Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest Olek suletud avatud süsteem?
  • Mis on eesmärgiks?
  • Mis on antud Millised on ülesande tingimused?
  • Missuguse sõltuvuse olemasolu saab näidata korrelatsioonitegur?

Lõik failist

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012
EKSAMIKÜSIMUSED

  • Süsteemiteooria põhilised mõisted (süsteem, elemendid, sisendid , väljundid, operaator , olek, käitumine). Süsteemide liigitamine . Süsteemide omadused, struktuur, entroopia .
    Süsteem

    objekt, mis koosneb osadest ehk elementidest ja kus osade vahel on
    seosed ning kogu see osade kooslus moodustab terviku / süsteem on
    omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut .
    Elemendid
    – asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla
    materiaalsed nt aatomid , või siis ideaalsed , abstraktsed nt
    mõisted, mis moodustavad mingi otsuse)
    Süsteeme kirjeldades
    vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke.
    Sellest tulenevalt koosneb süsteem sisendelementidest ehk
    sisenditest, väljundelementidest ehk väljunditest ja operaatorist
    ehk funktsioonist, mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest.
    Olek –suletud / avatud süsteem? Kas toimib koosmõjus
    väliskeskkonnaga või mitte? Avatud süsteemid toimivad koosmõjus
    teiste süsteemidega. Süsteemid jagunevad staatilisteks ja
    dünaamilisteks. Dünaamilised süsteemid on ajas muutuvad ja ajast
    sõltuvad.
    Käitumine
    – süsteemi olekute ajalist muutumist nim. Süsteemi käitumiseks,
    mille järgi jagatakse süsteeme staatilisteks või dünaamilisteks. Staatilised süsteemid püsivad ajaliselt muutumatutena, st
    vaadeldavas ajavahemikus on sisendid, väljundid ja operaator
    muutumatud.
    Süsteemide
    omadused

    elus/eluta, abstraktsed/konkreetsed, avatud/suletud, kõrge/madala
    entroopia määraga, sihipärased või mitte, tagasisidega ?,
  • Vasakule Paremale
    RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #1 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #2 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #3 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #4 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #5 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #6 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #7 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #8 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #9 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #10 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #11 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #12 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #13 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #14 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #15 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #16 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #17 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #18 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #19 RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 #20
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karioravaid Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    pdf

    Kordamisküsimuste vastused

    Statistika teooria I 1. Kirjeldava statistika põhimõisted: aritmeetiline keskmine, mediaan, kvartiilid, mood, dispersioon, standardhälve, haare. Esitada definitsioonid ja osata antud andmeväärtuste puhul neid mõisteid rakendada N x + x 2 + ... + x N xi Aritmeetiline keskmine: µ = 1 = i =1 N N N-üldkogumi maht Aritmeetilise keskmise erijuht on kaalutud keskmine: N N N µ = 1 µ1 + 2 µ 2 + ... + m µ m N N N µ1, µ2,..., µm on m-rühma keskmised N1 N 2 N , ,..., m on nn kaalud N N N Mediaan: Kui N on paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea (variatsioonirea) keskmine liige; kui N on paarisarv, si

    Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
    thumbnail
    12
    doc

    Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

    Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad. Süsteemi operaatoriks (protsessiks, funktsiooniks) nimetatakse eeskirja, algoritmi, tehnoloogi

    Energia ja keskkond
    thumbnail
    20
    pdf

    Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

    Teooria eksami probleemid I osa Tõenäosusteooria 1. TT ja MatStat kui üksteise pöördteadused. Tõenäosusteooria on matemaatika osa, mis uurib juhuslike nähtuste üldisi seaduspärasusi sõltumatult nende nähtuste konkreetsetsest sisust ja annab meetodid nendele nähtustele mõjuvate juhuslike mõjude kvantitatiivseks hindamiseks. Juhuslikkusel põhinev lähenemine nõuab erilisi meetodeid, mida võimaldab tõenäosusteooria. Matemaatiline statistika on matemaatika osa, mis uurib statistiliste andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja statistiliste järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika eesmärgiks on statistiliste seaduspärasuste avastamine ja kirjeldamine. 2. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Sündmuste algebra koos tema määratud tõenäosusmõõduga moodustavad tõenäosusruumi. Mõnikord on kasulik sünd

    Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
    thumbnail
    34
    doc

    TÕENÄOSUSTEOORIA

    TÕENÄOSUSTEOORIA 1 Juhuslik sündmus 1.1 Juhusliku sündmuse mõiste. Mingi katse või vaatluse tulemusena toimub teatud sündmus. Sündmusi tähistatakse tähtedega A, B, C, … . Iga sündmust vaadeldakse teatud tingimuste kompleksi olemasolu korral. Näiteks lumi sulab 0 kraadi juures normaalrõhul. Sündmused võib jaotada kolme liiki: 1. Kindel sündmus , mis toimub alati antud tingimuste juures ( päike tõuseb idast ja loojub läände). 2. Võimatu sündmus  , mis ei saa kunagi antud tingimuste kompleksi korral toimuda (rong sõidab maanteel, päike loojub itta). 3. Juhuslik sündmus, mis võib toimuda või mitte toimuda (paarisnumbrisaamine täringuviskel, mündi viskamisel saada kull või kiri). 1.2 Sündmuste vahelised seosed. Sündmuste vahelised seosed on nagu vastavate hulkade vahelised seosed. 1. AB, sündmus B järeldub sündmusest A ehk sündmus A sisaldub sündmuses B. Näiteks: A = (2) ja B = (2;4;6), siis

    Tõenäosus
    thumbnail
    8
    doc

    Kõrgema matemaatika kordamisküsimused ja vastused

    Kõrgem matemaatika 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks ­ ristkülikukujuline arvudega tabel, milles on m-rida ja n-veergu. Tähistused: (maatriksit tähistatakse suure tähega) a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n i =1,2,..., m = A( aij ), ... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk ­ tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks. Maatriksi liigid: 1) Ruutmaatriks: m=n; 2) Diagonaalmaatriks: a11, a22, amm - peadiagonaal (diagonaalil ei ole 0; muud elemendid 0-d); 3) Ühikmaatriks (diagonaalmaatriksi erijuht): a11 = a22 ... = amm = 1; (Täh. E); 4) Nullmaatriks: aij = 0, iga i ja j korral; (Täh ). 2. Tehted maatriksitega (korrutamine arvuga, liitmine, lahutamine, korrutamine). 1) Korrutamine arvuga: A=(aij), kR; kA=C; C=(cij), kus cij = kaij. 2) Maatriksite liitmine: (m*n) ­ ma. A, (p*q) ­ m

    Matemaatika
    thumbnail
    32
    docx

    Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

    Teooria eksami probleemid I osa Tõenäosusteooria 1. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui: 1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud tulemused) 2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0 3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0 Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6} a. F = {∅,Ω} b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā} c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6}, {2,4}} 2. Tõenäosuse aksiomaatiline definitsioon. Tõestada aksioomide põhjal, et tühja hulga tõenäosus on null. Tuletada liitmislause 2 sündmuse (liidetava) puhul Kujutist P: F → [0;1] nimetatakse tõenäosuseks, kui: 1) P(Ω) = 1 2) AB = ∅ => P

    Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
    thumbnail
    13
    pdf

    Majandusmatemaatika IIE eksami kordamisküsimused

    Majandusmatemaatika TEM0222 konspekt 1. Gaussi meetod e. elimineerimise meetod täpselt määratud süsteemi korral (võrrandite arv=tundmatute arv): maatriksis jäätakse kõik peadiagonaali elemendid 1ks, kõik ülejäänud elemendid muudetakse 0ks. Selleks valitakse igast reast ja veerust ühe korra juhtelement. Ühest reast või veerust mitu korda juhtelementi valida ei saa. Juhtelemendi rida lahutatakse või liidetakse teistele ridadele, et ülejäänud ridadest saada samasse veergu kus juhtelemend asub nullid. N: -1 2 1 1 ! 7 1 3 -1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem. X1=x1(maatriks)/kogumaatriks Crameri valemit ei kasuta ükski arvutiprogramm, sest see võib anda väga suure vea. Gaussi meetodis saab arvutusvigade vähendamiseks valida juhtelemendiks maksimaalse absoluutväärtusega arvu (antud veerus kui ka kogu süsteemis). Gaussi meetodiga saab leida ka pöördmaatriksit. Pöördmaatr

    Majandusmatemaatika
    thumbnail
    20
    docx

    Tõenäosusteooria ja statistika

    leidmise korral (nt keskmine saagikus, jms). Kronoloogiline keskmine – kasutatakse momentridade korral kui momentidevahelised ajalõigud on võrdsed(nt kuupäevad). Geomeetriline keskmine – kordsete suuruste keskmine. Ruutjuure all korrutatakse x’d ja ruutjuurel on n peal arv(nt aastate arv). Kasutatakse siis, kui tunnuse väärtuseks on kordarvud, millest iga järgnev näitab seda, mitu korda on ta eelmisest suurem. Ruutkeskmine – rakenduslik tähtsus on suur dispersioonanalüüsis, korrelatsioonikordajate leidmisel ja muudes statistliste protseduurides. 6. Mediaan – korrastatud statistilise rea keskliige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv liikmeid. Ühele poole jäävad on väiksemad ja teisele poole jäävad suuremad. Kvartiilid –Jagavad stat rea neljaks osaks, millel igas on võrdne arv liikmeid. Esimene kvartiil on mediaan rea esimesest poolest, teine kv. on

    Tõenäosusteooria ja statistika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun