Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

1. EESMÄRK


Korrapärase  ja  ebakorrapärase  kujuga
keha  tiheduse  määramine.  Materjali

poorsuse   määramine.  Tahke  keha  massi
suhet  tema  mahusse  ilma  poorideta
nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks . See on konstantne ja iseloomulik suurus antud
materjalile.

2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID

Töös  katsetatavateks  ehitusmaterjalideks  olid  tempsi-plaat,  lubjakivikillustik,   graniit   ja
silikaattellis .

3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID

Korrapärastel  ehitusmaterjalidel  mõõdeti  kõik  küljed  ja  kõrgus  millimeeterjoonlauaga  või
nihikuga,  mille  täpsuseks  on  0,1  mm.  Kõik  kehad   kaaluti   elektroonilise  kaaluga,  mille
täpsuseks on 0,2 g.
4. KATSEMETOODIKAD

Materjali  nimetatakse  loomuliku  struktuuriga  materjali  (koos  pooride  ja  tühimikega)
tiheduseks mahuühiku massi.

Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga


                                       (1)

Kus m=materjali mass õhus [g] ja V – materjali maht

4.1. Korrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine

Korrapärase kujuga keha ruumala arvutatakse mõõtmiste tulemusena saadud keha mõõtmetest
lähtudes. Iga määde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest, mis
on  saadud  kolmest   erinevast   kohast  mõõtes,  mõõtetäpsus  0,1  mm.  Katsetatud  materjali,
tempsi-plaadi  ruumala  arvutatakse  valemiga  V=a*b*h,  kuna  plaat  on  ristküliku  kujuga.
Lubjakivikillustiku
ruumala
arvutataske
V=π*r²*h  kuna  lubjakivikillustik  asub
silindrikujulises ämbris.

Keha mass saadakse elektroonilise kaaluga.
Keha tihedus aga arvutatakse valemiga nr 1
Katse tulemused tabelis 5.1

Näidis:
Materjal – tempsi-plaat
a_kesk= 78 mm = 7,8 cm
b_kesk= 117 mm = 11,7 cm
h_kesk= 10 mm = 1 cm
m= 132,3 g

V=a*b*h=7,8*11,7*1=91,26 cm²

ρ=m/V*1000=132,3/91,26*1000=1449,7 kg/m³
4.2. Ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine

Ebakorrapärase kujuga keha  mahu  määramisel kasutatakse   Archimedese   seadusel põhinevat
hüdrostaatilist  kaalumist.   Proovikeha   maht  V  leitakse  proovikeha  kaalumise  teel  õhus  ja
vedelikus ja arvutatakse valemiga

(2)

Kus
m on keha mass õhus

mˇ on mass vedelikus

ρ vedeliku tihedus

Kuna keha  mahu  määramiseks on  vajalik tema kaalumine   vedelikus, sõltub katsemetoodika
valik materjali võimest imada endasse vett.

Katse andmed tabelis 5.2
4.2.1. Väikse poorsus ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine.
Kui  materjali,  graniidi,  poorsus on  liiga  väike  ja  ta  katse  käigus  vett  praktiliselt  ei  ima,  siis
kaalutakse proovikeha õhus m [g], seejärel vees rnˇ [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus.

Materjali  maht arvutatakse sel  juhul  valemiga 3,  vee tiheduseks  võetakse 1 g/cm³. Materjali
tihedus arvutatakse valemiga 1
Katse andmed tuuakse välja tabelis 5.2

Näidis:
Materjal – graniit
Keha mass õhus m=77,4g
Keha mass vedelikus mˇ=48,2g
Vedeliku tihedus  ρ=1g/cm³

2

V=(m-mˇ)/ρ=(77,4-48,2)/1=29,2 cm³

ρ=m/V*1000=77,4/29,2*1000=2651 kg/m³
4.2.2. Poorse ja hästi vett imeva materjali mahu ja tiheduse määramine

Kuna  materjal,  silikaattellis,  on  väga  poorne  ja   imab   väiga  hästi  vett,  siis  tema  mahu  ja
tiheduse määramiseks kaalutakse esmalt tema mass m õhus [g]. Vältimaks vedeliku imbumist
kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades mˇ[g].

Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini . Peale igakordset kastmist
lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel surutakse sõrmega parafiin pooridesse.

Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades mˇ  [g]. Kuna  materjal on kaetud parafiiniga
siis  esmalt  leitakse  parafiini  mass  M.  Selleks  tuleb  parafiiniga  kaetud  keha  massist  mˇ
lahutada puhta keha mass m :


(3)

Järgmisena  leitakse  parafiiniga  kaetud  keha  ruumala  V(M)   valemist :  ρ=m/Vº  ˃
V(M)=mˇˇ/˃ρˇ,  valem  4,  kus  mˇˇ-  parafiini  mass,  ρˇ-  parafiini  tihedus  0,93  g/cm³.  Lähtudes
Archimedese seadusest,  määratakse keha  maht koos parafiiniga [cm³]: V=(mˇ-mº)/ρº,  valem
nr 5, kus mˇ- keha mass koos parafiiniga õhus [g], mº  - keha mass koos prafiiniga vedelikus
[g],  ρº  -  vee  absoluutne  tihedus  [g/cm³].  Seejärel  arvutatakse  keha  maht  V  [cm³]  valemiga
V=Vº-V(M), valem nr 6. Viimaks arvutatakse keha tihedus ρ [kg/m³] valemiga nr 1.

Näidis:
Materjal – silikaattellis
Kuiva keha mass õhus – m=32,4g
Keha mass koos parafiiniga õhus – mˇ=34,2g
Keha mass koos parafiiniga vees – mº=16,0g
Vee absoluutne tihedus – ρº=1g/cm³
Parafiini tihedus – ρˇ=0.93g/cm³

mˇˇ=mˇ-m ˃ 34,2-32,4=1,8g
V(M)=mˇˇ/ρˇ ˃ 1,8/0,93=1,94 cm³
Vº=(mˇ-mº)/ρº ˃ (34,2-16)/1= 18,2 cm³
V=Vº-V(M)=18,2-1,94= 16,26 cm³
ρ=m/V*1000 ˃ 32,4/16,26*1000=1992,6 kg/m³

Materjali absoluutne tihedus ρ=2650kg/m³

ρ=(1-1992,6/ 2650 )*100=24,81%

3

5. KATSETULEMUSED
Tabelis 5.1. on kujutatud korrapärase materjali tiheduse ja mahu määramine.

Tabel 5.1

Materjali nimetus
Tihedus (kg/m³)

1  Silikaattellis
1727 ,93
2  Samottkivi
1934,96
3   Keraamiline tellis
1539
4   Normaalbetoon
2382,96
5  Pesubetoon(valgest tsemendist )
264,23
6   Mullbetoon
865,36
7   Kipsplaat
784
8  Puitlaastplaat
740,92
9   Aknaklaas
2372
10   Vahtklaas
138,88
11   Lubjakivi
2739,24
12  Graniit
2653,81
13  Ekstruuderpolüstüreen
44,04
14  Tempsi-plaat
1449,7
15  Vahtpolüstüreen
33,25
16  Klaasvillaplaat
86,25
17  Elastne põrandakattematerjal
87,02
18  Keraamiline plaat
45,57
19   Ehitusteras
7190
20  Ristkiht liimpuit
238,13
21   Puitkiudplaat
17,64
22  Polümeriseeritud bituumeni baasil rullhüdroisolatsioon
95,49
23  Lubjakivikillustik
1131,33
24  Kergkeraamika
665,04
25  Keramsiitkruus
354,22
26  EPS
28,02

Tabel  5.2.  Ebakorrapärase  ja  erineva  veeimavusega  materjali  mahu,  tiheduse,  poorsuse
määramine

Jrk  Materjal
Mass  Mass õhus  Mass  Ruumala
Parafiini  Materjali  Tihedus
Poorsus
nr
õhus  parafiiniga  vees
parafiiniga  ruumala  maht
1
Graniit
77,4g  -
48,2g  -
-
29,2cm³
2651kg/m³
0,38%
4

2
Silikaattellis  32,4g  34,2
16,0g  18,2cm³
1,94cm³  16,26cm³  1992,6kg/m³  24,81%

Tabel 5.3. Materjalide absoluutsed tihedused poorsuse arvutamiseks

Silikaattellis
2650
Kg/m³
Graniit
2660
Kg/m³
Keraamiline tellis
2650
Kg/m³

5.4. Graafik 1 - Korrapäraste materjalide tihedused

6. JÄRELDUSED

Materjalide tabelis võib näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras ja kõige väiksema
tihedusega puitkiudplaat. Katse tõestas ka seda, et kuna graniit ei ima vett, siis selle poorsus
on  väiksem  (0,38%)  kui  silikaattellisel  (24,81%).  Et  kontrollida  arvutatud  tihedusi  võib
tabelist  juhuslikult  valida  näiteks  keraamilise  tellis,  mille  tiheduseks   saime   1539  kg/m³.
Internetist  võib  leida,  et  keraamilise  tellise  tihedus  on  1500  kg/m³  [2],  mis  on  enamvähem
meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad.

Tiheduste  kontroll:  Normaalbetooni  tiheduseks  saime  2382,96  kg/m³,  internetist   leidsime ,  et
normaalbetooni  kuivtihedus  on  2000-2600  kg/m³  [1].  Puitlaastplaadi  tiheduseks  saime
740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3].  Keramsiitkruusa
tiheduseks  saime  354,22,  internetist  leidsime,  et  tihedus  võib  olla  250-350  kg/m³  [4].
Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5].
Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6].

5

Ehitusterase  tiheduseks  saime  7190  kg/m³,  internetis  tulemuseks  7850  kg/m³.  Mullbetooni
tiheduseks  saime  865,36  kg/m³,  internetis  300-900kg/m³.  Graniidi  tiheduseks  saime  2653,81
kg/m³, internetis 2500-2700 kg/m³. Lubjakivi tiheduseks saime 2739,24 kg/m³, internetis 1700-
2600  kg/m³.  Klaasi  tiheduseks  saime  2372  kg/m³,  internetist   2520   kg/m³.  Kergkeraamika
tiheduseks  saime  665,04  kg/m³,  internetist  saime,  et  tihedus  peab  olema  alla   1450   kg/m³.
Kipsiplaadi  tiheduseks  saime  784  kg/m³,  internetis  750-770  kg/m³  [7].  Vahtklaasi  tiheduseks
saime 138,88 kg/m³, internet andis tulemuseks 120-250 kg/m³ [8]. Vahtpolüstüreeni tiheduseks
saime  33,25  kg/m³,  internetist  tulemuseks  30-60  kg/m³  [9].  Klaasvillaplaadi  tiheduseks  saime
86,25 kg/m³, internetis 96 kg/m³ [10].

7. KASUTATUD KIRJANDUS
1.
Betoon [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon (21.20.2013)
2.
Terca keraamiline tellis, punane harjatud, aseri [WWW].
http://www.wienerberger.ee/terca-keraamiline-tellis-punane-harjatud-aseri.html (21.10.2013)
3.
Puitlaastplaat [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/puitlaastplaat (21.10.2013)
4.
AEROC   plokkidest  tarindilahenduste  soojustehniline  analüüs  ja   visualiseerimine
[WWW]  www.aeroc.ee/user_upload/raport_2012.pdf (21.20.2013)
5.
Silikaatkivi – vana, hea ja kaasaegne materjal [WWW].
http://www.silikaat.com/et/silikaatkivi-%E2%80%93-vana-hea-ja-kaasaegne-materjal
(21.10.2013)
6.
Raidkivi [WWW],
http://www.raidkivi.ee/htdocs/veeb/index.php/tooted/category/wolfshoeher-tonwerke-amott
(21.10.2013)
7.
EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa.  L.M. Raado . 2013/2014 õ/a.
8.
Klaas [WWW]. http://www.enco.ch/glass.htm (21.10.2013)
9.
Vahtpolüstüreen [WWW]. http://www.ttu.ee/?id=38705&op=_print (21.10.2013)
10.
High density glass wool board [WWW]. http://www.alibaba.com/showroom/high -
density-glass-wool-board-96kg%252fm3.html (21.10.2013)

6

7

.PDF Laadi alla originaalfail 7 lk · .pdf · 36 allalaadimist

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus #1

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus #2

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus #3

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus #4

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus #5

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus #6

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus #7

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

rokimuki Õppematerjali autor

parafiin parafiini tiheduseks tiheduseks saime minternet minternetis keha mass Ehitusmaterjalide praks tihedus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr.2) – täpsus 0,2 g; 4. KATSEMETOODIKAD Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) mahuühiku massi. kg Ehitusmaterjalide tihedus ρ0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ ] m3 : m ρ0 = ∙1000 (Valem 1) V br Kus m – proovikeha mass õhus [ g ] ja V br – proovikeha maht [ cm3 ]. 4.1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

Ehitusmaterjalid

pdf

Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine.

1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880

Ehitusmaterjalid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord..................................................

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali

Ehitusmaterjalid

docx

Tiheduse määramine

vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1. Proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Keha tihedus arvutatakse valemiga 2 Keha maht arvutaakse järgmise valemiga: , Valem nr: 1 kus V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] Keha tihedust arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 2 kus proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g]

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

pdf

Laboratoorne töö nr 1-Anastasia Rezjukova EAEI32-parandatud

mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr.2) – täpsus 0,2 g; 4. KATSEMETOODIKAD Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) mahuühiku massi. 𝑘g Ehitusmaterjalide tihedus 𝜌0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [𝑚3 ]: 𝑚 𝜌0 = 𝑉 ∙ 1000 (Valem 1) 𝑏𝑟 Kus 𝑚 – proovikeha mass õhus [g] ja 𝑉𝑏𝑟 – proovikeha maht [𝑐𝑚3 ]. 4.1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha ruumala arvutatakse mõõtmiste tulemusena saadud keha mõõtmetest lähtudes

Kategoriseerimata

docx

Ehitusmaterjalid labor 1

4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: m−m1 V br= pv ; kus Vbr – proovikeha maht [cm3] m – proovikeha mass õhus [g] m1 – proovikeha mass vedelikus [g] pv – vedeliku tihedus (g/cm3) Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga: m1−m2 V 1= ; pv kus V1 – parafiiniga kaetud keha maht m1 – keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 – keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] ρv – vee absoluutne tihedus [g/cm3], (1g/cm3)

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid