10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heigo.kasela
Õppematerjali autor
· Nikkel 2,4% · Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoore koostis Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest: · Hapnik 46% · Räni 28% · Alumiinium 8% · Raud 5% · Kaltsium 4% · Naatrium 3% · Kaalium 3% · Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. 9. Atmosfäär Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest , mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Peamised atmosfääri
Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris
võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi.
aga enamasti on valed. Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu. Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem
Kauguse määramine aitab kindlaks teha, kas planeet on sobilik eluks. 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. Struktuur Tuum 200,000 km; T=15 000 000 K Kiirgustsoon 300,000 km; T=7 000 000 K Konvektsioonitsoon 200,000 km; T=2 000 000 K Fotosfäär - tekib nähtav kiirgus; < 500 km; T=5750 K - 5780 K Kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht; 1500 2500 km Kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid
y.V.pdf lk 17 https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235224/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.VI.pdf VI ptk Märgadiabaatiline gradient temperatuuridel Maapinnalähedane õhk külmub maapinna öise kiirgamise tagajärjel, külma advektsiooni (külm tuule juurdetuleku puhul tuulega) korral, kui õhk üle külma pinnase liigub. Atmosfäär on stabiilsem varasel hommikul, kui pinnas on külm, udu tekib kui maapinnalähedane õhk stabiilse atmosfääri juures küllastub. Stabiilne atmosfäär - õhk on tõustes kuival adiabaatilise gradiendi juhul külmem kui ümbritsev õhk Ebastabiilne atmosfäär - õhk on tõustes kuival adiabaatilise gradiendi juhul soojem kui ümbritsev õhk Tinglikult ebastabiilne atmosfäär - tõusev õhuosake on kuiv, tõusev õhuosake on märg. 1. Keskkond muutub ebastabiilsemaks kui tuul toob sisse kõrgemal atmosfääris külma õhuvoolu, pilved kiirgavad infrapuna kiirgust kosmosesse. 2
Maa Sisukord 1. Elu 2. Maa 3. Maa tiirlemine 4. Atmosfäär, ilmastik 5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid