mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-
Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni
fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud või immutatud antipüreeniga. 3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. 5)Tulekindlus-mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta. 3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1)Tugevus-mtrjli võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini tõmbele, survele ja paindele. 2)Survetugevus-kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust. 3)Tõmbetugevus-proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid). 4)Paindetugevus-proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a
Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg). · 05.05.2014 · Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). · 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused- · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett
vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse
gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa. Aurutihedus sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures).
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. .................................................................................
Kõik kommentaarid