Õiguse alused lühike konspekt (0)

Õiguse alused
Õiguse mõiste ja olemus.
Õiguse tekkimine
Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini.
Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega . Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu. Kogukonnas teostas kogu võimu pealik , kes oli valitud sama kogukonna poolt,arvestades selle inimese teadmisi, ausust jne. Selle pealiku otsuseid austati täielikult. Seega ühiskond ise teostas oma käitumsega pealiku võimu. Ei vajatud sellele mingit suundi. Puudusid tol ajal ka ühiskonnale pealesurutavad käitumisreeglid. Sugukona käitumist reguleeriti tavaga. Tava oli välja kujunenud eelneavte põlvkondade sots. kogemuse alusel. Seega on tava selline käitumisreegel, mille täitmine on kujunenud harjumuseks, pika ja korduva kasutamise tõttu.Tava õigust ei arutata.Tava o nnagu üldkohustuslik. Tema täpne täitmine , tava järgmine on ieenesest mõistetav. See on tema positiivne iseloomu moment.
Riigi tekkimine toimub siis , kui ühiskond eraldus teatud isikute ringiks ,kes hakkasid teostama avalikku võimu. Avaliku võimu hakati teostama territoriaalsel põhimõttel. Võimu kandjana ja selle objektina oli tekkinud hoopiski uus inimkooslus, oli tekkinud rahvas. Võimu iseloomustab riiku lihtsustatud kolme tunnuse kaudu:
1)avalik võim
2) territoorium
3)rahvas
Sellest lähtudes,võime riigi mõistet järgida järgmiselt: riik on erinevalt viisilt organiseeritud rahvas,mis teosatb teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigi suveräänsus tähendab riigi täielikku väljendit,sõltumatust teiste riikide ees( isesesvus ),kuid samuti võimu ülimuslikkust.
Koos riigi tekkimisega, toimus muutused ka ühiskondlikutes käitumisreeglites. Tekkisid uued juhtimissuhted-nende reguleerimiseks oli vaja luua uusi norme. Ei piisanud enam väljakujunenud tavast, sest see ei rahuldanud riigi eesmärke. Seetõttu tekkisidki uued normid. Need tekkisid kahel moel:

riik aktsepteeris teatud tavasid, mis talle sobisid ja hakkas nõudma nende tavade täitmist. Varem kehtinud suulised tavad vormistati normideks ja tekkis tavaõigus.

Lisaks tavanormidele hakkas riik kujundama ja vastu võtma täiesti uusi õigusnorme. Seega riik juba algusest peale hakkas tegelema õiguse loomisega . Vaatamata sellele , kas oli tegu kirja pandud tavaga või uuesti loodud õigusnormiga,hakkas riik nõudma nende elluviimist ja tagas nende täitmise riigi sunnivahenditega. Nii oligi tekkinud tavaga võrreldes täiesti uus sotsiaalsete normide riik,mida nende kogumiks on nim. õiguseks.
! Õigus on käitumisreegel,mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunniviisiliselt.
Õiguse seos riigiga
Juba algusest peale on riik ja õigus tihedas seoses. Kõikidele vajalikule käitumisreeglitele annab riik üldkohustusliku jõu. Tekivad eeskirjad, reeglid,õigusnormid riigi tahtel. Normid hakkavad koheselt välendama riigi tahet. Riigi tahe ise kijuneb aga välja väga keerulise mehhanismi kaudu, mida nim. ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse süsteemi kuuluvad demokraatlik ühiskond, kõik need organid , mis juhivad ühiskonda. Need on poliitilised parteid, ametiühingud, noorsoo organisatsioonid , usuühingud ning mitmesugused huvialadele rajanevad inimeste ühendused. Kõigi nende organisatsioonide ülesandeks on väljendada ja kaitsta oma ühiskonna huve. Kõik erinevate organisatsioonide tahe kantakse edasi seadusandliku organisse(parlamenti). Erinevad tahted summeeritakse parlamendis ja niimoodi kujundatakse välja riigi tahe. Mida demokraatlikum on riik, seda enam leiab riigi tahtes väljendamist kõigi erinevate organisatsioonide tahe. Riik ei saa läbi ilma õiguseta. Õigus on kujunenud riigi võimu teostamise vahendiks , luues õiguse normid, loob riik ühtlasi vajalikud tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riik loob need õigus normid ja talle vajalikud käitumisreeglid ja keelab sellise käitumise,mis on riiglile kahjulik või ohtlik. Teatud õiguse normide loomisega, rik suunab arengut või pidurdab seda.
Enamus maailma riike oma põhiseaduses deklareeivad, et nad on õiguse riik. Tunnused:

võimude lahususe põhimõte –õigus riigis seadusandlikku võimu ja täidesaatva võimu ja kohtuvõimu teostavad erinevad organid.

Üksikisik ja riik esinevad õigus suhetes võrdsete subjektidena. Riigi õigused ei ole pioriteediks üksik isiku õigusega.

Riigi allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele . Õigus riigile on see oluline põhimõte ,sest selle eesmärgiks on tagada riigi õiguslik stabiilsus. Riik ei saa vabakäeliselt seadusi vastu võtta jne.

Põhiseaduse väljakuulutatud õiguste ja vabaduste aga ka inimõiguste reaalne tagamise mingi rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide tunnustamine ja austamine.

Õigusele rajaneva seadusele ülimuslikkuse nõude elluviimine . Kõik seadused ja neist madalama jõuga alluvad seaduse lättele.

Seaduslikkuse põhimõtete ,riigiorganite, ametiisikute ja kodaniku käitumise-käitumus vastavus õigus normide sätetele.

Demok. Õiguse mõistmine sõltumata kohtu poolt ja igale isikule õiguse kaitsmine tagatud.

Inimväärikuse austamine ja kaitsmine riigi poolt.
! Nendest tunnustest lähtudes määratakse õigus riik järgmiselt: õigus riik on selline õiguslik korraldus, mis tegeleb indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse, riigi ja indiviidi võedõiguslikkuse.
Politseiriik
Riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu. Riigiaparaat on tsentraliseeritud ning bürokraalik. Reguleeritud on inimeste eraelu.
Haldusriigis on yäitevvõim,mis märgib rolli.Täidesaatev võim suunab seadusandlikku võimu ja kohtuvõimu.
See tuleneb selle riigi sotsiaalpoliitilisest ja sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest. Kuid samuti selle riigi politiilisest olemusest ja selle riigi antud arengu etapis. Sotsialistlikes riikides reguleeritakse majandus detailselt. Kõik on normidega reguleeritud.
Majandusel lastakse areneda objektiivsete majandusalustel. Kui tekib vajadus majanduse reguleerimiseks,kasutatakse peamiselt dipositiivseid vorme. Ükski riik ei saa läbi ilma majanduse õigusliku reguleermiseta. Igas riigis tekivad majanduse erinevatel organisatsioonidel erinevad majanduslikud huvid ning eesmärgid. Ühiskonna seisukohalt oleks need erinevad huvid koondatud ja välja kujundatud riigitahe,mis antakse seaduse näol välja.
Õiguse ja majanduse omavahelise seos on kahesugune .
1)Tuleb arvestada sellega,et majandusuhted omavad objektiivset iseloomu,nad annavad objektiivsete majandusseaduste järgi ning neid majandusseadusi muuta ei saa. Kui reguleeridamajandusuhteid õigusega,siis õigus peegeldab majandussuhteid.Õiguse areng ei saa olla sama arenenud kui majandus. Muutused majanduses ,muutub ka õigus.
!Õiguse abil vormistatakse majandusuhteid. Majandusuhetele antakse õiguslik vorming . Õiguslik vorm antakse teatud suhetele,mida tahetakse arendada. Need majandusuhted,millest riik pole huvitatud,piiratakse nende arengut.
Õigus/poliitika
Õigus ja poliitika on omavahel juba seotud selle tõttu,et riik ja õigus on omavahel seotud. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid,mis on seotud riigivõimu omandamisega,kasutamisega ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldab,sihikindel ja järjekindel tegevus. Erinevate huvigruppide tahted,soovid koondatakse ja väljendatakse kompromissi kokkulepetena,mis väljendatakse õigusaktis. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õiguse ja poliitika vahekord on omapärane.
Õiguse normid
Sotsiaalse normi mõiste ja liigid.
Ühiskonna tootmises ja suhtlemises astuvad inimesed paljudesse erinevatesse suhetesse,tootmise tegevuses,tarbimises ja isiklikus elus. Selle tulemusena tekivad väga paljud sotsiaalsed suhted. Ühiskonna kooselu huvid nõuavad seda,et inimeste käitumine oleks allutatud teatud reeglitele(inimeste käitumine oleks reguleeritud). Sellel tingimusel tagatakse inimese käitumine organiseeritult ja korrastatuna. Määratakse kindlaks inimeste ja kollkektiivide teatud käitumine. Surutakse nende käitumine teatud raamidesse. Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimese käitumise teatud piiride kehtestamist. Mida keerulisemaks muutub ühiskond,seda põhjalikumalt reguleeritakse inimeste käitumist. Ühiskonna arenedes ja muutudes arenevad ja muutuvad ka need sotsiaalsed normid.
Inimeste suhete reguleerimine.
Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Indiviidi reguleermise korral määratakse inimese käitumine kindlaks,mingi ühekordse personaalse akti abil. Iga konkreetse isiku käitumine lahendatakse just selle konkreetse juhu jaoks antud normi ehk ettekirjutuse järgi. Indiviidi reguleermise positiivseks momendiks on see ,et seal arvestatakse isiku omapäraga ja konkreetse olukorraga. Puuduseks on see, et läbi tuleb töötada erinevaid olukordi ,tuleb vastu võtta otsuseid. Otsustava osa tähtsust omandab siis otsustab suvand.
Normatiivne reguleerimine-siin korrastatakse inimeste käitumise mingi üldise reegli abil. Määratakse kindlaks üks käitumise mudel ja seda kasutatakse käitumis aktide ja subjektide suhtes. Siin ei arvestata konkreetselt indiviidi erinevusi ning see ongi normatiivne reguleerimise puuduseks. Tänapäeval on leitud väljapääs sellest,et praktika on hakatud kasutama indiviidi ja normatiivse reguleerimise positiivseid omadusi. Nimelt kehtestatkse üldine vorm, kuid samas antakse kasutada indiviidi reguleerimist.
Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on käitumisreegel,mis reguleerib inimeste suhtlemist omavahel ja subjektide üle. Kuna need suhted on äärmiselt erinevad,siis on vajalik ka täiesti erinev regulatsioon . Nii võib olla erinev reguleermise iseloom. Erinev peab olema ka reguleerimise jõud-see on sanktsioonide osajõud,mida kasutatakse rikkuja suhtes. Oluline on ka sanktsioonide meetod. Erinevatel läitumiste reguleerimistel toimub ka erinevate sotsiaalsete normide abil. Neid erinevaid sotsiaalseid norme saame grupeerida tava normideks,traditsioonideks,korporatiivseteks normideks,usu e. religiooni normideks,välise kultuuri normideks ja kõige suuremateks-õigus normideks.
Moraali normid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbeluse põhimõtted. Normaali vormid mõjutavad inimeste käitumist. Omapäraseks on aga see,et inimese käitumist hinnatakse alati teatud eetiliste kategooriate kaudu. Hinnatakse kas käitumine on aus või ebaaus. Normaalivormid on tavaliselt kirjapanemata. 2 suurt ül:reguleerida inimeste käitumist ja olla aluseks kõikidele teistele sotsiaalsetele vormidele.
 Korporatiivsed normid-käitumise reeglid, mis on kehtestatud mingi korporatiivse asutuse poolt.
Tava-harjumustele põhinev käitumisreegel. Tava nõudeid täidetakse alati kõigi poolt. Võib kujuneda, et seadus reguleerib suhteid ühtemoodi, kuid elu toimub tava järgi.
Religioossed normid-usu organisatsioonide poolt kehtestatud reeglid,mida järgivad selle organisatsiooni liikmed.
Välisekultuuri e. viisakus e. kombestikunormid: omapäraks see,et tavaliselt reguleerib indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid käitumisreegleid küllaltki erinevalt.
Õigusnormi mõiste
Õigusnormid on sotsiaalse normi liigiks, siis on õigusnormile omaseks kõik mis iseloomustab sotsiaalseid norme. Õigusnormid on samuti üldise iseloomuga reeglid, mis on suunatud teatud ühiskonna suhete reguleermiseks. Õigusnorm on siin ära määratud sotsiaalse,majandusliku tippmuutuja. Õigusnorm on ka rida spetiifilisi tunnuseid ja nende abil eristame õigusnorme teistest sotsiaalsetest normidest.
Esimeseks spetsiifiliseks tunnuseks on see ,et õigusnorm lähtub alati riigist ja kannab st. autoritaarset iseloomu. Esineb kas käsu või keeluna,toetub riigivõimule. Õigusnorm esineb ka ettekirjutises, kuidas võib käituda ja kuidas mitte.
Teiseks spetsiifiliseks tunnuseks on see,et õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.