Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalide II - eksam (0)

1 HALB
Punktid
5-teema:
17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse, erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat . vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse. Vormimine :toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus-&jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult. Glasuur .:toimub kas enne v.pärast toote põlet. Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad.(kare pind).18. Savitellis :põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.Kasuta:põhiliselt seinte ja sammaste ladumisel.Auk-:tihedus 1400kg/m3, külma.>15ts,moodultellis>250x120x88mõõtudega. Viimistlus -:külma>25ts,veeimavus6..12%.
Ahju->kuumakindlam&kuulub raskeltsulavate mater hulka.Šamott>valmis suure tulekind savist ,millele on liiva asemel juurde lisatud põletaud&seejärel jahvatatud savi.Levi mõõt:230x113x65. Erikuju tel:mõeldud peamiselt restaureerimistöödeks&tehakse neid eritellimuse järgi.Porotherm kärgt.:toodeta parim kvalit savist.12N/mm2 tugevus võimaldab konstruk -tsiooniliselt keerukate majade ehitamist.Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks &ökonoomseks.Tellistähis:VTT-65(paks)>vääriktäistellis, KTT>kortsna täistellis.FAT>fasaadiauktellis.19.Savit.tug. klas .määramisel.kontrolli.surve-& paindetug .Surve-määra. saet . tellis pooleks&saadud pooled kleebi.tse.-taignaga kokku.Saada.kuubikuj. proovik .mis peale tse. kivis .aset.pressi alla&surut.katki.Painde-määra.murta.tellis pooleks 3-metallpulga vahel.
20.Keeram plaadid : 4 rühma jagunevad:Põrandaplaadid enamasti sileda pealispin,harvem reljeefse pinnaga.Värvus sõlt. savist&on enamasti kollane,pruun,punane v.valge.kõvadus 6-7,külma>35ts,veeimavus 3-6%,paindetug.>25N/mm2.Ker põrandad:vee-&kulumiskindlad,kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust.Neg>nende suur soojajuhtivus (põrand külm),jäikus(ei summuta müra). Siseseina -esikülg enamasti sile,tagakülg alati releefne.Mõõdud on väga erinevad,3-5v.5-7. Kaetud seinad:veekindlad,kergelt pestavad,ega vaja mingit viimistlust .Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)21.Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO) Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega. Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3. Kergkruus :ker-aamiline,tulekin.loodus.toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk .,ei hallita,mädane.Kasut:kergbet.täitea.,puistena soojaiso.`ks&teedeehi.
6-teema:
22.Lubisidea.- Tooraine : lubjakivid ,kriit ja muud CaCO3 sisal kivimid.Loodus .lubjakivid lisandid:dolomiit,savi (mitte üle 6%), kvarts .Põletatud lubi :CaCO3=CaO+CO2,tooraines sisal lisandid põhjus põletustemp languse.Tootmine: tehnoloogia valik sõltub lähtemater. Toora .läbib ahjus3temp.-tsooni:eelkuum.-,põletus-&jahutus.tsoon.Põlet.erald.kaltsiidist CO2.Toora.leidu. lisand . põhjus.põletustemp.langust. Lubi peab olema põlet.ühtlaselt,seda kahjus .nii üle-kui ka alapõlet.Kasut:krohvimördid segus kipsiga, kuivsegud ,lubivärvid.23.Lubja omad.määra:tug.näita. Määrat.hüdraulilistel lupja.,mis valmist.1:3mört vesisideainetegur.0,5 v.0,55.olenevalt lupja liigist. Survetug.määrat. prisma `l7&28p.20C&>90%niisk.juures kivin.proovik.Füs.näit.iseloom.lub.peensu. Tema kustumisel.erald.soojust&mahupüsi.Samuti vaadel. tehnoloog .&kvaliteedinäita.Kustu.kiirus näit.mitme minut.pulberlup.&vee segu temp tõus.max`ni. standardse katse juures.Jagat:*kiire.kustu. *keskmi.-*aegl.-Kasut:*kuivsegud*lubivärvid*krohvimörd.segus kipsiga.24.Kipssideainete toot .>1)madaltemp.>kõrgutugev kips saada.*kuumutamisel,* keetmisel soolalahustes. 2)Autoklaavis>mida kuumut .5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain. tugeklassid võivad olla 2..25.Painde-&survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6- 30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp. kipssideaine .kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt.elementide valmistamiseks.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.Transpordi.&hoitakse paber-v.kilkottides kaitstuna niiskuse eest.Pikaajalisel seismisel kipsi aktiivsus langeb.25.Kipsioma.määra:kips jagat.tug.klass. Meh.omad.&jahvatuspeens.järgi.(2..25)Painde-&survetug.kontrolli.kipstaig.standardsete proovikeh.1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.26Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi &savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis.(purust, kuivatamine )>toorsegu põlet. klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust .&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit,trikaltsiumaluminaat, tseliit .Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.27. Portland -tsemendi omadused:Normaalne veesisaldus >vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3, erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist, liivast &veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel &kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda.28.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist& valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni.Hüdrofoobne tsement -saada.tsemendiklinkri jahv .koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape).Tse. terad kattuvad hüdrofoobse kilega &kaotab oma hüdroskoopsuse>tse.säilib kauem,isegi niisk.keskkonnas.Hüd.tse.tehtud betoon tuleb mõnevõrra hüdrofoob.imeb endasse vähem niis.&on külmakind.Omadused samad,mis portlandtse.`il.Räbutse.-saada. Portlandtse.jahv.koos kõrgahjuräbuga.Räbu võet.30.70%klinkri massist.Jahv.räbul> sideaine omad.Räbutse.tardub aegla,sobiv eriti betooni valmis.Kõrg temp.eri riku räbutse.kristallvõret.Hüdrauliliste lisand. tsemen .-mineraalained, mis seovad tse.oleva ja kivis.tekkiva lubja&muuda.selle vees lahustumatuks suuren .tsemendi vastupanu korrosio.Lisandid: diatomiit,treepel,vul. tuff ,samuti räbud tuhad. Aluminaattse.> valmi.lubjast&bok.Kiirelt kivistuv, suure tug.sideaine.Normtug.saavutab 3p.&sellest esimesel päeval 85%.Talvis.töödel kasulik,kuid suvel kahjulik kõrge temp tõttu,mil aluminaattse.tug.langeb.Kasut kohta.kus vajalik kiire kivis.suurem keem.püsivs&talv töödel.
7.teema:
29.Bet. kvali .nõuded:Liivale>peentäitemater.Kõige sobiva.krobe.teral.mäeliiv,kuna nakkub tseme.
Mida mitmekes.jäme.liiv,seda tihed.seda vähem seda kulub bet.tse.Ei tohi olla bet. liivas kahju. lisan.nagu vilk ( segab liiva ühi.),väävliühe.(tek.tse.korrosi.) Killustik :peamine nor.bet.jämetäite-materj.Kuna killlustik purust.siis see krobedam&paremini haakuv.Eestis kasut.enim lubjakivi-killus.vähem graniitkillus(survetug.peab olema 80N/mm2)Tihedama killus.saamiseks segat . erinevaid fraktsioone(terasid)kokku.Killustiku külmakind.mark ei tohi olla madal.soovitud bet.külmakind.Bet.vee.kontrolli.keemilise analüüsi teel v.proovisegud.Tund.vee tuleb teost.üks segu tehak.uuritava veega,teine puht. joogivee .Mõl.segul.tehak.proovikuubid&28p.pärast määrat. survetug.Vesi kõlblik,ki veekuub,ei ole nõrge.üle10%kontrollkuupi.30.Bet. plast .&tug: Plastsus -(mida kontr.tüvikoonuseg-keskmise veesisal.&kõige enam kasutatav).Jäik bet.on väikese vee sisal.& raskelt paigaldatav,väljaauravat vaba vett aga vähem&mikropoore tekib bet.vähem.Bet.segu. plasts.oleneb:*vee sisal.(mida rohkem,seda plastsem)*tse.hulgast*tse.liigist.Värske bet.segu veesisal. iseloomus .vesitsementteguriga(V/T),mis näitab vee&tse.hulkade vahet.Tugevus:on raske-bet.olulisim omadus&seda kontrolli.kuubi-või silindrikuj.proovik.`ga peale 28p.kivis. normaal - ting .Proovik. katsetus seisneb nende purust.pressi all&saadud survetug.korrigeeritak.veel koefitsendiga,mis ühtlustab provikeh. suurusest tingitud tug.erinevust.Tug.oleneb kõige enam tse.tug. klassist &vesitse.teg.Mida tug.on tse.seda tug.tuleb ka bet&mida suurem vesitse.teg.seda nõrgem.Kivis.mitteseotud vesi aurab hiljem bet.välja tekitades tsementkivisse mikropoore& nõrges-tades bet.31.Talv.betneeri-Termosmet.kasut.ära bet.sisemisi soojavaru.Vett soojen.kuni 80C& täitematerj.40C, tsementi ei soojen.Mõtekas on kasut.aluminaatse.,mis on suurema eksotermiaga. Soojen.met:bet.antakse väljast lisasoojus.auruga v. elektriga juurde.32.Polümeerbet.sideainena kasut.polümeerseid vaike,täitena liiva&killust.Polü.bet.kasut.korrodeeruvate toimega keskkonda.(keemia-,metallurgia-,naftatöötlemises)omad,sõlt.valitud vaigust&selle kulust.Täitemat.peenetera.& peab olema kuiv>niisk lange.tug`st.Kiudbet:(liigit.teras-, plastik &C-kiud)armeeritak.disperssete kiududega.Põhilised kasutus.on bet-.,tööstuspõrandad, torkreetbet.&samuti monteeritavad bet.elemendid üle maailma. Kiudbet eelised:*suurem painde-,tõmbetug*väiksem töömahu.*võimalik vähen.plaatide paksust. 33.ITB(isetihenevbet.)-tänu sellele,ei pea kasut.vibrat Plussid:*lühend.bet.ivalu kestvust*saavutada kõrge kvali.bet.pindasid *müra&vibrat.vähen. Omapära:*töödeldavus iseloomus.koonuse laialivalgu,mitte vajumisega(peab olema vähemalt70cm)*ITB on homogeenne ega kihistu *ITB vajab spets. beti .segu projekteerimist*hind on natuke kõrgem*ITB valmis.alates klassist C25/30.Teebet.(bet.eriliik)esit.kõrgemaid nõudeid,kui tavabet.See peab olema küllalt tug,kulumiskind& ilmastikukin.Kasut.autoteed&lennuväljade katteks.Tse.kasut.harilikku &tug.klas`ga42,5.34.Kergbet.kasut.soojapidavate piirdekonstruk. materj.na.(seinaplokid, monoliitsed seinad).Vahtbet.valmis.segat.1segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk),peenliivH2O.2segistis valmis. vaht ,mis saada.vahuteki.(kampolseep),H2O&
liimi.Liim muuda.vahumul.püsiva.Kivist. kiirend .tooteid aurut.v. Autoklaavi.(aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases.Gaasbet-algul segta.kokku sideaine,vesi&peenliiv,siis lisata.alumiiniumi pulber.Tooted kivist.samuti aurutamise v.autoklaavimisega segu.valat.kohe vormi.Tardun.segu kerge.lõiga.Väikse.tooted lõigat.traatlõik. plaati .`ks v.plokki`ks.Korebet- kergbet eriliik,milles puudub peentäitematerj.Tihedus1500..1800kg/m3(>tavalise killus.`ga).Tsemendi ja täitematerjali mah. vahekord 1:8..1:20.Kasut.seinte ehitamisel.Seinad tuleb mõlemalt poolt krohv .sulgemaks suuri lahtisi poore,et välti.seinte läbipuhut.35.Bet.keemii.lisan.-Plastifikaat--bet.lisand,mis bet. segusse segatuna paran.selle töödeldavus ilma vee hulka suurend.`mata v.mis võimaldab vähen.vee hulka bet.segus,ilma et muutuks töödeldavus.Plastifik.lisamine segamisaja lõppfaasis tõstab betooni tug.Kasut:*bet.segu töödeldavuse paran.*bet.tug.&püsivuse tõst.
*tse.kokkuhoiuks.Superplastifik:esineb vedelal kujul.põhiline iseloomujoon .plastifitseeriv lisandi toime on ajaliselt piiratud.Kiiruse vähen.kasut.sageli koos tardumise aeglus .`ga.Õhku manus .lisand-õhu sisseviimise eesmärk on kivinen.bet.külmakind.tõst.Õhu täiendava sisseviimise tõttu tõuseb bet.poorsus,mille tulemuseks on bet.tug.paratam.vähene.Seda võimaldab kompenseer.bet. koost .reguleeri. & vesi.tse. suhte vähend.Mikroõhumullide sisseviimine bet.segusse lisan.`te abil on efekt.viis bet.ide külmakind.tagamiseks.Kiirendajad-lisand,mis kasut.mörtid &bet.ide tardu.v.kivine.kiirenda. Tardumise kiirendaja-lühendavad aega betoonisegu valmis.kuni tardumise alguseni.Kivinemise kiirendaja:aitab kaasa bet.tugevuse kasvule kivine.algstaadiumis. Eesmärk on tööde tempo kiiren.(lahtiraketamine,pingestuse rakend.)Aeglustajad:lisandid,mis lükkavad edasi tardumise algust&pikend.plastilise etapi pikkust,mil bet.segu on käsitletav.Aitavad säili.pikema aja jooksul nõutavat bet.töödelda.&tagada bet.valujärkude pidevust.Kasut.lisandit tavaliselt suvel,sest hüdratatsioonipro.kiiren.temp.tõustes.>oluline tardumise alguse pikendamine .
Tardumise algust võimalik aeglusti abil pikend.1-6h`ni.Kasut.eelkõige:*betoneeri.sooja ilmaga*transport.pika vahemaa taha*et tagada kogu massiivi üheaeg.tardu.
8-teema:
36.Raudbet.-liitmaterjal,mis koosn.bet&teras`st.Võtab peam.vastu surve-&tõmbejõudu.Raudbet omadus:*koosneb 85% ulatuses odavatest& lihtsat. materjalist nagu (liiv,vesi, killustik).*ei põle ega korrudeeru,sp on see võrdlemisi püsiv materjal*konstruk. väga tugevad. Monteerit.raudbet eelis:*ehituskestvus lüheneb bet.kivistumise aja arvelt*töö kvaliteet tehases tunduvalt kõrgem*võimalik kasut. efekt. sarruse liike.Puudus:*monteeri. elemendid piiravad võimalusi projekt*esineb ühendusosade korrosio.oht*terase kulu suurem tariraudade võrra.37.Raudbet valmis: Agregaat -voolumet. *vormi ettevalmis*toote vormimine*-- kivista*toote vormist vabasta*valmistoodangu ladus.On üsnagi paindlik tootmisviis . Enamkasutatav met.kuna saab toota erinevaid detaile vaheta.ainult vormi.Stendimet.kasut. suurte&raskete toodete valmis. Seadmed liiguvad vormi kohal,toote kivis.toimub samas.38.Raudbet.põhitüübid: Vundamen .plokid-tehakse raskebet`st.Postvunda.on kas astmelised v.püramiidikuj.&süvend samba otsa jaoks.Seinaplokid-jagun.suur-&väikeplok.Suurplokid tõste.paika kraanaga,väiksed käsitsi.Suurplo.(tih.1200kg/m3& survetug.2,5..10) kerg -&väikeplo raskbet`st.Suurp.paksus vastab seina paksusele,teised mõõdu.väga erine.sõltu.ploki tüübist.Seinapane: moodus .terve ruumi seina.Välisp.-teha.ühe v.mitmekihil.Eestis 3-kihi,kus kahe kihi vahel-soojaiso.mater. Talad -mitmesug.ristlõik.Tavali.teh.raud- v.pingebet.Talad varus.tariraud`ga,mille abil need keevit .sammas.külge.Sambad-mõeldud tala .kandm.,mil.peab ole.vasta.tugipin.Samba pikkus enam.2korruse kõrgu,harvem 1.Vahelaepan.ribakuj. v. tervet ruumi kat.suurpan.Ribakuj.-toetuvad ainult otstest seint`le v.tala.`le.Kuju järgi jagun.õõnes-(kasut.ühiskond.hoone.)&ribipaneel.(tööstushoone).
9-teema:
39.Müürimört üles.:Müürim.peab kive sidu .&kandma koormust ülemis.kividelt ühtla.alumistele.Koos kivi`ga moodustab ta kandekonstr. Krohvim .ülesanne:pindade silum.&kaitsm.mitmesug.välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnit.seinale v.põran.`le&põran.puhul kandma ka koormust.Müürimö.Tse.mört-koosn.tse.liivast&veest,on hea tug,aga kehva plastuse&veehoidv.(lisades.plastifi.paran)Saab kasut. niisketes tingimustes&kohtades.Savim.-kasut.põhi.pottsepa- töödel.Eripäraks on mitte-kivistu(kuivab tahkeks)sp.saab kasutada kuivades kohta.Samas kõrge kuumakind.hea plastsus& veehoid.Segamört-tse.annab mört`le hea tug.&lubi v.savi hea plast.&veehoid,seetõttu kasut sageli segam.Lubi v.savi segat.mörti vedela taigna.,seguneb parem.Vett lisat.silma järgi.40.Krohvim.üles- hästi töödeldav,hea veehoidvus .Krohvitak.2..3kihis.I kiht >teha.vedelama mördiga,et nakkuks parem.aluspin.`ga&tungiks sügavale konaruste vahele.II kiht teha.pind tasaseks ebaühtlase&jäigema seguga .III kiht peab olema peene liivaga saavu.sileda.pinda
Lubi-kipsm.-kasut.puitpind.&lagede krohvimisel.Tähtis mördi kiirem tardu.mitte kukkumaks laest alla.Kips nakkub puidu külge paremini,kui teised sidea.Tse.- lubim .-kasut.niiske.kohta.&seal kus nõuta.krohvi suurt tug`st. Seguvahekord taval.1:1:6 v.1:2:9(tse.lubjataig.liiv)41.Mördi plast&tug.klas.määra.- Plast.-oluline näit.krohvim.puhul&kontrolli.standardse koonuse vajumi-sega.See oleneb põhili.sideaine&vee hulgast&plastifikaatorite sisal.Kuna mördis ei ole jämetäite-materj,siis vajab mört sideainet rohkem kui nt bet.Tugevus-tähtis omadus,mis jagab mördi tug.klass.(1..15),mis näitab proovikuupide survetug.peale 28p.kivistu.Kuubid valat.imavale alusele, asetatud ilma põhjata vormis,kus tellis imeb vett endasse&nii luuakse mördile analoogsed kivistusting.42.Kuivsegud> nim.valmis ehitussegu.milles ainult H2O puudu. Koosn.sidea.täite-materj.&lisan. Turus .paberpakendis,pakendil segamisõpetus vaja minema h2o hulgaga . Alaliigid : müüri-, krohvimört&vuugitäited.Pesukrohv>teha.tse.h2o&kivipurust,kasut.välistööd,sest see on ilmastikukind.&ei vaja värvi. Aluspind silutak.tavalise krohvig&see omakorda kaet .terrasiitsegust kattekihiga.Krohv pesta.veega v.soolahappe lahus.enne tse.tardumise lõppu,sellega uhutakse kivi-kildude pealt tse.maha.Tehismarmor> poleeritud krohv,mis teha.tugeva sidea.taignast&segat.juurde pigmenti.Kasut.sisetöödel,keeruline&aeganõudev valmis.Pärast kivistumist seinal , lihvit.see üle ning tulemus meenutab poleeritud marmorit .
10-teema:
43. Silikaattellis >toormater. kvartsliiv ,lubi&H2O. Tootmine:*liiva kaevan.&sõelumine*lubja jahva.*segu valmis.koos lub.`ga*segu sega.&vee lisa vajadusel* telliste vormi. metallvormi .pressi.rõhu.all.*tooretelli.ladum.vagone`le*kivist.autoklaavis
Näitajad:tih.1900kg/m3,veeima.12%,sooja.erijuht.075W/moC(kuivas)Paindetug.4N/mm2,külmakind.>50ts.44.Autoklaa.poorbet.toode-Tootm.põhimaterj.&vee segusse lisat. reakts .tekija.Al- pulbrit ,mille tulem.segu kerki.&tardu samaaeg.moodus H-gaaside eraldu.käigus materj. sule .struktu.
Vormi.täide.60%&lähev.eelaurutu`le.Päras.tardu.lõiga.plast.tug.saavut.segu lõikemas.traat`ga õig.mõõt.toode`ks.Tooted:Silbet.>plokk100x300x600=kuivtih.600,survetug.>3,5,soojaeri.kuuluvad plokid(6erin.laius),vaheseinapan(4erin.lai.=kõrgus 2xsuurem kui plok `el),sillused.Ploki näide:Ecoterm375>600x375x200,tih375,kaal18,6kg.Vaheseinapan: Element 150>600x150x400,tih450;17,8kg.44. Kipstooted :Tootm.tuleb teada,et*tuleb kasut.lisand.vähen`ks sidea.kulu&kipsdetai.deformatiiv.`st*hapruse tõttu armeerida:Al-sarrus,paber*suure hügroskoopsus. Tõttu.ei kasut.isoleeri`ta terassar.`st.Tooted>*vaheseinapan*armeeri.-plaat*venti.- kanal .detailid.+*kiire tardu.*kivis.ei kahane,võima.valmis.täpse.kuj.&suuru.tooteid.mehan. Suht.kerges.töödel.-*väike tug*nõrk veekind.46.Betoonikivid:Uni-kivid>valmis.pak.63&83mm.Esimesed.sobiv.põhili. Kõnnite.silluta,teised sõidut.Bet.tellis>valmis.peeneterali.bet.,mille vb lisatud pigmente,annavad värvi.kivid.Nt Columbia-kive(silde v.murt.pin`ga)kasu.hoonete välisvooder.`ks.Paksus 57v.90mm-Külmakind.vastab viimis. telli .kehtes.nõu`le.
11-teema:
47.Bitumen.olemus&kasut.>kolloidsed süsi-vesinikühend.Hea kleepuvus ,(erin.sidea.)ei kivistu,veetihedad(vees lahustu.)>kasut.hüdroisolat. materj.tootmisel,hea keemilise püsivus.( taluv . happeid).Värvilt tumepruunid v.mustad.Tavaliselt on tahked v.vedelad ained,tõrva liigit.siia alla.Bitumen baasil:*bitumenemulsio.* liimained *tihendus-materj.Puudus:madal temp.püsivus&kiire vananevus.Bitumen koost:*õlid* vaigud *asfalteenid* karbeenid*karboidid* parafiin .Liigid:*loodus. bitu .*-asfalt*naftabitu*põlevkivibit*Naftabit:saada vähese väävlisisal.naftast selle destilleeri.Kõige enam toode.läbipuhut.bitu,mis saada.destilla.-jäägist õhu läbipuhu.teel.Jagun.sitkeks&vedela.Sitked veel ehitus-&teebitu.Bitu oma:penetratsioon, duktiilsus,leektäpp,lahustu.vees&-kloroformis.Teebitu.kontrolli. murdumistäppi&vedelatel-viskoossust.Põlevkivibitu:kuulub tõrvade alla,saada.tahkest kütusest.Hea bioloog .kind.(sisaldab antiseptilisi aineid)Kasut:asfaltbet,isolatsi.- papi immut.&pindade kleep.Moditse.bit:enamkasut. kummi-&polümeerbitu.Kummibit vana.aeglasemalt kui teised bitu liigid,säilit.oma venivuse ka külmalt(talvel kasut)Polüme-talub tundu.kõrge.temp.(päiksekiirgusel ei muutu katusel vede .)Hea vananemiskest,väike elastsus .48.Keevisrube:kleepekiht peale kantud valmis.Kleepekiht on kaetud õhuk.polütüleenkilega,et rull kokku ei kleepu.Kk sulat.üles rulli lahti võt.kuumaõhupuhur.(katusel)Plaatrube: paksem rube,mis on tükeld.plaatideks(pikkus tava.1m)Kasut:tiheda laudroovi-tusega kaldkatu.katmis.Plaadid naelu. roovitus .Laineplaat:koosti.45%bitu.50%tselluloosi 5%värvia & mineraal .lisand.Toodet.mõõt.2000x940,2000x1220,paks.3,2mm,kinnitat.papinael`ga.Ei soovita paigal.alla-1C.Mastikskatted: kujut .vedelat segu,mis kanta .katu.pinnale valam, pihus v.võõpamisega. Katte võib kanda 1`s v. mit.kihis.Koost.kummi&bitu. segud .49.Bitu. katseta ,>
Pehmumistäpp:määra toi.kuuli&rõnga abil.Klaasile aset.metal-rõngas valat.bitu.täis.Bitu.peale aset.met.-kuul&need omakorda klas- purki 5C jahut.vette,mida hakat.soojen.,bitu pehmen.&kuul vajub koos bitu`ga rõngast läbi.Pehmut.on vee.temp sel hetkel kui tilk puudu.alu.riiulit.Penetrats.> määra.toimu standar. anumas oleva bitu`ga,mis aset.penetromeetri nõela alla&jälgi.kui süga`le vajub nõel5sek.jooksul.Nõela vaju .mõõde1/10mm`s.Leektäp>määra.`ks aset.bitu.kuumakind.tiiglisse &hakat.tema temp.tõstma.Iga2Ctagant antakse bitu.pealispin`le säde.Leektäp.loet.madal.temp.mil bitu.aurud lühiaja.plahvata.Murdumistäp>0,5mm paindu.plekist plaati,mis kaet.bitu.-kih`ga painuta.seadmes kindla temp.juures kliimakambris.Temp,mil juures bitu-kiht murdub,määr.bitu ilmastikukin.Murdumist.on madal.temp,mil juures bitu-kiht praguneb.
13-teema:
50.Plastmassi koost&töötle: kuulub täitea.mis muudab plastm .odava.¶n.tema meh.omad.Kihil.& kiuline täitai.toimib sarru- sena .Vahtplast sisal.suurel hulg.õhu v.muu gaasi mulle.Plastifikaat.muudab aga plastm.elasts.& kergen.töötle.Värvai`ga anta.toode.vajalik värv&stabilis.ülesan.on muuta plastm.omad.püsivaks.( pidurdav .sele vananemist )Plastm.töötle:*pressimine-kasut.termoaktiiv.&jäikade termoplast . vaikude puhul.Kuum presspulber surut.metallvorm.suure rõhu all kokku&lasta.nii jahtu.Vaik sulab liites täita.terake.kokku.*surve all vala.-vedel kuum mass surut.mööda valukanal. kinnis .vormi,kus seda jahut.&mass hang.kiirelt.(kestab5..40sek) *ekstruudermeet.-surut.pool-pehme.kuumut.plastm. välja soovitud detai.ristlõik.vastava kuju.avast.* valtsi .-toodet.ühtla.paksu.õhukesi.mater.* keevita .-termoplast.vaigud.51.Täht.polümeer:*polüetüleen(PE)-tahke,valge,rasvasena tunduv a.Kerge m.0,95g/cm3,väga elast.(500%)&säili.elast.madala.temp.Tegemist termoplastse vaiguga.(sulab 110C)Kasut.torude&paljude kilemater.toot.*polüvinüülkloriid(PVC) saada.gaasi.vinüülkloriidist. On valge v. kolla .pulb.Erimass 1,4g/cm3,kuumakind65C, tõmbetug.50N/mm2&painde-90N/mm2 *polüvinüülatsetaat(PVA)kasut.liimi.mastikt .emulsioonides,polümeerbet*polüestervaik(PE)-kasut.värvi. lakkide &tehisvärnit.valmistamisel*epoksüüdvaik(EPO)-tehak.liime,mis kivis.vähe kahan.(külmalt v.kuumalt kivis.)*polüuretaan(PUR)-tehak liime, lakke &vahtplaste.52.Plastm. rullmater.kasut.põran.,seinte,katuste katt .ka auru-&hürdiisolat.Linoleume tehak.sünteeti.vaikude baasil.Vb1 v.mitme kihil.Põrandale need liimi.&liitekohad ühen.kuumõhukeevi.*reliin koosn. loodus.v.pulbri.täiteain.On taval.2-kihiline.Alumine k. võib sisal.kummijäät.Teistest linol. elastsem , paksus 2..3mm. Reli .ei talu kuuma vett,õlisid e.rasva.53. Hermeetikud : kasut.*konstruk.`element. vahel.liikumise kompenseeri.*kaits.niisk.,& müra eest*optilise välim. parand .Liigit:kuivamisprot. järgi keemi.kõven.&füs. kuivav .Kuivamismeh .(akrüülid,bitu=keemi.reak.ei toimu,kõvene.põhjus. vee aurus.,laguprodukte ei esine).Keemi.kõvenemismeh.(silikoonid,neutr.hap.leel.=kõven.põhjus kem.reak.,vajalik vee adsorptsioon ,lagupro.moodus>põhjus.iseloo.lõhna) Akrüülher.:e:*odavad*ülevärvit .*keskkonnasõb.p:mahukaha.*väheelastsed*ainult seina,mitte põr.jaoks.Silikoonher.e*väga elastsed*vastupid.kemikaal.*sobiv sein&põr. jaoks.p:*kallid*võimalik plastif.migrat.*ei ole ülevärvi.PU-her.e*lõhnatud*vastupid.kemik. *sobi.väljas kasut.p:kõvene.tek. mullid *kallid.Bituher:e*nakkuvad katusepind.*külmakind *sobiv.väljas kasut.p:erili.lõhnaga*lahustipõhi.Hermeetikud:*Neutr. silik.kasut põhili.tundlik metalli.(teras)&klaasimiseks.*akrüülher>kasut.ülevärvi.vuuki*spetsiaalher-kokkupuutel joogiv. v.toiduga&akvaari. juures.*PU-her.kasut.paisum. vuuk .(ehitised)*lahustipõhi-kasut.kokkupuutel. bitu.&märgade mater.tihenda.
14-teema:
54.Soojaiso.mater:EPS>mullpolüstüreen(valge).Valmis.pentaani sisal.polüstüreengraanu. Tihedus 25kg/m3(paisut.)surve.tug.suure.tihed. Survepinge10%defor.30-500kPa.XPS-ekstruuder-mullpolüsüreen(sinine)>tih.35kg/m3,survep.10%150-700Pa.Kasut.koorm.all töötav.ehi.osades. PUR-mullpolüuretaan>kasut.eri.tih.&jäik.plaatide,aga ka vedela massina.Väike veeima.kem.&bio. püsiv.Kasut. soojus . paneel ., tihen.`vahuna&niiskusiso.55.Org.ainest.soojaisolat.mater> Rooplaat- sooj .&heli isoleeriv jäik ehitusplaat,valmis.natur.pilliroost.Kasut.krohv.alusmater.siseruumis ( laed )&väljas(seinad)>v.hea soojus-&heliisoleeri`võime.On mater.tervise-&keskkonnasõb.lühiaja. kokkupuude niisk.ei alanda kvaliteeti,küll aga pikaajal.On mahupüsiv,kui kasut.normaal. tingi . seinakonstruk. osana .Tselluvill-valmis.utiilpabe.Koos.80% makulatuur.&20%antisept.Tema tulekin. tõst.immut.teda miner.tulekaitsevõ.`ga.Näitajad:*Tih.: puiste 45kg/m3,plaat 76*Niis.sis.lahusti,pigm.täitemat.sidea.Sidea:(nt:alküüdvaik)moodus.kelme,mis kin.aluse.Selle koosti.kuulu.pig.&muud värvi koostiso.Sidea(nt:loodus v.sün polüm.).määrab nakke alu.`ga&kelme osade omavah.nakke&värvi kem.omad.(samuti pigmenttera.fiks.kelmes).Sidea. olulisus sõlt.adhesi.tug.,sidea.atmisfäärikind& pikaeali`st.Sidea.kõvas.protse:*füs`ks>nt nitrovärv.*ke`ks>õli-&alküüdvärv.*kelme moodus.monemole.polümeri.>värve nim.sidea.nime.põhjal.58.Värvi.liigid:Silikaatv>kõrge ilmas.kind.&vastupid.õhusaast.(võimald.veeauru&CO2difusi.)Sidea.kal.vesikla.Alküüdv.:omad:*hea elast.*kõva pin`ga*hea nake puu&metali pin`ga.*hea hõõrdetug.Õli sisal.oluline.(mida rohkem,seda elast.&ilmastikukind, mida vähem>värv muut.hapraks&kõva pin.`ga)Latteksv:ehitusvärv,mis H2O vedel. Värvi.k.> painduv &kuivab kiires.(lõp.omad.kuj.2näd pärast)Sisevärv.(bet. kroh .pahtli&plaadi pinnad)Välisv.>seente,halli.&pehki.välti.lisan.Õliv>kõvas.oksü.protse.tule.(aeg.&seetõt.värvi kõvas.aeg.prots.)Kasut.vanade puitehi.värvi.(aknad,uks.)Õlivärvi kvali.sõlt.värnits&ka pigmen.`st.Puidukaitsv>kasut.sinimäd. teket vält.mürgi.värvi.enne kattevär.`ga värvimist. Nt:alküüdbaasi.,sisald.ilmastikukind.pig.*läbipaistvad,värvili.lahus.baasi.59.Kleebit.viimis.mater:Pabertap.>muster kas trüki.v.pressi.sisse krundi.v.krunti`ta aluspab.Eristus:*tap,mis ettenäh.kuiv. siseruumi .*pesta.pabertap. (pesta.veega&pesuaine.)*värvi.tap.>paberalu.kas kareda v.relj.pin`ga&vaja.värvi`ga katmi.Vinüültap.>paberalu.valmis.&polüvinüülklo.(PVC)kaetud suure kulumiskind.&pesta.tap.*klaasriidel vinü.tap.(PVC),mida saab kasut.märga.ruumi.nagu vannituba . Tekstiil .tap.kuiva.ruumi.ette.näh.tap.,mis koosn.paberalu.lamineeri.riidest.Heli summuta.tap.on faktuuri.karvasta. kihiga .Kasut.veel siseruumi.kujun.viimistlus.kang.60.Klaas-&tooted:Valmista:*klaasimas.valmis.,sulata.*kla.kuju and.*tooriku lihvi.&poleeri.*katmine kilega v.kelmega, paketi koosta .Tänap.lisan.*lehtkla.valtsi,armeeritud kla.valmis.valtsi.*pressi.&stantsi.> klaasplokk&läätsed*ekstrusi.puhum.&tõmba.> klaaskiu valmis.Liigid:Jää->valmis.pakse.aknakla. Kla.üks külg muudet.liivaprit.abil kared.&kaeta.vedela liimiki`ga.Jää- laseb läbi hajut.valg.&kasut. teda uste&vahesein.klaasi.Float->lamekla.valmis.sula mass tõmmat.vannist otse veega jahutat.`ke valtsi.`le. Saab valmis.reljeefse pin.`ga klaasi.Karast.-> Term .karas.valmis.lõig.lehti kuumut.&jahut.kiire.suruõ`ga.Antud klaasi lõig.ei saa,samuti kriimustatav.*kem.karas.>aset.kindla koosti.vedel,kus toi.ioonvah.ved.&kla.vahel,mile tule.tõus.tug.3-4x.Saab lõigata,kasut.seal kus tava.kla.kasut.ohtlik.Selektiiv.->peegel.pika laine.pik.soojuskiirg.tagasi.Soojaisolat.omadus.vastab ta 3xaknale,aga halb heliisolatsi.Valguse läbi.60%
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide II - eksam #1 Ehitusmaterjalide II - eksam #2 Ehitusmaterjalide II - eksam #3 Ehitusmaterjalide II - eksam #4 Ehitusmaterjalide II - eksam #5 Ehitusmaterjalide II - eksam #6 Ehitusmaterjalide II - eksam #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 59 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Argo Õppematerjali autor
Ehitusmaterjalide eksami küsimuste vastused alates 17 - 60 > Teemad 5 - 15. Teemad on:* Keraamilised materjalid* Keraamilised plaadid* Lubisideained* Erinevate tsementide liigitus ja tootmine* Betooni kvaliteedinõuded, omadused* Talvine betoneerimine* Raudbetoon, valmistamine, põhitüübid* Müürimördid* Kuivsegud* Bituumeni olemus ja kasutamine* Plastmassi koostis ja töötlemine* Soojusisolatsiooni materjalid* Värvi, nende liigitus* Klaas, selle tootmine ja liigid

Sarnased õppematerjalid

Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline
3
odt

Ehitusmaterjalid I Keraamilised ja sideained - mõisted ja muu oluline

mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-

Ehitusmaterjalid
Eksami küsimuste vastused
32
doc

Eksami küsimuste vastused

Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga. 3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. 5)Tulekindlus-mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta. 3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1)Tugevus-mtrjli võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini tõmbele, survele ja paindele. 2)Survetugevus-kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust. 3)Tõmbetugevus-proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid). 4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg). · 05.05.2014 · Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). · 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused- · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis

Ehitus
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
18
docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS ­ materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS ­ materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS ­ materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS ­ materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse

Ehitusmaterjalid
EHITUSMATERJALID
34
docx

EHITUSMATERJALID

gaasitihedus ­ on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa. Aurutihedus ­ sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus ­ materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus ­ on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures).

Ehitusviimistlus
Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. .................................................................................

Ehitusmaterjalid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun