Atmosfäär (1)

ATMOSFÄÄR
Maa atmosfäär ehk õhkkond on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Päikesekuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks, langeks õhk jäise 6 meetri paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Õnneks hoiab Päike Maa ümber hõljuva atmosfääri alles. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks . Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on nendeks troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Tihe, pilvedega täidetud troposfäär on koht, milles toimib ilmastik. Mõne kilomeetri järel hakkab õhk kiiresti hõrenema, kuna õhumolekulid asuvad üksteisest kaugemal. Lõpuks on nendevaheline külgetõmbejõud nii väike, et viimased vähesed õhumolekulid hajuvad lihtsalt kosmosesse laiali.
Troposfäär on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär paikneb 50 kuni 80 kilomeetri kõrgusel ning see on kõige külmem kiht. Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni + 1480 kraadini. Eksosfäär paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks.
Maa ajaloo vältel on atmosfäär gaaside hajumise tõttu planeetidevahelisse ruumi, molekuli dissotsiatsiooni, keemiliste, biokeemiliste ja bioloogiliste protsesside, inimtegevuse jms. Toimel märgatavalt muutunud. Varasem atmosfäär (4,5-2,8 mrd aastat tagasi) koosnes põhimõtteliselt metaanist ja süsinikdioksiidist. Atmosfääri uurimisega tegeldi juba antiikajal, atmosfääri uuriv teadus- meteoroloogia kujunes 19 saj. Eristatakse normaal ja tehnilist atmosfääri. Normaal- ehk füüsikaline atmosfäär on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga. Tehniline atmosfäär on rõhk, mille tekitab jõud 1kgf, mis on ühtlaselt jaotunud oma sihiga risti olevale ühele ruutsendimeetri suurusele pinnale.
 Maa atmosfäär