Kodune töö nr.1

Q: Mis on tõmbepinge kuidas seda määratakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Mida iseloomustab normaalelastsus Joungi moodul E?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Mis on Poissoni tegur ?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Mis on metalli kalestumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Q: Mida näitab tegur K1C c45 MPa m selle nimetus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodune töö nr.1

Karlson, Marko

Kodune töö nr.1 (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Materjaliteadus - Metalliõpetus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on tõmbepinge kuidas seda määratakse?
Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir?
Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm?
Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks?
Mida iseloomustab normaalelastsus Joungi moodul E?
Mis on Poissoni tegur ?
Mis on metalli kalestumine?
Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel?
Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged?
Mida näitab tegur K1C c45 MPa m selle nimetus?
Mis omadus on külmhapruse lävi T50 selle määramine?

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING

Kodune töö nr.1
Õppeaines: METALLIÕPETUS
Transporditeaduskond
Õpperühm: AT-11a
Üliõpilane: Marko Karlson
Juhendaja : D. Arensburger
Tallinn 2008
METALLIÕPETUS
Kodutöö № 1 “Metallide mehaaniliste omaduste määramine”

Tabel 1 Ülesannete variandid

Tõmbeteim
Variant,
teimik
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
Teras
sile
d0, mm
l0, mm
5,1
42,0
5,2
44,0
5,3
46,0
5,4
48,0
5,5
50,0
5,6
52,0
5,7
54,0
5,8
56,0
5,9
58,0
6,0
60,0
Teras
konts.
d0, mm
l0, mm
4,1
42,0
4,2
44,0
4,3
46,0
4,4
48,0
4,5
50,0
4,6
52,0
4,7
54,0
4,8
56,0
4,9
58,0
5,0
60,0
Malm
d0,mm
l0, mm,
9,8
52,0
9,6
54,0
9,4
56,0
9,2
58,0
9,0
60,0
8,8
62,0
8,6
64,0
8,4
66,0
8,2
68,0
8,0
70,0

Väändeteim
Variant,
teimik
I
II
III
IV
V
VI
VII
VIII
IX
X
Teras
d0, mm
l0, mm
14,5
100,0
14,0
98,0
13,5
96,0
13,0
94,0
12,5
92,0
12,0
90,0
11,5
88,0
11,0
86,0
10,5
84,0
10,0
82,0
Malm
d0,mm
l0, mm
31,0
182,0
30,0
185,0
29,0
188,0
28,0
191,0
27,0
194,0
26,0
197,0
25,0
200,0
24,0
203,0
23,0
206,0
22,0
209,0
Tabel 2 Metallide mehaanilised omadused
Metall
O m a d u s
Tõmbe
Väände
Surve
Tugevus,
N/mm2
Plastsus
Tugevus
N/mm2
Plastsus
Tugevus
N/mm2
Plastsus
Teras sile
Teras konts.
Malm
617,4; 329,7
828,7; 475,1
203.1
21,4
10,7
2143 ;1052
2947,2;
2505,2
35,8
10,6
1800
420
240
240

Vastata küsimustele

1. Mis on tõmbepinge, kuidas seda määratakse?
Tõmbepinge on pinge mis rakendatakse kehale tõmbamisel. Rakendatakse tõmbeteimil voolavuspiiri, tõmbetugevuse, samuti ka materiali plastsusomaduste määramisel, katkevenivuse ja katkeahenemise määramisel. Tugevusomadused antakse pingeühikutes- Mpa.
3. Missugust materjali omadust iseloomustavad tõmbetugevus ja voolavuspiir?
Tõmbetugevus iseloomustab tugevusomadusi(voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), ja samuti ka materjali plastsusnäitajaid(katkevenivus ja katkeahenemine).
5. Mida kujutavad detailides pingekontsentraatorid , kuidas mõjutavad need detailide tugevuse ja plastsuse omadustele?
Pingekonsentraatorid muudavad metallides pingeolukorda ja tekitavad metallides pinge kondsetratsiooni. Tugevus ja plastsus vähenevad, et neid oleks parem katsetada.
7. Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir Rm?
Rm võib hapra materjali korral pidada tugevuspiiriks. Plastse materjali tõmbeteimil iseloomustab ta vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile mitte aga purunemisele. Seetõttu võetakse konstruktsiooniarvutustes tõmbetugevuse Rm väärtusi aluseks ainult habraste materjalide korral. Plastsete materjalide korral aga voolavuspiiri.
9. Millised materjalid on ratsionaalne katsetada surveteimiga ja miks?
Hapradi materjale, sest neid kasutatakse eelkõige seal, kus mõjub survejõud. Kui survejõu mõjul leiab aset hapra materjali purunemine siis surveteimil saadud materjali tugevuspiir on üldiselt palju suurem sama materjali tugevuspiirist tõmbel.
11. Mida iseloomustab normaalelastsus (Joungi) moodul E?
Normaalelastsuseks nimetatakse Hookei seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge σ ja sellele vastava normaalpinge ε suhet.
13.Mis on Poissoni tegur ?
Poissoni tegur iseloomustab suhteliste risti- ja pikkideformatsioonide suhet tõmbel( survel ). Enamikel metallidel on see piires 0,2....0,4.
15. Kas materjali plastuse näitajad A ja Z sõltuvad survetöötlemise viisist (valtsimine,
stantsimine , tõmbamine, pressimine j.n.e)?
Jah, sest töödeldes muutuvad materjalide omadused
17. Mis on metalli kalestumine?
Peale metalli plastset deformeerimist suureneb metalli tugevus. Seega on vaja teistkordsel deformeerimisel rohkem jõudu, et saavutada sama deformatsiooniaste
19. Millised näitajad iseloomustavad metalli plastsust väändel?
Suhteline vääne, väände moment, absoluutne vääne.
21. Millist konstruktsiooni põhimõtet saab kasutada selleks, et suurendada surveanumi (kahuritoru, hüdropressi silinder) seina tugevust, jättes samaks selle materjal ja seina paksust?
Kasutatakse kaht erinevate omadustega metalli. Kaks silindrit pressitakse teieteisega kokku, nii et sisemine metall taluks survet . Survet taluv metal on aga habras , seega paigutatakse väliseks metalliks elastne metal.
23. Sileda pinnaga silindriline detail diameetriga 10 mm on koormatud tõmbejõuga 8000 N. Mis juhtub detailiga materjalist tugevusega Rm= 800 N/mm2 ja RP0,2 = 400 N/mm2?
N/mm, keha ei purune kuid ületab voolavuspiiri.
25. Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged?
Kutsub esile elastse deformatsiooni ja seejärel purunemise
27. Millised tõmbediagrammid on tüüpilised tugevate materjalide korral: voolavusplatvormiga või ilma?
Tugevad sest tugevamad materjalid purunevad ilma elastse deformatsioonita.
29. Terastraat on koormatud tõmbepingega 100 N/mm2, mis tekitab selles elastne deformatsioon = l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks?
N=100 N/mm2
E=0,01
Rp0,2=300 N/mm2
E=?
E=200/0,001=200000 N/mm2
Kuna traadil on tõmbepinge 100 N/mm2 siis et deformatsioon ei muutuks elastseks võib jõudu suurendada veel 200 N/mm2, seega joungi elastsusmoodul peab olema 200000 N/mm2.
31. Vertikaalselt kinnitatud vabalt rippuv metalltraat diameetriga 1 millimeeter moodustab selle kinnituskohas pinget, mis on proportsionaalne traadi massile . Kui suur võib olla maksimaalne traadi pikkus materjalist tugevusega Rm= 780 N/mm2, tihedusega = 7800kg/m3 (7,8 10-3g/mm3)?
Leian tegeliku tõmbetugevuse:
33. Nimetage materjali hapra purunemise tunnused.
Purunemine toimub kiiresti, ootamatult. Enne purunemist pole deformatsioone näha või siis vähesel määral.
35. Kirjeldage metalli omadus 2000300= 300 MPa, selle nimetus.
37. Mida näitab tegur K1C = c=45 MPa m, selle nimetus?
Pinge intensiivsusetegur K1C sõltub metalli plastsest deformatsioonist prao tipus ja sellega näitab prao, kui pingekontsentraatori võimet raadiuse suurenemiseks.
39. Mis omadus on külmhapruse lävi T50, selle määramine?
Madaltemperatuursed omadused
Sageli võetakse külmhapruseläveks temperatuur T50 s.o temperatuur, kus on pool kiulist ja pool teralise
iseloomuga murdepinna osi.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 87 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marko Karlson Õppematerjali autor

marko kodune töö metalli õpetuses

metalliõpetus

Sarnased õppematerjalid

252

doc

Rakendusmehaanika

tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini. 2 SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi. Masinad jagunevad töö-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks. Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks.

Materjaliõpetus

doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

Sulavannide eelised seisnevad metalli väga intensiivses kuumutamises võrreldes gaasikeskkonnaga, samuti nemad kaitsevad metallpinda oksüdeerimisest.Sulasool peab olema neutraalne õhu suhtes, väiksema sulamistemperatuuriga, kui kuumutustemperatuur, kergesti lahustuma vees. Kasutatakse metallide soolad ja leelised, mille koostised tuuakse allolevas tabelis. Tabel 11.1 Soolade koostis metallide kuumutamiseks. Sulatus- Töö Soola kootis temperatuur, temperatuur, Kasutuala 0 0 C C BaCl2 900 1000 1300 Kiirlõike-, kõrglegeerterased 78 %BaCl2+ 22 %NaCl

Tehnomaterjalid

docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid

127

pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid

pdf

Materjalid

Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus- näitajate määramise põhiline meetod. Sele 1.3. Tõmbediagrammid. a plastne materjal, Katsetamine löökpaindele võimaldab otsus- b - habras materjal tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Katsetamine löökpaindele seisneb keskelt soonitud ja mõlemast otsast toetatud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Löögitugevuse (löögisitkuse) näitajaks on purustamiseks kulunud töö dzaulides (J). Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metall- materjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasu- Mõõtepikkus tatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga Algmõõte- peale

Kategoriseerimata

pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Betooniõpetus

doc

Kivikonstruktsioonid

Tavaliselt kasutatava betooni normsurvetugevus fck ja normnihketugevus f cvk, mida võib arvutustes kasutada, on toodud tabelites (isas lk.2), vastavalt betoonooi tugevusklassile. 4. MÜÜRITISE TÖÖTAMINE. MÜÜRITISE OMADUSED. Müüritise tugevust mõjutavad järgmised tegurid: - kivi tugevus; - mördi tugevus ja konsistents; - kivi pinna puhtus; - kivi pinna siledus; - kivi veeimavus; - vertikaalsete vuukide täitmise aste; - seotise liik; - töö kvaliteet. 4.1. MÜÜRITISE TUGEVUS. Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. Müüritise arvutuslik nihke- (lõike)tugevus fvd = fvk / M. Müüritise arvutuslik paindetugevus fxd = fxk / M. M on müüritise materjali osavarutegur (tabel 1, lk. ) fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist. Müüritise normatiivne survetugevus.

Hooned