus 
ette nähtud vahekohtute loomine ja selliste vahekohtute tegutsemis reeglid (TsMS 14. osa). Nendest pikima 
tegutsemis staažiga on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaži kohus, kuid viimastel aastatel on lisandu-
nud veel Notarite Koja vahekohus ning näiteks ka MTÜ Eesti Vahekohus.
Notarite Koja vahekohus pakub võimalust lahendada vaidlus väljaspool riiklikku kohtu süsteemi ning 
on menetlus reeglite kehtestamise osas tunduvalt vabam. Vahekohtu töö on reguleeritud Notarite Koja 
vahekohtu reglemendis, mis on vastu võetud Notarite Koja 18. detsembri 2009. a erakorralise üldkoosoleku 
otsusega ja avaldatud Notarite Koja veebi lehel.*11
Vahekohus ei sea piiranguid vahekohtu istungi toimumise kohale (istungid võivad toimuda Notarite 
Kojas või poolte määratud kohas), vaidluste lahendamine on kiirem (otsus tehakse 3 kuu jooksul ning 
edasi kaebamisele ei kuulu), diskreetsem (kinnine istung tagab konfi dentsiaalsuse), lihtsam (pooled võivad 
menetlus reeglites ise kokku leppida) ja mitmel juhul odavam (menetlus lõivud ja õigus abi kulud). Vahe-
kohtu otsuse tühistamist saab taotleda üksnes TsMS §-s 751 toodud juhtudel, kui tekib vaidlus selle üle, kas 
asja vahekohtule lahendamiseks andmise kokkulepe (vahekohtu kokkulepe või klausel ) on tühine, või kui 
poolele ei ole nõuete kohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu menetlusest.
Pooltel, kes soovivad vaidluse lahendada vahekohtus, on võimalus valida ise vahekohtunikud, menet-
luse keel, kohtu istungi toimumise koht ja menetlus viis (kirjalik või suuline ). Kui pooled ja vahekohtunik(ud) 
nõustuvad, võivad kohtu menetluses esitatavad tõendid olla võõrkeelsed, kui vahekohtunik(ud) tõendil 
kasutatud keelt piisavalt valdavad.
Teatud asjades võib menetluse pooltele atraktiivseks muuta see, et poolte selgel taotlusel võib vahe-
kohus lahendada vaidluse õigluse põhimõttel (nt naabrite piiritüli või abikaasade varalise vaidluse). Eesti 
õiguse kohustuslikest sätetest siin siiski kõrvale kalduda ei saa (TsMS § 742 lg 3).
Vaidluse vahekohtu lahendada andmise eelduseks on, et vaidluse pooled on sellises vaidluse lahenda-
mise korras sõnaselgelt kokku leppinud. Sellise kokku leppe võib sõlmida juba algselt mingi lepingu sõl-
mimisel (laenu lepingus, pandi lepingus, müügi lepingus, töövõtu lepingus jne) või alles vaidluse tekkimisel 
11 Arvutivõrgus: 
http://notar.ee/20333 .
456
JURIDICA VI/2011
Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna
Tarvo Puri
eraldi kokku leppena. Aktsepteeritav on ka lahendus, kui hageja esitab ilma kirjalikku vahekohtu kokku-
lepet juurde lisamata hagi vahekohtule ja kostja vastab vahekohtule, kinnitades nõus olekut vaidluse lahen-
damiseks vahekohtus (TsMS § 719 lg 1 teine lause).
Notarite Koja vahekohtus võivad kohtunikuna tegutseda notarid, aga ka advokaadid, teised õigus-
spetsialistid või spetsiifi liste vaidluste lahendamisel vajadusel muu valdkonna spetsialistid. Eelkõige on 
vahekohtunike arvu (1–5) ja vahekohtunike isikute määramisel aluseks vaidluse poolte tahe ja kohtunike 
nõus olek, vaid poolte kokku leppe puudumisel määrab kohtuniku(d) vahekohtu nõukogu.
Notarite Koja vahekohtu maksed on kehtestatud Notarite Koja üld koos oleku otsusega, asjakohane info 
on avaldatud Notarite Koja veebilehel. Vahekohtu makse oleneb hagi hinnast, kuid mõned võrdlused on 
toodud allpool (summad eurodes; vahekohtu maksetele lisandub käibemaks ).
Hagi hind
Notarite Koja vahekohtu makse
Riigilõiv riiklikus kohtus
2000
383,47
479,33
40 000
766,94
3834,69
80 000
1278 ,23
5432,49
Vaidluse lahendamisel teeb vahekohus otsuse, millel on sama õiguslik toime nagu jõustunud riikliku kohtu 
otsusel. Notarite Koja vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtu otsusel 
(TsMS § 746 lg 2) ning vahekohtu otsus on täite dokument, millega saab pöörduda vahetult kohtu täituri 
poole otsuse täitmiseks (täite menetluse seadustiku*12 § 2 lg 1 p 6).
4. Kokkuvõtteks
Ametiteenuste lisamine notari poolt osutatavate teenuste hulka on lisanud Eesti õigus teenuste osutajatele 
sadakond tsiviil õiguse (eelkõige asja õiguse, kinnistus raamatu õiguse ja pärimis õiguse) valdkonna spetsia-
listi, kelle teenuste osutamise territoorium pole üksnes suuremates keskustes, vaid kes asuvad ka väiksema-
tes maakonna keskustes. See on õigus teenuste turu muutnud teenuste tarbijate poolt vaadatuna kindlasti 
mugavamaks ja õigus teenused kätte saadavamaks.
Notaritel on tekkinud võimalus ja huvi viia ennast laiemalt kurssi õigus vald kondadega, millega neil enne 
kokku puudet ei olnud, sest nendes valdkondades oli notari ametit pidades tegutsemine keelatud. Samuti on 
notaritel tekkinud motivatsioon spetsialiseeruda ameti teenuse osutamiseks teatud kindlale valdkonnale (nt 
maksu õigus, või mõne välis riigi õigus), et sellel alal siis oma kitsama valdkonna heal tasemel spetsialistina 
kliente teenindada.
Autorist: Tarvo Puri on Tallinna notar.
12  RT I 2005, 27, 198; RT I 14.03.2011, 1.
JURIDICA VI/2011
457