Mikro-makroökonoomika kordamisküsimuste vastused eksamiks (5)

5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis.
Tööjõud, elekter, kapital , maa, materjal
6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on?
Turg on mehhanism , mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega.
7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada?
Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas.
8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)?
Nõudluse mõjurid:

• tarbjate ootused
  
• tarbjate sissetulek
  
• teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad
  
• tarbjate maitse, eelistused
  
• tarbjate arv turul
  

Pakkumise mõjurid:

• hüvise tootmistehnoloogia
  
• ressursside hinnad
  
• antud hüvisega seotud hüvite hinnad
  
• pakkujate arv turul
  
• pakkujate hinnaootused
  

9. Kuidas muutub tasakaaluhind ja -kogus kui ainult üks turupool (kas nõudlus või pakkumine) on muutunud? Mis juhtub tasakaaluhinna ja –kogusega siis, kui mõlemad muutuvad (nii nõudlus kui ka pakkumine)? Kas alati saab kindlaks määrata tasakaaluhinna ja –koguse muutuse?
Kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas
Kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suunas ja –hinna muutumise vastassuunas.
Kui mõlemad muutuvad, siis sõltuvad tasakaalukoordinaadid sellest, kui suur muutus kummalgi poolel toimus.
10. Missuguseid elastsuse näitajaid te teate? Mis on nende sarnasused ja erinevused?
Nõudluse sissetulekuelastsus(uurib nõudluse muutust sissetuleku muutusest tingituna , nõudluse ristelastsus näitab kui palju mõjutab hüvise Y nõudlust temaga seotud hüvise X hinnamuutus.
11. Kas nõudluse ja pakkumise elastsus sõltub ajast? Kui jah, siis kuidas?
Mida pikem on hinnaelastsusega kohanemise aeg, seda elastsemad on nõudlus ja pakkumine
12. Kas ettevõtja hinnastrateegia sõltub tarbijate hinnatundlikkusest?
Kindlasti. Kui nõudlus on jäik, võivad tootjad müüa hüvist suurema hinnaga.
13. Lühiperioodi kulud (MC, ATC, AVC, AFC, TC).
MC ( marginal cost , piirkulu ) on lisakulu ühe täiendava tooteühiku valmistamisel või kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutmisele ühe tooteühiku võrra.MC=∆TC/∆TP
ATC ( average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis . ATC=TC/TP
AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu ) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis.AVC=VC/TP
AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP
TC(total cost, kogukulud)- on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel.TC=FC+VC
14. Mis on lühi- ja pikaperioodi erinevused ja kuidas seda näitavad firma kulud?
Pikal perioodil ei ole püsikulusid, kogukulutused on võrdsed muutuvkulutustega.
15. Defineerige majandus-, arvestuslik ja normaalkasum .
Arvestuslik kasum on kogutulude ja kulude vahe. See tulu, mida firma reaalselt saab. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse arvesse lisaks otsestele kulutustele ka kaudsed kulutused ( mida ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral) Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Normaalkasum on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks ; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles
16. Täieliku konkurentsi omadused. Miks täieliku konkurentsi turg (TKT) on ainult teoreetiline mudel? Miks reaalsed turud ei ole täieliku konkurentsi turud?

• firmasid on palju
  
• firmad on hinnavõtjad
  
• MC=MP=ATC
  
• toodang on ühesugune
  
• puuduvad sisenemis- ja väljumisbarjäärid
  
• info levik on täielik
  

Kunagi ei ole toodang täielikult homogeenne . Tarbjatel on oma eelistused.
17. Kas täielikult konkureeriv firma võiks saada majanduskasumit lühiperioodil?
Jah, aga mitte kunagi pikal perioodil.
18. Seletage kuidas firma teeb sulgemisotsuse lühiperioodil?
Kui kahjum on suurem kui püsikulud, suletakse. Jätkatakse ainult siis, kui p=MC>AVC
19. Mis juhtub TKT turul pikal perioodil? Miks täielikult konkureeriv firma saab ainult normaal- kasumit pikal perioodil?
Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa.
20. Mittetäieliku konkurentsituru tüübid (vormid) ja nende omadused?
Monopol :

• mastaabiökonoomika
  
• sisenemisbarjäärid
  
• kontroll sisendi või tehnoloogia üle
  

Oligopol:

• mastaabiefekt
  
• sisenemisbarjäärid
  

Monopolistlik konkurents :

• palju tootjaid
  
• toodang on diferentseeritud
  
• pikal perioodil märkimisväärsed sisenemisbarjäärid puuudvad
  

21. Kuidas turu omadused (info levik, firmade suurus ja mastaabisääst, toodangu laad , barjääride olemasolu ja hinna kujundamine ) on omavahel seotud?
Mida suurem firma, seda suurem mastaabisääst, kui infot on väha, on barjäärid suured,...
22. Missugust konkurentsi saab nimetada hinnaväliseks konkurentsiks?
Näiteks konkurents kvaliteedi, reklaami, tehnoloogia üle.
23. Kuidas monopol maksimeerib oma kasumit või minimeerib kahjumit lühiperioodil?
MR=MC
24. Missuguseid oligopoli mudeleid te teate? Miks oligopoolsel turul on erinevad mudelid?
Kollusioon- müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm asjaolude kohta.
Kartell - Kollusiooni levinum tüüp. Firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
Hinnaliider - Üks firma mõjutab hinda, teised võtavad hinna omaks.
25. Millest sõltub ressursi nõudlus? Kuidas määrata mitu töötajat firma palkab, et kasumit maksimeerida? Kuidas on seotud ressursi turu olukord hüvise turu olukorraga?
1) Hüvise turuhinnast, mida valmistatakse
2) ressursi piirtootlikkusest
MRP=MRC Täiendava töötaja palkamine maksab sama palju kui selle tõõtaja palkamisest saadi lisatulu.
26. Kuidas on seotud omavahel mikro - ja makroökonoomika? Kuidas võib seoseid selgitada ringkäigu mudeli abil?
Nii kodumajapidamised kui firmad on mikroökonoomika. Need kokkupannes saame makroökonoomika. Tarbjad ostavad-firma saab raha, maksab palka töötajatele, kes selle jälle tarbimisele kulutavad...
27. Tooge sisemajanduse koguprodukti definitsioon. Missuguste meetoditega saab SKP arvutada?
SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust.
Kulumeetod SKP=E=C+I+G+(X-M)
Tulumeetod SKP=rent+palgad+ intressid +kasum
28. Kogukulutused ja nende komponendid. Missugused kogukulutuste komponendid on autonoomsed, mida see tähendab ja kuidas seda saab näidata joonisel?
Kogukulutused: Tarbimiskulutused + investeeringud +avaliku sektori kulutused, netoeksport
Tarbimine, mis esineb siis, kui tulud võrduvad nulliga, on autonoomne.
29. Tarbimise piirkalduvus (MPC), säästmise piirkalduvus (MPS), keskmine säästmiskalduvus (APC) ja keskmine tarbimiskalduvus (APS). Miks keskmine säästmiskalduvus kasvab tulu kasvuga?
MPC = ∆C/∆ Yd
MPS = ∆S/∆ Yd
APC=C/Yd
APS=S/Yd
30. Mis moodustab sissevoo ja mis moodustab väljavoo tuluvoost ? Miks?
Sissevoog-planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused( tulusiirded : sotsiaalraha(lapsetoetus, pension)), eksport
Väljavoog- maksud , säästud, import
31. Miks väiksed muutused avaliku sektori kulutustes võivad põhjustada palju suuremaid muutusi kogutulus?
Multiplikaatorefekt seisneb selles, et esialgne investeeringute muutus (1000 võrra), vallandas protsessi, mille tulemusena kogutulu kasvas rohkem kui 1000 võrra. Tegu geomeetrilise progressiooniga.
See toimub tänu sellele, et osa kulutusi on üheaegsel nii SKP funktsiooniks kui koostiseks.
32. Millest sõltub kulumultiplikaator? Miks kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem?
Kulumultiplikaator sõltub MPC-st
Maksude puutmine põhjustab kasutatava tulu muutuse, kui sellest moodustavad tarbimiskulutused ainult teatud osa, ülejäänud on säästud.
33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid. Missuguseid neist võib saavutada fiskaalpoliitika abil?
Vähendada töötust, hoida ära/vähendada inflatsiooni, deflatsiooni,reguleerida majandust nii, et see oleks täiehõivetasemel.
34. Kuidas riik saab toetada majanduskasvu fiskaalpoliitikat kasutades?
Vähendades makse, suurendades avaliku sektori kulutusi
35. Mida mõjutavad automaatsed stabilisaatorid ja kuidas mõjutavad ? Tooge näide!
Kui majanduses on langusperiood, pidurdavad stabilisaatorid kogukulutuste vähenemist, kui majanduses on infatsioonilõhe, pidurdaavd kogukulutuste kasvu. Tulumaks: tulumaksu suurus sõltub palga suurusest .
36. Miks defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi?
Kui avalik sektor laenab defitsiidi finantseerimiseks, võib ta kaasa tõmmata tuntava osa erasäästudest.
37. Missugused on töötusega seotud probleemid ja missugused probleemid on seotud inflatsiooniga (nii riigi kui ka isiku tasandil)?
38. Kuidas saab inflatsiooni mõõta? Võrrelge tarbijahinnaindeksit ja SKP deflaatorit.
Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil.
SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes.
39. Mida näitab loomuliku töötuse määr? Missugused määrad näitavad töötuse- ja hõivetaset?
Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga .
Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas geograafiliselt, ameti(töö) kohtade lõikes või tootmis(majandus)haruti.
Tööjõus osalemise määr on tööjõu ja tööealiste inimeste arvu suhe (%-des).
Tööhõive määr on hõivatute ja tööealise inimeste arvu suhe (%-des).
Töötusemäär on töötute ja tööjõu arvu suhe (%-des).