100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rokimuki
Õppematerjali autor
mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Nihik – täpsus 0,2 mm; Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g; Elektrooniline kaal (katse nr.2) – täpsus 0,2 g; 4. KATSEMETOODIKAD Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) mahuühiku massi. kg Ehitusmaterjalide tihedus ρ0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ ] m3 : m ρ0 = ∙1000 (Valem 1) V br Kus m – proovikeha mass õhus [ g ] ja V br – proovikeha maht [ cm3 ]. 4.1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine
mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Nihik – täpsus 0,2 mm; Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g; Elektrooniline kaal (katse nr.2) – täpsus 0,2 g; 4. KATSEMETOODIKAD Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) mahuühiku massi. kg Ehitusmaterjalide tihedus ρ0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ ] m3 : m ρ0 = ∙1000 (Valem 1) V br Kus m – proovikeha mass õhus [ g ] ja V br – proovikeha maht [ cm3 ]. 4.1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord..................................................
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali
vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Keha tihedus arvutatakse valemiga 2 Keha maht arvutaakse järgmise valemiga: , Valem nr: 1 kus V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] Keha tihedust arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 2 kus proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g]
mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Nihik – täpsus 0,2 mm; Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g; Elektrooniline kaal (katse nr.2) – täpsus 0,2 g; 4. KATSEMETOODIKAD Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) mahuühiku massi. 𝑘g Ehitusmaterjalide tihedus 𝜌0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [𝑚3 ]: 𝑚 𝜌0 = 𝑉 ∙ 1000 (Valem 1) 𝑏𝑟 Kus 𝑚 – proovikeha mass õhus [g] ja 𝑉𝑏𝑟 – proovikeha maht [𝑐𝑚3 ]. 4.1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha ruumala arvutatakse mõõtmiste tulemusena saadud keha mõõtmetest lähtudes
4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: m−m1 V br= pv ; kus Vbr – proovikeha maht [cm3] m – proovikeha mass õhus [g] m1 – proovikeha mass vedelikus [g] pv – vedeliku tihedus (g/cm3) Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga: m1−m2 V 1= ; pv kus V1 – parafiiniga kaetud keha maht m1 – keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 – keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] ρv – vee absoluutne tihedus [g/cm3], (1g/cm3)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid