ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD (0)

Q: Kuidas on määratud molekuli struktuur?

Vastus leiad õppematerjalist: ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

Q: Mida kirjeldab sõnatüvi?

Vastus leiad õppematerjalist: ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

Q: Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul ?

Vastus leiad õppematerjalist: ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

Q: Millist liiki on C1-C4 nimetused?

Vastus leiad õppematerjalist: ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

Keskkool - Keemia - Keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas on määratud molekuli struktuur?
Mida kirjeldab sõnatüvi?
Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul ?
Millist liiki on C1-C4 nimetused?

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD . Süsinike vahel ainult üksiksidemed.
HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom (id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained.
Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus
CH4 ( keemist . -161)
metaan
C6H14(keemist. 69)
heksaan
C2H6 (keemistemp -89)
etaan
C7H16(keemist. 98)
heptaan
C3H8 (keemistemp -42)
propaan
C8H18(keemist. 126)
oktaan
C4H10 (keemist-0,5)
butaan
C9H20(keemist. 151)
nonaan
C5H12 (keemist. 36)
pentaan
C10H22(keemist.174)
dekaan

Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron .
Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine .
Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake.
Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut.

Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp.
Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja -nr-asendaja-tüviühendi nimetus
Alkaani tunnusliide -aan
Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud .
Alkaanide tüüpilised reaktsioonid - Pürolüüs ja oksüdeerumine
Alkaanist pärit asendusrühm - alküülrühm
Isomeer(id) - Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained.
IUPAC - International Union of Pure and Applied Chemistry, Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, tähtsaim keemikute rahvusvaheline organisatsioon
Kohanumber - Arv, mis näitab asendusrühma või sideme paiknemist tüviühendi ahelas.
Kuhu paigutatakse asendusrühmade nimetused? – Tüviühendi nimetuse ette.
Kuidas järjestatakse asendusrühmad siis, kui neid on palju? Tähestiku järjekorras
Kuidas on määratud molekuli struktuur? - Aatomite paigutusega molekulis ning nendevaheliste keemiliste sidemetega
Mida kirjeldab sõnatüvi? - Süsinikahela pikkust
Mille kaudu on kõik aatomid alkaani süsinikahelas omavahel seotud? - σ-sidemete
Millised eesliited tähistavad mitut ühesugust asendusrühma?
di-, tri-, tetra - jne
Millisel põhimõttel nummerdatakse tüviühendi süsiniku aatomid?
Kas vasakult paremale või paremalt vasakule, nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed.
Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul ?
Süsinikahelat, mis võib olla lahtine või tsükliline.
Millist liiki on C1-C4 nimetused? - Triviaalsed nimetused
Mis põhjustab ühesuguse koostisega isomeeride omaduste erinevuse? - Struktuuri ehk molekuli ehituse erinevus.
Mitu suletud ringi, tsüklit on tsükliliste ühendite süsinikahelas?
Üks või mitu
Nomenklatuur - Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu
Normaalalkaan - Lineaarse (hargnemata) ahelaga alkaan ehk n-alkaan
R - alküülrühma tähis
Radikaalitsentri tekkimise eeldused
Tekib seda kergemini, mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul.
Struktuurvalemi koostamine
1) Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta.
2)Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid.
3) Paneme paika sendusrühmad nende kohanumbrite järgi.
4)Lisame puuduvad vesiniku aatomid.
Süsisinikahela liigid - hargnemata(lineaarne) või hargnenud
Süsivesinikud - Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest.
Süstemaatiline nimetus - Aine nimetus, mis on antud nomenklatuuri reegleid järgides . Kajastavad aine keemilist struktuuri.
Triviaalnimetus - aine(peamiselt ajalooline) nimetud, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele
Tsüklilist ahelat tähistav eesliide - tsüklo-

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kitoke Õppematerjali autor

Konspekt alkaanidest - mõisted, nimetused, keemistemperatuurid, alkaanide füüsikalised omadused jne.

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed.
HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained.
Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus
CH4 (keemist. -161) metaan C6H14(keemist. 69) heksaan
C2H6(keemistemp -89) etaan C7H16(keemist. 98) heptaan
C3H8(keemistemp -42) propaan C8H18(keemist. 126) oktaan
C4H10(keemist-0,5) butaan C9H20(keemist. 151) nonaan
C5H12(keemist. 36) pentaan C10H22(keemist.174) dekaan

• Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron.
• Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine.
• Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake.
• Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut.
Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp.

alkaanid küllastunud süsivesikud nomenklatuur molekul struktuurivalem halogeenühendid radikaal elektrofiil nukleofiil

Sarnased õppematerjalid

doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad

Keemia

docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

rekursiooni- ja keerukusteooria

doc

Keemia - Alkaanid

Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimalised. See tuleneb C-C ja C-H sideme suurest püsivusest ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Füsioloogilised omadused: Alkaanidel on tugev narkootiline toime. Tahketena on suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. 4

Keemia

pdf

Orgaanilise keemia nomenklatuur

· 1,2-diasendus orto- (o), · 1,3-diasendus meta- (m), · 1,4-diasendus para- (p). · Tri- ja enamasendatud benseen numereeritakse tsükkel (asendajatele tuleb anda väikseimad võimalikud kohanumbrid). · Kasutatakse triviaalnimetust nummerdamist alustatakse nimetust andva rühmaga seotud süsinikuaatomist. 1.2. Alifaatsed süsivesinikud Ei sisalda benseenituuma. Jagunevad kolme rühma: alkaanid, alkeenid ja alküünid, millest alkaanid on küllastunud ning alkeenid ja alküünid on küllastumata (sisaldavad kordseid sidemeid). 1.2.1. Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud (süsiniku aatomite vahel üksiksidemed) süsivesinikud. Üldvalem CnH2n+2 Nimetus: lõppliide -aan, mis liidetakse C-aatomite arvu näitavale eesliitele. Alkaanide homoloogilise rea neli esimest liiget kirjeldatakse triviaalnimetustega (kokkuleppelised

Orgaaniline keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)

Keemia

Rohkem sarnaseid