Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust..................................................3 2.Tänapäevane õiguse mõiste......................................................................................................5 3.Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused..................................7 3.1.Juriidiline käsitlus.............................................................................................................7 3.2.Sotsioloogiline käsitlus....................................................................................................
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide,
poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülaltpoolt" (Brasiilia, India, Pakistan). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise (tavaliselt poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega (liikmesriikidevaheliste lepingutega). Autonoomia kujutab endast riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes. Personaalse autonoomiaga (personaalne autonoomia) on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri- ja olmeküsimustega tegelevad organisatsioonid, kes võtavad osa riigi poliitilisest
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik.
tavaõiguse 2. riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome). Riik tagas nende käitumisreeglite kasutamise ja täitmise riiklike sunnivahenditega. Tekkis täiesti uus sotsiaalsete normide liik, mida kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 1.2 Õiguse seos riigiga Juba oma tekkimise algusest on riik ja õigus tihedas seoses. Olulisem seos väljendub selles, et riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Sellest järeldub, et õigus tekkis vaid riigi tahtel ning hakkas koheselt väljendama riigi tahet. Riigi tahe ise aga kujuneb keerulise mehhanismi kaudu. Seda keerulist mehhanismi nimetatakse ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse kuulusid demokraatlikus ühiskonnas paljud organisatsioonid, usuühingud ja paljude
Reeglina on kohtusüsteem ülesehitatud astmeliselt. Muud riigiorganid Nt: riigikontroll Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivara kasutamise üle. Õiguskantsler – teostab järelvalvet õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Õiguskantsel täidab ka Ombdudsmani funktsioone (õigusvahemehe funktsioone). Eesti pank - emiteerib eesti raha ja korraldab raha ringlust. Õiguse mõiste ja õiguse tekkimine Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud Kehtestatud riigi poolt Selles väljendub riigi tahe Üldkohustuslikke normide kogum Normide täitmine tagatakse riigisunnijõuga Riigi ja õiguse omavaheline suhe:
Õiguse alused KT 1. Riigi ja õiguse tekkimine Riigi teke on eelkõige seotud terrirooriumi kaitsmisega nii välis- kui sisevaenlaste eest. Riigil on keskne seisund ning juhtiv rolli. Enne riigi ja õiguse tekkimist kontrollisid inimeste käitumisviisi vaid tavad. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites, käitumise reguleerimiseks loodi uued normid. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) Riik aktsepteeris teatud tavasid, hakkas nõudma nende täitmist 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist
(samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid.
Kõik kommentaarid