Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias
.......................................... 13 7. Mittetäielik konkurents...................................................................................17 8. Täielik konkurents......................................................................................... 19 9. Majandusressursside turg............................................................................. 20 10. Riigi majanduslikud funktsioonid.................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................
residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja. · Ta leidis Suure Depressiooni ajal väljapääsu majanduskriisist Inglismaal. · Osales aktiivselt IMF'i loomises · Aitas korrastada Teise maailmasõja järgse rahvusvahelist rahasüsteemi 23. M. Friedman oli USA majandusteadlane. Teda peeti 20. sajandi olulisemaks majandusteadlaseks. · Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest.
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kultuurilised aspektid: teadmist
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures;
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine
1:Põllumajandusliku tootmist piiravad kitsendused (turu- ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. 1) Siseturu nõudlus · Tarbijate arv · Ostujõud ja selle diferentseeritus · Tarbmisharjumused Valisturu müügivõime · Eksport · Import 2) Tootmiskitsendused: · 1)harimiskõlblik maa · 2) tööjõuressursid · 3)kapitaliressursid · 4)reformid 2:Tootlikuse mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Väljundite ja sisendite suhe. Tootlikus = väljund/sisend=toodang/ressurssid(kulud) Väljund-naturaalne (tk, inimene); väärtuseline (rahaline) Sisend-naturaal; väärtuseline; ajaline väljund =ressurss* tootlikus Tootlikus laiemas mõistes-kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse
Kõik kommentaarid